Pärast tormi

4 09 2010, 14:50 | Posted in elu, foto, paldiski | Lisa kommentaar
Sildid: ,

Ööl vastu eilset oli paras torm, selle sügise esimene. Ilmajaama andmetel olevat Pakri poolsaarel tuulekiirus kuni 24 meetrini sekundis ulatunud. Eile hommikul avanes köögiakna all selline vaatepilt:

Sügistormis langenud puu

Täna ärkasin juba mootorsaagi hääle peale. Tormi jälgede ärakoristamine oli täies käigus.

Tormikahjude raiumine

Tormikahjude raiumine

Enne ja pärast tormi valitseb vaikus. Isegi tänane sügislaat on vaiksem ja tagasihoidlikum kui kevadine.

Pakri tänava sügislaat

Eesti Post luiskab

1 09 2010, 0:04 | Posted in argielu | Lisa kommentaar
Sildid:

Laekus mulle eile postisaadetise saabumise teade maksikirja kohta, mille järele pidin postkontorisse minema. Polnud just suur üllatus, kuna üks ameerika sõber tahtis paari nädala eest tingimata mu aadressi teada saada et mulle sünnipäevakingitus saata. Läksin siis täna õhtul läkitust koju tooma.

Teates on kirjas, et postkontor on esmaspäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti avatud kell 9-16, teisipäeviti 9-19 ja laupäeviti 9-14. Kontori akna peal seevastu on silt, mille kohaselt peaks uks peale teisipäeva veel neljapäevitigi kella seitsmeni õhtul avatud olema. Seda väidab ka Eesti Posti veebisait.

Kohale jõudsin nii umbes veerand seitse, seega pidanuks kontor veel umbes 45 minutit lahti olema. Paraku oli uks lukus ja aken kaetud. Muidugi olin nõrdinud, kuid mis mulle muud üle jäi kui tagasi pöörduda. Õnneks oli poodi asja ka, muidu oleksin täitsa ilma asjata residentsist väljunud.

Nüüd ei tea, kuidas peaksin edasi talitama. Tahaks saadetise kätte saada küll, kuid ei tea millal peaksin sellele järele minema. Kui juba kolmest kohast saadud andmed kontori lahtioleku kohta valeks osutuvad, kuidas ma saan enam Eesti Posti andmeid oma enese tegevuse kohta usaldada?

Kaksiklinna inforuum

30 08 2010, 7:54 | Posted in eesti, helsingi, internet, meedia, soome, tallinn | Lisa kommentaar
Sildid: , ,

Tallinnas toimub 14.-15.9.2010 põneva nimega üritus Helsinki-Tallinn Euregio Forum, millega olen otsapidi seotud. Nimelt koos Barbi Pilvrega juhatame töörühma “Bloggers, portals and social media“. Tänavuse Helsingi-Tallinna kaksiklinna foorumi peateemaks on Helsingi ja Tallinna ühise inforuumi loomine, mida siis meie töörühmas sotsiaalse meedia kontekstis arutatakse.

Ettevalmistuse ja lahtimõtestamise eesmärgil võtsin nõuks haakuvaid teemasid oma blogides ja mujal sotsiaalse meedia kanalites kajastada. Et foorumi töökeeleks on inglise keel, on mu blogipostituste pearõhk ingliskeelses blogis. Seni olen seal avaldanud kaks seonduvat sissekannet: Thoughts about (local) government and social media ja Twin city tourism in social media.

Kuna siiski valdav enamus osalejatest on eestlased ja soomlased, oleks patt jätta asja siin ja soomekeelses blogis kajastamata. Pealegi olen äärmiselt huvitatud suure ringi arvamusi kuulemast, mida võib siis nii inglise-, soome- kui maakeeli avaldada. Ütlen otse välja, et kavatsen laekuvat tagasisidet ka ürituse käigus ära kasutada.

Foorumil on ka Facebooki lehekülg olemas, samuti on sotsiaalse meedia töörühmal omaette leht. Viimaselt leiab viited kõigile mu sissekannetele foorumi teemadel. Soovitan soojalt neid jälgida ja like-nupule vajutada kui asja kohta vähegi huvi olemas. Minu kirjutisi võib vabalt kommenteerida nii Facebookis kui ka blogisissekannete juures. Mulle võib ka meilida või saata sõnumeid erinevate sotsiaalse meedia kanalite läbi. Mu kontaktiandmed on näiteks siin.

Korraldajate poolt on esialgselt püstitatud jätgnevaid küsimusi, mida sotsiaalse meedia töörühm arutada võiks:

Everybody’s right of speech, but only select few’s right to be heard – how to listen to your citizens in
the information plurality of new media?
Can social media really take us back to the grassroots? Has municipal leadership harnessed
the power of social media? What are the main challenges? How do you draw a line between
the personal and the professional – should we introduce social media codes of conduct for civil
servants? What about politicians and municipalities?
What are the chances for common information space bridge building in social media?
Can social media be centrally driven or is it just civil society based?
What are the possibilities for cities common efforts?

See pole kindlasti rühma lõplik päevakord. Täpsemad teemad ja rõhuasetused selguvad paari järgneva nädala jooksul. Eks ma just sellepärast haakuvaid blogipostitusi kirjutangi, et enda jaoks asja selgemaks teha.

Tänan ette kõiki, kes võtavad vaevaks mind kõige väiksemategi kommentaaridega aidata. Kui kellelegi tekib huvi ise kohale tulla, soovitan pöörduda korraldajate poole ja küsida – suu peale ju ei lööda, eks ole – kas veel mahub. Kontaktiandmed on siin.

Rivistatud

29 08 2010, 16:13 | Posted in foto, fotojaht, paldiski | 11 kommentaari

Fotojahi logoRivistatud asju leiab igalt poolt ja seetõttu ei pea tingimata värskeid pilte tegema. Ehkki sai eile skänner siinses residentsis sisse seatud, ei edasta seekordsele fotojahile vanavara. Laisk nagu ma olen,võtsin skänneri asemel neljapäeval ja reedel fotoka kätte.

Rivistatud saak koosneb puudest, põõsastest, autodest ja kajakatest. Lisaks on üks jahiväline pilt, mis küll teema alla käib, kuid jahireegleid natuke eirab.

Puud Rae tänavas

Puud Rae tänavas

Põõsad Rae tänavas

Autod Rae tänava kõrval

Kajakad naabrimaja katusel

Viimane pilt on jahiväline, kuna pole minu tehtud, ehkki minu fotokaga küll. Pildi autor ei taha ise jahipostitust teha, kuid on pildi siin avaldamisega päri. Reas on õlleklaasid, mis said reede õhtul korduvalt täidetud ja tühjaks joodud.

Klaasid täitmisel

Tolmuimeja sissepühitsemine

24 08 2010, 19:32 | Posted in argielu, udujutt | 4 kommentaari

Tolmuimeja Volta U4401

Täna umbes kell 18.37 toimus mu residentsis tolmuimeja Volta U4401 pidulik sissepühitsemise akt. Tseremoonia käigus sai puhastatud põrandapinda kolme ruutmeetri ulatuses. Et residentsi üldpind on 47 ruutmeetrit, jääb sellest hilisemal ajal puhastada 44 ruutu.

Lisaks tolmurullide kõrvaldamisele eemaldati põrandalt avaaktuse käigus viis paariliseta sokki, kaks tühja suitsupakki, üks napsiklaas, üks täielikult ja üks osaliselt kasutatud välgumihkel ning mõõdukas koguses täpsemalt määratlemata pudipadi. Seinasse sai löödud nael, mille otsa on hiljem kavas pidulikult üles riputada Tallinna teemaline taies. Naela löömise käigus sai üks vasaku käe näpp rõvedate sõimusõnade saatel kergelt vigastada.

Oma avakõnes avaldasin heameelt, et tööpuuduse all kaua kannatanud abiline lõpuks ometi sihtotstarbelist rakendust leiab. Samas aga edastasin residentsi juhtkonna nimel kindla tõotuse riistapuud üleliigse töökoormuse näol mitte piinata. Soovisin, et täna käivitatud koostöö kujuneks meile mõlemale meeldivaks ning laabuks vastastiku lugupudamise ja mõistmise tähe all.

Jõekarbid ja makaronid

23 08 2010, 23:26 | Posted in toit | Lisa kommentaar

Jõekarbid makaroniga

Kiire, kergelt valmistatav ja maitsev toit. Keetsin makaronid poolküpsaks ja valasin keeduvee ära. Lisasin majoneesi ja purgitäie suitsetatud jõekarpe oliiviõlis. Lasin haududa kaane all 5-10 minutit pehme soojusega pliidil.

Pildistamise peale tulin alles kui pool toidust juba ära söödud. Hea et isegi siis. Oli nimelt sedavõrd maitsev ports, et temast kauaks ei piisanud.

Kohvi hindadest

17 08 2010, 15:24 | Posted in kaubandus, majandus | 4 kommentaari
Sildid:

Paulig ähvardab kohvi hinda nii Soomes kui ka Eestis tõsta. Esmapilgul mõjub põhjendus arusaadav. Hinnad maailmaturul on tõusnud ja Brasiilia kohvisaagi kättesaadavus jätab soovida.

Sellegi poolest jääb mulle mulje, et kohv on Eestis juba niigi üle mõistuse kallis. Siinsetes poodides maksab 450 grammi pakend Pauligi kohvi ligikaudu kaks korda sama palju kui 500 grammine suvalises Helsingi toidupoes. Kohvi muidugi Eestis ei rõstita vaid nii Soome kui Rootsi kohvitootjad toovad väilsmaal rõstitud kohvi spetsiaalselt siia, kuid üksnes veokulu ei tohiks nii suurt hinnavahet õigustada.

Kuhu siis kohvipaki otsa pandud raha kaob? Minu tagasihoidlik arvamus on niisugune, et selle paneb pihta jaekaubandus. Osaliselt kindlasti seletab seda asjaolu, et Soomes just kohv on traditsionaalselt kaupmeeste jaoks tõmbetoode, mille kasumi arvel kliente poodide ustest sisse meelitatakse. See aga ei pruugi tähendada, et Eesti kaubanduskett kohvi arvel liigkasu teenida ei taotleks.

Hindade edasist tõusu on seoses eurole üleminekuga juba niigi karta. Läbipaitsvuse huvides soovitan soojalt majandusanalüütikutel nii kohvi kui ka teiste toiduainete hindade arengul teravalt silma peal hoida. Haneks tõmmatakse tarbijat juba niigi.

Reklaamisaak

15 08 2010, 23:08 | Posted in foto, fotojaht | 6 kommentaari

Fotojahi logoEga mul seekordsel fotojahil kuigi suurest saagist ette kanda ei ole. Kala püüdmas pole käinud, seenel ja marjal samuti mitte. Postkast sai siiski inspekteeritud ja saagiks oli hunnik reklaame. Asjalikumast otsast, ehkki mitte just kõige meeldivamast, oli korteriühistu arve.

Ajalooline jalkatabel

12 08 2010, 18:18 | Posted in hapukurk, jalgpall, sport | 4 kommentaari
Sildid:

Seda jalgpalli Euroopa meistriturniiri kvalifikatsiooni C-grupi tabeliseisu tasub jäädvustada, sest see naljalt ei kordu :-)

Eurost ja hinnatõusust

9 08 2010, 22:20 | Posted in eesti, euroopa liit | 1 kommentaar
Sildid: ,

74 % Eesti elanikest usub, et seoses euroga hakavad hinnad kerkima. Mul on sel teemal juba ühes riigis isiklikke kogemusi. Need on kuuldavasti üsna sarnased kõigis eurole üle läinud riikides.

Kas hinnad seoses euroga tõusevad? Lühivastus oleks selline, et mõned hinnad tõusevad küll ja kõvasti, kuid üldist hinnatõusu, mida tarbijahinnaindeksiga mõõdetakse, karta ei ole. Muidugi iseasi, millised hinnatõusud on otseselt eurost tingitud ja millised hinnad tõusnuks niikuinii. Näiteks kütuse ja teravilja hinnad kipuvad kerkima olenemata vääringust.

Nagu öeldud on asja püütud kõigis euroriikides uurida. Uuringutes on enam või vähem edukalt katsutud eristada eurost tingitud hinnatõusud nii öelda “objektiivsetest” põhjustest. Laias laastus on leitud, et euro hindu ei tõstnud.

Mõned hinnad aga tõusid järsult. Näiteks Soomes maksis tass kohvi kohvikus enne eurot tüüpiliselt 5 marka. Mehhaaniliselt vahetuskursi järgi arvutades ja lähemale 5 sendile ümardades olnuks kohvitassi eurohinnaks 85 senti, kuid kohe esimesel uue vääringu päeval küsiti selle eest igal pool üht eurot. Hullem veel, üsna ruttu kergitati kohvi hinda sammhaaval kahe euro peale, kus ta juba pikemat aega pesitseb. Samas on kohvi omahind enam vähem paigal püsinud.

Sarnaselt juhtus näiteks puu-, köögi- ja juurviljadega turgudel. Värsked herned maksid varem viis marka liiter ja vahest allagi. Praegu neid naljalt kusagilt alla kahe euro leiab. Tüüpiliselt ongi tõusnud pisihinnad iseäranis kohtades, kus sulaga arveldatakse.

Samas aga suured toidupoeketid oma hindu eriti ei tõstnud. Ei tea kas see oli tihedast konkurentsist tingitud või seisnes asi selles, et korraliku raamatupidamise ja tõhusa andmetöötluse tingimustes oli lihtsaim hinnad mehhaaniliselt ümber arvutada. Võib-olla osaliselt mõjutas tulemust kumbki asjaolu nagu ka seegi, et just poekette kipuvad erinevad tarbijakaitseorganid kõige rohkem kontrollima.

Korteriüürid ja teised kommunaalkulud kanti enamasti sendi peale eurodeks üle. Seda ongi lihtne teha, kuna neid arveid üldjuhul sulas ei tasuta. Kaubamajades ei tõusnud kallimate toodete hinnad, mõned isegi odavnesid.

Niisiis ongi lõpptulemuseks, et statistiliselt euro hindade tõusmist ei põhjustanud. Seda aga ei pruugi kodanik tunnistada, kellele kohvitassi või jäätise hind kohe silma torkab. Pangaarve läbi jooksevad numbrid ja väiksema numbri puhul ei pruugi kodanik tervikust väga hästi aru saadagi. See, mis igapävselt ja konkreetselt rahakotist välja käib, tõmbab tõhusalt tähelepanu, ehkki moodustab üsna väikse osa tavainimese kogumajandusest.

Pole põhjust oletada, et Eestis teisiti läheks. Seega on oodata pisihindade kerkimist turgudel, kohvikutes ja mujal, kus sulaga tasutakse. Tarbijahinnaindeks aga näitab ilusti, et hinnatõus jäi ära.

Kolimis- ja transpordiabi

8 08 2010, 18:43 | Posted in argielu | Lisa kommentaar

Kui ma varakevadel Helsingist Paldiskisse kolisin, oli mul oma asjadega üks igavene jama: mida ja kuidas kaasa võtta ja mida jälle maha jätta. Mõistuspäraste lahenduste nappus sundis nii mõndagi ebaratsionaalset otsust peale. Ära sai visatud üht ja teist, mida siin tegelikult tarvis oleks, kuid üle lahe vedamine olnuks üüratult kallis ja keeruline.

Tookord oleks hästi ära kulunud kolimis- ja transpordiabi, millest mulle hiljuti Kesk-Soome kolinud Uku Tampere mõne päeva eest kirjutas:

Pakun seoses sellega Soomes pesitsevatele eestlastele võimalust soodsalt Eesti-Soome vahel asju transportida. Kuna ma niikuinii seda vahet sõidan, ei küsiks ma muidu üldse hinda, kuid kuna tegemist on mu elatusallikaga ning alati oleks ju lihtsam ainult oma kraamiga vuristada, lepiks huvilistega personaalselt kokku mõlemat poolt motiveeriva hinna – minu kasu on reisikulude kokkuhoid ja minu kliendi kasu oleks tavalisest soodsam transport. Vean kõike alates seljakotist kuni klaverini. Täiesti võimeline tegema ka “võtmed kätte” stiilis kolimist koos pakkimise, koristamise ja kõige muu sarnasega.

Kui siis kellelgi vaja üle lahe midagi möödukatel tingimustel tassida, võtku julgelt Ukuga ühendust.

Diskleimer: Käesolev sissekanne mu enese majandushuvidega ei seondu.

Kergem toitumine

7 08 2010, 1:01 | Posted in elu, isiklik, tervis | Lisa kommentaar
Sildid:

Sel nädalal olen senisest mõne võrra kergemalt toitunud. Nii üllatuslik kui see ka ei olegi, on mu enesetunne paremaks läinud. Võib-olla osaliselt ikka sellepärast, et söön umbes täpselt sama toitu kui varem, kuid märksa väiksemates kogustes.

Asi sai alguse täitsa kogemata. Seni olen kodustes tingimustes hommikusöögiks manustanud kaks kruusi kohvi, kolm-neli saiaviilu koos suitsuvorsti, singi, maksapasteedi või muu sarnasega ning ühe kohukese. Kõige rohkem meeldivad mulle Tere kohukesed ning nendest omakorda mustikas, maasikas ja banaan.

Ühel kaunil hommikul tuvastasin, oli vist pühapäev või esmaspäev, et mida pole, seda ei ole. Kohukesed olid otsas. Ei viitsinud seetõttu enne söömist poodi tõtata vaid otsustasin kergema hommikusöögi kasuks.

Ehkki hommikusöök tookord ühe kohukese jagu nõrgemaks jäi, tundus kõht sellegi poolest täis saavat. Vaatamata kergemale hommikueinele ei läinud kõht tühjaks oluliselt kiiremini kui enne. Ja kui see juhtus, panin pintslisse vahepeal poest toodud kohukese. Selle abil suutsin jälle vastu pidada umbes sama kaua kui varem teise söömaajaga.

Hakasin sihilikult kohukest hommikusöögilt eemale tõukama ja alles siis seda sööma kui ennast näljaseks tundsin. Eksperimendi korras sai ka päeva kolmanda söömaaja toidukogust kärbitud. Seal kus varem söin kaks grillivorsti või kolm kotletti, panen nüüd nahka ühe vorstikese või kaks kotletti. Imekombel saab kõht sellegi poolest täis. Ju mul pidi järelikult enne rohkem isu kui vajadust toidu järele olema.

Kõige imelikum asi aga juhtus mul joomisega. Nimelt olen terve nädala otsa joonud õlut vaid ühe pindi (0,568 liitrit) päevas ja seda alles siis kui sooja toitu sisse võtan. Pole lihtsalt olnud tahtmist rohkem juua. Viina pole üldse mekinud. Janu kustutan kas kraani- või mineraalveega.

Terve elu olen arvanud, et süüa tuleb selleks et jaksta aga võta näpust! Praegu tundub, et jaksu on tunduvalt rohkem kui seni. Samuti jään kergemini magama. Uni on sügavam ja kvaliteetsem.

Miski on ka halvemaks läinud. Nimelt kustutab õlu janu sootuks efektiivsemalt kui vesi. Seetõttu tuleb vett rohkem limpsida kui õlut. Järelikult pean ka sedavõrd sagedamalt kusel käima. Kes kurat väitiski, et just õlu kusele ajab?

Mis nüüd siis edasi saab? Ei tea ega hakka ennustamagi. Eesmärke ka ei püstita. Söön ja joon endiselt nii nagu süda käseb.

Varem või hiljem kahtlemata tekib tahtmine suures koguses õlut ja viina manustada või nii palju süüa kui kõht mahutab. Kui see aeg kätte jõuab, las käia! Seniks aga pole hullugi praeguste toidukoguste juurde jääda.

Kaheksakesi

6 08 2010, 23:12 | Posted in foto, fotojaht | 6 kommentaari

Fotojahi logoÜlehomsel pühapäeval on teadupärast käesoleva aasta kaheksanda kuu kaheksas kuupäev. Sestap jahitakse selle nädalavahetuse fotojahilgi kaheksat, kas vormis või arvus.

Esialgu mul midagi kaheksaga seonduvat väga pähe ei tulnud. Muidugi saanuks fotosilma ette suvalisi asju või esemeid kaheksa kaupa rivistada. Mulle aga niisugune lavastus ei meeldi. Mu tagasihoidliku pildistamise eesmärgiks on eeskätt dokumenteerimine ja fikseerimine, mitte kaunid kunstid kui sellised.

Kui aga suitsupaki järele kätt ulatasin, oli seal, ausõna, täitsa juhuslikult just kaheksa suitsu. Seda juba sündis fikseerida.

Kui aga veidikene hiljem poest kodu poole kõndisin, torkas mulle Sadama tänavas majaseinal juhuslikult silt silma. Polnud mul sellegi maja aadressist varem õrnemat aimugi, kuigi sealt üsna regulaarselt mööda käin.

Järgmine lehekülg »

Blog at WordPress.com. | Theme: Pool by Borja Fernandez.
Entries and comments feeds.