Larko peegel

Sõjaväe politsei

Sõjaväepolitsei maastur sõitis äsja meie õue peale. Ei tea kas nad äkki kaklema tulid.

Tegelikult on asi selles, et täna algas Paldiskis NATO õppus BALTOPS. Juba varahommikul tuvastasin aknast piiludes transpordilaeva USNS Bobo, mis tükk aega lahel ankrus seisis. Ju nad siis rahulikult Veenuse möödumist jälgisid. Kahjuks jäi pildistamata, uni oli silmas.

Selgusetuks jääb vaid see, mis sõjalist tähtsust on meie majal, et siia roniti. Ju ma seda ei peagi teadma. Riikliku julgeolekuga seonduv tähtis sõjaline saladus, arvatavasti.

Sildid: ,

Õpetajad, lasteaia kasvatajad, veduri-, bussi-, trolli- ja trammijuhid, rongide klienditeenindajad, meremehed ja ükskõik kes streikides ei osalegi, pole kindlasti üksi. Asi ongi milleski muus kui nende konkreetsetes töötingimustes. Asi on Eesti ühiskonnas ja selles, kuidas siin asju ajada tuleb.

Õpetajad, arstid ja ei teagi kes veel peale nende on kindlasti suuremat palka väärt kui nendele praegu makstakse. Pole ju selles mõistuse raasugi, et Eesti kõrgkoolides ühiseid ressursse kulutades erialade tippspetsialiste haritakse, kellel aga on äratasuv ja mõistusepärane Soome, Rootsi, Saksamaale, Inglismaale või ükskõik kuhu mujale kolida, kuna saavad seal mõistlikku palka kätte. Kaua võib?

Ent asi pole üksnes selles. Valitsusel on küll rahva mandaat riigi asju korraldada, kuid sellist asja ei tohi Euroopa Liidus olla, et valitsus tööturu partneritest – ametiühingutest ja tööandjatest – teerulliga üle sõidab. Valitsusel tuleb kodanikuühiskonda toetada, mitte õõnestada.

Mul oli üleeile koledalt hea meel vaadata uudispilte Narvast. Marurahvuslastele muidugi ei pruukinud sealjuures meeldida, et vene rahvusest ametiühingujuhid valitsusele nõudmisi esitasid. Need polnud siiski vene nõudmised vaid täitsa normaalsed Euroopa elu nõudmised, mida ka eestlasest ametiühingujuhid toetavad.

Sellepärast mul hea meel oligi, et nägin üle ammuse aja vene ja eesti töölisi üheskoos kõrvuti õiget asja ajamas. Normaalne euroopalik tööturu asjaajamiste kord on õige asi ja seal pole rahvusel mingit pistmist. Ametiühingute väljaastumiste üksmeelsus kaalub tunduvalt rohkem kui rahvuslikud eelarvamused ja poliitilised dogmad.

Õpetajate, päästjate, politseinike, arstide ja teiste palgad on esmatähtis asi, kuid sellestki tähtsam veel on kolmepoolsete läbirääkimiste kord tööturul. ACTAga oli valitsus juba kodanikuühiskonnaga suheldes pilli lõhki ajamas. Ei tasu oma ülbitsemises ka nii kaugele minna, et teha nägu nagu valitsusel poleks vaja kellegiga peale ise enese läbi rääkida.

Need pole kindlasti üksi, kes oma algatuste toetuseks lähematel päevadel streigiga välja astuvad. Ei ole üksi ükski maa ja üksi ei ole ka ükski selle maa elanik.

Edit: Hajameelne kirjutab samal lainel.

Ajaloolise mälu huvides panen siia kirja, kuidas olen erinevatel Soome presidendi valimistel hääletanud. Ajatelg ulatub aastast 1978 kuni aastani 2012. Vahepeal on maailm muutunud ja samuti on Soome presidendi tähtsuses olulisi muutusi juhtunud. Selliselt peab ka mu hääletamisest erinevatel aegadel aru saama.

1978: Kekkonen. Oma valiku üle uhkust ei tunneta. Tol ajal oli parlamentaarse demokraatia allakäik, kuid tõsiseid alternatiive polnud ka olla. Takkajärgi tarkus ütleb, et oleksin võinud valimata jätta, ent see oleks samuti nende poolt kindlaks tehtud, kellel selle vastu huvi. Sedeli rikkumine tollal meelde ei tulnudki.

1982: Koivisto. Oli vaja parlamentaarsema korra poole püüelda ja sellistes olukordades on Soome sotsid ajalooliselt hea valik olnud. 1930nendatel oli samuti paljus siunatud sotside teene, et Soomes ikkagi demokraatia samal ajal peale jäi kui paremäärmuslikkus mitmel pool Euroopas ilma tegi.

1988: Koivisto. Pean ausalt tunnistama, et tookord veel olin parteisõdur nagu ka eelnevatel valimistel. Sellegi poolest tahtsin stabiilset arengut teel parlamentarismi poole. Presidendi volituste kahandamine sai Koivisto esimesel ametiajal alguse ja seda sama tahtis ta edasi arendada, Olulised vastaskandidaadid seda sama selgelt ei öelnud, mistõttu polnud probleemi Koivistot valida.

1994: Ahtisaari. Ikka stabiilse parlamentaarse trendi asi. Samuti imponeeris Ahtisaare teenekas tegutsemine maailma rahu nimel. Välispoliitika veel tol ajal vägagi kuulus presidendi pädevusse. Takkajärgi tuleb nentida, et Ahtisaare suurimad teened maailma rahu edendamises pärinevad ajast enne tema presidendiks saamist ja ajast pärast seda. Võib-olla asjata, kuid presidendina tema peale pigem irvitati. Ega ta ise ka teist ametiaega ei tahtnud.

2000: Halonen. Esimene riigipea, keda isiklikult tunnen, võib-olla ka viimane. Käisime samadel koosolekutel 1970nendal, kui Tarja veel parlamendisaadik oli. Hiljem kohtusime seoses mu politrukipõlvega, kuid naljakal kombel olen tema presidendiajal ainult üks kord abikaasa Penttiga lühidalt kokku saanud. Kuigi presidendi volitused tookord juba olid üsna nõrgad, tahtsin sedagi vähekest inimese kätte anda, keda juba niigi usaldasin.

2006: Niinistö. Ärge valesti aru saage. Tarja Halose vastu polnud mul midagi ja hästi ongi ta oma teise ametiajaga läbi saanud. Tookord siiski kartsin tema vanust. Soomes on ühest vanaks jäänud presidendist valusad mälestused ja sama teema on mu enesegi perekonnas valusalt päevakohane. Hea, et niigi läits ja Halonen saab oma ametiaja väärikalt lõpetada.

2012: Ei valinud. Järgjärgult on presidendi tähtsus alla käinud ja järgmisel seda suurt enam ei olegi. Täpsemat arutelu võite lugeda siit.

2018: Lubage mul naerda. Ei tea kas siis enam elangi. Kui elan, ei tea, millise riigi kodanik olen. Sedagi ei tea, kas kuue aasta pärast enam sääraseid valimisi on. Missi või misteri valimisele küll ei osale.

Ähvardus

Posted on: 11 01 2012

Sain Facebookis ühelt mulle tundmata kasutajalt järgmise sisuga privaatsõnumi:

Teie õnnetu eksistentsi juures on väljapääs olemas. Võin müüa head nööri. Kui te kitsi ei ole,saame kaubale. EEstile hea tehing!

Paistab, et sõnumi läkitaja end mitte kuidagi ei varja. See on reaalselt kasutajaprofiililt saadetud. Kasutaja esineb oma Facebook-profiilis täitsa normaalse nime, näopildi ja elukohaga.

Saatja enda arvates võib see huumor olla. Mina aga ei kipu seda isegi haiglaseks huumoriks pidama. Juriidiliselt läheb juba kindlasti ähvardamise paragrahvi alla, kuigi seda ehk pole selliselt kavandatud. Sõnum oli muide päevse päeva ajal saadetud ehk tegemist pole öise purjutamisega.

Kuna ma inimest ei tunne, ei saa ka tema kavatsusi hinnata. Kaalun tõsiselt, kas mitte ei peaks igaks juhuks politseisse pöörduma. Igatahes on siin mu naljasoone piir ületatud.

Täna ilmus Rahvusringhäälingu arvamuskülgedel mu sõnavõtt Soome presidendi valimiste ajendil. Valimised on ju kuuma hooga käimas, ent mina jään nendest täiesti külmaks. Ei võiks vähem huvitada, kes järgmise kuue aasta vältel Soome presidendi ametit sisustab.

Ei hakka artiklit siia kopieerima ega ümber jutustama. Loetagu sealt, kus ta on. Lisata võiks nii palju, et järgmised mind huvitavad valimised on aastal 2013 ja siis juba lõuna pool Soome lahte. Kui Vanapagan lubab, lähen küll linnavolinikke valima.

Olen viimasel ajal ajaveebi ülalpidamisel päris laisaks jäänud. Järelikult mõtlesingi, et kokkuvõteid teha ei maksa. Mis mul ikka lõpevast aastast kokku lugeda jääb? Jama ja viletsus puha.

WordPressi päkapikud saatsid siiski blogi väheste tibude kohta aastarehkendused ja seda lausa automaagiliselt. Ehk siis keegi on hulga skripte välja mõelnud ja need omavahel kokku liitanud. Töö ja vaeva tulemuseks on kena statistikarakendus.

Patt oleks lasta niisuguse töö viljadel raisku minna. Olgu siis aasta viimase õhtu äraistumise auks kõigele rahvale avaldatud!

Ühtlasi soovin igaühele just seda, mida asjaomane ise endale soovib. Ja kui keegi ei soovi, pole mul selle vastu ka midagi. Mu enda soove võivad ehk mõned vähesed arvata teadvat, kuid veel vähesemad tõepoolest teavadki.

The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2011 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

The concert hall at the Syndey Opera House holds 2,700 people. This blog was viewed about 15,000 times in 2011. If it were a concert at Sydney Opera House, it would take about 6 sold-out performances for that many people to see it.

Click here to see the complete report.

Jõuluraisk

Posted on: 24 12 2011

Pole jõule ammu tähistanud. Lapsepõlves oli see kohustuslik ja veel täiskasvanuna pidin jõuluks vanemate juurde minema, et need väga ei solvuks. Praeguse seisuga on täna laupäev nagu iga teinegi laupäev.

Suur osa ülejäänud maailmast siiski peab jõule millekski. Ma tänan kõikide heade soovide eest, mis mullegi laekunud. Loodan, et kas või mõnigi nendest on siiralt mõeldud ja mitte ainult iidse kombe pärast.

Jõulukaarte pole väga ammu laiali saatnud ja veebitervitustega on viimastel aastatel nii ja naa jäänud. Sedapuhku kopeerin siia häbimatult paari aasta taguse jõuluvideo. Häid pühi nendele, kes jõuludest lugu peavad!

Viimastel päevadel on Delfis ilmunud päris palju kirjutisi Euroopa ja Euroliidu teemadel. Täna siis ilmus minu oma: Mida nad tegid meie Euroopale?

Peale akuutse majanduskriisi sukeldan veidi sügavamale. Jutuks tulevad muuhulgas demokraatia defitsiit, võimas eurokraatia, lõimumise mõte ja eesmärgid, suveräänsus, kodanike Euroopa jne. Toon pole just väga optimistlik, ent lootus sureb teadupärast viimasena.

Jõudsin põgusalt ka kommentaare vaadata. Pean tunnistama, et sedapuhku on nendest enamus harukordselt sisukaid. Näiteks sõna “rumal” esineb ainult ühel korral 🙂

Kaugeltki kõikidega ühel meelel ei ole, kuid see on täiesti normaalne. Eks igaüks saab asjadest isemoodi aru ja arvamused on igaühe enda omad. Mis siis veel, et nii keerulises teemas.

Käi perse, Paavo, sest sa oled minevikust pärit. Käi perse, kuna su mõted mulle ei meeldi. Käi üleüldse perse!

Käi perse, kuna sa ei ole kunagi Ühtse Eesti näidendit vaatanud ja selle sõnumist aru ei saa. Käi perse, et sa eesti keelt ei mõika. Käi perse, et sa veel tegutsed.

Käi perse, et sa omal ajal otsuseid ei teinud, millest oleks meile kõigile kasu olnud. Käi sellepärast perse, et vastupidiseid otsuseid langetasid. Eriti selle eest käi perse, et Nõukogude Liidu ees pugesid.

Käi perse, et sa minu mõteid ei jaga. Käi ka sellepärast perse, et ma su mõteid ei jaga. Käi perse ja jäägi sinna.

Käi sellepärast perse, Paavo, et su perekonnanimel pole vahet. Oled Lipponen või Väyrynen, käi perse. Mina sinu poolt niikuinii ei hääleta. Käi perse.

Käi perse, Iirimaa, sest sa võitsid. Käi selle eest perse, et normaalselt ei võitnud vaid pidid lausa neli väravat lööma. Käi ka seepärast perse, et sul on kultuursemad fännid kui Eesti koondisel, ehkki Iirimaa majandus on kehvem kui Eesti oma.

Käi perse, Eesti, sest sa kaotasid. Käi perse kõikide vigade eest, mis kaitses tehti. Käi perse selle eest, et ma õlut rüübates normaalset tulemust ootasin, aga sain suure hävingu kätte. Käi ka sellepärast perse, et ma ikka veel Eesti jalgpalli usun.

Käi perse kohtunik, sest su vile oli perses. Käi oma kollaste ja punaste kaartidega perse. Käi perse selle penalti eest, mille vilistasid ja käi ka selle penalti eest perse, mille sa Eesti kasuks vilistamata jätsid.

Käi perse, ETV, sest su striiming jooksis aegajalt kinni. Ma ei tulista sita uudise vahendajat, lihtsalt saadan perse. Käi siis perse.

Ära sa perse käi, Dublin. Sinu staadionil võidab Eesti tuleval teisipäeval 5-0. Ning lehmad lennavad ja asutame Ühtse Eesti.

Vaikiv ajastu

Posted on: 9 11 2011

Mida aeg edasi, seda enam tundub mulle, et vaikiv ajastu on jälle õue peale roninud. Mitte ainult minu õuele vaid laias laastus üleilmaliselt. Kohalikke eripärasusi on olemas, kuid üldine trend on igal pool sarnane.

Sõnavabadust on meil küll praegu rohkem kui kunagi varem. See töötab ka varasemaga võrreldes reaalsemalt. Tänu internetile on nii informatsiooni kättesaadavus kui ka võimalus arvamust avaldada hoopis teisel tasemel kui paarkümmend aastat tagasi.

Probleem seisneb selles, et mul pole oma sõnavabadusega midagi peale hakata. Võin küll öelda, mida tahan, ent sellest pole mingit kasu. Kedagi ei koti, mida ma ühest, teisest või kolmandast asjast arvan.

Eriti neid mu arvamus ei morjenda, kes otsuseid langetavad, olgu riigi, linna või korteriühistu saksad. Korteriühistu ja riigi tasandil pole mul isegi kanalit, mille läbi mu arvamus otsustajateni jõuaks. Linnavalitsusse saan küll kontakti, kuid sellest on reaalselt sama suur kasu kui mitte millestki.

Kui mul peakski mõni väga hea mõte olema, (pean silmas tõeliselt head mõtet, mitte sellist, mida vaid ise heaks arvan), oleks see tõenäoliselt ka kellelegi teisele pähe tulnud. Nii saaks see teoks või jääks kalevi alla minust ja mu arvamusest sõltumata. Arvamuse avaldamisel või avaldamata jätmisel poleks lõpptulemusele mingit mõju.

Kui jälle otsustajad kavatsevad midagi teha, mida ma väga rumalaks pean, teevad nad seda niikuinii. Ma võin põhjendades või põhjendusteta oma vastuseisu avaldada, aga sellest ei sõltu midagi. Nii sõltumatu ma olengi.

Ma ei teagi, kumb on hullem: ebademokraatlikult vaikima sundida või demokraatia korras lubada ulatuslik sõnavabadus, millel pole mingit mõju. Diktatuur on isegi ausam, sest ei tee mingit nägu vabadusest.

Järjest sagedamini taban end mõtlemast, et jääks äkki sootuks vait. Jääks rohkem aega teisi asju teha. Näiteks lugeda raamatuid, vaadata filme, käia kalal või marjal või teha midagi muud kasulikumat.

Iga vaba sõnavõtt on isegi kahjulik, sest see loob illusiooni, nagu saaks otsuste langetamisel kaasa rääkida. Kui aga riigikogule, valitsusele ja ministeeriumitele ning kohalikele omavalitsustele ja korteriühistutele ei laekuks ühtegi arvamusavaldust kodanikelt, ei saaks nad ehk enam nägu teha, et kõik on JOKK.

Nii need asjad muidugi ei käi. Alati leidub neid, kes iga asja peale arvamust avaldavad ja veel sõltumata sellest, kas ollakse asjaga kursis või mitte. See ongi kaval nipp: illusioon jääb, kuid võimud saavad ebamugavatest arvamustest lahti.

Eks ma siin isekesi kaalun, kas viitsin veel sõna võtta või mitte. Nalja pärast muidugi võiks kui leppida sellega, et peale nalja muud tulemust ei järgne. Mu tõelistel mõtetel pole otsustele mingit mõju ja nii olekski ehk targem need enda teada jätta.

Mul pole harilikult kombeks telesaateid väga palju vaadata. Mõne seriaali, uudistesaate või kultuurisaate ikka vaatan, aga poliitilised vestlused on juba nõmedad. Televisioonis pole need tõsiselt võetavad, kuna seal esitatakse kõik asjad äärmiselt lihtsustatud kombel.

Täna oleksin ETV Otse kohe pärast Aktuaalse Kaamera saadet välja lülitanud, ent viibisin paratamatult sel hetkel arvutist eemal. Mis sa inimene ikka teed. Vahepeal on ka vaja just kriitilisel hetkel kusel käia.

Nüüd hakasin siis ETV Foorumit vaatama, kuna seal oli jutuks järgmise aasta riigieelarve. See on ju aasta tähtsaim asi, mida Riigikogu otsustama peab. Lootsin naiivselt, et äkki kuulaks riigi jaoks tähtsaimast asjast ühe tõsise arutelu.

Sittagi ei kuulnud. Kohe algusest oli selge, et siin miskit arukat arutelu oodata ei ole. Pigem hakavad koalitsiooni ja oposotsiooni esindajad omavahel kaklema ja saatejuht veel suure mõnuga neid selleks julgustab.

Äkki ei olegi riigitelevisioon see koht, kus peaks maksumaksja jaoks tähtsamaid küsimusi tõsiselt arutama? Olen küll Riigikogu samal teemal debatte jälginud ja neid mitte väga tõsiseks hinnanud. Telekas peaks siiski olema professionaalsest ajakirjanikust saatejuht, kelle kohustuseks oleks poliitikuid arutust kemplemisest eemale suunata ja olulistel teemadel küsimusi püstitada.

Midagi sellist ma paraku tänases Foorumi saates ei näinud. Saatejuhi professionaalsust hinnata ei taha. Võib-olla tal lihtsalt oli täna halb päev.

Poliitikud käitusid nagu poliitikud ikka. Mingit tõsist arutelu kuulda ei olnud, küll aga iga partei loosungitest koosnevat omavahelist mudalooplemist. Seda nad ju teevad igapäevselt Riigikogus ja on järelikult sellega ära harjunud.

Esialgu arvasin tugevaimaks sotsi, tema järel oravat, IRLikat ja keskerakondlast. Veerand hiljem tundus, et reformikas oli teiselt kohalt neljandaks kukunud. Poole tunni peal tundus, et jälle on pingerida uueks kujunenud. Seda enam ei mäleta milliseks, kuna lülitasin juba saate oma arvutist välja. Internetis on niigi liiga palju jama.

Poliitilised televestlused ei olegi nende jaoks tehtud, kes tahavad tähtsatel küsimustel tõsist ja argumenteeritud arutelut jälgida. Parem on infot ja kahesuunalist keskustelut kusagilt mujalt otsida, näiteks internetist. Võimul olevate poliitikute jaoks on seal siiski üks suur probleem.

Poliitikud ei taha tõsist arutelu edandada, kuna neid sel juhul enam tagasi ei valitaks. Sestap nad toetavadki vanamoodset meediat, kus nad võivad udu ajada. Kui ajakirjanik tasemel ei ole, võib-olla ei jäägi poliitik vahu ajamises vahele. Internetis igatahes juba jääb, kuna see on kahesuunaline või isegi mitmesuunaline meedium.

Tänase Foorumi saatejuht ei olnud tasemel, isegi enda tasemel mitte. Sestap rõõmustas ta saates osalenud poliitikuid, võib-olla ka mõnda lihtsameelset vaatajat. Sellist jama küll ei tahaks rahva raha eest kinni makstud telemeediast enam näha.

Delfis ilmus täna mu lugu, kus arutan erinevaid rahvusluse ilminguid Euroopas ja rahvuste omavahelisi suhteid siin ja seal. Üks järeldustest seisneb selles, et siin kodulinnas meil rahvuste vahel ebakõlasid ei ole. Lisaks aduvad just siinsed inimesed iseäranis hästi, et elavad Eestis, kuna Paldiski ajalugu muust Eestist eraldatud linnana moodustab praegusele  elule silmatorkava kontrasti ja seda praeguse kasuks.

Lähtekohaks oli mul Peeter Volkonski kunagine jutt raadios, kus ta vene südamest, riikidest ja rahvustest rääkis. Lahkasin ka erinevatele rahvustele lubatavaid ja lubamatuid rahvusliku uhkuse ilminguid Euroopas. Näiteks sakslast vaataks ülejäänud Euroopa viltu kui ta laulaks, et sakslane olla on uhke ja hää.

Artikli kirjutamise käigus palusin ka oma sõbradel Facebookis ja Google Plussis nendel teemadel minuga kaasa mõelda. Saingi tagasiside korras hulga häid mõteid, mida olen loos arvestanud. Tänan kõiki häid sõpru, kes mind teema käsitlusel lahkelt aitasid.

Sõprade kaasamist sotsiaalmeedia vahendusel pole ma enne proovinudki. Mingil määral olen sarnast asja mujal tuvastanud, Eestis aga mitte. Hea kogemus näitab, et seda meetodit tasub ka tulevikus kasutada, vähemalt tundlikel teemadel.

Sildid: ,

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.