Larko peegel

Posts Tagged ‘turundus

Kui sa teed reklaami, võiks oletada, et sulle meeldiks, kui rahvas seda loeks ja mõnele ka pärast meelde jääks. Kasu võiks ka sellest olla, kui sinu toodet või teenust mäletataks parimast küljest. Miks sa siis üritad vastupidist reaktsiooni tekitada?

Ma olen hiljuti otsinud kaubanduslikke teateid Eestis saada olevate toodete ja teenuste kohta. Sellest nii ei räägiki, et vähe olen leidnud reklaame, millest oleks asjalikku infot ammendada. Hoopis rohkem morjendab, et mõnede turundajate arvates pean ma olema mitte ainult loll aga ka silmanäo poolest iginoor.

Milleks küll on vaja paigutada veebilehtede külge vilkuvaid reklaamibännereid, mis mitte ainult pole arusaamatud, ent lisaks sellele veel segavad veebilehe päris sisu lugemist? Ehk siis lugeja ei saa teda huvitavast veebisisust aru ja reklaamistki tekivad negatiivsed ostukavatsused. Kumma eesmärk see nüüd oligi, kas veebilehe autori või reklaamiandja oma?

Sildid:

Eelmise nädala neljapäeval käisin Altexi juures, kus Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja arendusdirektor Rain Väät (pildil)  ja Meelis Ojasild Altexist tutvustasid Äripäeva kampaaniat ja selle taustal olevat turuuuringut. Ankeedil küsiti rahvalt, kui palju nad oleksid nõus erinevate toodete eest tasuma, näiteks auto, arvuti, 3G-telefoni ja puhkusereisi eest.

Peale kolme veerandi küsitletutest vastas jaatavalt küsimusele: “6. Kas ettevõtted peaksid Sinu arvates andma võimaluse öelda, palju Sa oleksid nõus maksma?” Sellegi poolest aga oli peaaegu kõikide küsitud toodete eest enamus nõus maksma rohkem kui keskmise turuhinna. Küsitluse tulemused täismahus on siin.

Kontsept ise eneses pole sugugi uus. Erinevates maades on näiteks kuulda kõrtsidest, kus menüül pole üldse hindu märgistatud vaid iga restoranikülastaja võib lahkudes panna kastisse nii palju või vähe raha kui südametunnistus õigeks peab. Valdavas enamuses räägivad kõrtsmikud, et avatud hindadele üleminek kasvatas käivet ehk rahvas on nõus hea toidu eest korralikku hinda tasuma, ehkki üksiku kliendi makstud hinda ei kontrollita.

Äripäev ise proovib oma varianti avatud hinnakirjast. Lehe tellimuskampaanias tsiteeritakse Warren Edward Buffetti loosungit: “Hind on see, mida Sa maksad. Väärtus on see, mida Sa saad.” Nii jätab Äripäev lehetellija enese otsustada, kui palju ta kuue nädala tellimuse eest tasuda soovib. Odavaim hinnavariant on 99 ja kalleim 399 krooni. Palju ise oleksid nõus Äripäeva kuue nädala tellimuse eest tasuma?

Läbipaistvuse huvides ütlen otse ära, et käesoleva postituse avaldamisega võib kaasneda mulle langevat ainelist hüvet. Kolm õlut olen juba joonud 🙂

Aarne kirjutab samal teemal.

Edit: Gerd kirjutab ka.

Sildid:

Põltsamaa veini armastav Maks on poodides tagasi. Turvamehed on vaimustuses. Politseinikel ja arestimaja töötajatel pole tarvis koondajate kiuste käed rüpes istuda.

Maks pani pudeli Põltsamaa veini 20 sekundiga tuule alla. Igatipidi austustvääriv tulemus: ise olen õlle kiirjoomise Soome meistrivõistlustel eelvooru esikoha pälvinud juues kolmandikliitri õllepudeli viie sekundiga. Veini aga sama libedalt alla ei neelaks.

Kui ma Põltsamaa Felixi turundusjuht oleksin, kingiksin Maksile vähemalt aastaks tasuta veini. Nii järeleandmatu ja sihikindel sissiturunduse spetsialist oleks igale ettevõtele kulda väärt. Põltsamaa Maks turgutab kriisi käes vaevlevat majandust.

Sildid:

Eurooplased pole seni iPhone üle sama vaimustatud kui ameeriklased. Põhjus seisneb selles, et operaatorite teenuspaketid on tavamobla või isegi 3G’ga võrreldes üle mõistuse kallid.

Poolas on Orange otsustanud nõudlust kunstlikult tekitada palgates oma esinduste juurde näitlejaid libasabas seisma. Poleks küll seda uskunud, et rahvast nii halval arvamusel ollakse. Kui ma midagi ei taha, ei teki mul selle vastu huvi ainuüksi sellepärast, et keegi teine seda tahab.

Sildid: ,

Värska Vesi kavatseb Soome turgu vallutada. Igatipidi teretatav, soovin edu! Turunduskontseptile tuleb igatahes hoolikalt järele mõelda.

Soome poodides müüdav mineraalvesi on kvaliteedilt kesine. Selles osas on Värskal kahtlemata suurimate konkurentide ees eelis. Samas aga pole keskmine Soome tarbija tea mis kvaliteediteadlik, ostetakse mida kaupmees pakkuda suvatseb kui hind on sobiv. Hinnaga konkureerida aga pole ehk kvaliteedivee puhul just kõige targem mõte.

Soome turul võiks Värska Vesi nishitooteks kujuneda. Seega oleksid peamiseks sihtgrupiks gurmeerestoranid, mida laiad rahvamassid ei külasta, küll aga jõukamast kihist hea toidu sõbrad, kellele Värska taoline mineraalvesi võiks väga hästi korda minna.

Unustada ei tohi muidugi Helsingis ja mujal suuremates linnades asuvaid Eesti toidupoode, kelle jaoks Värska oleks vaata et kohustuslik müügiartikkel. Tõsi küll, volüümi poole pealt on need ikkagi üpris marginaalne turukanal.

Eesti toiduga seoses olen juba tükk aega sellest mõelnud, et Helsingi küllaltki mitmekesises etnorestoranide kirjus seltskonnas pole seni kellelegi pähe tulnud Eesti toidule, õllele ja viinale orienteeruvat kõrtsi rajada. Ei tea mispärast selline vaata et elementaarne asi on kõrtsinduse valdkonnas kahe silma vahele jäänud. Olen selles kindel, et ainuüksi Helsingis ja lähistel elavad eestlased võiksid korralliku Eesti kõrtsi piisava kliendipõhja kindlustada, ega asi ka paljudele soomlastelegi vastu karvu poleks.

Seegi oleks Värska Vee jaoks üks arvestatav turukanal. Äkki asutavad kõrtsi ise kui keegi teine huvi ei ilmuta? Värska Kõrtsis Helsingi kesklinnas oleks lahe söömas ja joomas käia.

Arni kurdab, et ei suuda oma mõteid ajaveebinduse juures hoida. Tuleb igaühele ette, midagi pole seal parata. Ega inspiratsioon sunni korras ei tule, samas ei jää ta kunagi omal ajal tulemata. Põuast saab üle vaid tehes vahepeal midagi muud.

Jaanus omakorda kirub, kuidas heagi õllereklaam veebisurfajani ei jõua, kuna turustajad pole web 2.0 taolisest elajast kuulnudki. Samas oleks õlu kindlasti nii mõnelegi ajaveebnikule just inspiratsiooniallikaks kui ainult tootajad seda taipaksid talle pakkuda. Ega rumal ajaveebnik ise kunagi nii geniaalse asja peale ei mõtle.

Mina omakorda tegin viletsa õllereklaami, kuid riputasin selle Jaanuse soovitusele vastavalt sinna kuhu vaja. Ehk saab Arnigi ülekantud energiat homse (või tunahomse) blogimise tarvis :-).

Sildid:

Eesti Ekspressi ajaveebis loetakse viimase aja tsensuurimaigulisi nähtuseid ette. Üks kommentaatoritest arvab koguni, et juba ammu on vaikiv ajastu alanud. Olgu sellega kuidas on, irooniliselt arvas Eesti Ekspressi ajaveeb ise päev hiljem otstarbekaks oma KAPO aastaraamatule viitava postituse ära kustutada.

Jutt käib muidugi kodanikust, kelle poole KAPO viisakalt pöördus. Petsi juures arutatakse seda juhtumit suisa kahe erineva postituse sabas (kindlasti tasub ka kommentaarid lugeda). Et ma ise ühte otsa pidi selles loos asjaosaline olen, jätan veel esialgu täpsemalt kommenteerimata, mispärast pean veidraks, et keegi reklaamitibi mulle väidetavalt KAPO nimel failide kustutamise nõudeid edastab. Eks kuulan enne tema seisukoha ära.

Üks ketserlik mõte tekis küll vahepeal. Äkki ongi siin hoolikalt välja mõeldud buzzi tekitamisega tegemist? Dokumnedid ise eneses on ju avalikud, võib-olla tahetaksegi neid näiliste salastamiskatsete abil kodanikele (ja mittekodanikele) kavalalt turustada. Vähemalt näitab mu WordPressi statistika, et antud postituse juures kõva sagin käimas, kusjuures faile ka ohtralt alla tõmmatakse.

Varahommikuse postituse sabas kommenteerib Mart, et Adblock on võimas tööriist, mida tööle rakendades saab isegi Äripäeva uudiseid vaata et normaalsel kujul lugeda. Igati nõus, mul pole Adblocki toreduses väikseimatki kahtlust. Asi aga on selles, et ma ei saa pihta, miks seda kasutama peaksin.

Esiteks poleks see reklaamipinna ostja vastu aus. Tema ju arvestab oma rahalise panuse tasuvust bänneri näitmiste alusel, mis mu kavaluse puhul paraku toimumata jääks. Selle kohta võib muidugi öelda, et pole minu mure. Ega see luiskamine mulle tegelikult süümepiinu ei tekitakski.

Teine ja märksa kaalukam põhjus Adblocki mitte kasutada seisneb selles, et ma pole ühegi veebisaidi külastamisest sõltuv, olgu ta Äripäev või MySpace. Nii uudiseid kui ka meelelahutuslikku veebisisu leian rohkem kui ööpäevas tarbida jõuan ja seda saitidelt, mille külastamine on minu jaoks meeldiv kogemus või vähemalt mitte väga ebameeldiv. Nii meediatel kui meelelahutussaitide ülalpidajatelgi on millegipärast arusaam, et nende pakutud sisu millegi poolest eriline oleks. Sittagi pole. Unikaalset veebisisu on üsna vähe, ja sedagi enamasti blogosfääris, mitte suurte bännerite asukohtades.

Jüri Kaljundi kirjeldab väga asjatundlikult asjade käiku kolmnurgas meediapind, reklaamiagentuur, pinnaostja. Ta põhjendab väga usaldusväärselt ja mõistusekohaselt, miks standardimõõtmes bännerid on just nende kolme reklaamiturunduse osapoole huvides ja nende jaoks kõige lihtsam lahendus. Aga sellest jõuab Jüri minu arust kummalisele järeldusele:

Kolm osapoolt, meediapind, klient ja meediaagentuur on täna rahul. Kes rahul pole, on osa neljandast osapoolest, eraisikust netikasutajast, kes küll ise millegi eest maksta ei taha ning seetõttu eelpool mainitud ökosüsteemi ei mahu.

Kuidas siis ei mahu? Kas need kolm jääksidki asjanduse praeguse korraga rahule, kui see eraisikust veebikasutaja enam meediapinda ei külastaks, millest ju Äripäeva kaasuses põhiliselt jutt käib? Google’igi edu saladus seisneb kasutajates, kes on pakutud teenusega rahul, kusjuures nemad selle eest rahaga välja ei käi.

Kuidas siis saab Eesti veebiturunduse püha kolmnurk nägu teha, nagu nad saaksid kolmekesi üheskoos vastastiku lugupidamise juures asju ajada arvestamata sentigi veebikasutajale, kes ikkagi on nii veebisisu kui ka reklaami lõpptarbija? Mina pole küll kuulnud edukast majandusest, mis õitseks edasi sõltumata sellest, mida tarbijad pakutavate toodete ja teenuste kohta arvavad.

Vabandust, olengi kuulnud. Just selline tarbijat mitte arvestav majandus õitses Eestiski aastast 1944 alates ligi pool sajandit.

Sildid:

Sai äsja esmakordselt Äripäeva uue veebisaidi poole piilutud. Seni pole selleks vajadust tunnetanud. Seda vanagi, paroolidega kaitstud versiooni lugesin vaid mõnel üksikul korral erandlikult pärast seda kui kasutajatunnus ja salasõna kogemata Rohelise Värava meililistis minuni laekusid.

Mul on tõesti vedanud, et Äripäeva sisu mind ei huvita, sest pärast seda, et püüdsin lugeda neid kolme artiklit piketi teemal, millele Pets viitab, jõudsin järeldusele, et see pole üksnes kole kujundus vaid lausa füüsiliselt eemaletõukav. Reklaami vahele surutud artikli asukohta lehel tuleb tikutulega otsida, kusjuures tikutule mõju nõrgendavad igal pool leheservades vilkuvad asjandused. Seega pole asi üksnes selles ülema serva hiigelbänneris, mille kohta olen erinevates blogides arvustusi lugenud.

Ma ei oskagi pakkuda ühtegi kaljukindlat lahendust, kuidas Äripäev peaks oma veebilehele kulutatud raha tagasi teenima. Selle kohta mul seevastu on arvamus olemas, kuidas seda ei tee. Ja eks nad selles osas ongi mu kõige kurjemad ettekujutused tublisti ületanud.

Kui aga püüda veidikesegi konstruktiivseks jääda, paluks ärikatel järele mõelda, mispärast rahvas ikkagi nende veebilehte külastab. Küllap vist selleks et seal avaldatud artikleid lugeda, mitte seda reklaamiküllust vaadata. Mida rohkem reklaam toimetuse tööviljadega tutvumist segab, seda suurem peab lugeja huvi sisu vastu olema, et ta oleks nõus reklaami taluma. Kui aga valukünnis ületub, ei tule lugeja enam tagasi ning seega jääb tal nägemata nii sisu kui ka reklaam. Kaovad lugejad, kaovad aegamööda ka reklaamipinna ostjad.

Ma saan aru, et tasuta loetavat reklaamivaba ajalehe veebiversiooni pole majanduslikult mõistlik ülal pidada. Seega olen nõus mõõdukas ulatuses reklaami taluma. Olgu võrdluseks teiste suurte eesti väljaannete kohta öeldud, et hetkel jääb Ekspress napilt alla mu isikliku valukünnise, Postimees ja Päevaleht aga seda sama napilt ületavad. Sellest tulenevalt peavad mu RSS-lugejas ilmuvad pealkirjad Postimehe ja Päevalehe puhul erakordselt huvitavad olema, et ma oleksin nõus linkidele klikima. Ekspressis võin isegi keskmiselt huvitava loo lugeda.

Võtsin võrdluse mõtes lahti suvalise uudise kolmest eri väljaandest, mida iga päev loen: Hesarist, Dagens Nyheterist ja New York Timesist. Kõige ohtramalt on reklaami Dagens Nyheteri lehel, Hesari juures veidi vähem. Mõlemal on seda vilkuvat saasta, mis kõige enam vananeva inimese silma riivab, ent kumbki on oma artikli “loetava osa” nõnda paigutanud, et reklaam võimalikult vähe lugemist segaks. New York Times aga on lausa üleviisakas: reklaami ei pane tähelegi enne kui artikkel lõpuni loetud.

Ma saan aru, et kahe äärmuse, NYT ja ÄP, omavaheline võrdlemine pole päris õiglane, sest Eesti turg on murdosa sellest, kuhu NYT on suunatud. Paluks sellegi poolest äripäevitajatel mõelda, kuidas NYT suudab oma lugejaid nii tänuväärselt austada. Asi on selles, et reklaamiostjad on omakorda nõus piiratud pinna eest rohkem maksma, kuna nad teavad ja võivad seda ka edaspidi arvestada, et NYT oma lugejaid üleliigse reklaamiga eemale ei peleta. Samas nad teavad sedagi, et nende sõnum niisama teiste samasuguste alla ei upu.

Ise kasutan Inernetti ööpäevas rohkem kui erinevates statistikates juba suurtarbijaks loetavad inimesed nädalas. Seega valin oma infoallikad väga hoolikalt. Mitte ükski mu igapäevsetest infokandjatest pole asendamatu, sest unikaalseid uudiseid on tänapäeva meedias äärmiselt vähe. Seega on meedia valik minu kui uudistetarbija teha, kusjuures muidugi eelistan neid väljaandeid, kelle sisule juurdepääs on minu jaoks meeldiv. Kui ma tuvastan, et ka väljaanne mind kui lugejat austab, võib teinekord isegi mõni reklaam meelde jääda.

Ehkki ma ei suuda Äripäeva dilemmale lahendust pakkuda, ega loodagi, et nad suudaksid või isegi tahaksid mind oma lugejaks meelitada, paluks ÄP’il siiski mõnda siia juhuslikult sisse eksinud mõteterakest arvestada. Võib-olla tuleb kasuks, kui praegustel lugejatel peaks mõõt täis saama. Neljapäevse piketi võimalikele osalejatele soovin igatahes jõudu.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.