Larko peegel

Posts Tagged ‘kommentaarid

Miski jama on mul ilmnenud seoses kommentaaridega WordPress.com’i majutatud ajaveebides. Ilmselt on Sõnapress mind mittesoovitavaks isikuks kuulutanud,  kuna mul ei õnnestu antud keskkonnas kommenteerida. Asi on isegi nii hulluks kätte läinud, et pean selleks vigureid tegema, et oma enese blogide kommentaariumis sõna võtta.

Üks hetk tagasi laekus mu eelmisele postitusele siin samas kommentaar, millele tahtsin vastata. Kommentaar kirjutatud ja nupule vajutatud,  kuid mitte midagi polnud näha. Et olen asjaga juba varem kokku puutunud, taipasin kohe adminniliidesele pilgu peale visata. Ja seal oligi mu sõnavõttu näha oma enese blogi spämmikastis, raisk!

Kuulutasin oma sõnavõtu rämpsuks mitte olevat ja vajutasin jälle. Leidmaks ainult, et olen modereerimise järjekorda sattunud. Läksin siis modereerima ja kiitsin oma kommentaari heaks. Nõme, et ma tohin küll oma blogides sissekandeid teha, kuid kommenteerida njetu.

Kuna sama barjäär on ka teiste ajaveebides mu ees, olen viimasel ajal kaasarääkimise soovi korral kommentaari kirjutamise asemel jaganud lingi Näoraamatus või Google Plussis. Arutelu sellest muidugi killustub, ent parem seegi kui täielik vaikus. Eks ma siis võtan sõna seal, kus kohe suu peale ei lööda.

Järsku peaksin blogisissekannete ja kommentaaride kirjutamise sootuks maha panema. Ega neid juba niigi enam nii väga palju kirjutada ei jõua.

Ekspress vahendab Urmo Soonvaldi ja Tiina Kaalepi väitlust Ajakirjanike Liidu juubeliürituste raames. Jutt käib muuhulgas veebikommentaaridest, mida Kaalep piirata tahaks:

Kaalep esitas siis üsnagi terava seisukoha: väljaanded võiksid valida teemasid, mida nad lasevad kommenteerida ja mida mitte. „Miks lasta kommenteerida näiteks kellegi kehakaalu?” ütles Kaalep.

Njah, mulle jääb ausalt öeldes arusaamatuks, mispärast ühelgi väljaandel peaks olema huvi kellegi kehakaalu kajastada. Kui välja arvata maadlejad ja poksijad, kelle kehakaal on sportlikel alustel huvitav teema, jäävad vast inetut kommentaarid kehakaalu kohta ära, kui kellegi kehakaalust ei kirjuta. Kui lugejad neid siiski kontekstiväliselt sisse sokutavad, saab juba kommentaari teemavälisena eemaldada.

Nii lihtne see ongi. Inetu kajastus kutsub inetuid kommentaare esile. Niisugune muna ja kana vahekord.

Sildid:

Tuvastasin just äsja, et siin samas ajaveebis, mis küll alguses mu vana hea blogi paralleelsaidi funktsiooni täitis aga juba pea kuus kuud on iseseisvalt mu hääletoruks olnud, on hetkeseisuga täpselt 950 kommentaari, träkbäkid ja pingbäkid kaasa arvatud. Juhtumisi on 950. kommentaar mu enda kirjutatud. See aga ajendas mul kuulutada välja jahi 1000. kommentaari autori leidmiseks.

Nii siis see, kelle ma 1000. kommentaari, träkbäki või pingbäki autoriks või läkitajaks tuvastan, võib oodata, et ma kunagi järgmise aasta jooksul talle tema kodulinnas õlle välja teen, ise muidugi kaasa juues. Soovi korral võib ka mittealkohoolne jook kõne alla tulla, minu puhul aga siiski pigem mitte. Kui peaks 1000. kommentaar mu enda oma olema, läheb arvesse sellele järgnev ja vajadusel ka sellele järgnev.

Siinkohal pean siiski geograafilise piirangu seadma. Ise tulen nimelt kohale vaid Eesti Vabariigi piirides või Soomes Helsingi kolmanda ringtee seespool. Noh, Läti võin igaks juhuks kaasa arvata, ega me ilma Lätita ei saa. Kui aga peaks 1000. kommentaar kellelegi kaugemale külalisele langema, lepime kokku mõne alternatiivse preemia.

Sildid:

Kõigil aastatel ajaveebinduses polnud ma enne eile õhtut ühtegi kommentaari sisu pärast kustutanud. Spämmi eemaldamine ei loe, see kuulubki kustutamisele. Isegi kõige nõmedamad isiklikud rünnakud olen seni nähtavaks jätnud, sest olen seisukohal, et need kahjustavad rohkem kommentaari autorit kui mind. Võib-olla olen oma vastusõnas autorit korrale kutsunud, minu blogi ikkagi. Teinekord aga olen kommentaari lihtsalt ignoreerinud.

Eile õhtul sai siis see vägitükk teoks, et kommentaari kustutasin, kuna arvasin, et selle koht minu blogis ei ole. See oli hästi lühikene avaldus, koosnes ühest saksakeelsest neljasõnalisest lausest. Seal polnud ühtegi teosõna kuid sedagi ohtramalt nimetavaid väljendeid. Kaks nendest olid rahvuse täheldused ja ülejäänud kaks äärmiselt ropud nimetused, mis lauses kumbagi rahvust kirjeldasid.

See kommentaar õnnestus oma banaalsuses korraga kolme põhimõtet rikkuma, mis ma oma blogide kommentaariumitele varem kehtestanud olen. Esiteks olen üsna hiljuti nentinud, et oma blogides ropendan üksnes ma ise. Kommentaaride autoritele pole see lubatud, küll aga võivad nad kontekstisse sobivat mahlakat keelt südame mõnust viljelda.

Teiseks olen kindlal seisukohal, et minu blogides pole lubatud rahvuslikku viha ja vaenu avaldada ega õhutada. Antud kommentaar aga oligi üksnes rahvusliku vihavaenu avaldamise eesmärgil sisestatud. Mingisugust kontekstuaalset kokkupuudet sissekande sisusse ei olnud.

Kolmandaks ei tohi mu blogides isiklikke solvanguid avaldada. Et antud avaldus oli sisestatud kohe pärast asjakohast kommentaari, mille autor sarjatud rahvusest on, tõlgendan ma nõnda, et see oli sama palju tema kui minu isiku vastu suunatud. Võib-olla on see tõlgendus veidi äärmuslik, kuid seal pole suurt vahet, kuna oli kommentaar juba niigi mu virtuaalse elamistoa kodukorraga vastuolus.

Komentaari autorist on mul nii palju teada, et IP-aadressi järgi otsustades viibis ta Eestis, meiliaadress aga oli ru-lõpuga, pseudonüüm oli ingliskeelne ja kommentaar ise, nagu juba öeldud, saksa keeles kirjutatud. Mine ja võta kinni, vaevalt ta eestlane või soomlane siiski on. Igatahes sai WordPressi filtreid vastavalt vajadusele täiendatud, sest see isik pole siia enam teretulnud.

See oli siis kaheksa aasta vältel esimene kord, et ma kommentaari sisu tõttu kustutasin. Mõnel üksikul juhtumil olen enne selgelt seaduse ja hea tava vastaseid väljendeid tähtedega katnud, kuid üldjuhul läheb minu juures nii mõnigi avaldus läbi, mida ükski ajaleht lugejakirja pähe ei trükiks. Muide olen kustutanud vaid spämmi ja mõnikord harva avaliku elu tegelase palvel või omal algatusel kommentaari, kus selgelt on kasutatud autori kohta valeandmeid. Näiteks Riigikogu liikmetel ja ministritel pole tavaliselt kombeks veebikommentaarides blogijaid munniks nimetada.

Natukene kõhklesin, kas see postitus sõnavabaduse rubriigi alla ometi kuulub. Taoliste kommentaaride sisestamine pole nimelt minu arust sõnavabaduse pruukimine vaid selle kuritarvitamine. Nõnda ongi minu jaoks erakordne tsenseerimine tegelikult leidnud aset sõnavabaduse kaitseks, nii jabur kui see ehk ka ei kõlagi.

Ei kavatse ka ühe juhtumi tõttu eelmodereerimist kasutusele võtta. Et ilma selleta kaheksa aastat olen hakkama saanud, saan küll edasigi. Modereerimisest oleks rohkem kahju kui kasu. Kõigepealt oleks see töökas ja tülikas, takistaks vabat arutelut ja kõigetipuks seaks mu enda vastutusele täiendavaid nõudmisi, sest sel juhul oleks ju iga siin ilmunud kommentaar minu poolt heaks kiidetud ja mul oleks raske väita, et pole seda tähele pannud.

Sildid:

Tänases Vikerraadio Reporteritunnis rääkis Peeter Marvet muu hulgas sellest, et n.n. arvamusliidrid sageli ei taha oma artikleid kommenteerivate kodanikega kommentaariumis suhelda, sest ei pea seda oma intellektuaalse taseme juures väärikaks. Mul on seda kinnitav värske kogemus paari nädala tagant. Jutt käib ühest Soome parlamendi liikmest, keda siinkohal ei nimeta ega pane ka tema blogile ja kõnealusele sissekandele linki.

Nimelt edastas auväärne rahvasaadik oma blogis viite parlamendi veebisaidile oma arupärimise ja ministri vastuse juurde. Paraku oli see link millegipärast katkine. Juhtisin asjaolule kommentaaris viisakalt tähelepanu ning edastasin töötava lingi.

Ehkki rahvaesindaja on seejärel teinud oma blogis arvukalt sissekandeid, pea iga päev vähemalt ühe, on see link tänaseni katki, mu kommentaar töötava lingiga aga nähtav. Sellest võib vabalt järeldada, et ei võeta vaevaks oma Bloggeri keskkonnas peetava blogi kommentaare isegi lugeda. Antud juhul aga on suhtlematusest kahtlemata kahju eelkõige arvamusliidrile enesele.

Sildid:

Üks ajaveebnik on otsustanud (ajutiselt ?) vaiki jääda. Viimaseks pisaraks karikas osutus sellele sissekandele lisatud inetu kommentaar, mille autor ennast argpükslikult anonüümsuse alla poeb. Kas nüüd on hea meel? Kas häbi ei ole?

Ramloff küsib, mis toimub:

Aga mis toimub? Kas tõesti on delfi-kommentaatorid asunud nüüd end blogide kommentaariumides teostama? Või on see lihtsalt ajutine, kevadväsimusest tingitud periood?

Minu tähelepanekute järgi oli sitaloopijaid blogide kommentaariumides umbes 6-7 aasta eest küllaltki palju. Tollal oli blogimine kui selline uus asi ja muidugi torkasid need vähesed, kes ajaveebnikuna oma kätt proovisid, avalikus veebiruumis kergelt silma. Enamasti oligi lahmijate sõnumi sisuks, et kes sa selline enda arvates oled, et tuled oma loba avalikult ajama. Seda muidugi väljendati tunduvalt ebaviisakamas sõnastuses.

Trollid aga ei viitsinud kaua vähestes blogides tatti pritsida. Seda vähem veel, et portaalide (Mega, Delfi jt.) kommentaariumides leidsid nad kaaslasi, kellega vastastikult ebaviisakusi vahetades said pealtnäha karistamatult oma kaasinimestele näkku sülitamise iha rahuldada. Ega Päevalehe ja Postimehegi kommentaariumid just viisakamad kohad ei olnud.

Mõne aasta vältel hakas blogist kui enese väljendamise kohast tasapisi laiatarbeline vahend kujunema. Selleks ajaks olid kollasele sisule pühendatud veebiväljaanded enamuse sitakärbestest enda juurde ahvatlenud. Möödus vist 3-4 aastat, mille vältel näiteks mina oma blogides tuvastasin vaid mõne üksiku trolli, kes oli arvatavasti guugeldades mu juurde kogemata sattunud. Ju siis pidi oma frustreeritust selle üle avaldama, et blogist just seda ei leidnud, mida guugeldades otsis.

Paari viimase aasta vältel on blogimine paraku väheste kiiksust massideni jõudnud ja jälle torkavad ajaveebid kergelt silma. Sedapuhku siiski mitte oma erilisuse või väikse arvu tõttu vaid just nimelt sellepärast, et bloge on palju ja neid järjest juurde tekib. Samuti on peavoolumeedia olude sunnil blogidele tähelepanu pööranud seal kus neid varem taheti silma alt ära hoida ja maha vaikida.

Uue olukorraga kaasneb paratamatult, et nii blogijate kui ka kommenteerijate seas on neid, kes pole ajaveebinduse (kirjutamata) hea tavaga kursis. Seda võiks isegi võrrelda suletud klubiga, kus kõik enam vähem omavahel tuttavad inimesed kokku saavad ja mõnusalt koos viibivad. Muidugi käib suhtlus viisakalt, sest kesse tahab ennast kogu klubi silmis lolliks teha. Kui keegi kogemata kellegi varvastele tallab, palub viisakalt vabandust ja elu käib endist moodi edasi.

Kui aga varem kõrvaltänavas asunud klubiruum järsku linna keskväljakule kolib, tekib muidugi klubi vastu linnakodanike huvi. Ühel kaunil päeval lüüakse klubi uksed valla ja linnarahvas astub mürinaga sisse et klubi uudistada ja võib-olla ka ise seal istet võtta. Kirjutamata hea tava on vanakaladele niivõrd ise enesest mõistetav asi, et kellelegi ei tule pähe, et uustulnukaid oleks ehk otstarbekas sellega kurssi viia.

Paradoksaalselt olemegi me ise selles kaudselt süüdi, et ajaveebid pole enam sitaloopijate vaateväljast varjatud. Kes meil käskis linna keskväljakule kolida ja uksed valla lüüa? Kas me ise ei tahtnudki blogimist levitada? Kas me selle üle ei rõõmustanud et poliitikud ja teised avaliku elu tegelased blogima hakkasid?

Ent nii ju ometigi ei saa! Ennast süüdistada oleks sama rumal kui väita, et naine on oma enese vägistamises süüdi või et taskuvarga ohvriks sattunud inimesel pole midagi kurta, sest tal polnud ju ometi vaja oma kodust tänavale kõndima minna. Me võime küll nentida ja peamegi nentima, et meie keskkond on risustatud kuid sellega leppida me ei tohi.

Eelpool vihjasin sellele, et portaalides sigatsemine on pealtnäha karistamata tegevus. Ent veebis pole ükski inimene anonüümne, ehkki ta ise ei pruugi seda teada. Anonüümsed kommenteerijad pole sugugi anonüümsed, sest vajadusel saab nende isiku kindlaks teha.

Üks ta puha, millise pseudonüümi või võltsitud meiliaadressi kommentaarilahtrisse sisse toksid, salvestub IP igal juhul. Bloggeri keskkonnas seda automaatselt blogijale teada ei anta kuid jälg jääb pahatahtlikust külastajast sinnagi. Minu blogides aga on kommenteerija IP samas meilis ilusti kirjas, kus mulle kommentaari laekumisest teada antakse. Säh teile anonüümsust!

Võtke siis te sitaloopijad teadmiseks ja arvestage, et varem või hiljem põrkate kellegiga kokku, kes võtab vaevaks delfiseaduse kadalipu läbi teie isiksuse tuvastada! Ei tasu kommentaariumides, olgu blogi või portaali oma, midagi sellist kirja panna, mida ei julgeks näost näkku inimesele öelda või oma pärisnimega avaldada. Ei tasu end olematu anonüümsuse lootusele tuginedes kogu klubi silmis lolliks teha.

Korraks veel Ramloffi küsimuse juurde tagasi. Annaks jumal et olekski kõigest ajutine kevadväsimus, ent karta on, et peame trollidega edaspidigi arvestama. Kuid nendega leppida me kunagi ei tohi!

Mis me siis teha võime? Aga paljugi. Ise võime hea eeskujuga välja käia ja klubi uustulnukatele välja kujunenud hea ajaveebinduse tava viisakalt tutvustada. Trolle võime resoluutselt korrale kutsuda, ja peamegi.

Lõpetuseks ütleks headele klubikaaslastele, et ei tasu kõige inetumaidki kommentaare väga südamesse võtta. Sinna mahub vaid piiratud määr asju ja maailmas on nii palju ilusat, mida on sootuks otstarbekam oma südamesse salvestada.

Sildid:

Ei tea mispärast ise hostitud WordPress blogid mu kommentaare vastu ei võta. Olen korduvalt seda tähele pannud, et mitmel pool mind Akismet ei armasta. Sedapuhku tahtsin Tallinna Kristjani Eesti Posti veebiteenust puudutavale postitusele sõna sekka öelda. Aga pole häda, selleks mul ju oma blogi ongi, et siin seda avaldada, mis mujal läbi ei lähe: 🙂

Olen Eesti posti veebiteenuseid korduvalt kasutanud, näiteks kirju ja jõulukaarte, isegi sokolaadikingitusi saatnud. Teenused on mõnusad kuid, jah, ise saidi navigeeritavus imeb väga sügavalt.

Ajendatult Wildi prügimajanduse sissekandest arutab Tiia ebaviisakaid blogikommentaare. Sellest meenus mulle kuidas Priit Hõbemägi olles veel Päevalehe peatoimetaja ametis oma esimese Meediaeetika blogi püstitas ja seal kommentaaride prügimajanduses virtuaalse elutoa printsiibi kehtestas: kommentaariumis avaldatagu arvamust sama viisakalt kui avaldataks blogiperemehe füüsilises elutoas külas käies.

Eks neid vähem kui viisakaid kommentaare on mullegi aastate jooksul laekunud. Alguses võtsin neid vägagi südamesse, mida aga aeg edasi seda paksemaks saab nahk. Kui keegi mulle mu enese elutoas väga sitasti ütleb, kirjeldab ta tegelikult rohkem ise ennast kui mind, ammugi selline kommija kellel mind tundmata igasugune pädevus mu personaalküsimuses kaasa rääkimiseks puudub.

Viimasel ajal ei viitsi sageli sellistele kommidele vastatagi, ammugi mitte neid kustutada. Kui keegi vabatahtlikult tuleb minu juurde selleks et oma nahaalsust demonstreerida, miks ma siis teeksin talle sellise teene, et mõtlemata välja paisatud rumaluse maha võtaksin? Iseasi muidugi kui inimene ise seda palub.

Tiia mainib väga õigesti, et isegi kõige jultunumad blogikommentaarid teevad viisakuses silmad ette delfide ja teiste pasaportaalide omadele, peavoolumeedia veebiväljaanded kaasa arvatud. Eks ta ole, mida suurem portaal seda rohkem mahub sekka neid, kelle veebielu sisuks ongi teiste anonüümselt maha materdamine. Blogikeskkonnas on igaüks enam või vähem äratuntav.

Seda suure portaali needust sain ise eile YouTube’is oma naha peal tunda. Järjekordne kodanik, kes on endale YouTube’i kasutajakonto ainuüksi sitaloopimise eesmärgil teinud, anonüümselt muidugi. Ja tähelepanuväärselt piirdub mu uusaastaläkitust kommenteerides oma enese lühikirjeldusega. Aga olgu pealegi, las ta siis kasutab mu veebiruumi oma frustratsiooni eemale peletamiseks. Kena et saan abiks olla.

Anonüümsus on ise eneses vajalik ja väärtuslik. Ilma selleta jääks nii mõnigi oluline teave avaldamata. Paraku kaasneb anonüümsusega kuritarvitamise võimalus nagu iga hea asja puhul.

Sildid:

Täna hommikul paistab mul erilisi raskusi olevat oma kommentaare teistesse blogidesse sisse saada. Silveri blogi puhul olen juba tükk aega täheldanud, et ta kipub mu kommentaare alla neelama ja välja oksendama. Ehk olen seal endale kuidagi õnnestunud sämmifiltri silmis halva maine kujundama?

Sedapuhku tahtsin kaasa rääkida postitusele Riigikogu liikme Silver Meikari suvepuhkus järgnevas kommentaarivestluses, kus jutt käib sellest, kes ikka on üksiku saadiku valijad. Nõnda tahtsin sõna võtta:

 

Tegelikult esindab lääneliku parlamentarismi põhimõtte alusel saadik kõiki oma valmisringkonna valijaid, ka neid, kes tema poolt ei hääletanud. Näiteks briti parlamendis kasutavad liikmed täitsa normipäraselt oma ringkonna elanike kohta väljendit “my constituent”. Tõsi küll, Suurbritannia ühe saadiku ringkonna puhul on see kuidagi suukohasem kui siinse valimissüsteemi kontekstis, kuid sellegi poolest on saadikul mandaat oma ringkonna valijailt, kes nõnda ongi tema valijad.

Nõnda on asi siinkohal juba TEHTUD! 🙂

Edit: Näe, pingback peegelsaidilt on Silveri juures juba täiesti olemas. Ehk peangi edaspidi kõik kommentaarid tema postitustele enda pool avaldama?

Sildid:

Kristjani blogi avaneb just praegu äärmiselt aeglaselt, mistõttu ei jaksa ära oodata, et saaks tema spämmikommentaare puudutavale postitusele kommentaari lisada (ikka sisulise, mitte spämmi korras). Sestap avaldan selle siin enda juures.

Jutt käib lühidalt spämmiteenusest, kus saab väiksema (või siis suurema?) raha eest palgata kellegi enda nimel kommentaare teiste blogidesse sisestama:

Väidetavalt töötab mudel nii, et otsitakse välja sinu blogiga ühes nishis olevad blogid. Loetakse nad ilusti läbi ja siis kirjutatakse asjalikud kommetaarid postitustele ja püütakse kasutada stiili millega spämmfilter neid kinni ei püüa. Sina saad sellega viite enda lehel. Tulemuseks võib olla otsimootorites parem positsioon ja liiklus viidete kaudu sinu lehele.

Ilmselt need väidetavalt käsitsi komentaare kirjutavad “variisikud” siiski iseäranis kvaliteetset teenust ei osuta. Asi võib olla puudulikes keeleoskustes või siis lihtsalt ei võeta vaevaks postitusi korralikult läbi lugeda, et sisestatav kommentaar ka tegelikult postituse teemale haakuks. Olen nimelt viimasel ajal enda blogides (peamiselt ingliskeelses kuid vahepeal ka teistes) sellisel kombel sisse sokutatud kommentaare tuvastanud. Need on kerge spämmiks tuvastada just seepärast, et sisu on ligi eranditult jämedalt kontekstiväline ning viidatav sait paistab samuti üsna kahtlasevõitu välja.

Sellisel juhul ma halstamatult vajutan nupule “Spam it” (Wordressi juures olemas). Sellest tulenevalt õpib Akismet nii peagi nende tegelinskide läkitusi spämmiks arvama isegi juhul kui nad peaksid teinekord täppi saama. Mul pole sellest mõistagi põrmugi kahju, sest need pole inimesed, kellele üldse huvi pakuks, mida ma oma blogides kirjutan. Sestap antud “teenuseosutajat” siinkohal ei nimeta, ammugi mitte ei pane linki.

Eelkõige aga kahjustab see tegevus oma klienti, kelle maine saab rumalate spämmijäte kirjutatud kommentaaride tõttu kannatada. Mina küll ei julgeks lubada kellelgi poolkeelsel sarjaspämmijal enda nime all igal pool esineda. Rääkimata sellest et varem või hiljem peetaks mu asjalikud komentaaridki ohvriks langenud blogides spämmi pähe kinni, ning seda täiesti õigustatult.

Sildid:

Kinnitan

Posted on: 29 11 2006

Tekitamaks [digi.ee]‘le veidi buzzi juurde olgu märgitud, et [digi] uudistele lisatud kommentaarides on ilmselt sisse logimata olekus sisestatud kommentaaride autori juures märkus “kinnitamata”. Käesolevaga kinnitan, et sellele uudisele lisatud kommentaar on tõepoolest minu klaviatuurist pärit. Tähendab et ise mõtlesin välja, kirjutasin ning postitasin. 🙂

Ei kavatse edaspidi kommides ka sisse logida, isegi regida mitte. Oma tulevasi kommentaare ei kavatse ka eraldi siin kinnitada. Kui aga peaks keegi mu head nime kuritarvitama ja selle all midagi [digi]’s või kuskil mujal postitama, kavatsen kindlasti märku anda, kui säärast tuvastan.

Andke andeks, kallis rahvas, et ma sellisele pisiasjale tähelepanu juhin. Olen ehk oma hoiakuga üksinda, ja igatahes kedagi solvata ei taha. Asi on selles, et mind mingil määral häirib, kui mu postituste kommentaarides postitusest tsitaate edastatakse.

Mulle võrdub see vihjena selle kohta nagu ma ise ei mäletaks, mida kirjutasin. Või kui on meelest läinud, et ma oleksin kirjaoskamtu tõpras, kes ei oska oma tekstist järele vaadata. Või siis et mind peetakse nii rumalaks, et ma ei saa kommentaari ja postituse vahelisest seosest aru, kui selline olemas on. Alati ei pruugi ollagi.

Ega te ka suulises vestluses kellegiga oma vestluspartneri lauseid talle näkku ei korda. Seda peetaks vast äärmiselt ebaviisakaks. Kuidas siis blogikommentaarides see viisakas oleks?

Side lõpp, tänan tähelepanu eest.

Sildid:

Pets teatab, et tänu spämmirobotide usinale ja ennastsalgavale tegevusele on kogu serveri ulatuses vajalik kommentaare piirata. Seega saab kommentaare lisada ainult värsketele postitustele. Nädalat vanema postituse kommimisel tekib veateade “403 Forbidden Request Forbidden.”

Minu postitused on siiski alates 14.5.2006 paralleelselt peegelsaidil avaldatud. Siin saab neid endiselt kommenteerida. Kui peaks siia nädalat vanematele postitustele kommentaare tekkima, katsun pärisblogis vastava loo juurde kommentaaridele käsitsi lingi paigutada.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.