Larko peegel

Archive for the ‘bürokraatia’ Category

Kiiduväärse kiirusega laekus vastus päringule, mille ööl vastu tänast Eesti Energiale saatsin. Mu õigused  on nüüdseks taastatud ja nagu tuleb välja, seisneb kogu asja tuum selles, millisel viisil iseteenistusse on sisenetud.

Vastuse tähtsaim osa kõlab järgnevalt:

Meil on alust arvata, et olete Eesti Energia kodulehelt sisenenud isikukoodi ja viitenumbriga. Sedasi saab näite teatada ja arveid tasuda.

Palume korra välja logida nupult “Väljun” ja seejärel uuesti sisse logida.

Sellele vastasin nõnda (pärast seda, et olin korraks välja loginud ja uuesti pangakoodidega sisenenud):

Tere!
,
Tänan vastuse eest, kuigi see kõlab mingil määral ebaloogiline. Ma pole kunagi Eesti Energia iseteenindusest välja loginudki vaid jäänud meelega vastava linnukese abil pidevalt sisse loginuks. Seda enam meeles ei ole, millisel kombel esialgne sisse logimine toimus, kuna see oli juba ammu.
,
Praegu tegin siiski nagu soovitasite, kusjuures “taastusid” mu volitused Eesti Energia täieõigusliku kliendina. Selle üle on mul hea meel, ja uuringi nüüd rahulikult mulle tehtud pakkumist ning kindlasti võrdlen seda teiste tarnijate pakkumistega sedamööda, kui selliseid turule ilmub.

Ei saa salata, et mulle jääb arusaamatuks teie sisselogimise loogika ja sisse logimise metoodikast sõltuv kasutajaõiguste osaline piiramine.  Seni olen iseteeninduses vabalt saanud enda puudutavatele andmetele ligi, sealhulgas praegu kehtiv leping, elektrimõõtja numbrid ja arved ning andmed nende tasumise kohta. Need on isiklikud andmed, millele juurdepääs otse loomulikult eeldab isiku tuvastamist.

Nimetatud andmete kättesaamise jaoks on mind pidevalt arvestatud sisse loginuks, kuid lepingu sõlmimise ja isegi teie pakkumisega tutvumise jaoks mitte. Seal puudub loogika.

Isik kas on tuvastatud või ei ole. Ta ei saa osaliselt tuvastatud olla. Naine ei saa ka osaliselt rase olla vaid ta on või ei ole.

Samuti ei saa nõnda olla, et mõnede tehingute ja andmete kättesaamise jaoks kehtib lõdvem isikutuvastamise tase kui mõnede teiste. Vastab tõele, et arvesti näitaja võib teavitada ja arve tasuda keegi kolmas isik, kuid eelpool nimetatud andmed peavad jääma teie ja minu omavaheliseks asjaks.

Sisse logimise loogika on raskelt arusaadav, kuid tähtsaim on see, et ma praegu saan oma asju Eesti Energia täievolilise kliendina edasi ajada nii kaua kui mul selleks tahtmist on.

Saatsin seni veel monopoolses seisundis riigiettevõtele alljärgneva päringu:

Tere!

Eesti Energia iseteeninduses lepingu sõlmimise leheküljel on järgmine tekst näha:

Toimingu tegemiseks puuduvad Teil vajalikud õigused. Selgituste saamiseks võtke palun ühendust meie klienditeenindusega 1545.

Mitte, et ma niikuinii oleksin just praegu lepingut sõlmima kiirustanud, ent huvitab sellegi poolest teada saada, kuidas mul selleks õigust ei ole. Helistama ei hakka, kuna ma oma asju telefoni teel ei aja.

Jään huviga ootama, mida elektritarbija selle peale kostab. Järsku pole nendel huvi minuga kliendisuhet jätkata. Mul veel oli enne kui selline teade puuduvate õiguste kohta silma sattus. Praegu selles enam nii kindel ei ole.

Edit: Laekus päringule vastus, millele omakorda vastasin. Arutame edasi.

Andmekaitse Inspektsioon lükab tagasi uudistes läbi käinud väited nagu oleks andmekaitsjad takistanud Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust teavitamast kõrgekoole muudatustest, mis on tehtud üliõpilase kandidaadi hinnetes pärast sisseastumisdokumentide esitamist. Tsiteerin pressiteadet:

Tegelikult on probleem selles, et Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses tuleb luua andmevahetus kõrgkoolidega, mis muuhulgas võimaldab uuendada näiteks muudetud eksamitulemusi. Olukord on seda kummalisem, et eksamikeskusel on põhimääruse järgi kohustus pidada kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteemi.

„Andmekaitse Inspektsioon ei näe sellise andmevahetuse loomises probleemi“, selgitas inspektsiooni järelevalvedirektor Kaja Puusepp.  Samuti ei ole probleemiks, kui kõrgkoolid oma sisseastujate riigieksami tulemuste võimalikke muudatusi  eksamikeskusest kontrollivad. „Tuleb vaid imestada, millise kergusega  viidatakse andmekaitsele, kui on vaja omaenda  tegevusetust õigustada.“

Lisaks on ehk probleem selleski, et riigiametid ei suhtle omavahel otse vaid meedia vahendusel.

Siseministeerium palub kodanikel isetegvuse korras alternatiivseid haldusreformikavasid koostada ja nendest kommentaari korras teada anda. Nagu blogikommentaaiumis ikka, vastutab küberruumi kuritarvitamise eest iga kommenteerija isiklikult.

Sildid:

Kaitseministeerium ja Välisministeerium vahetavad vastastikke süüdistusi sel teemal, kummal tulnuks muretseda diplomaatilise passi Herman Simmilt aravõtmise eest. Mõlemad rõhutavad, et kehtivate sätete alusel lasus kohus dokument tagastada Simmil enesel. Arusaadavatel põhjustel polnud too aga passi tagastamisest huvitatud.

Selmet süüdlasi otsida ja üksteise kapsaaeda kivi loopida tasuks bürokraatidel ikkagi auk kinni lappida ja reeglistik läbi vaadata. Praegune halenaljakas kord lähtub umbes sellest, et diplomaatilise passi taotlejal palutakse dokument lahkelt tagastada enne kui hakab riiki reetma. Sellised mõttekäigud võivad ainult riigiametis sigineda.

Umbes tunni aja pärast pean siit tõe ja õiguse kaitsmise eesmärgil linna peale sõitma. Toimub kohtuistung ise eneses tühises asjas, millel aga põhimõttelist tähtsust. Arutusele tuleb siinse linnaviletsuse kui mu endise tööandja hagi minu vastu ja mu enese vastuhagi.

Minemata siinkohal sügavalt üksikasjadesse nentin ühe pikantse argunmendi vastaspoole kostest mu vastuhagile. Nad tunnistavad faktilist asjaolu kuid ei pea ennast milleski süüdi, kuna nende käitumine olevat “bürokraatiast tingitud”. Tööandja viivitamine seadusest tingitud dokumentide vormistamisel oli nende arust lubatav, kuna dokumentide allkirjastamiseks pädevad ametnikud suvepuhkusel viibisid.

Tule taevas appi! Bürokraatia ise olla siis ettekäändeks, mis õigustab bürokraate seaduse täitmisest kõrvale hiilima ja kodaniku (mis siinkohal mind isiklikult tähendab) õiguseid riivama. Advokaadiga kavatseme tänasel istungil rõhutada, et seesamune bürokraatia näeb ette vajalikus ulatuses kohusetäitjate määramise suvepuhkuste ajal et ametiasutuse kohustused igal ajal täidetud saaksid.

Otsustagu kohus nii- või naapidi, on sellel praktilist tähendust vähevõitu. Küll aga tasub mul põhimõtte pärast oma õigust kaitsta. Sedasi seisabki mul ees teisipäevak ühiskondlikus korras tõe ja õiguse huvides.

Sildid: ,

Pean tunnistama, et olen seni Hansapanga teenustega igatipidi rahul. Kõik on töötanud eemärgipäraselt ja teenindus on enamasti olnud viisakas ja asjalik. Ega praegugi panka vahetama ei tõtta, kuid nüüd juhtus meie vahel esimene tõsine arusaamatus. Mis siis, et ise selle algselt oma hooletusega põhjustasin, panga paindlikkus olukorra lahendamise juures jätab veidikese soovida.

Et jõuda sinna kust ma õieti oleksin pidanud alustama, juhtus asi reede õhtul pärast pangakontorite sulgemist. Mul oli nii umbes poolteist tundi enne laeva väljumist Helsingisse. Selleks et mõningaid sisseoste sadama RIMIs teha, püüdsin oma arvelt sularaha välja võtta. Mu lohakkus seisnes selles, et keerasin oma PIN-koodi meeles sassi, ehkki just tol hetkel olin veendunud, et see õige oli. Järelikult sisestasin valekoodi kolm korda, misjärel automaat mu kaardi alla neelas.

Et pangakontorid juba suletud olid, sõitsin järelikult sedavõrd väiksema külakostiga koju. Olles koju jõudnud logisin oma kasutajatunnustega Hansapanga veebisaidile sisse ja palusin alla neelatud kaardi mulle postiga kodusele aadressile saata. Kaardiga saan ju teadupärast Helsigiski oma sisseoste kinni maksta.

Ei kujutanud ettegi, et see võiks pangale suureks probleemiks kujuneda, kuna oma teates edastasin sama aadressi, mis mu kliendiandmetes kirjas. Samuti peaks pangatunnustega sisse logimine juriidiliselt allkirja eest seisma. Vähemalt kiidetakse seda kui mu allkirja sel juhul heaks, et tunnuseid kasutades oma kontolt raha kusagile üle kannan.

Sedavõrd suuremaks üllatuseks oli mulle alljärgnev vastus:

Oleme Teie deebetkaardi sulgenud. Uue kaardi vormistamise tasu on 30 krooni.Soovi korral on meil võimalik saata Teile uus kaart välismaale kullerpostiga – DHL-iga, mille teenustasu (umbes 700 EEK) arvestatakse maha Teie kontolt. Kui Te soovite saada kaarti posti teel välismaale, palume Teil esitada pangale vabas vormis avalduse kas posti (Klienditugi, Liivalaia 8, 15040 Tallinn), faksi (+372 613 1694) teel või pangateatena. Avalduses palume kindlasti ära märkida Teie postiaadress, kuhu kaart tuleb saata ning telefoni number. Postitame Teile deebetkaardi ning lepingu, mille palume allkirjastada. Seejärel palume Teil allkirjastatud leping notariaalselt kinnitada ning apostillida.Apostill on dokumendi ehtsuse kinnitus, mis viitab dokumendi väljaandja pädevusele ja kompetentsile ning dokumendil olevate allkirjade ja pitsatite ehtsusele. Apostilli väljastab vastava riigi/piirkonna valitsemisorgan (näiteks kuberner, osariigi kantselei, välisministeerium).Peale dokumentide kinnitamist palume need saata pangale tagasi. Kaardi postiga saatmise ajaks see blokeeritakse, lepingu originaali panka jõudes muudame kaardi oleku toimivaks ning Teil on võimalik kaarti kasutada.Teise võimalusena saate vormistada notariaalse volikirja kolmanda isiku nimele, kes vormistab Teile pangakaardi, võtab selle kontorist ja saadab selle Teile sobival viisil välismaale. Ka volikiri peab olema kinnitatud apostilliga. Käeolevas volikirjas palume märkida Teie andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, konto number, aadress), volitatud isiku andmed (nimi, isikukood/sünniaeg, aadress) ja toiming, milleks on volikiri välja antud (pangakaardi väljastamine).Lugupidamisega

Esiteks jääb mulle arusaamatuks, mispärast pank arvas heaks mu kehtiva kaardi sulgeda ja uue eest 30 krontsi küsida. Kaart polnud ju mitte kusagile ära kadunud vaid ikka panga enese käes. See on aga pisiraha 700 krooni kõrval, mis kaardi saatmise eest küsitakse, rääkimata lepingu notariaalse kinnitamise ning apostillimise kulutustest.

Ja milleks neid üldse vaja, sest nagu juba eelpool öeldud, kehtib sisselogimine siis mu allkirja eest kui tehinguid teen? Ja kuidas pangale ei tulnud pähegi igasuguse kahtluse juures paluda mul oma ID-kaardiga digitaalne allkiri anda?

Muidugi leidsin ma oma probleemile ise ja ilma Hansapanga abita sootuks paindlikuma lahenduse. Tegin oma Soome arvele euroülekande koos IBANi ja BICi ja kogu nendega kaasneva tsirkusega. See lõbu läks mulle kõigest 30 krooni maksma ja raha laekub paari kolme tööpäeva vältel mu siinsele arvele. Jõuame veel uue kaardi vormistamise eest küsitava täiendava 30 krooni teemal paremal ajal vaidlema.

Nagu juba alguses öeldud, olen antud jama tekimises ise täiesti süüdi. Kes mul käsis valeparooli sisse toksida? Eksimine on siiski inimlik: seda teeme me kõik igal päeval.

Ei näe ühtegi põhjust, miks Hansapank peaks mind pisieksituse pärast nii põhjalikult mõnitama.

Ajakirjanike Liit vahendab Euroopa Liidu infokeskuse teadet struktuuritoetustest, mida saab seitsme aasta jooksul Euroliidu rakenduskava alusel Eestis kasutada kuni 53,3 miljardit krooni. Nagu ma aru saan, on seni probleemiks olnud sobivate projektide puudumine, mistõttu eraldatud raha polegi alati suudetud täies mahus kasutada. Infokeskus tuleb nüüd huvilistele appi ja korraldab homme infopäeva, mille raames saab kell 11-14 helistada tasuta telefonile 800 3330.

Küsida saab hariduse, tööhõive, mittetulundusühenduste ja kohalike omavalitsuste toetuste teemadel. Samuti on võimalik infot saada keskkonna, ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna valdkondade rahastamise kohta. Küsimustele vastavad ametnikud viiest ministeeriumist:

Margus Haidak (Haridus- ja teadusministeerium)
Urmo Merila (Riigikantselei)
Andrus Pirso (Keskkonnaministeerium)
Tea Danilov, Ahti Kuningas ja Peeter Tiks (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
Katri Seier (Rahandusministeerium)

Kui sul siis peaks hull idee olema, mida Euroopa Liit toetada võiks, siis helista ikka. Järsku mahub see inimressursi, elukeskkonna või majanduskeskkonna arendamise rakenduskava alla. Minu kogemus näidab, et seda kergem on euroraha saada, mida hullumeelsem mõte ja mida loomingulisemalt seda kirjeldada.

Eile õhtul kolmveerand seitsme paiku tööpostile tulles kostis maja ülemiselt korruselt kolinat. Ronisin üles ning tuvastasin kaks poisikest akent peksmas ja kividega loopimas. Eks nad olid selleks katusele roninud et põõninguakna läbi vargile tulla. Majas ju igatsugu tehnikat olemas, millest kohalikud kutid on hästi teadlikud.

Arvasin et tähtsam on vandaalitsemine koheselt peatada kui süüdlased kätte saada. Karjatasin ägedalt, mille peale poisid muidugi jalga lasid. Alumise korruse akna läbi nägin neid juba metsaserva jooksmas. Selleks ajaks kui telefonitoru kätte sain olid nad juba kadunud.

Politseiga olime enam vähem ühel nõul, et pole erilist lootust tegijaid kätte saada. Juhtum siiski registreeriti ning öeldi mulle, et avaldus kriminaalpolitseisse tuleb teha kui on kahjusid tekinud. Eks neid omajagu oligi, topeltakna välispoolne klaas puruks pekstud ning sisemiseski kolme sõrme suurusjärgus auk. Avaldusega tegelevad esmaspäeval selleks pädevad inimesed linnavalitsuse aparaadis.

Mul oli muidugi vaja teada saada, kuhu ma helistama pean, et akna näiteks mõne plaadiga kindlustada. Ega klaasitöökojast niisama naljalt kedagi reede õhtuks akent parandama ei saa, pealegi pole mul selleks volitusi. Leidsin riiulilt kaustakese, mille peal seisis “Turvajuhised, valve, politsei”.

Lüües kausta lahti kõitis tähelepanu, et suurema osa selle sisust hõivas mitmeleheküljeleine ametlik dokument, kus olid üksikasjalikud juhised selle kohta, mida mul tuumaplahvatuse korral teha tuleb. Neid poisinolke võiks muidugi ka tuumaplahvatuseks hüüda, kuid ise arvan et reaalse tuumajama puhul pole mul antud juhistest enam sooja ega külma. Mida aga ei leidnud oli turvafirma telefoninumber.

Minul kui ajutisel töötajal pole teadupärast lubatud oma töölaua peal olevat arvutit kasutada. Nii ma isetegevuse korras surfasingi veebis isiklikul sülearvutil ja leidsin turvafirma valvenumbri, kus ka pool tundi hiljem kolmandal katsel suvatseti toru võtta. Töövahetuse käigus ilmus ka keegi akent plaadiga kindlustama.

Oma ülemustele saatsin meili teel reaalaegseid ettekandeid terve õhtu jooksul. Vähe sellest, et nad oma meile enne esmaspäeva hommikut lugeda ei saa, sest linna sisevõrgu meiliteenus pole suvalises kohas kättesaadav. Vähemalt olen üksikasjalikult ette kandnud ja selleks isiklikku varustust pruukinud.

Hea seegi, et linnavalitsus on tuumaplahvatuse puhul ettevalmistusi teinud. Nii tubli saavutuse puhul on täiesti arusaadav ja andeksantav, kui reaalse aknalõhkumise korral tuleb ajutisel töötajal ise mõelda. Ehkki see tegelikult on linnateenijatel keelatud.

Sildid:

Eelmisel nädalal nentisin, et linnatöötaja ei tohi mõelda. Praegu sisestan esmakordselt ajveebipostitust Linnaasutuse tööajal. Oma enese sülearvutist muidugi.

Vahepeal ilmusid ka kaua oodatud WLAN-kaardid kliendiarvutite jaoks. Täna said need paigaldatud ning homme saan oma projektiga ehk siis kliendiarvutite opsyssi ja tarkvara installimisega uusi värskeid edusamme võtta. Võib-olla ei tohi linnatöötaja ametlikult ja eeskirjade järgi mõeldagi, kuid põrandaaluselt ja vaikselt ikka saab. Ent vahele jääda ei tohi.

See lugu võiks olla muinasjutt kuid paraku pärinevad siin jutustatud inimesed ja sündmused tõsielust. Kedagi siin ei nimeta, ent juhul kui lugejale tundub, et loo peategelane sarnaneb kellelegi Soome vabakutselisele ajakirjanikule, kelle loetavuse järgi suurim blogi asub MTÜ Tehnokrati serveris, pole see kindlasti juhuslik. Samuti pole juhuslik, kui lugeja arvates siin esinevad ametiasutused alluksid ühe Soomelahe põhjakaldal asuva riigi pealinna linnavalitsusele.

Nimetamata ajakirjanik seisis ebameeldiva tõega silmitsi: isiklike rahaasjade korrastamiseks oli vaja tähtajaline tööleping sõlmida. Selleks avaneski võimalus aprillikuu alguses. Ühes kultuurses linnavalitsusele alluvas asutuses vajati kedagi, kes oleks nõus peamiselt õhtuti ja nädalavahetustel töötama. Tööülesanded polnud väga rasked: peale korravalvuri ameti tuli tal vastutada kavandatava projekti praktilise teostamise eest, mille eesmärgiks oli varustada asutus kahe klientide kasutuses oleva surfamisarvutiga. Majas pidi ka WiFi tööle rakenduma.

Alguses polnud häda midagi. Et maja külastajad olid enamasti rahulikud inimesed, kes juba ammu sääl käinud, polnud korravalvuril peaaegu et üldse rakendust. Raamaturiiulis aga piisas nii mõndagi hõrgutist, mida sirvides tööaega surnuks lüüa.

Aegamööda hakas ajakirjanikule siiski töö juures igav. Kodustes kontoritingimustes oli ta ju harjunud ööpäevaringsele Internetti juurdepääsule. Tundus üsna veider, et tema töölaual oli veebiga ühendatud arvuti, kuhu ta ei tohtinud siseneda. See oli nimelt linna sisevõrgus, kuhu ajutisele, olgugi et kaheksaks kuuks tööle võetud töötajale kasutajatunnust ei anta. Ka alalistel töötajatel ja ametnikel on rängelt keelatud linnavõrgus näiteks oma isiklikke e-postkaste külastada. Üks kolleegidest olla sellise väärteo eest suulise noomituse saanud.

Ajakirjanik oli siiski kannatlik. Ta arvas, et jaksab küll kliendiarvutite projekti realiseerumist oodata. Tema arvates oli tema ettepanek Ubuntupõhise kasutajaliidese paigaldamisest kooskõlastatud. Ta oli isegi mitmel korral Linnaameti IT-juhiga sel teemal telefonitsi vestelnud. Natuke murelikuks tundis ta end siiski olles umbes pooleteist kuu jooksul raamaturiiuli vaata et tervenisti läbi lugenud.

Eile tuvastas ta tööpostile jõudes, et seal uhiuus ADSL-ruuter laua peal vedeles. Ta võtis toru ning helistas IT-juhile pärimaks, kas maja veebiühendus tõepoolest juba paigaldatud. Vastus oli jaatav, kuid puudu oli veel WLAN-boksist ning arvutitele paigaldatavatest WiFi-kaartidest. Ajakirjanik küsis siiski, kus kohas on ADSL-ühenduse liides. Ta andis aru, et kavatseb liidese juures ajutise tööpunkti püstitada ja hakata masinatele opsyssi paigaldama ning tarkvara alla laadima ja päivitama. Ta arvas, et oli IT-juhiga asjas ühele nõule jõudnud.

Ajakirjanik asus koheselt projekti ellu viima, mille käivitumist ta kogu tööloleku aja pikisilmi ootanud. Ta vedas ühe arvuti ja sellega kaasneva kraami koosolekuruumi, kus ADSL-liides asub. Olles paika pannud kõik juhtmed ja kaablid (millest üht olulist tuli tal lähedal asuvast teisest linnaasutusest laenamas käia) hakas ta tööle.

Töövahetuse jooksul jõudis ta arvutile opsyssi paigaldada ja päivitada. Samuti laadis ta igasugu vajalikku tarkvara alla ja nokitses seadmete kallal. Ta arvas et jõuab tänase tööpäeva jooksul teisegi masinaga sama kaugele. Eriti oli tal hea meel perspektiivi üle, et edaspidi saaks tööajal vähemalt oma meile lugeda. Kui arvutid enam vähem korras, jõuaks teinekord ehk blogidessegi mõne sissekande kirjutada.

Klientide tarvis kavandatud arvuti kasutamise koht pole keskmisest koristajasahvrist suurem. Sinna peaks siiski kaks inimest korraga kumbki oma arvuti juures surfama mahtuma. Et ajakirjanik oli enda arvates oma ajutise tööpunkti koosolekuruumis (kaabli mõõtmeid arvestades) nõnda paigutanud, et see ei tohiks koosolekulisi segada, mõtles ta isegi ettepaneku teha, et teine masin võiks koosolekuruumi alaliselt jääda. Pärast WiFi-kaardi paigaldamist võiks ta ruumi nurgakeses asuda. Sedasi saaksid veebi kasutada ka sellised koosolekulised, kellel isiklikku sülearvutit kaasas ei ole.

Linnatöölised muidugi midagi ise mõelda ei tohi, seda ajakirjanik juba teadis. Tema jaoks oli siiski shokeeriv üllatus, et ta täna pärastlõunat tööle tulles tuvastas, et eile püstitatud ajutine tööpunkt oli maha võetud ning kõik varustus kolisahvrisse tagasi veetud. Majas oli käinud keegi Linnaasutuse IT-osakonna asjapulk, kes ajakirjaniku ja IT-juhi vestlusest polnud kuulnudki. Ajakirjanik oli küll oma kolleegile enne töölt lahkumist e-kirja saatnud, ent teda kui arvutivõhikut sündmuste edasise arenemise eest süüdistada oleks liigne.

Asjapulk oli toonud WiFi-boksi majja, kusjuures ruuter oli lollikindlalt seina sisse peidetud. Ajakirjaniku kolleeg vahendas asjapulga ränge noomituse selle eest, et ajakirjanik oli jultunult arvuti vana võrgukaardi laenatud kaabli abil ruuteriga otse ühendanud ja sedasi ajutise veebiühenduse tekitanud. Nii ei tohivat teha, sest seda polevat kooskõlastatud seal kus vaja. Pealegi oleks enne Ubuntu paigaldamist tulnud selle kohta aruanne teha. Ilmselt on Linnaametis siseinfoga lood sandisti.

Seega on maja sees ja ees praegu WiFi leviala kuid majas käepärast oleva arvutivarustusega Internetiga ühenduda ei saa. Millal kaua oodatud WiFi-kaardid kohale jõuavad, pole teada. Teada aga on seda, et ajakirjanikul pole erilist huvi ja motivatsiooni oma tööülesannete täitmise vastu.

Mis puudutab eelpool nimetatud ettepanekut üks arvutitest koosolekuruumi paigutada, sai ka see täna rajalt maha võetud. Ajakirjanikul kui korravalvuril polevat võimalust arvuti kasutamisel koosolekuruumis silma peal hoida. Vastamata jäi siiski ajakirjaniku küsimus, kas arvatakse, et ta siis kavatseb kolikambris klientide selja taga seista et nende arvutikasutamise üle valvet teostada.

Küsides täiendavaid põhjendusi otsusele mitte lubada arvutipruukimist koosolekuruumis sai ajakirjanik teada, et see polevat üldse arvuti kasutamise koht. Vähemalt maja arvuti mitte, sest oma sülearvutit saab ju külastaja seal kasutada. Seevastu ei saanud ajakirjanik teada, miks koosolekuruumis siiski on köögiplaadid, ehkki see pole üldse toiduvalmistamise koht.

Ajakirjanik polnud ennegi linnavalitsusest ja sellele alluvatest asutustest väga kõrgel arvamusel, kuid täna õpis ta siiski midagi juurde. Nimelt et linnatööl on absoluutselt keelatud midagi mõistlikult ja paindlikult ära teha kui on väiknegi võimalus selleks et perse eelpool puu otsa ronida. Mõtlemise eest karistatakse halastamatult.

Ajakirjanik jääb uudishimulikult ootama, mida Linnaamet selleks välja mõtleb, et takistada teda kasutamast töö juures sülearvutit, mille ta järgmisel palgapäeval osta kavatseb. Kui nad seda teada saaksid, jätaksid vist palga maksmata.

Peter kirjutab Euroliidu kavast keelustada suitsetamine arvuti kasutamisel. Alternatiivselt keelatakse kasutatud arvutite maha müümine ära. Põhjus seisneb selles, et kahjulikud ained tubakasuitsus võiksid arvuti siseosade pinnale laagerduda ja ventilaatori vahendusel jälle mittesuitsetajast kasutatud arvuti ostnud inimese hingamisõhku üle kanduda.

Oma allikatest olen teada saanud, et suitsukeeldu arvuti juures on salaja ette valmistatud ja jõustus see täna 1. aprillil 2007. ELdu komisjoni pressi- ja disinformatsioonitalituse juht April Lügnerin kinnitab, et üldeuroopalik suitsukeelt arvuti läheduses oli arutamisel eile toimunud europarlamendi suletud istungil. Alates tänasest on suitsetamine keelatud kõigis ruumides, kus asub kasutuskõlblik arvuti.

Juhul kui elamumaja üheski korteris asub arvuti, on suitsetamine maja kõigis korterites rängelt keelatud. Samuti ei tohi suitsu teha rõdudel ega hoovis, kuna suits võiks avatud akende läbi arvutiga korterisse sisse voolata. Et kahjulikke partikleid ei satuks arvuti pindadele suitsetaja väljahingamisõhust, on juurdepääs kinnisvara krundile keelatud kaks tundi pärast suitsetamist.

Arvutiomanik on kohustatud teatama kinnisvarahaldajat arvuti asukohast, misjärel haldajal tuleb koheselt kinnisvara suitsuvabaks tsooniks kuulutada. Kohalikud omavalitsused peavad tööle võtma munitsipaalhingenuusutajaid. Nuusutajal on vajaduse korral volitused määrata elamukrundile läheneda soovivale isikule ekspertiis, kus vereprooviga tehakse kindlaks, kas suitsetamisest on vähemalt kaks tundi möödunud.

Suitsu- ja juurdepääsukeelu rikkumise eest on ette nähtud 1000 € rahatrahv. Lisaks tuleb väärtegijal hüvitada kinnisvara kõikide arvutite teisaldamise ja uute soetamisega seonduvad kulutused.

Ekspress kirjutab et hilised alkoholiostjad peavad RIMIs oma suu märjakesest puhtaks pühkima kui ei jõua selle eest tasuda enne kui kell 23 kukub. Ilmselt on linnavõimude määrus nõnda vormistatud, et ost loetakse sel hetkel toimunuks kui selle eest kassas makstakse. Nii võib pikas sabas kinni jäänud klient joogist ilma jääda isegi siis kui on poodi piisavalt vara tulnud ja kauba enda kätte saanud.

Selline tobedus pole muidugi kaupmehe ega kliendi huvides. Samas on arusaadav, et kaupmees ei julge müügilubadest ilma jäämisega riskida juhul kui keegi koputama läheks. Segaduse on tekitanud Tallinna volikogu, kes on oma määruse nõnda sõnastanud, et see terve mõistuse eiramist võimaldab. Olgu siis ka nii kena ja parandagu oma vea ära!


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.