Larko peegel

Archive for the ‘udujutt’ Category

Mul pole kombeks vastata sellistele veebiküsitlustele, mis spontaanselt hüppeakna näol mind tülitavad, kuid sedapuhku tegin erandi Ei teagi täpselt mispärast. Mul juhtus aega olema, korraldajaks tuntud soliidne firma, teema läks mulle korda: ju siis oli nende tegurite koosmõju.

Kõigepealt esitatud taustaküsimustele vastasin ausalt. Muuhulgas, et mu leibkonnas on üks liige. Vastamine läks esialgu ladusalt, kuid ootamata ilmus tõrge. Küsiti, millises keeles ma oma leibkonna teiste liikmetega kõnelen, vastusevariantideks eesti, vene või muu.

Tule taevas appi! Kas ma nüüd siis olen juba nii vanaks jäänud, et lobisen omaette valju häälega ja sealjuures arvan end olemata leibkonnaliikmega kõnelevat? Ja kui olengi, mis vahet on sellisel juhul, millises keeles ma oma udujuttu ajan?

Kuna sellisele küsimusele vastata ei saa, vajutasin vastust sisestamata nupule “edasi”. Mispeale muidugi küsitlus seiskus ja mulle anti teada, et küsimus on vastamata. Ilmselt ei tulnud selline variant pähegi, et see oli mulle hästi teada ja jätsingi lausa meelega vastamata.

No hea küll, mõtlesin. Tahan teada, kuidas see jant edasi läheb. Ja luiskasin, et räägin muus keeles. Kui mul on midagi kellelegi õelda, keda pole olemas, toimub see ilmselt mõnes sellises keeles, mida samuti olemas ei ole.

Samas stiilis küsimusi oli küsijatel varuks terve hulk. Näiteks kas mu arvutit kasutab keegi peale mu enese, kes mu leibkonnast poes käib ja nii edasi.Kõigile vastamist eeldati ja nii ma vastasingi. Lõpuks tänati vastamast.

Mina omalt poolt tänan küsimast. Ja oligi viimane kord, kui see firma minu käest midagi pärib.

Sildid:

Sotsiaalse siduduse ministeeriumis on kaalumisel sotsiaalkindlustuse struktuuri mahukas ümberkorraldus, mis aitaks kaasa mitmete hädade lahendamisele. Arstide ja muu ravipersonali palgad saaksid tõstetud ning ravi kättesaadavus hoobiga parandatud. Täiendavaid kulutusi uuendusest tekkida ei tohiks.

Kava näeb ette olemasolevate sotsiaalkindlustuse toetuste ümbertõstmist järgnevalt:

  1. Haigushüvitist hakkab haldama Tõõtukassa.
  2. Tõõtuhüvitist hakkab haldama Pensionifond.
  3. Pensione hakkab haldama Haigekassa.

Sotsiaalse siduduse minister rõhutas, et kaalumisel olev reform on geniaalne. “Kuidas me küll selle peale varem ei tulnud”, minister sõnas.

Ministri sõnul aitab uus korraldus paindlikult paigutada vahendeid kitsaskohtadesse ilma, et sotsiaalkindlustuse maksumus tervikuna tõuseks. Nii jääb koormus riigieelarvele praegusele tasemele samas kui kõik hädad saavad kõrvaldatud. Sel ebatõenäolisel juhul, et peaks ilmuma mõni uus probleem, saab selle lahendada järjekordsel hüvitiste ümberkorraldamisel kulutamata sentigi rohkem raha kui seni.

“Hundid söönud, lambad terved”, rõõmustas sotsiaalse sidususe minister.

Jõuluraisk

Posted on: 24 12 2011

Pole jõule ammu tähistanud. Lapsepõlves oli see kohustuslik ja veel täiskasvanuna pidin jõuluks vanemate juurde minema, et need väga ei solvuks. Praeguse seisuga on täna laupäev nagu iga teinegi laupäev.

Suur osa ülejäänud maailmast siiski peab jõule millekski. Ma tänan kõikide heade soovide eest, mis mullegi laekunud. Loodan, et kas või mõnigi nendest on siiralt mõeldud ja mitte ainult iidse kombe pärast.

Jõulukaarte pole väga ammu laiali saatnud ja veebitervitustega on viimastel aastatel nii ja naa jäänud. Sedapuhku kopeerin siia häbimatult paari aasta taguse jõuluvideo. Häid pühi nendele, kes jõuludest lugu peavad!

Maailma lõpp

Posted on: 21 05 2011

Kui uskuda, mida ilma peal räägivad, oleks maailma lõpuni vaid loetud tunnid jäänud. Seda nii mõnigi ka tõe pähe võtab ja annab huvilistele teada, et täna õhtul kell kuus kohaliku aja järgi käib üle ilma maavärinate laine, mille käigus usklikud taevariiki tõmmatakse ja meie lihtsurelikud jääme veel viieks kuuks maakera peale, kus meil enne lõplikku pauku 21. oktoobril ainult rist ja viletsus ees seisab. See peab küll päris karm elu olema, sest ega seninegi just meelakkumine pole. 😛

Mitmel pool meist itta on kell juba ammu kuus õhtul, kuid seni pole vähemalt minuni teateid laastavate maavärinate kohta laekunud. Tõsi küll, pole veel jõudnud end täies mahus uudistevooga kurssi viia, ent tavapäraselt karjuvad isegi kohalikud katastroofid kohe arvuti käivitamisel näkku, rääkimata üleilmalise tähtsusega hädadest. Reaalaegse info ajastul ei tohiks olla väga lihtne rahvale kärbseid pähe rääkida, aga võta näpust, paistab et ikka on.

Kui oleks väiknegi tõenäolisus, et meil tõesti juba viimnepäev käes, tõmbaksin jalamaid nina täis. Oleks vähemalt lõbus ja suurt vahet ka ei oleks, kas homme hommikul maailmalõpu piina või põrguliku pohmaka käes üles ärgata. Seda võiks muidugi niikuinii teha, oleks ainult eurokraami rohkem taskus. 🙂

Eks me patuhinged peame veel oma koorma edasi kandma, vähemalt kuni järgmise maailmalõpu tulekuni. Teooriaid selle kohta jätkub nagu näha ka siit videoklipilt. Soovin igaks juhuks head maailmalõppu kõigile,olgu nad sõbrad või vaenlased.

Sildid:

Keelusilt

Järve Keskuses on keelatud

  • suitsetada
  • süüa jäätist
  • rulluisutada
  • pildistada
  • viibida koeraga

Enamasti on keelud arusaadavad. Ehkki mulle meeldiks kaubanduskeskuse kohvikutes suitsu teha, ei saa keskuse omanik seda lubada, kuna suitsukeeld on seadusesse sisse kirjutatud. Rulluiskude keelamine on ohutusega seotud ja koerad tuleb toiduhügieeni huvides õue peale jätta.

Jäätise ära keelamine on juba küsitav. Järve Keskuses on arvukalt kohvikuid ja baare, kus jäätist müüakse koha peal tarbimiseks. Või pean ma äkki kohvikust ostetud jäätisega samamoodi õue peale minema kui pean ka suitsu tegemiseks uksest välja astuma?

Tõenäoliselt pole keeluga kohvikuid silmas peetud, aga just nii kukub välja, et sildi järgi kohvikus jäätist süüa ei tohi. On ju keelusilt keskuse iga ukse peal ja järelikult kehtib siseruumides kogu keskuse territooriumil. Kust mina seda pean teadma, et võib ka mõni erand olla, kui seda pole märgistatud?

Pildistamise keelust ma siiralt aru ei saa. Juriidiliselt on muidugi kõik täitsa JOKK: kaubanduskeskus on eraomandis hoone, kus kodukorra paneb omanik paika. Sisuliselt on siiski avaliku ruumiga tegemist, kus justkui peaks pildistamine lubatud olema.

Mispärast ma ei tohi näiteks sõbrast või tutavast pilti teha, kui temaga kohvikus kohtun? Või hoopis ise enesest. Ei tohiks kellegi õiguseid riivata. Ma võin samuti sattuda mõne uudissündmuse otsa komistama; sel juhul on pildistamise keeld lausa vaba ajakirjanduse piiramine. Kui ma peaksin mõne kuriteo oma silmaga nägema, kas ei tohigi seda jäädvustada? Võiks arvata, et vähemalt politsei oleks asitõendi saamise eest tänulik.

Kõik eelnev on muidugi niisama naljaviluks asjata norimine, seda ma tean. Sellegi poolest pole sellisel kujul keelusilt just kõige targem. Kui keelatakse midagi sellist, mille keelustamine pole üheselt mõistetav ja hästi põhjendatud, kahaneb paratamatult ka lugupidamine täiesti asjalike keelusiltide vastu.

Tolmuimeja Volta U4401

Täna umbes kell 18.37 toimus mu residentsis tolmuimeja Volta U4401 pidulik sissepühitsemise akt. Tseremoonia käigus sai puhastatud põrandapinda kolme ruutmeetri ulatuses. Et residentsi üldpind on 47 ruutmeetrit, jääb sellest hilisemal ajal puhastada 44 ruutu.

Lisaks tolmurullide kõrvaldamisele eemaldati põrandalt avaaktuse käigus viis paariliseta sokki, kaks tühja suitsupakki, üks napsiklaas, üks täielikult ja üks osaliselt kasutatud välgumihkel ning mõõdukas koguses täpsemalt määratlemata pudipadi. Seinasse sai löödud nael, mille otsa on hiljem kavas pidulikult üles riputada Tallinna teemaline taies. Naela löömise käigus sai üks vasaku käe näpp rõvedate sõimusõnade saatel kergelt vigastada.

Oma avakõnes avaldasin heameelt, et tööpuuduse all kaua kannatanud abiline lõpuks ometi sihtotstarbelist rakendust leiab. Samas aga edastasin residentsi juhtkonna nimel kindla tõotuse riistapuud üleliigse töökoormuse näol mitte piinata. Soovisin, et täna käivitatud koostöö kujuneks meile mõlemale meeldivaks ning laabuks vastastiku lugupudamise ja mõistmise tähe all.

Silmarõõm

Posted on: 15 07 2010

Nii on siis meie maja eest tellingud maha võetud ja kapitaalremont paistab sedapuhku möödas olema. Sellest tulenevalt saan ka merepoolse toa akent lahti hoida, mille üle mul praeguse palavuse puhul üpris hea meel on. Enam ei pruugi ka  kardinaid väga rängelt aknal ees hoida, kuna enam pole karta, et keegi uudishimulik remonditööline selle vastu huvi ilmutaks, millega ma oma töölaua juures aega sisustan.

Sellega seoses avanevad mulle endale samuti vaateväljad vastasmaja poole. Mõningaid üleaedseid hakan juba näo ja akna järgi ära tundma. Ega ma neid eriti ei spioneeri, kuid paratamatult jääb teinekord üks või teine silma ette. Nagu näiteks see tädikene, kelle akna juures ma pidevalt tuvikesi ja vareseid näinud olen. Ennem aru ei saanudki, miks nad seal passivad kui juhtusin nägema, et tädi neid paar-kolm korda päevas leivamurudega kostitab. Nagu meil siin linde juba niigi ülearu ei oleks.

Aga mitte ei tahtnud ma lindude toitmisest kirjutada. Nimetasin linnusõbrast tädi ainult sellepärast, et juhtusin täna tema alumisel korrusel asuva korteri aknale pilgu viskama. Seal nägin ma avatud akna all suitsu tegemas ühte väga ilusat ja täiuslike vormidega naisterahvast, nii umbes 25-30 aasta vanuses.

Tedagi ei tahtnud ma kuidagi spioneerida aga mis ma sellele parata saan, et nii kui oma pilgu arvutiekraanist ülevale tõstan, ongi tema aken mul silme all. Viis korda olen teda täna akna all suitsetamas tuvastanud. Kolmel korral kõigest rinnahoidja väel, no palavuse värk ikka. Lõuna ajal oli tal kerge kleidikene seljas, järsku oli poes või kusagil mujal linna peal ära käinud.

No ma tean muidugi, et ei tohiks ennast umbes 25 aastat nooremaid naisi niiviisi piiluda. Aga mis sa patuhing ikkagi tegema pead, kui niisugune silmarõõm äkitsalt vaatevälja ilmub? Kas ma siis peaksin kardina ette tõmbama ja tegema nägu, et pole mitte midagi näinud ega kuulnud?

Pealegi asub vastasmaja ja kõnealuse daami aken just sedavõrd kaugel, et mu silm suudab hädavaevu seletada, et vaatamisväärsuseid justkui oleks, aga üksikasjad jäävad sellegi poolest saladuseks. Ka oma seebikarbiga ei suuda nii kaugelt arusaadavalt pildistada. Jah, häbi tunnistada, et seda sai küll proovitud 🙂

Rootsis, Norras või Soomes ei julgeks ma niisugust ajaveebisissekannet postitadagi. Kui mind selle eest just paragrahvi alla ei pandaks, saaksin vähemalt ajaveebinduses sovinismi eest korralikult peksta. Põhjamaade värk, selline.

Üldiselt mulle naabrite tegemised korda ei lähe. Kui nemad mind ei sega, ei sega ka ise neid. On see siis nii suur patt kui pakutud silmarõõmu kogemata nautima satun?

Ah soo! Tundub nagu tuleks mul suits just praegu ette panna. Vastasmaja alumise korruse akna juures vist miski või keegi liikus 😛

Öeldakse, et pole just patt savolane olla, ent ikkagi kuradi suur häbi. Seda võiks tegelikult teistegi soomlaste kohta väita kui pahatahtlikust piisavalt oleks. Pipart keele peale, ütlen mina, kes ma kahe savolase poeg olen! Mis siis, et hoopis Helsingis sündinud.

Juhtusin Jaanuse säutsu peale lugema sissekannet mulle seni teadmata ajaveebis Chicago Sõnumid. Igatipidi asjalikus postituses arutatakse eestlaste ja eestluse enesetunnet ja tunnetust suures maailmas.  Kiputakse eestlasi arvama kord venelasteks, kord soomlasteks, kuid mitte eurooplase päritoluga inimeste poolt teinekord ka prantslasteks. Hullu pole seal midagi, sest kõik pakujad austavad neid rahvuseid, kelleks eestlasi arvavad.

Soome praegune eluolu just suurt põhjust uhkustamiseks ei paku. Sotsiaalne kihistumine on Soomes vaata et rängem kui Eestis. Sotsiaalne kindlustatus on Soomes küll Eestit kõrgemal tasemel, ent samas on Soomes hammasrataste vahelt välja tulla märksa keerulisem, peaaegu et võimatu.

Soomes on harjutud rootslasi “suureks vennaks” pidama, Eestis samuti mingil määral soomlasi. Asjata puha mõlemad! Kõige tähtsam lause, mida soomlased võiksid eestlastelt omaks võtta, on imelihtne tõde: “Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end.”

Adolf Ivar Arwidsson oli 19. sajandi esimese poole silmapaistev soome poliitik, ajaloolane, ajakirjanik ja haritlane. Ta oli üks rahvusliku ärkamise varajastest kuulutajatest.  Olles ise Rootsi ajal sündinud kujundas ta oma arusaama rahvusest igaveseks kõlama jäänud loosungis: “Rootslased me enam ei ole, venelasteks saada ei taha. Olgem siis soomlased!”

Hemingway väidetavalt teadis omal ajal eestlasi igas maailma sadamas vähemalt üks olevat. Võib-olla juhtus tal teinekord kogemata, et mõni juhuslik soomlane sai eestlaseks liigitatud, kuid hullu pole seal ka midagi nagu juba eelpool viidatud blogipostitusest selgub. Eks mulle endalegi vahepeal juhtub, et mind väljaspool Baltia ja Skandinaavia riike eestlaseks peetakse. Pole viga.

Muideks, olen ka niisuguse määratluse kuulnud, et inimene, kes eesti keele ja kultuuri omandanud, ongi eestlane. Mine sa tea, järsku siis olengi. Keel ju suus ja sulepeas ning Eesti kultuurist tean vähemalt sama palju kui Soome omast. Meeldibki mulle teine rohkem, eriti kui sinna veel midagi vanematelt omandatud savolust juurde poetada.

Enda teada olen ma igatahes ainus soomlane, kellel Paldiskis alaline elukoht. Kui umbes kuu aega tagasi linnapeaga vestlesin, ei olnud temalgi kedagi peale minu teada. No keegi peab ju esimene olema, eks ole!

Eestis aga on soomlasi alati elanud, nii nagu Soomeski eestlasi. Mõnede siin juba minust kauem elanud kaasmaalastega on juttu olnud, et järsku asutaks koguni Eestis elavate soomlaste ühenduse, Eesti Soomlaste Liidu. Äkki oleks praegu õige aeg sõnadest tegudeni jõuda.

Olgem siis soomlased!

Sildid:

Sai neljapäeval Windowsi all jooksva arvuti tulemüür uuendatud. Installisin värskeima versiooni, mis pidi taipama mind ohtude eest hoiatada, mida vanem versioon ei suutnud riskantseks arvatagi. Saingi kohe ennenägematu hoiatuse silme ette kui püüdsin ETV otsestriimingus AK põhisaadet piiluda:

Nüüd te siis teate, et Eesti rahvustelevisioon on üsna kahtlane veebitegelinski ja Aktuaalset Kaamerat vaadates ei tohi tundlikke isikuandmeid sisse toksida 😛

Rahvusringhääliingu uudised pajatavad, et Eesti Energia krediidireingut on alandatud:

Rahvusvaheline krediidireitingufirma Standard & Poor’s alandas Eesti Energia pikaajaliste võlakohustuste reitingu ühe astme võrra tasemele BBB+; reitingu väljavaade on stabiilne.

Reitinguagentuuri hinnangul on krediidireitingu alandamine seotud põhivõrguettevõtja Elering eraldamisega Eesti Energia kontsernist käesoleva aasta jaanuaris. Mõju avaldas ka suuremahulisest investeerimiskavast tulenev eeldatav võlakohustuste kasv.

Krediidireitingu langemisega kaasevad eeldatavalt kõrgemad laenuintressid. Vaevalt seda lisakulutust siiski EE kasumi arvelt kaetakse. Selle maksame kinni sina ja mina, kes me oleme Eesti Energia kliendid.

Minu huvides oleks niimoodi kuidagi Eesti Energiat aidata. Paraku pole mul just praegu vaba raha käepärast, mida saaksin EE’le soodsa intressi eest laenata. Äkki oleks abiks, kui kuidagi saaksin oma elektriarve ennetähtaegselt ära tasuda ? 😛

Soovin head uut aastat. Ilves soovib ka.

Häid jõule!

Posted on: 24 12 2009

Tõsi küll. olen seda jõulutervitust juba varem kasutanud, kuid loota võib, et sellest oleks juba nii kaua möödas, et kellelgi pole meeles 🙂

Sildid:

Balti pealinnade koostöö parimast küljest: Tallinna peenleib ja Riia sprot. Viin on Soomest pärit.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.