Larko peegel

Archive for the ‘ilmaparandamine’ Category

Kas te tahate, et keegi Andrus Ansip või mõni teine temataoline poliitloom teile pidevalt vassib ja teie arukust alla hindab? Kas te ausalt usute seda juttu, mida reformi- või mõni teine erakond teile tõe pähe räägib?

Vabandage, aga ega te juhuslikult loll ei ole?

Seda tajub iga kui viimane normaalse mõistusega inimene, et ehkki juriidilisi tõendeid ei pruugi olla, on parteide rahastamisega seotud asjaolusid, mis päevavalgust nii väga ei kannata. Aga senikaua kuni Ansip ja need teised vassivad,ei ole meil erilist lootust, et elu ausalt läheks.

See on aga väga valus küsimus, kuna meil siin on parlamentaarse demokraatia alusaladest jutt. No, ega see demokraatia ka nii tark valitsemisvorm ei ole, kuigi paremat pole keegi seni veel välja mõelnud. Nii ütles vist Wintston Churchill.

Aususest võib poliitikutel ja erakondadel väheseks jääda, aga kuidas on meediaga? Ühel kaunil õhtul hakkasin ühe erakanali saadet vaatama jäädes sealjuures ootama, et reklaamipauss lõpuks ometi otsa saaks.Nii umbes kümne minuti pärast jõudis mulle kohale, et ei vaatanudki reklaami vaid pärissaadet.

Euroopa Liidu määrustes vist on midagi sellesugust kirjas, et teleülekannetes tuleb programmisisul ja reklaamil selgelt mõistetav erinevus olla.

Aga tühja nendest euromäärustest telekanalite jaoks. Ega euroametnikud eesti keelest niikuinii aru ei saa. Nõnda saabki siis edukalt edasi vassida.

Selles aga häda seisnebki. Terve Eesti elust on üks hiigelsuur vassimine kujunenud. Ja hullem veel, selle vassimise eesotsas seisab inimene, kes on riiki juba aastaid juhtinud.

Arvake ära, kas mul kui Eestis elaval “muulasel” on kerge sellist juttu kirjutada! Minul, kes ma Eestit armastan ja kellele meeldib Harjumaal elada?

No ega ei ole küll. Lausa valus on rinnus.

Aga just sellepärast ma seda juttu kirjutangi, et meie ühine käekäik mulle korda läheb.Olgu me eestlased, venelased või soomöased nagu ma ise olen. Olgu meie keel misiganes, aga meil on ühine huvi oma ühist elu korraldada.

Kuna me juba ühe pinna peal elame, tasub meil ära oma elu üheskoos arendada. Niikuinii elame just siin samas.

Tean küll, et mõnede arvates ei tohinuks siia mitte kunagi tulla kedagi, kes ise eestlane ei ole. Eks ma saan sellest aru, iseäranis okupatsioonide kontekstis.

Sellest aga niivõrd aru ei saa, et näiteks mu enese siinviibimist rahvuslikul põhjusel pahaks pannakse. Ühtpidi tahetakse ise Euroopa Liidu kodanikud olla, kuid teistpidi ei sallita teistel Euroopa Liidu kodanikel Eestisse asuda.

Kus siin see loogika nüüd on?

Soomlased ja eestlased pidid veel idee järgi omavahel suured sõbrad olema. No iseasi, kas ma üldse pean end soomlaseks või eestlaseks või äkki kellekski vahepealseks, kuid eelarvamusi enda kohta küll ei salli.

Las see eestlane aasib,las see soomlane teab, et poliitiitilist fraasi laulu sisuks vaid seab“.

Ma olen siin tegelikult kirjutanud kahel erineval teemal, kuid nendel on omavaheline seos, kui veidi järele mõelda.

Vassimist ei salli ja ausust pean tähtsaks. Ja teistpidi on mulle sallivus tähtsam kui rahvuslik sildistamine.

Sildid: ,

Juri Mišin kurdab, et tal olevat elu keerulisemaks pärast seda läinud kui Eesti passi kätte sai.

“Mul on Eesti pass kõigest kolmandat päeva taskus, kuid juba tunnen, et elu on keerulisemaks muutunud. Varem, kui mul oli vaid Vene pass, säilisid mul kõigiga sõbralikud suhted, kuna püüdsin ju ühendada kohalikku vene kogukonda.”

Mišin on häiritud, et enne kui midagi öelda, peab ikka tükk aega mõtlema, et mitte kedagi solvata ja et säilitada usalduslikud suhted kõigiga, keda ta austab.

Ahsoo, ongi nii, et Eesti passiga peab viisakalt kõnelema, kui aga Vene oma taskus, siis sõima ja mölise nii palju kui süda ihkab? Minu tagasihoidlik arusaam on niisugune, et kõigil kodakondsusele vaatamata tuleb kasuks enne mõelda kui midagi suust välja lastakse. Kui aga selle adumine Mišinini koos Eesti passiga jõudis, tuleb nentida, et tal on antud dokumendist kasu.

Jään suure huviga ootama konstruktiivseid ja viisakaid sõnavõtte härra Mišini suust. Loodan et mitte asjata.

Aarne tsiteerib tuntud hasartmänguvastast Max Kauri, kes enda arust on leidnud geniaalse lahenduse kasiinode röövimise probleemile:

Ajab lihtsalt naerma see kasiinode halamine. Pange need kasiinod ükskord kinni. Pole kasiinot, pole probleemi!

Aarne leiab siit paralleeli Stalini lööklausega “Pole inimest, pole probleemi”. See on muidugi veidi äärmuslik tõlge, kuid mitte just päris vale. Hasartmänguga on lood prostitutsiooniga sarnased: paljudele ei meeldi, kuid teistele tekitab lausa sõltuvust.

Legaalsed kasiinod võib likvideerida küll, kuid hasartmängusõltuvuse probleem jääb sellegi poolest lahendamata. Nii nagu prostitutsioonil on nõudmine ja pakkumine, on lood ka hasartmängimisega. Kas siis on parem asjad organiseeritud kuritegevuse hoole alla usaldada?

Seks, alkohol ja teised mõnuained ning rahamängud on nähtused, mis jäävad ühiskonnakorrast sõltumata elama. “Pole inimest, pole probleemi” on lahendus piiratud mahus. Isegi Hitler oma endlosungiga ei pidanud silmas kogu inimkonna likvideerimist.

Mulle meeldiks elada maailmas, kus kõik oleks mulle meelepärane. Paraku pole see võimalik, sest maailmas on mustmiljard inimest, kelle arusaam heast maailmast on minu omast kapitaalselt teistsugune. Ei pea õigeks teistele oma eelistusi peale suruda, samas aga on mul õigus eeldada, et teised enda omi minu peale ei sunni.

Nii ei saa ma seda likvideerida, mis mulle ei meeldi ja ei tahagi likvideerida. Paljude mulle vastumeelsete asjadega seonduvad probleemid. Oma jõu kohaselt tahaks nende lahendamisel kaasa rääkida, mitte neid nihilistlikult eirata.

Silver kutsub üles homme kell 21 Tiibeti toetuseks küünalt süütama. Mõte on muidugi ilus, kuid paraku mulle tulega mässata eriti ei meeldi. Pealegi, kesse ikka mu aknat vahib ehk kui ma akna peale küünla ka süütaksingi, ei näeks seda just keegi.

Mu bloge seevastu mingil väiksel määral loetakse, mistõttu pean otstarbekaimaks just siin oma arvamust avaldada. Seega on alates tänasest ja kuni olumpiamängude lõpuni mu blogide paremas palgis seesinane bänner. Pärineb see Reporters Without Borders’i veebilehelt, kus vastavaid bännereid on erinevates suurustes alla laadimiseks.

Google Readeris on mul üks paari tunni tagune blogisissekanne raskekaalulisuse teemal. Kuna autor on postituse ise tagantjärele kustutanud, tsiteerin lühidalt anonüümselt:

ISSAND KÜLL, ma ütlen… maailmas on palju olulisemaid probleeme, kui see, kui palju keegi kaalub. Ja need kehakaalu probleemid on enamasti meestel. Naisi, kes seaksid mehe tingimuseks saleduse või kardaksid mehe paksuks minemist, on tunduvalt vähem. Ma ei tea, kuidas teistega on, aga mind absoluutselt ei huvita mehe kaal.

Eks neid paraku on, keda kehakaal huvitab, nii meeste kui naistegi juures. Ise olen ka aegajalt etteheiteid oma mugavuskaalu kohta kuulnud. Need mind absoluutselt ei heiduta, kuna kaal on mul just see mida ütlesingi: kõrgevõitu kuid tunnen end selle juures mugavalt.

Kui keegi väga norima kipub, on mul niisugune vastus kombeks poetada: “Kui see sulle nii oluline, et mu kaal on sinu omast suurem, siis pane tähele, et järelikult kaalub ka minu sõna sinu omast rohkem.”

Kosovos on nähtud esimesed tõsisemad vägivaldsed protestid iseseisvuse väljakuulutamise vastu. Umbes 1000 serbit olevat Banjas piiriületuspunkti rünnanud ja sellele tule otsa tõrganud. Piirkonda on saadetud NATO juhitud K-fori vägesid, kuna ÜRO ja Kosovo politsei oli sunnitud oma postidelt lahkuma.

Seni on pühapäeval välja kuulutatud Kosovo riigi tunnustanud vaid viis lääneriiki: USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Euroopa Liidu ühise esinemise kohta küll käivad läbirääkimised, ent millestki ELdu ühisest joonest pole vast sisuliselt enam mõtet rääkida kuna suured liikmesriigid kiirustasid asjaga. Mõned liikmesriigid on juba teatanud, et Kosovot tunnustada ei kavatse, teised aga pole pidanud vajalikuks kiirustada ehkki tõenäoliselt lõpuks Kosovo iseseisvust tunnustada kavatsevad.

Näiteks Soome otsustab tunnustamise küsimuse mitte varem kui 29. veebruaril. Mul on Eesti kohta andmeid, et otsus võiakse teha äärmisel juhul neljapäeval 21. veebruaril kuid tõenäoliselt ei juhtu asi mitte enne reedet 22. veebruarit. Mõned Riigikogu väliskomisjoni liikmed on pigem seisukohal, et otsus tuleks langetada nii hilja kui võimalik.

Euroopa Liidu telgitagustes käib arvatavasti kõva rebimine kuid olukord kohapeal Kosovos ei pruugi senisest eriti muutuda juhul kui ÜRO ja NATO politseil ja sõjaväel õnnestub edasised vägivaldsused enam vähem vaos hoida. Endise Jugoslaavia lagunemine on kokkuvõtes olnud pikk ja verine teekond, mis ehk on praegu lõpule jõudmas.

Sildid: , ,

Nagu Arni on juba kirja pannud sai täna Kosovo formaalselt iseseisvaks. Ise pole ma sealseid sündmuseid üksikasjalikult jälginud, küll aga olen juba mõned aastad pannud tähle sealsete Heinz Valkide karjeid: ükskord me võidame niikuinii. Samuti võtan väga arvesse endise Soome presidendi Martti Ahtisaare tasakaalustatud arvamusavaldusi, mille kohaselt seniste tingimuste alusel pole võimalik Kosovo rahva tulevikku kujundada.

Tõstan uustulnuka auks minagi karika, sedapuhku aga õlleklaasi. Tere tulemast vabade rahvaste hulka, ehkki esialgu piiratud vabadusega.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.