Larko peegel

Archive for the ‘eesti’ Category

Paldiski tähistab parasjagu oma asutamise 295. aastapäeva. Seda loetakse järelikult juhtunuks aastal 1718 ehk ajal, millal Peeter esimene tõukas taga muuli ehitamist Pakri poolsaare ja Väike Pakri saare vahele loomaks siia sõjasadama. Vaatamata tema käsudele ning nendest tingitud pingutustele ja lausa inimohvritele (sealhulgas tohutu arv nälginud ja ärasurnud sunnitöövange, keda ümber laia vene impeeriumi saadeti Pakri lahte kivi pilduma) sai sõjasadamaga päriselt hakkama alles nõukogude punalaevastik. Aga see selleks, mul on tahtmine muud linnajuttu rääkida.

Käimas on siis linnapäevade nime kandev piduürituste sari, mille muusikalised väljendid praegugi aknast sisse kostavad. Ise käisin samuti linnapargis pidutsemist väisamas enne kui raamatukogus hinge- ja Konsumis kehatoitu koti sisse pakkisin. Kahjuks ei tulnud mul pildistamisest mitte midagi välja, kuna fotoka akud on tühjad ja nende laadimisega ei julge riskida, et juba niigi tembutav korteri elektrivarustus lõplikult üles ütleks.

Nii siis oli linnapark kujundatud piduplatsiks, kus toimuvad suvisele rahvaüritusele paslikult igasugused etendused, lastemängud ja muud juurde kuuluvad asjad. Kohvi ja torti pakuti ka, ja kui mu halvasti nägevad silmad päikeseprillide alt õigesti seletasid, viibis kohvipumba juures vähemalt mõnda aega härra linnapea isiklikult. Mina kohvi ja torti just linnapea käest ei saanud ja ongi ehk parem nii. Sain rahulikult kostitust nautida ilma, et see võiks mõju avaldada mu hääletamisele sügisestel valimistel.

Peoürituste hulka kuulub ka laadataoline korraldus Pakri tänaval. See aegajalt korduv ettevõtmine on seni harilikult leidnud aset parkimisplatsil Peetri Pizza juures, kuid praegu oli sellele pühendatud Rae tänava idapoolne osa Pakri tänavast, kus autoliiklus oli ajutiselt ära keelatud. Teoreetiliselt vähemalt, sest eks keegi ikka pidi vajalikuks sinna oma plekihobu ohjata.

Laatadega võiks ehk edaspidigi samamoodi olla. See tänavajupp on müügilettidele üsna sobilik koht ja sinna võiks äkki vähemalt soojal aastaajal tekitada näiteks midagi tänavakohviku taolist. Autosid pole sinna samuti mitte teps vaja lasta, kuna õieti pole just seda lõikupidi mitte kusagile autoga sõitagi.

Valimistest juba oli eelpool natuke juttu. Üldiselt olen ma praeguse linnavalitsusega enam-vähem rahul küll. Kindlasti ei taha ka oma häälega Mölderi kamba nimetuse all tuntud tegelasi võimupumba juurde tagasi aidata. Seetõttu ongi mul peamiseks mureks leida selline piisavalt usaldusväärne nimekiri ja kandidaat, kes kohe kindlasti selle salgaga ühte paati ei hüppa.

Parteide nimekirju on meil harilikult kaks: need mõlemad, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel Riigikogu opositsiooni moodustavad. Praegune linnapea on sots  ja tema umbusaldatud eelkäija omakorda oli Keskerakonnast. Ise olen küll kummagiga laias laastus rahul nii nagu terve linnavalitsusega ja ei saagi päriselt aru, mis need härrad omavahel tülli pööras.

Valimisliite on samuti omajagu ja just nendega tulebki hoolikalt järele vaadata, et ei saa kogemata Möldri kamba poolt hääletatud. Samas ei tahaks ainult miinushääle andmisega piirduda. Kena oleks ikkagi millegi ja kellegi poolt olla ka, aga kust sa sellise võtad, keda usaldada julgeks!

Arenguruumi ja arenemise perspektiivi oleks meil siin linnas oi kui palju veel. Üht ja teist ongi juba tehtud, näiteks ettevõtlusinkubaator paistab päris ärksalt tegutsevat. Jaekaubandus on samuti selle aja jooksul äratundmatuseni paremaks läinud, millal ise siin elanud olen.

Mul on sellest mõned mõted kujunenud, kuidas näiteks turismi annaks väheste pingutuste ja investeeringutega vägagi arendada. Meie linna looduskeskkond ja põnev ajalugu pakuvad nii soomlastele kui ka rootslastele rohkem huvi kui arvamegi. Turiste teenindav infrastruktuur nõuaks mingil määral rahalist investeerimist küll, kuid tooks samas linnakodanikele tööd ja ettevõtlusele äri juurde. Turustamine nõuaks ehk pigem taipu kui pappi ehk see on enamasti ettevõtmise asi. Ainult et enne peaks olema, mida turustada ehk eelpool nimetatud investeeringud infrastruktuuri peale tuleks ära teha.

Sellest siinkohal ei räägigi, mida kõike meie kohalik ettevõtlus sellest võita võiks, kui Soome valitsus jätaks oma jonni naftaterminali LNG-terminali asukoha asjus. Ma saan sellest aru küll, et Soome ettevõtlusele kuluks terminal samuti marjaks ära, kuid sealsetel firmadel on ka ilma selleta rohkem perspektiive kui siinsetel. Nii olekski just Paldiski terviku seisukohalt optimaalne naftaterminali LNG-terminali kodusadam.

Viie aasta pärast on siin eeldatavalt linna 300. aastapäeva pidu ja pillerkaar. Ilus ümmargune number muidugi, kuigi tol aastal ei peaks vähemalt praeguse teadmise juures valimisi toimuma. Loota aga on sedagi rohkem, et vahepealne areng on selleks ajaks juba uusi perspektiive ja mõteid põhjustanud.

Palju õnne ja edu siis armsale kodulinnale pidupäeva puhul! Jäägu me üksteisele truuks ja elagem mõlemad praegu halvemini kui tulevikus, ent paremini kui minevikus!

Kas te tahate, et keegi Andrus Ansip või mõni teine temataoline poliitloom teile pidevalt vassib ja teie arukust alla hindab? Kas te ausalt usute seda juttu, mida reformi- või mõni teine erakond teile tõe pähe räägib?

Vabandage, aga ega te juhuslikult loll ei ole?

Seda tajub iga kui viimane normaalse mõistusega inimene, et ehkki juriidilisi tõendeid ei pruugi olla, on parteide rahastamisega seotud asjaolusid, mis päevavalgust nii väga ei kannata. Aga senikaua kuni Ansip ja need teised vassivad,ei ole meil erilist lootust, et elu ausalt läheks.

See on aga väga valus küsimus, kuna meil siin on parlamentaarse demokraatia alusaladest jutt. No, ega see demokraatia ka nii tark valitsemisvorm ei ole, kuigi paremat pole keegi seni veel välja mõelnud. Nii ütles vist Wintston Churchill.

Aususest võib poliitikutel ja erakondadel väheseks jääda, aga kuidas on meediaga? Ühel kaunil õhtul hakkasin ühe erakanali saadet vaatama jäädes sealjuures ootama, et reklaamipauss lõpuks ometi otsa saaks.Nii umbes kümne minuti pärast jõudis mulle kohale, et ei vaatanudki reklaami vaid pärissaadet.

Euroopa Liidu määrustes vist on midagi sellesugust kirjas, et teleülekannetes tuleb programmisisul ja reklaamil selgelt mõistetav erinevus olla.

Aga tühja nendest euromäärustest telekanalite jaoks. Ega euroametnikud eesti keelest niikuinii aru ei saa. Nõnda saabki siis edukalt edasi vassida.

Selles aga häda seisnebki. Terve Eesti elust on üks hiigelsuur vassimine kujunenud. Ja hullem veel, selle vassimise eesotsas seisab inimene, kes on riiki juba aastaid juhtinud.

Arvake ära, kas mul kui Eestis elaval “muulasel” on kerge sellist juttu kirjutada! Minul, kes ma Eestit armastan ja kellele meeldib Harjumaal elada?

No ega ei ole küll. Lausa valus on rinnus.

Aga just sellepärast ma seda juttu kirjutangi, et meie ühine käekäik mulle korda läheb.Olgu me eestlased, venelased või soomöased nagu ma ise olen. Olgu meie keel misiganes, aga meil on ühine huvi oma ühist elu korraldada.

Kuna me juba ühe pinna peal elame, tasub meil ära oma elu üheskoos arendada. Niikuinii elame just siin samas.

Tean küll, et mõnede arvates ei tohinuks siia mitte kunagi tulla kedagi, kes ise eestlane ei ole. Eks ma saan sellest aru, iseäranis okupatsioonide kontekstis.

Sellest aga niivõrd aru ei saa, et näiteks mu enese siinviibimist rahvuslikul põhjusel pahaks pannakse. Ühtpidi tahetakse ise Euroopa Liidu kodanikud olla, kuid teistpidi ei sallita teistel Euroopa Liidu kodanikel Eestisse asuda.

Kus siin see loogika nüüd on?

Soomlased ja eestlased pidid veel idee järgi omavahel suured sõbrad olema. No iseasi, kas ma üldse pean end soomlaseks või eestlaseks või äkki kellekski vahepealseks, kuid eelarvamusi enda kohta küll ei salli.

Las see eestlane aasib,las see soomlane teab, et poliitiitilist fraasi laulu sisuks vaid seab“.

Ma olen siin tegelikult kirjutanud kahel erineval teemal, kuid nendel on omavaheline seos, kui veidi järele mõelda.

Vassimist ei salli ja ausust pean tähtsaks. Ja teistpidi on mulle sallivus tähtsam kui rahvuslik sildistamine.

Sildid: ,

Paraad

Posted on: 24 02 2013

Marsisammul Vabariigi Presidendi juurde!

Sai Google Plussis Tarmo Jüristo Memokraadis avaldatud blogipostituse ajendil partei(de) rahaskandaali teemadel veidi arutatud. Kuna arutelu piiratud suhtlusringkonnas toimus, siia linki ei pane. Sestap ma seda siin avatud blogis kajastangi.

Sai naljaga pooleks öeldud, et kui see on sularahaga täis topitud köögikapp, siis just sellist kappi ma oma köögis näha tahangi. Mitte et mul oleks kombeks köögis sularaha hoida, kuid kena oleks seegi, et üldse oleks, mida hoida saab. Kui seda peaks (teoreetiliselt muidugi) väga palju olema, ei saa seda välistada, et kunagi võiks tekkida tahtmine mõnda erakondagi toetada. Julgen selles siiski kahelda, skeptik nagu ma olen.

Arutelu käigus juhiti mu tähelepanu Aare Pilve haakuvale postitusele vaikivast ajastust. Selles on mitu väärtmõtet rääkimisest, vaikimisest, rääkimise mõjust ning selle kajastumisest tegudes. Väga hea lugemine oli.

Võrdlus 30nendate vaikiva ajastuga pole sugugi kohatu, ehkki vaikimise ilmingud ja põhjused on praegu teistsugused. Lubatagu mul tsiteerida:

võimu kuritarvitus on kõigile silmnähtav, sellest isegi räägitakse valjusti, pooleldi tunnistab võim seda isegi (seesama “legalize reality“), aga puudub see, mis kommunikatsioonist teeb kommunikatsiooni – kõnetegude teoline aspekt: kõnetegu ei saada midagi korda, st pole tegelikult tegu. oma loomult on see kommunikatsiooni täielik simulatsioon – mingi diskussioon otsekui toimuks, aga sel diskussioonil pole ühenduspunkti tegude sfääriga.

Edasi tahtiski mu mõte just sinna poole tüürida, mis vahe on juriidilisel teoorial ja reaalsel olekul. Kui lähtuda sellest, et ainult juriidiliselt tõendatav saab reaalselt olemas olla, pole tõesti vaja parteide rahastamise teemaga tegeleda, kuna kahtlase lubatavusega tehinguid ei toimu (sest neid ei saa juriidiliselt tõendada). See on sama tark kui tänavat ületades ohutusele tähelepanu mitte pöörata, kuna juriidiliselt pole tõendatav, et keegi just selles ristmikus oleks kunagi sõiduautolt löögi saanud.

Kui üldine elukogemus seda kinnitab, et autojuhid alati või enamasti annavad jälakäijale teed ja inimestel on kombeks oma köögikapis sularaha hoida selleks, et seda aegajalt panka viia ja parteile üle kanda, ongi kõik korras ja parim on vait jääda. Vastasel juhul on ikka mõttekas autojuhtidele südamele panna, et need laseksid inimestel üle tänava minna, kuna teinekord võib mõni ka kuulda võtta. Hoopis teine asi, kas parteidega suhtlemises on ka teo mõõde.

Ega ma paraku sellest veel kaugemale ei jõudnudki. Ju siis tuleb mõnda aega lõuad pidada ja edasi teenida. Täiendavaid avaldusi võib järgneda, ehkki ei pruugi.

Õpetajad, lasteaia kasvatajad, veduri-, bussi-, trolli- ja trammijuhid, rongide klienditeenindajad, meremehed ja ükskõik kes streikides ei osalegi, pole kindlasti üksi. Asi ongi milleski muus kui nende konkreetsetes töötingimustes. Asi on Eesti ühiskonnas ja selles, kuidas siin asju ajada tuleb.

Õpetajad, arstid ja ei teagi kes veel peale nende on kindlasti suuremat palka väärt kui nendele praegu makstakse. Pole ju selles mõistuse raasugi, et Eesti kõrgkoolides ühiseid ressursse kulutades erialade tippspetsialiste haritakse, kellel aga on äratasuv ja mõistusepärane Soome, Rootsi, Saksamaale, Inglismaale või ükskõik kuhu mujale kolida, kuna saavad seal mõistlikku palka kätte. Kaua võib?

Ent asi pole üksnes selles. Valitsusel on küll rahva mandaat riigi asju korraldada, kuid sellist asja ei tohi Euroopa Liidus olla, et valitsus tööturu partneritest – ametiühingutest ja tööandjatest – teerulliga üle sõidab. Valitsusel tuleb kodanikuühiskonda toetada, mitte õõnestada.

Mul oli üleeile koledalt hea meel vaadata uudispilte Narvast. Marurahvuslastele muidugi ei pruukinud sealjuures meeldida, et vene rahvusest ametiühingujuhid valitsusele nõudmisi esitasid. Need polnud siiski vene nõudmised vaid täitsa normaalsed Euroopa elu nõudmised, mida ka eestlasest ametiühingujuhid toetavad.

Sellepärast mul hea meel oligi, et nägin üle ammuse aja vene ja eesti töölisi üheskoos kõrvuti õiget asja ajamas. Normaalne euroopalik tööturu asjaajamiste kord on õige asi ja seal pole rahvusel mingit pistmist. Ametiühingute väljaastumiste üksmeelsus kaalub tunduvalt rohkem kui rahvuslikud eelarvamused ja poliitilised dogmad.

Õpetajate, päästjate, politseinike, arstide ja teiste palgad on esmatähtis asi, kuid sellestki tähtsam veel on kolmepoolsete läbirääkimiste kord tööturul. ACTAga oli valitsus juba kodanikuühiskonnaga suheldes pilli lõhki ajamas. Ei tasu oma ülbitsemises ka nii kaugele minna, et teha nägu nagu valitsusel poleks vaja kellegiga peale ise enese läbi rääkida.

Need pole kindlasti üksi, kes oma algatuste toetuseks lähematel päevadel streigiga välja astuvad. Ei ole üksi ükski maa ja üksi ei ole ka ükski selle maa elanik.

Edit: Hajameelne kirjutab samal lainel.

Delfis ilmus täna mu lugu, kus arutan erinevaid rahvusluse ilminguid Euroopas ja rahvuste omavahelisi suhteid siin ja seal. Üks järeldustest seisneb selles, et siin kodulinnas meil rahvuste vahel ebakõlasid ei ole. Lisaks aduvad just siinsed inimesed iseäranis hästi, et elavad Eestis, kuna Paldiski ajalugu muust Eestist eraldatud linnana moodustab praegusele  elule silmatorkava kontrasti ja seda praeguse kasuks.

Lähtekohaks oli mul Peeter Volkonski kunagine jutt raadios, kus ta vene südamest, riikidest ja rahvustest rääkis. Lahkasin ka erinevatele rahvustele lubatavaid ja lubamatuid rahvusliku uhkuse ilminguid Euroopas. Näiteks sakslast vaataks ülejäänud Euroopa viltu kui ta laulaks, et sakslane olla on uhke ja hää.

Artikli kirjutamise käigus palusin ka oma sõbradel Facebookis ja Google Plussis nendel teemadel minuga kaasa mõelda. Saingi tagasiside korras hulga häid mõteid, mida olen loos arvestanud. Tänan kõiki häid sõpru, kes mind teema käsitlusel lahkelt aitasid.

Sõprade kaasamist sotsiaalmeedia vahendusel pole ma enne proovinudki. Mingil määral olen sarnast asja mujal tuvastanud, Eestis aga mitte. Hea kogemus näitab, et seda meetodit tasub ka tulevikus kasutada, vähemalt tundlikel teemadel.

Sildid: ,

Peavoolumeedia on täna arvanud heaks Paldiskis esineva valimisturismi teemal kirjutada ja seda üles paisutada. Las kirjutavad! Ise suhtun asjasse rahulikult. Olen oma armsa kodulinna asjadega kursis ja need lähevad mulle korda. Ma ei ela Paldiskis niisama vaid sellepärast, et siin on mu kodu ja oma kodulinna armastan.

Valimisturism ei ole uus teema ja seda esineb igas perspektiivikas omavalitsuses. Paldiski linn on ilma igasuguse kahtluseta üks väga perspektiivikas omavalitsus. Mina sellist ilmingut muidugi heaks ei kiida ja ammugi mitte oma armsas kodulinnas.

Omalt poolt ütlen, et kui ma peaksin kasutama oma Euroopa Liidu kodaniku õiigust KOV valimistel kandideerida, teeksin seda väljaspool parteilisi nimekirju ja kodulinna kodanike huvides. Praeguse seisuga paistab, et meie linnas võimul olev “Põhjasadama partei” on linna arendamise ja haldamisega hästi hakkama saanud. Olukord võib muidugi veel muutuda.

Kui ma ise ei kandideeri, leian kindlasti kellegi väärika kaaslinnakodaniku üles, keda toetada saan. Valimiste eel annan kindlasti oma eelistustest teada. Valimistel kasutan ise enesest mõistetavalt oma õigust linnavolinikke valida.

Padise mõis

Posted on: 23 04 2011

Juba ammu olen tahtnud need pildid restaureeritud Padise mõisahoonest veebis edastada, kuid need on mu kõvaketta urkades omaette vaikselt marineerunud. Praktiline otstarve need üles otsida tekis Tiina Linkama blogisissekannet kommenteerides. Nii siis, palun väga, Padise mõis:

Padise mõis

Padise mõis

Kontrast missugune kõrval asuva ja kurvalt lagunenud Padise kloostri varemetega:

Padise kloostri varemed

Sildid:

Täna vaatasin ETV arhiivis üle möödunud nädala laupävset osa igavesti jätkuvast seriaalist Õnne 13. Seal ütles isehakanud pastor Harry Ahven, et see talle meeldib, et end Mornasse ankrusse pani. Sarnased mõted on mullegi viimasel ajal pähe karganud, ehkki mitte fiktiivse Morna vaid reaalse sadamalinna Paldiski kohta, kus mul juba umbes täpselt ühe aasta jagu ankrupaik olemas. Millelegi niisugusele juba sai eelmisel nädalal Facebookis vihjatud.

Ma pole kunagi tahtnud võõraste mandrite poole sõita. Piisab täiesti ja tundub, et surmani selliste suurepäraste Euroopa linnade ihusilmaga nägemisest nagu Pariis, London, Rooma, Berliin, Hamburg, Budapest, Viin ja mõnede väiksemate regionaalse tähtsusega linnade nagu näiteks Oslo, Kopenhaagen ja Stockholm. Viimases olen ka alaliselt elanud, mida küll ei kahetse ega taha tegematuks muuta.

Nii mulle ongi enamasti meeldinud elada just seal, kus parasjagu olen. Käib see kokku juba ammu kadunud Morna linna kingsepast filosofi, Johannese looosungiga: igal pool on parem kui kusagil mujal. Nii ma vist juba põhimõtteliselt olengi oma igakordse kodulinna patrioot, sellise, kus parajasti elan.

Nii ei olegi praegu erilist tahtmist siitlinnast ära sõita. Euroopa randu ja kaldaid olen juba piisavalt näinud ja mõnel pool isegi mõnda sellist korda saatnud, millest pole põhjust uhkust tunda. Lisaks hakan juba parajasti aastatesse jäämä, mis ringisõitmist enam kergemaks ei tee.

Nii käisin tänagi hädavajalikke asju poest toomas ja sealjuures nentisin, et pole enam sama hea silmanägemine kui ennem ja kevadest libedatel tänavatelgi pole kuigi kerge kõndida. Eks neid võõraidki linnu on juba piisavalt nähtud. Võib-olla oleks seal ehk midagi näha ja teha, mida kodulinnas ei ole, kuid enam ma elu esimeses nooruses ei ole.

Ühtlasi tunnetasin täna ühe normaalse kirjatöö koostamisel, et silmanägemise ja näpude koostoim üht ja teist soovida jätab. Ei tahaks just selles vanuses veel väita, et hakan vanaks jääma, kuid järsku on siiski targim enam maailmat ringi mitte rännata. Oma elukogemuse alusel olen parajasti just kriitilistes aastates, kus võib järjekindlalt lollimaks minemisega riskida. Ei tahaks küll nii pea lolliks vanameheks saada, ehkki pikemas ajajärgus pole vist sellegi eest pääsu. Esialgu siiski veel pole aru peast jalga lasknud ja äkki toda veel mõneks ajaks piisabki.

Nii et laias laastus pole vist mõtet laiast ilmast õnne otsima minna. Jääks pigem edaspidigi kodulinna patrioodiks. Sel juhul ehk õnnestuksveel mõned arukad aastad Vanapagana käest välja kaubelda.

Mis ta ikka minust tahab? Pole teisele kolmegi tilka verd veel andnud ehk mind tema mustas nimekirjas olema ei peaks.

Seni olen ma ainult negatiivseid valimissoovitusi edastanud ja päris ilma nendeta ei saa praegugi. Katsun siiski mõnede heade inimeste kohta ka midagi positiivset öelda, kes erinevates nimekirjades või hoopis väljaspool nimekirju riigikogujaks kandideerivad.

Mailis Reps ja Karel RüütliMu postkasti risustasid omavoliliselt Karel Rüütli (SDE) ja Mailis Reps (Keskerakond). Häbi häbi mõlemale ja ühtlasi minu soovitus neid mitte valida. Proua Reps sai ka niisuguse häbimatusega hakkama, et kõnetab mind vene keeli. Nii läks see reklaam kahekordselt raisku: valida ei tohi ja vene keelest ka aru ei saa.

Vene keeles kõnetas mind ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes siia kõiki Harju- ja Raplamaa kandidaate tutvustava voldiku poetas. A, mina ei tea nüüd, mis hea pärast tuleks kedagi Урве P’t valida kui üldse valida saaks. Reformierakond sai ka postkasti risustamisega hakkama, kuigi seda eesti keeles.

Ma muideks kuulsin, et üks kena kaaslinnakodanik siin Paldiskis kavatseb venekeelse valimisreklaami saamise eest Keeleinspektsioonile kaevata. Asjatu tegevus, sest postkasti risustamine valimisreklaamiga on ikkagi eraõiguslik kirjavahetus. Välireklaam peab muidugi eestikeelne olema.

Aga aitab juba negatiivsest sõnast. Hakan nüüd siis otsima neid inimesi, keda ehk Riigikogusse valida tasuks. Parteilised eelistused jätan igaühe enda otsustada. Nii palju siiski ütlen, et arvesse tasub neli suurimat võtta ja parempoolse maailmavaate puhul soovitan pigem IRLi ning vasakpoolse vaate puhul kindlasti sotse.

Mõni sõna põhjenduseks ka. Kesk ja Oravad on ühe ja sama postsovjetliku mündi erinevad küljed. Kumbagi polnud kodus kui issand jumal poliitilist moraali lapsukestele jagas. Mõlemad on oma platvormi ohjeldamata populismist ammendanud, oravad lisaks veel metsikust turuliberalismist. Sellegi poolest aga on mul üks ja teine hea sõna mõne üksiku orava ja keskerakondlase kohta öelda.

Pärnumaal näiteks kandideerivad oravate nimekirjas nii Rein Lang kui ka Väino Linde. Lang on just see lapsesuu, kes ta on ja Linde on juba oma oskused parlamendis ammendanud. Äkki tasuks nende asemel Andrei Korobeinikut valida, kui just oravaid tingimata peab valima? Järsku tooks ta parlamenditööle uusi vaatenurki juurde?

Võru- Valga- ja Põlvamaa on huvitav ringkond. Keskerakondlastest Heimar Lenk, Ester Tuiksoo ja Toivo Tootsen just valima ei innusta. Äkki hoopis Inara Luigas või Georg Pellisaar?

Ivari Padar on ilmselge peibutuspart, järelikult teda valida ei tasu. Kalvi Kõva on keskmise tasemega riigikoguja, keda võiks valida kui kedagi paremat ei leia. Sirje Tobreluts on seni kirjutamata leht, kelle peal tasub silma hoida. Nii palju siis 11. ringkonna sotsidest.

Oravate soovitamisega on mul maailmavaatest tulenevalt probleem, aga äkki tasuks siiski Kagu-Eestis Valdo Randperet valida. Vähemalt üks orav sealt nagunii riigikogujaks saab ja sel puhul poleks Valdo ehk väga paha valik. Otsustagu ise need, kelle vaimne hügieen lubab Reformierakonda valida. Paraku pole neid Eestis just nii vähe kui loodaks.

Tartu linnas kandideerib sotside nimekirjas Marjustin, kes oleks kindlasti väärikas ja tark Riigikogu liige. Paraku lõhnab ta peibutuspardi järele ega pole ühesõnaliselt lubanud Riigikogus tööle asuda. Äkki siis Heljo Pikhof?

Oravate hääli Tartus kaalutakse, mitte ei loeta. Linnapea Urmas Kruuse on peibutaja. Laine Jänes jälle on nagu Laine Jänes ikka. Ronis ju laulupeolgi oma enese tarkuses pulti. Mis siis saab kui ta hakab sageli Riigikogu kõnepuldis sõna võtma? Margus Hanson jälle tegi oma püksid täis siis kui ta ministriametis riigisaladusega hoolimatult talitas.

Kui siis Tartus tingimata peab Reformierakonda valima, on normaalseim kandidaat Silver Meikar. Ma väga loodan, et minu soovitus temalt hääli ära ei söö. Silveril on isegi nii palju aru peas, et kuulab teistegi arvamust, kui ise mõnda küsimust väga ei jaga. Oleks kahju kui teda Riigikogusse tagasi ei valitaks.

IRLi omadega pole Tartus ka väga head lood. Lukase ja Tsahkna asemel tahaks ehk siiski Merkat Riigikogus näha. Seega Merle Jääger!

Jõgeva- ja Tartumaaga on päris hullud lood. Sealt ei oska kedagi soovitada ega ka mittesoovitada. Täpselt sama on asi mu elukohajärgses Harju- ja Raplamaa ringkonnas. Õnneks ma sedapuhku valima ei pea.

IRLi nimekirjas Järva- ja Viljandimaal kandideerib isand Seeder. Ta oli üsna kena parlamendiliige siis kui Isamaaliit Andruse ja Edgari koalitsiooni ajal opositsioonis oli. Ministrina pole küll sama head muljet jätnud, kuid IRLi nimekirjast naljalt kedagi paremat ka ei leia.

Sotside puhul on Sven Mikser kindla peale minek ja muuseas minu lemmik parteiliider. Randel Länts vääriks ka kindlasti rohkem tähelepanu kui on meedias seni pälvinud. Soovitan siiralt Sveni ja Randelit valida.

Oravate kohta Järva- ja Viljandimaal ei taha midagi öelda, kuna kellegi kohta midagi väga head öelda ei ole. Keskerakonnast äkki tasuks paidekat Kersti Arapuud kaaluda. No hullemaid keskerakondlasi on selles nimekirjas küll!

Erki Nool on Ida-Viru IRLi väärikalt esindanud. Tehge järgi või makske kinni! Oravatest valige ükskõik keda, aga kindlasti mitte peibutaja Kristiina Ojulandi! Ida-Viru sotsidest ei jää kedagi peale Jaak Alliku valida ja keskparteilastest üldse mitte kedagi. Paraku valitakse küll.

Lääne-Viru sotsidest on Rannar Vassiljev ennast Rakvere linnapeana heast küljest näidanud. Indrek Saarega oli mul rõõm Rakvere Teatri kohvikus hommikust kohvi juua kui ta selle teatri juht oli. Igatipidi arukas poiss ja pole ka Riigikogus midagi paha teinud.

Sotsiaalse sidususe minisrit Pehvkurit ei soovita valida. Pigem siis juba Paul-Eerik Rummot kui näppe oravate nimekirjast eemal hoida ei jaksa. Kui just IRLi peab valima, pole Lääne-Virus kedagi peale Marko Pomerantsi. Keskerakonna kandidaatide kohta midagi öelda ei taha, eriti mitte Võsa-Petsi ja Siret Kotka kohta.

Kalev Kotkas on vist ainus enam-vähem normaalne sots saartel ja Läänemaal. Kalle Laanet pole keskerakondlase kohta paha. Urve Tiidus võiks ehk ükskord ka Riigikogusse saada. IRLi palun Saare- Hiiu- ja Läänemaal mitte hääletada. Selle kinnituseks piisab pilgust nimekirjale.

Mustamäel ja Nõmmel kandideerib koguni neli minu arust head sotsi. Seda on paraku rohkem kui ringkonnast Riigikokku sotse sisse mahub. Peeter Kreitzberg vist juba niigi saab valitud. Seega soovitan Mart Mere, Kadi Pärnitsat ja Gerd Tarandit. Viimasega olen ka näost näkku vesteldes noormehe taibust veendunud.

Oravatest on Urmas Paet ja Õnne Pillak enam-vähem normaaloravad. IRList eelistan kampsuniga isand Mart Nutti, Keskerakonnast aga Jüri (Abi)Ratast ja tulihingelist nõmmekat Rain Vakrat.

Üksikkandidaate üldiselt väga ei soovita valida, sest need hääled vast lähevad enam-vähem raisku. Sellegi poolest ei saa hea sõna Nõmmel ja Mustamäel kandideeriva Toomas Trapido kohta ütlemata jätta. Mäletan Toomast kui arukat noormeest ajalt, kus ise Rohelise Värava Põhjamaade kirjavahetaja olin. Lisaks austan Tooma sirgeseljalist otsust üksikuna kandideerida selmet et Marek Strandbergi tõve all kannatava Rohelise partei nimekirja minna.

Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita sotsidest on mulle hea mulje jätnud Maimu Berg ja Barbi Pilvre. Barbiga oli mul möödunud sügisel au Helsingi Tallinna Euregio Foorumil sotsiaalse meedia töögruppi juhatada. Kõlbavad mõlemad riigikogujateks küll.

IRLikatest kedagi väga soovitada ei tahaks, aga kui peab, siis äkki võiks Toivo Jürgensson parlamenti come-backi teha. Oravaihurad otsustagu ise, kas Keit Pentus kõlbab või siiski mitte. Keskerakonna nimekirjas on Evelyn Sepp nii normaalseim kui ka ülekaalukalt targim.

Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas oli sotsidest vanasti kindel Liina Tõnissonit valida. Praegu on Eiki Nestor täpselt sama kindel valik. Hannes Rumm ilmselgelt peibutab ja Jaak Juskel vast on volikogu aseesimehena veel tegemata tööd. Hardi Volmer võiks huvitav alternatiiv olla, kui temagi peibutuspart ei oleks.

Keskerakonnast soovitaks ehk Yana Toome valimist. Juba seegi oleks asja eest, et ta linnavalitsusest eemale läheks. Riigikogus ei saaks ehk sama palju pahandust tekitada kui abilinnapeana. Jah, see oli nüüd küll hapu marja maitsega soovitus aga paremat pole mul ka anda.

IRL ja Reformierakond võiksid nii palju Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna rahvast austada, et paneksid oma nimekirjadesse kedagigi, kes soovitamist vääriks. Aga njetu, kedagi seal soovitada ei ole. Ja paraku saab mõlemast nimekirjast keegi ikka läbi.

Eks ma siin juba rohkem kui tarvis häid ja halbu alternatiive tutvustasin. Üks üldine soovitus veel. Talita valimise juures täpselt nii nagu südametunnistus käsib, aga mine ka kindlasti valima!

laua viinMa pole tea mis suur pühade tähistaja ja nii mul läinud neljapäeval Eesti Vabariigi sünnipäev ilma erilise tähelepanuta mööduski. Kui põhjust pole, ei pea ise enese sünnipäevagi kuidagi teistmoodi päevaks kui iga teinegi, rääkimata veel jaanist või jõuludest. Täna võtan sellegi poolest Eesti Vabariigi terviseks pisikese pitsi uperpallimahla ja rohkemgi veel kui maitseb.

E-riigi kohta võib nii mõndagi kriitilist öelda ja öeldakse ka ning seda õigusega. See vastab tõele, et vägagi suur osa e-riigist on bürokraatide mõttelagedusega maha parseldet. Alles on aga midagi kas või kogemata kombel jäänud: näiteks e-valimised ja e-Maksuamet.

Täna on Eesti valijad teinud maailmarekordi Interneti teel valimises. Mina kui teise EL-riigi kodanik selles osaleda ei saanud, kuid järgmistel KOV valimistel aastal 2013 olen vast üks uue tippmärgi püstitajatest kui Vanapagan mind enne ära ei korista. Praegu aga rõõmustan teise (veel töötava) e-riigi rakenduse üle.

Elagu e-Maksuamet ja elektrooniline tuludeklaratsioon!

Vormistasin oma tuludeklaratsiooni 15. veebruari esimeste tundide jooksul. Kohe lubati tulumaksu nii palju tagastada kui seda eelmisel aastal koguda jõudsin. Kui masu ajal elukohta vahetad ja teise riiki elama kolid, tuleb ikka arvestada, et mõnda aega suurt midagi tulu kokku ei korja.

Mulle on seni kuulujutu tasandil teada olnud, et tuludeklaratsiooni saab veebis anda ja üsna pea ka raha pangaarvele kui selleks põhjust. Nii ma siis sellist imevärki suure uudishimuga proovisingi ja deklareerisin oma tuluraasukese veebi teel. Peale tagastatava summa polnud siiski mõnda aega midagi selle kohta näha, kas ja millal ka raha võiks arvele laekuda.

Eile (st. 13 päeva pärast kohustuse täitmist) tuvastasin e-Maksuameti veebilehel, et üleeile ehk pühapäevsel päeval olevat mu deklaratsioon kinnitatud ja otsustatud tasutud tulumaks mulle tagastada. Ja eks täna juba oligi raha mu pangaarvele laekunud ja seda mitte üks raas liiga vara. Likviidsus oli pehmelt öeldes viletsaks läinud.

Nii ongi mul täna põhjust Eesti Vabariigi ja e-Maksuameti terviseks tina panna. Kahjuks ei saanud eelmise aasta tulumaksuga siiski päris kõike ära õgvendada, mis mul tasuda tarvis. Nõnda on endiselt igasugused tööpakkumised enam kui oodatud.

Homseni aga panen e-riigi auks pidu. Terviseks!

 

;


Rõõmsaid riigipühi!

Laekus mulle äsja Riigiportaalist eesti.ee järgmine kiri:

Olete aktiveerinud Riigiportaalis oma ametliku @eesti .ee e-posti aadressi ümbersuunamise teenuse, mille tulemusena saabuvad Teie ametliku @eesti .ee e-posti aadressile saadetud kirjad Teie igapäevaselt kasutatavale meiliaadressile.

2011. aasta 6. märtsil toimuvad Riigikogu valimised, mistõttu kutsume Teid tellima Riigiportaalis elektroonilist valijakaarti. E-valijakaart saadetakse Teie e-posti aadressile ja see annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaardi tellijatele paberil valijakaarti enam ei saadeta.

Et saada e-valijakaart juba eelseisvateks Riigikogu valimisteks, peate Te selle tellima hiljemalt 3. veebruaril (k.a). Tellimus kehtib ka kõigi järgnevate valimiste puhul. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui ka loodust.

E-valijakaarti saate tellida siit.

See juba põhjustas mulle tõsist muret, kuna seni olen aru saanud, et mul 6. märtsi valimistel hääletamisõigust ei ole. Nii läkitasingi vastu järelepärimise:

Tere!

Tänan Teid kutsumast e-valijakaarti tellima. Kutse ajendiks nimetate käesoleva aasta 6. märtsil toimuvaid Riigikogu valimisi. Mul aga on sellega seoses mõned probleemid.

Vähemalt eelmise aasta 1. novembril kehtinud redaktsioonis kõlas Riigikogu valimise seaduse paragrah 4, lõige 1 järgnevalt: “(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.”

Juhuslikult kontrollisin eile üle oma andmed Rahvastikuregistris. Sain kinnitust, et olen juba ammu 18-aastaseks saanud. Samuti sain kinnitust, et ma pole vahepeal Eesti kodanikuks saanud ega oleks saanudki saada, sest Rahvastikuregistri andmetel olen Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse alusel alaliselt elanud Eestis veidi vähem kui 11 kuud. Kodakondsuse seaduse paragrahvis 6 on aga sätestatud, et oleksin pidanud riigis vähemalt kaheksa aastat elama enne kui isegi saanuks naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise soovigi avaldada.

Paraku on mul tänu Riigikantseleis kasutusele võetud uuele tarkvarale juurdepääs ainult seaduste andmebaasile, mis kajastab kehtivaid seadusi just eelpool nimetatud eelmise aasta 1. novembri seisuga. Ei ole küll meediakajastust selle kohta tuvastanud, et Riigikogu valimise seadust oleks vahepeal muudetud ja selline muudatus oleks jõustunud. Samas ei saa ka niisugust võimalust välistada, kuna otse allikast kontrollimise võimalus puudub. Poliitikud ju võivad valimistele eelneval ajal igasuguseid mõtteid pähe saada.

Tahaksingi nüüd teada saada, kas mul ikka on 6. märtsi valimistel hääletamisõigus või ei ole. Kui tõepoolest on seadust muudetud ja valimisõigust laiendatud, kas see puudutab ainult Soome kodanikke, kõiki Euroopa Liidu kodanikke, kõikide välisriikide kodanikke või ka koguni riigis elavaid kodakondsuseta isikuid?

Teie kirjas viidatud võimalus sellele, et mul oleks hääleõigus, tekitab mulle tõsist muret. Kui tõesti pean valimistel osalema, tahaks ikka Eestile parima võimaliku otsuse langetada. Paraku pole valimisringkonna 4 (Harju- ja Raplamaa) kandidaatide nimekirjas ühtegi kandidaati, keda võiksin puhta südametunnistusega toetada.

Palun nüüd oma hingerahu huvides kinnitada või ümber lükkata, et mul oleks Riigikogu valimistel hääleõigus. Ja kui mul seda ei ole, miks pagana pärast läkitasite mulle e-valijakaardi tellimise meeldetuletuse?

Lugupidamisega

Nüüd jään suure põnevusega ootama, mida riik mulle teada annab. Kui ma tõesti pean sellest pundist kõige vähem halva valiku tegema, ei saa küll tükk aega rahulikult magada.

Edit: Mõõduka kiirusega ehk nelja päeva jooksul (sealhulgas vahepealne nädalavahetus) laekus RIA kasutajatoelt järgmine vastus:

Täname Teid pöördumise eest.

Vabandame Teile ekslikult saadetud kirja pärast. Inimliku näpuvea tõttu lisati ka Teie ametlik e-posti aadress teate saajate nimekirja.
Kui Te soovite samal teemal kasutajatoega uuesti ühendust võtta, siis palun viidake selle pöördumise ID numbrile: F0xxxxxx.

Aitäh! Ei soovi.

Kirjas pole küll hääletamisõigust otseselt kinnitatud ega ümber lükatud. Näpuveale viitamise loen siiski kaudseks ümber lükkamiseks.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.