Larko peegel

Archive for the ‘eesti’ Category

Paldiski tähistab parasjagu oma asutamise 295. aastapäeva. Seda loetakse järelikult juhtunuks aastal 1718 ehk ajal, millal Peeter esimene tõukas taga muuli ehitamist Pakri poolsaare ja Väike Pakri saare vahele loomaks siia sõjasadama. Vaatamata tema käsudele ning nendest tingitud pingutustele ja lausa inimohvritele (sealhulgas tohutu arv nälginud ja ärasurnud sunnitöövange, keda ümber laia vene impeeriumi saadeti Pakri lahte kivi pilduma) sai sõjasadamaga päriselt hakkama alles nõukogude punalaevastik. Aga see selleks, mul on tahtmine muud linnajuttu rääkida.

Käimas on siis linnapäevade nime kandev piduürituste sari, mille muusikalised väljendid praegugi aknast sisse kostavad. Ise käisin samuti linnapargis pidutsemist väisamas enne kui raamatukogus hinge- ja Konsumis kehatoitu koti sisse pakkisin. Kahjuks ei tulnud mul pildistamisest mitte midagi välja, kuna fotoka akud on tühjad ja nende laadimisega ei julge riskida, et juba niigi tembutav korteri elektrivarustus lõplikult üles ütleks.

Nii siis oli linnapark kujundatud piduplatsiks, kus toimuvad suvisele rahvaüritusele paslikult igasugused etendused, lastemängud ja muud juurde kuuluvad asjad. Kohvi ja torti pakuti ka, ja kui mu halvasti nägevad silmad päikeseprillide alt õigesti seletasid, viibis kohvipumba juures vähemalt mõnda aega härra linnapea isiklikult. Mina kohvi ja torti just linnapea käest ei saanud ja ongi ehk parem nii. Sain rahulikult kostitust nautida ilma, et see võiks mõju avaldada mu hääletamisele sügisestel valimistel.

Peoürituste hulka kuulub ka laadataoline korraldus Pakri tänaval. See aegajalt korduv ettevõtmine on seni harilikult leidnud aset parkimisplatsil Peetri Pizza juures, kuid praegu oli sellele pühendatud Rae tänava idapoolne osa Pakri tänavast, kus autoliiklus oli ajutiselt ära keelatud. Teoreetiliselt vähemalt, sest eks keegi ikka pidi vajalikuks sinna oma plekihobu ohjata.

Laatadega võiks ehk edaspidigi samamoodi olla. See tänavajupp on müügilettidele üsna sobilik koht ja sinna võiks äkki vähemalt soojal aastaajal tekitada näiteks midagi tänavakohviku taolist. Autosid pole sinna samuti mitte teps vaja lasta, kuna õieti pole just seda lõikupidi mitte kusagile autoga sõitagi.

Valimistest juba oli eelpool natuke juttu. Üldiselt olen ma praeguse linnavalitsusega enam-vähem rahul küll. Kindlasti ei taha ka oma häälega Mölderi kamba nimetuse all tuntud tegelasi võimupumba juurde tagasi aidata. Seetõttu ongi mul peamiseks mureks leida selline piisavalt usaldusväärne nimekiri ja kandidaat, kes kohe kindlasti selle salgaga ühte paati ei hüppa.

Parteide nimekirju on meil harilikult kaks: need mõlemad, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel Riigikogu opositsiooni moodustavad. Praegune linnapea on sots  ja tema umbusaldatud eelkäija omakorda oli Keskerakonnast. Ise olen küll kummagiga laias laastus rahul nii nagu terve linnavalitsusega ja ei saagi päriselt aru, mis need härrad omavahel tülli pööras.

Valimisliite on samuti omajagu ja just nendega tulebki hoolikalt järele vaadata, et ei saa kogemata Möldri kamba poolt hääletatud. Samas ei tahaks ainult miinushääle andmisega piirduda. Kena oleks ikkagi millegi ja kellegi poolt olla ka, aga kust sa sellise võtad, keda usaldada julgeks!

Arenguruumi ja arenemise perspektiivi oleks meil siin linnas oi kui palju veel. Üht ja teist ongi juba tehtud, näiteks ettevõtlusinkubaator paistab päris ärksalt tegutsevat. Jaekaubandus on samuti selle aja jooksul äratundmatuseni paremaks läinud, millal ise siin elanud olen.

Mul on sellest mõned mõted kujunenud, kuidas näiteks turismi annaks väheste pingutuste ja investeeringutega vägagi arendada. Meie linna looduskeskkond ja põnev ajalugu pakuvad nii soomlastele kui ka rootslastele rohkem huvi kui arvamegi. Turiste teenindav infrastruktuur nõuaks mingil määral rahalist investeerimist küll, kuid tooks samas linnakodanikele tööd ja ettevõtlusele äri juurde. Turustamine nõuaks ehk pigem taipu kui pappi ehk see on enamasti ettevõtmise asi. Ainult et enne peaks olema, mida turustada ehk eelpool nimetatud investeeringud infrastruktuuri peale tuleks ära teha.

Sellest siinkohal ei räägigi, mida kõike meie kohalik ettevõtlus sellest võita võiks, kui Soome valitsus jätaks oma jonni naftaterminali LNG-terminali asukoha asjus. Ma saan sellest aru küll, et Soome ettevõtlusele kuluks terminal samuti marjaks ära, kuid sealsetel firmadel on ka ilma selleta rohkem perspektiive kui siinsetel. Nii olekski just Paldiski terviku seisukohalt optimaalne naftaterminali LNG-terminali kodusadam.

Viie aasta pärast on siin eeldatavalt linna 300. aastapäeva pidu ja pillerkaar. Ilus ümmargune number muidugi, kuigi tol aastal ei peaks vähemalt praeguse teadmise juures valimisi toimuma. Loota aga on sedagi rohkem, et vahepealne areng on selleks ajaks juba uusi perspektiive ja mõteid põhjustanud.

Palju õnne ja edu siis armsale kodulinnale pidupäeva puhul! Jäägu me üksteisele truuks ja elagem mõlemad praegu halvemini kui tulevikus, ent paremini kui minevikus!

Kas te tahate, et keegi Andrus Ansip või mõni teine temataoline poliitloom teile pidevalt vassib ja teie arukust alla hindab? Kas te ausalt usute seda juttu, mida reformi- või mõni teine erakond teile tõe pähe räägib?

Vabandage, aga ega te juhuslikult loll ei ole?

Seda tajub iga kui viimane normaalse mõistusega inimene, et ehkki juriidilisi tõendeid ei pruugi olla, on parteide rahastamisega seotud asjaolusid, mis päevavalgust nii väga ei kannata. Aga senikaua kuni Ansip ja need teised vassivad,ei ole meil erilist lootust, et elu ausalt läheks.

See on aga väga valus küsimus, kuna meil siin on parlamentaarse demokraatia alusaladest jutt. No, ega see demokraatia ka nii tark valitsemisvorm ei ole, kuigi paremat pole keegi seni veel välja mõelnud. Nii ütles vist Wintston Churchill.

Aususest võib poliitikutel ja erakondadel väheseks jääda, aga kuidas on meediaga? Ühel kaunil õhtul hakkasin ühe erakanali saadet vaatama jäädes sealjuures ootama, et reklaamipauss lõpuks ometi otsa saaks.Nii umbes kümne minuti pärast jõudis mulle kohale, et ei vaatanudki reklaami vaid pärissaadet.

Euroopa Liidu määrustes vist on midagi sellesugust kirjas, et teleülekannetes tuleb programmisisul ja reklaamil selgelt mõistetav erinevus olla.

Aga tühja nendest euromäärustest telekanalite jaoks. Ega euroametnikud eesti keelest niikuinii aru ei saa. Nõnda saabki siis edukalt edasi vassida.

Selles aga häda seisnebki. Terve Eesti elust on üks hiigelsuur vassimine kujunenud. Ja hullem veel, selle vassimise eesotsas seisab inimene, kes on riiki juba aastaid juhtinud.

Arvake ära, kas mul kui Eestis elaval “muulasel” on kerge sellist juttu kirjutada! Minul, kes ma Eestit armastan ja kellele meeldib Harjumaal elada?

No ega ei ole küll. Lausa valus on rinnus.

Aga just sellepärast ma seda juttu kirjutangi, et meie ühine käekäik mulle korda läheb.Olgu me eestlased, venelased või soomöased nagu ma ise olen. Olgu meie keel misiganes, aga meil on ühine huvi oma ühist elu korraldada.

Kuna me juba ühe pinna peal elame, tasub meil ära oma elu üheskoos arendada. Niikuinii elame just siin samas.

Tean küll, et mõnede arvates ei tohinuks siia mitte kunagi tulla kedagi, kes ise eestlane ei ole. Eks ma saan sellest aru, iseäranis okupatsioonide kontekstis.

Sellest aga niivõrd aru ei saa, et näiteks mu enese siinviibimist rahvuslikul põhjusel pahaks pannakse. Ühtpidi tahetakse ise Euroopa Liidu kodanikud olla, kuid teistpidi ei sallita teistel Euroopa Liidu kodanikel Eestisse asuda.

Kus siin see loogika nüüd on?

Soomlased ja eestlased pidid veel idee järgi omavahel suured sõbrad olema. No iseasi, kas ma üldse pean end soomlaseks või eestlaseks või äkki kellekski vahepealseks, kuid eelarvamusi enda kohta küll ei salli.

Las see eestlane aasib,las see soomlane teab, et poliitiitilist fraasi laulu sisuks vaid seab“.

Ma olen siin tegelikult kirjutanud kahel erineval teemal, kuid nendel on omavaheline seos, kui veidi järele mõelda.

Vassimist ei salli ja ausust pean tähtsaks. Ja teistpidi on mulle sallivus tähtsam kui rahvuslik sildistamine.

Sildid: ,

Paraad

Posted on: 24 02 2013

Marsisammul Vabariigi Presidendi juurde!

Sai Google Plussis Tarmo Jüristo Memokraadis avaldatud blogipostituse ajendil partei(de) rahaskandaali teemadel veidi arutatud. Kuna arutelu piiratud suhtlusringkonnas toimus, siia linki ei pane. Sestap ma seda siin avatud blogis kajastangi.

Sai naljaga pooleks öeldud, et kui see on sularahaga täis topitud köögikapp, siis just sellist kappi ma oma köögis näha tahangi. Mitte et mul oleks kombeks köögis sularaha hoida, kuid kena oleks seegi, et üldse oleks, mida hoida saab. Kui seda peaks (teoreetiliselt muidugi) väga palju olema, ei saa seda välistada, et kunagi võiks tekkida tahtmine mõnda erakondagi toetada. Julgen selles siiski kahelda, skeptik nagu ma olen.

Arutelu käigus juhiti mu tähelepanu Aare Pilve haakuvale postitusele vaikivast ajastust. Selles on mitu väärtmõtet rääkimisest, vaikimisest, rääkimise mõjust ning selle kajastumisest tegudes. Väga hea lugemine oli.

Võrdlus 30nendate vaikiva ajastuga pole sugugi kohatu, ehkki vaikimise ilmingud ja põhjused on praegu teistsugused. Lubatagu mul tsiteerida:

võimu kuritarvitus on kõigile silmnähtav, sellest isegi räägitakse valjusti, pooleldi tunnistab võim seda isegi (seesama “legalize reality“), aga puudub see, mis kommunikatsioonist teeb kommunikatsiooni – kõnetegude teoline aspekt: kõnetegu ei saada midagi korda, st pole tegelikult tegu. oma loomult on see kommunikatsiooni täielik simulatsioon – mingi diskussioon otsekui toimuks, aga sel diskussioonil pole ühenduspunkti tegude sfääriga.

Edasi tahtiski mu mõte just sinna poole tüürida, mis vahe on juriidilisel teoorial ja reaalsel olekul. Kui lähtuda sellest, et ainult juriidiliselt tõendatav saab reaalselt olemas olla, pole tõesti vaja parteide rahastamise teemaga tegeleda, kuna kahtlase lubatavusega tehinguid ei toimu (sest neid ei saa juriidiliselt tõendada). See on sama tark kui tänavat ületades ohutusele tähelepanu mitte pöörata, kuna juriidiliselt pole tõendatav, et keegi just selles ristmikus oleks kunagi sõiduautolt löögi saanud.

Kui üldine elukogemus seda kinnitab, et autojuhid alati või enamasti annavad jälakäijale teed ja inimestel on kombeks oma köögikapis sularaha hoida selleks, et seda aegajalt panka viia ja parteile üle kanda, ongi kõik korras ja parim on vait jääda. Vastasel juhul on ikka mõttekas autojuhtidele südamele panna, et need laseksid inimestel üle tänava minna, kuna teinekord võib mõni ka kuulda võtta. Hoopis teine asi, kas parteidega suhtlemises on ka teo mõõde.

Ega ma paraku sellest veel kaugemale ei jõudnudki. Ju siis tuleb mõnda aega lõuad pidada ja edasi teenida. Täiendavaid avaldusi võib järgneda, ehkki ei pruugi.

Õpetajad, lasteaia kasvatajad, veduri-, bussi-, trolli- ja trammijuhid, rongide klienditeenindajad, meremehed ja ükskõik kes streikides ei osalegi, pole kindlasti üksi. Asi ongi milleski muus kui nende konkreetsetes töötingimustes. Asi on Eesti ühiskonnas ja selles, kuidas siin asju ajada tuleb.

Õpetajad, arstid ja ei teagi kes veel peale nende on kindlasti suuremat palka väärt kui nendele praegu makstakse. Pole ju selles mõistuse raasugi, et Eesti kõrgkoolides ühiseid ressursse kulutades erialade tippspetsialiste haritakse, kellel aga on äratasuv ja mõistusepärane Soome, Rootsi, Saksamaale, Inglismaale või ükskõik kuhu mujale kolida, kuna saavad seal mõistlikku palka kätte. Kaua võib?

Ent asi pole üksnes selles. Valitsusel on küll rahva mandaat riigi asju korraldada, kuid sellist asja ei tohi Euroopa Liidus olla, et valitsus tööturu partneritest – ametiühingutest ja tööandjatest – teerulliga üle sõidab. Valitsusel tuleb kodanikuühiskonda toetada, mitte õõnestada.

Mul oli üleeile koledalt hea meel vaadata uudispilte Narvast. Marurahvuslastele muidugi ei pruukinud sealjuures meeldida, et vene rahvusest ametiühingujuhid valitsusele nõudmisi esitasid. Need polnud siiski vene nõudmised vaid täitsa normaalsed Euroopa elu nõudmised, mida ka eestlasest ametiühingujuhid toetavad.

Sellepärast mul hea meel oligi, et nägin üle ammuse aja vene ja eesti töölisi üheskoos kõrvuti õiget asja ajamas. Normaalne euroopalik tööturu asjaajamiste kord on õige asi ja seal pole rahvusel mingit pistmist. Ametiühingute väljaastumiste üksmeelsus kaalub tunduvalt rohkem kui rahvuslikud eelarvamused ja poliitilised dogmad.

Õpetajate, päästjate, politseinike, arstide ja teiste palgad on esmatähtis asi, kuid sellestki tähtsam veel on kolmepoolsete läbirääkimiste kord tööturul. ACTAga oli valitsus juba kodanikuühiskonnaga suheldes pilli lõhki ajamas. Ei tasu oma ülbitsemises ka nii kaugele minna, et teha nägu nagu valitsusel poleks vaja kellegiga peale ise enese läbi rääkida.

Need pole kindlasti üksi, kes oma algatuste toetuseks lähematel päevadel streigiga välja astuvad. Ei ole üksi ükski maa ja üksi ei ole ka ükski selle maa elanik.

Edit: Hajameelne kirjutab samal lainel.

Delfis ilmus täna mu lugu, kus arutan erinevaid rahvusluse ilminguid Euroopas ja rahvuste omavahelisi suhteid siin ja seal. Üks järeldustest seisneb selles, et siin kodulinnas meil rahvuste vahel ebakõlasid ei ole. Lisaks aduvad just siinsed inimesed iseäranis hästi, et elavad Eestis, kuna Paldiski ajalugu muust Eestist eraldatud linnana moodustab praegusele  elule silmatorkava kontrasti ja seda praeguse kasuks.

Lähtekohaks oli mul Peeter Volkonski kunagine jutt raadios, kus ta vene südamest, riikidest ja rahvustest rääkis. Lahkasin ka erinevatele rahvustele lubatavaid ja lubamatuid rahvusliku uhkuse ilminguid Euroopas. Näiteks sakslast vaataks ülejäänud Euroopa viltu kui ta laulaks, et sakslane olla on uhke ja hää.

Artikli kirjutamise käigus palusin ka oma sõbradel Facebookis ja Google Plussis nendel teemadel minuga kaasa mõelda. Saingi tagasiside korras hulga häid mõteid, mida olen loos arvestanud. Tänan kõiki häid sõpru, kes mind teema käsitlusel lahkelt aitasid.

Sõprade kaasamist sotsiaalmeedia vahendusel pole ma enne proovinudki. Mingil määral olen sarnast asja mujal tuvastanud, Eestis aga mitte. Hea kogemus näitab, et seda meetodit tasub ka tulevikus kasutada, vähemalt tundlikel teemadel.

Sildid: ,

Peavoolumeedia on täna arvanud heaks Paldiskis esineva valimisturismi teemal kirjutada ja seda üles paisutada. Las kirjutavad! Ise suhtun asjasse rahulikult. Olen oma armsa kodulinna asjadega kursis ja need lähevad mulle korda. Ma ei ela Paldiskis niisama vaid sellepärast, et siin on mu kodu ja oma kodulinna armastan.

Valimisturism ei ole uus teema ja seda esineb igas perspektiivikas omavalitsuses. Paldiski linn on ilma igasuguse kahtluseta üks väga perspektiivikas omavalitsus. Mina sellist ilmingut muidugi heaks ei kiida ja ammugi mitte oma armsas kodulinnas.

Omalt poolt ütlen, et kui ma peaksin kasutama oma Euroopa Liidu kodaniku õiigust KOV valimistel kandideerida, teeksin seda väljaspool parteilisi nimekirju ja kodulinna kodanike huvides. Praeguse seisuga paistab, et meie linnas võimul olev “Põhjasadama partei” on linna arendamise ja haldamisega hästi hakkama saanud. Olukord võib muidugi veel muutuda.

Kui ma ise ei kandideeri, leian kindlasti kellegi väärika kaaslinnakodaniku üles, keda toetada saan. Valimiste eel annan kindlasti oma eelistustest teada. Valimistel kasutan ise enesest mõistetavalt oma õigust linnavolinikke valida.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.