Larko peegel

Archive for the ‘internet’ Category

Miski jama on mul ilmnenud seoses kommentaaridega WordPress.com’i majutatud ajaveebides. Ilmselt on Sõnapress mind mittesoovitavaks isikuks kuulutanud,  kuna mul ei õnnestu antud keskkonnas kommenteerida. Asi on isegi nii hulluks kätte läinud, et pean selleks vigureid tegema, et oma enese blogide kommentaariumis sõna võtta.

Üks hetk tagasi laekus mu eelmisele postitusele siin samas kommentaar, millele tahtsin vastata. Kommentaar kirjutatud ja nupule vajutatud,  kuid mitte midagi polnud näha. Et olen asjaga juba varem kokku puutunud, taipasin kohe adminniliidesele pilgu peale visata. Ja seal oligi mu sõnavõttu näha oma enese blogi spämmikastis, raisk!

Kuulutasin oma sõnavõtu rämpsuks mitte olevat ja vajutasin jälle. Leidmaks ainult, et olen modereerimise järjekorda sattunud. Läksin siis modereerima ja kiitsin oma kommentaari heaks. Nõme, et ma tohin küll oma blogides sissekandeid teha, kuid kommenteerida njetu.

Kuna sama barjäär on ka teiste ajaveebides mu ees, olen viimasel ajal kaasarääkimise soovi korral kommentaari kirjutamise asemel jaganud lingi Näoraamatus või Google Plussis. Arutelu sellest muidugi killustub, ent parem seegi kui täielik vaikus. Eks ma siis võtan sõna seal, kus kohe suu peale ei lööda.

Järsku peaksin blogisissekannete ja kommentaaride kirjutamise sootuks maha panema. Ega neid juba niigi enam nii väga palju kirjutada ei jõua.

Kui sa teed reklaami, võiks oletada, et sulle meeldiks, kui rahvas seda loeks ja mõnele ka pärast meelde jääks. Kasu võiks ka sellest olla, kui sinu toodet või teenust mäletataks parimast küljest. Miks sa siis üritad vastupidist reaktsiooni tekitada?

Ma olen hiljuti otsinud kaubanduslikke teateid Eestis saada olevate toodete ja teenuste kohta. Sellest nii ei räägiki, et vähe olen leidnud reklaame, millest oleks asjalikku infot ammendada. Hoopis rohkem morjendab, et mõnede turundajate arvates pean ma olema mitte ainult loll aga ka silmanäo poolest iginoor.

Milleks küll on vaja paigutada veebilehtede külge vilkuvaid reklaamibännereid, mis mitte ainult pole arusaamatud, ent lisaks sellele veel segavad veebilehe päris sisu lugemist? Ehk siis lugeja ei saa teda huvitavast veebisisust aru ja reklaamistki tekivad negatiivsed ostukavatsused. Kumma eesmärk see nüüd oligi, kas veebilehe autori või reklaamiandja oma?

Sildid:

STV kiituseks

Posted on: 10 08 2012

Kui ma umbes kahe ja poole aasta eest siia kolisin ja STV veebiühenduse soetasin, oli nominaalkiiruseks üks tühine mega. Seda on jupphaaval tõstetud, kõigepealt kahe, siis viie ja praeguseks kümne mega peale ilma et hinda oleks kergitatud. Kiirust aegajalt mõõtes olen tuvastanud, et vähemalt on see nominaalkiirusele vastanud, tihti isegi varuga. Täna (10 Mb/s nominaalkiiruse juures) näib reaalne elu selliselt välja:

Kiirus

Pole just põhjust kurta, vastupidi. Olgu mainitud, et tehnilistel põhjustel katkestusi on üliharva olnud ja need on enamasti kähku parandatud.

Sildid:

Saatsin äsja STV’le alljärgneva pärimise:

Tere!

Seoses septembrikuu interneti arvega teatasite mulle järgmist:

“Lisaks teatame, et tõstame teie internetiuhenduse kiirust, alates 05.09.11 kiiruseks 5 mbit.”

Oleks kena kui nii oleks ka läinud. Olles pidevalt ühenduse kiirust mõõtnud olen siiski tuvastanud, et see on endiselt soliidselt 2 mbit juures. Selles pole ise eneses midagi hullu, hästi saan ka niisuguse kiiruse juures hakkama. Hoopis rohkem häirib mind vastuolu Teie jutu ja tegelikuse vahel.

Kuidas selle asjaga ometi on?

Nagu tekstist ilmneb, pole siin ise kiirus tähtsaim. Mind lihtsalt häirib narritamine. Kui mulle midagi teada antakse, eeldan, et asi ka nii on.

Ajendatult kuulutustest nagu oleks Facebook aktiivseid kasutajaid kõvasti kaotanud kirjutasin täna Delfis ilmunud loo sotsiaalse meedia juurtest, olevikust ja veidi tulevikust. Pealkiri on toimetuse päralt, kuid vastab mu mõtele küll. Ise pakusin teist mõtet, mis samuti kirjutisest läbi jooksebEdit:Pealkiri on takkajärgi muudetud ja vastab sellele, mida ise pakkusin.

Valvekommentaatorid pole vähemalt esimese seitsme tunni jooksul valvel. Sedagi eriti ei kurda 🙂

Sysprint tänab mind hinnapäringu esitamise eest ja lubab sellele esimesel võimalusel vastata. Hea küll, aga paraku pole ma Sysprindi käest nende hindade kohta mitte midagi pärinud. Ei kavatsegi küsida, kuna mul prinditeenuse järele mingit vajadust ei ole.

Ma loodan, et tegemist on inimliku eksitusega. Ei tahaks hästi uskuda, et niivõrd soliidne firma lihtlabase spämmiga tegeleb.

Sildid:

Arvasin, et oleks kasulik selgeks õppida, kuidas Facebooki lehekülje tegemine ja haldamine käib ning milleks see võiks hea olla. Sestap tegin Facebook-lehe oma ajaveebi jaoks. Äkki osutub isegi kasulikuks, kui hästi läheb. Sõpru sellega spämmima ei hakka, vajutagu Like-nupule, kes tahab.

Mõne võrra praktilisemal eesmärgil nikerdasin ka Facebooki lehe Nõmme Mustad. Sündis nimelt nädal tagasi heas naabriperes kogemata kaheksapäine kari Nõmme musta kutsikaid. Kutsudel on hädasti häid kodusid vaja ja Facebooki abil ehk annab mõne hea pererahva kutsikaga kokku ühendada. Nagu olen aru saanud, kavatsevad pisipenid ise ka blogima hakata kui veidi kosuvad ja silmad lahti saavad. Praegu aga on nendest esimesed pildid Näoraamatus ilmunud.

Ajaga tuleb kaasas käia ja praegune aeg on selline, et kui sind Facebookis ei ole, pole sind üldse olemas. Ilma Näoraamatuta ei saa, olgu siis eesmärgiks ajaveebindus või kodu otsimine koertele.

Saadab mulle oma spämmikirja keegi AG Catering, kes oma suupisteid domeenil tasty.ee turustab. Kirja lõpus pakutakse opt-outi võimalust: “Käesolev kiri on saadetud teile heas usus, et see võiks teile huvi pakkuda. Juhul, kui te ei soovi Tasty.ee uudiskirja edaspidi saada, siis klikkige SIIN.” (Hüperlink eemaldatud.)

Paraku pole Eestis kehtivates seadustes “heas usus” spämmimist ette nähtud. Minu isiklikule meiliaadressile tohib äripakkumisi saata ainult mu eelneva nõusoleku alusel ehk kehtib opt-in, mitte passivne opt-outiga nõusolek. Kõigile hea usuga ettevõtjatele olgu juba etteruttavalt öeldud, et mult on väga raske turunduskirjade vastuvõtmisele nõusolekut saada.

Eks ma ise ka heas usus tegutsen. Usun nimelt kaljukindlalt, et ei taha tasty.ee ja AG Cateringu kirju enam kunagi oma postkastis ihusilmaga näha. Sestap panin need GMaili spämmifiltri alla.

Sildid:

Mult on küsitud, kuidas lisada Google kalendrisse Eesti riigipühad ja rahvuskalender. Avaldan vastuse ka siin blogis juhuks kui keegi teine peaks veel selle kohta huvi tundma. Sel juhul on mul kuhu teabe saamiseks küsijat suunata.

Google kalendri vaade

Kalendri vasakus tulbas on rasvane rubriik “Other calendars”. (Siin kasutan inglise keelt, kuna minu Google konto on ingliskeelse kasutajaliidesega). Kui seal klikida “Add”, ja “Browse interesting calendars”, avaneb lehekülg, kust erinevaid kalendreid võib lisada. Peamiselt on seal erinevate riikide riigipühad. Mul on näiteks Eesti ja Soome omad.

Mul pole täpselt meeles, kas rahvakalendri just tolt leheküljelt tuvastasin, sest kalendreid võib samuti lisada URL’i järgi, üles laadides oma arvutist vastavas formaadis faili või lisades näiteks sõbra kalendri kutse alusel. Eesti riigipühad leiab siit ja rahvakalendri vastavalt siit.

Kui nüüd klikida vasakul asuvalle lingile “Add” ning valida “Add by URL” ja sisestada riigipühade URL, suunatakse kasutaja vastavale kalendrilehele, kus tuleb vajutada paremal alumises nurgas olevale nupule + Google Calendar. Seejärel suunatakse kasutaja oma kalendrile tagasi (loomulikult peab olema Google kontole sisse logitud), kus küsitakse üle, kas soovitakse antud kalender lisada.

Kalendri lisamine

Vajutada tuleb vasakpoolsele nupule kui just pole vahepeal ümber mõeldud. Kui seda veel rahvakalendriga korrata, ongi asi tehtud ja edaspidi ilmuvad märkmed riigipühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta Google kalendris.

Oma muljeid Altexi korraldatud seminarilt e!DESIGN olen juba varem tutvustanud. Nüüd saan ka vahendada teiste arvamust või vähemalt nende 38 oma, kes võtsid vaevaks Altexi küsitlusele vastata. Selle tulemusi saab vaadata siin.

Üldiselt läks üritus enamusele korda. Neljase hinde on andnud täpselt 50 % vastajatest, seepeale ei pidanud 3 vastajat ehk 7,9 % viiest hinnangut paljuks. Ülejäänud vastused jagunesid üsna tasaselt. Mõningatele paistab seminar pettumus olevat, kuid keskmiselt ollakse üritusega rahul.

Ettekannete hinnagutes vastab üldiseim arusaam enam-vähem minu omale. Ülekaalukalt populaarseimaks osutus David McCandlessi oma, mis pälvis viieseid koguni 83,6 % ulatuses. Ainult kaks hinnangut on alla nelja, üks kolmene ja üks kahene. Populaarsuse edetabelis järgnevad Kristjan Jansen ja Tõnu Runnel. Parimate ettekannete edetabeli järjekord vastab minu omale ehk tuleb välja, et ma olingi keskmiste eelistustega osavõtja.

Ka sõnastatud kommentaare tasub vastuste juures lugeda, ehkki seal on suhtelises ülekaalus need, kellele keegi või miski ei meeldinud. Eks me kipume sõna võtma pigem kriitika kui kiitmise eesmärgil. Igas meepotis peab ikka tilk tõrva olema, mis kokkuvõtes tuleb korraldajatele kasuks.

Mõned slaidid on Slideshares olemas. Aitab kohal viibinutele ettekandeid meelde tuletada ja teistele aimu anda, millest võinuks osa saada.

Sildid:

10 päeva eest arutasin, millist kasu mulle võiks olla osalemisest disainile pühendatud seminarile e!DESIGN. Reedel ma seal tõepoolest käisin ja etteruttavalt võin öelda, et igatipidi huvitav oli see osa üritusest, millest ma päriselt aru sain. Kõigepealt aga avaldan suure tänu Altexile, kes mind lahkelt kohale kutsus.

Kõige kaasahaaravam oli vaieldamatult David McCanlessi loeng teemal “Information is beautiful“. Infograafika kasutamise ja andmete visualiseerimise saladused seletas ta puust ja punaselt lahti demonstreerides oma teese arvukate graafiliste näidetega. Davidi jutus jäi peamiselt kõlama üleskutse “mängige oma andmetega” ja seda ta tõesti väga vaimukal kombel tegigi.

Väga palju mõttetoitu serveeris Kristjan Jansen oma väikeste katkiste asjade ettekandega (slaidid pdf-failis). Kristjan kirjeldas väga tabavalt disainijamasid alates kohmakatest peldikutest, üllatavalt käituvatest kohviautomaatidest ja konarlikest piletikompostoritest kuni kaubamajade usteni, mis kliente häbimatult ründavad. Disaineritele pani ta südamele, et nii hoolikalt kui nad enda arust ka ei talitagi, on kuskil alati keegi, kelle arvates on nende tehtud asjad katkised.

Tõnu Runnel rääkis disainiettevõtja igapäevaelust teemal klienditöödest e-tootedisainini. Tema juttu aja müümisest ja kasumi teenimisest tasub arvestada igaühel, kes ühes või teises vormis ettevõtlusega tegeleb. Eks ma ise ka samade probleemide kallal oma pead murran, kuigi minu tegevus pole kuidagiviisi disaini valdkonnaga seotud.

Seminari osavõtjate enamusele ehk disainiproffidele ja -tudengitele oli kindlasti oodatuim ekraani- ja meediadisainer Marcus Bledowski ettekanne “Creating motion video projects for interactive web platforms using intelligent media and Adobe CS5”. Selle uhiuue tarkvara peensusi demonstreeris ta sellise hooga, et asjasse pühendumatul võhikul ei jäänud muud üle kui käed püsti tõsta ja alla anda. Seda sama tunnistas ka mu kõrval istunud Aarne, kellega saime küll nii palju aru, et tarkvarapakett on integreeritud ehk ühel tarkvarajupil tehtud klipp kandub paketi igale osale üle ja seda võib mõne teise sovellusega nõnda muuta, et parandused omakorda igale poole päivituvad. Mina aga ausalt öeldes ei teaks, mida nii kompaktse tarkvaraga peale hakata, mistõttu jään heaga lihtsamate liistude juurde.

Kokkuvõtes oli päris tore pärastlõunak, mis kindlasti silmaringi laiendas. Alguses oli wifiga probleem, kuna pea igaühel saalis süleraal sisse lülitatud ja Nelipühakiriku ribalaius jäi paratamatult nõudlusele jalgu. Kui üheaegseid kasutatajaid juba vähem oli, jooksis mul aku tühjaks ja pistikut polnud kusagilt võtta. Nii jäi ära esialgne plaan üritust Qaiku keskkonnas reaalaegselt kajastada. Ehk oligi nii parem, sest disainerite ettekannete puhul pole slaidid niisama moepärast. Jutu sisu on raske kellelegi vahendada, kes slaide samas ei näe.

Edit: Aarne jagab ka oma muljeid.

Sildid:

Kui oleks digitaalsele disainile pühendatud seminar e!DESIGN paar aastat tagasi korraldatud, oleks see suure tõenäolisusega minust laia kaarega mööda läinud. Ma lihtsalt poleks mõhkugi teemadest aru saanud ja vaevalt oleksin ka mõistnud, mis kasu niisugusest asjast võiks mulle olla, kui üldse. Praegugi pole veendunud, et suudan selles valdkonnas piisavalt orienteeruda, ent teatav huvi on vahepeal tekinud ja seda nii praktilistel põhjustel kui ka üldise silmaringi laienemise tõttu.

Visuaalses eneseväljendamises olen lapsepõlvest saadik täielik võhik. Joonistada ei oska üldse ja mu fotodki kipuvad nii välja kukkuma nagu jumal juhatab. Olen end alati sellega lohutanud, et saan verbaalsega seda asendada, mis visuaalses puudu jääb. Tähtsaim on ikka sisu ja seda tuleb endale kõige käepärasemal viisil vahendada.

Kaasaegne virtuaalkeskkond võimaldab mul enamasti sõnalisele väjendusele keskenduda ilma et ise peaksin asja visuaalse küljega pead murdma. Näiteks käesolev sissekanne ilmub blogis, mille kujunduse olen mitmete WordPress.com’i poolt pakutud alternatiivide hulgast välja valinud ja seda lihtsate vahenditega isikupärasemaks moonutanud. Nii lihtsate, et neid isegi mina kasutada oskan, ehkki lõpptulemus kindlasti üht-teist soovida jätab.

Viimasel ajal olen siiski oma visuaalse kujundamise oskuste puudulikkust tõsiselt tunnetanud. Ma ju teatavasti kevadel võtsin elukoha vahetuse ette ja praegu oleks juba kõrge aeg selle eest hoolitseda, et mul ka edasises elus leiva peale vorsti jätkuks. Oma parimate oskuste ehk teksti kirjutamise ja tõlkimise turustamiseks olen juba tükk aega veebisaidi loomist kavandanud.

Paraku pean tunnistama, et sellise saidi sihipäraseks tegemine pole tasuta blogikeskkonnas minu jaoks teostatav. Google Adwordsi ja Analyticsi kasutajakontod on mul juba ammu olemas, kuid neid ma WordPress.com -keskkonnas kasutada ei saa. Kettaruumi ja sobivaid domeene on samuti varuks, kuid sinna saidi püstitamiseks pean paraku just sellega tegelema, mis mul sitasti välja kukub ehk siis välimust ise kujundama. Olgu mu kirjutatud tekst kui hiilgav tahes, seda vaevalt keegi lugeda viitsib, kui see minu kujundatud veebikeskkonnas ilmutatakse. Samas aga proffikujundajale kvaliteetse töö eest tasuda ka ei jaksaks.

Siinkohal ma kujutan ette, et e!DESIGN võiks mulle vähemalt mingil määral kasuks olla. Kindlasti räägitakse seal nii mõndagi, millest ma päriselt aru ei saa, võhik nagu ma olen. Samas aga võiksin olla suutlik sealt nii mõnegi hea vihje ammendama ja inspiratsiooni saama.

Igatahes tasub praegusel ajal katsuda end virtuaalkeskkonna trendidega kursis hoida. Isegi sel juhul, et praktiline kasu konkreetse mure lahendamisel saamata jääks, pole kahju oma silmaringi kas või nii palju laiendada, et vähemalt rahuldavalt aru saaks, millest visuaalse designi tegijad ometi räägivad. Selleks oleks täpselt nädala pärast toimuv üritus minu jaoks oivaline võimalus aknaid lahti lüüa.

Avaldus läbipaistvuse huvides: Käesoleva sissekandega kandideerin e!DESIGN seminari tasuta pääsmele.

Sildid:

Teadupärast ei Internetist saa mitte midagi kustutada. Kõik, mis veebiavarustesse üles laetud, jääbki sinna igaveseks, ehkki valdav enamus kasutajatest ei pruugi seda teada. Faili, näiteks pildi, omanik võib küll ise olla arvamusel, et vajutades kas või blogimootooris “delete”, on kõik läinud.

Tuhkagi pole, tutkit! Ehkki blogi kui  selline pole enam veebis nähtav, jääväd kõik sellega seonduvad failid elama  ja võivad hiljem üllatavates kohtades uuele elule ärgata. Sain selle kohta järjekordselt meeldetuletuse sirvides üht blogi, mida aegajalt loen.

Ühes sissekandes on autor (taas)avaldanud pildi, mille on enda sõnul netist tuvastanud. Kust täpselt, ei selgu, aga see pole ju miski probleem. Sellise asja annab muidugi väga lihtsalt selgeks teha.

Nüüd ei taha ma heale kaasblogijale (kes küll pigem poliitikast tuntud) mingeid etteheiteid teha. See on igaühe südametunnistuse asi, kuidas ta “veebist leitud” piltidega talitab. Juriidiliselt on asi muidugi veidi karmim, kuid viimastel aegadel olen selle koha pealt märksa sallivamaks saanud.

Üldine arvamus on siiski, et oleks viisakas võõra pildi kasutuse soovi korral küsida selleks omaniku nõusolekut ja kindlasti ka allikale viidata. Ei tea, kas antud juhul on omaniku nõusolek, mingit hüperlinki ma tekstis küll ei tuvasta. Eriti halvaks tooniks peetakse nn. kuumalingitamist (hot linking).

Ja nüüd tagasi sinna, kust ma alustasin. See pilt on nimelt algselt pärit ühest blogist, mida täna enam olemas ei ole. Omanik on selle ilmselt enda arust “kustutanud”, ent materjal, sealhulgas pildid, on ellu jäänud ja nüüd ilmub üks seal vedelev pilt  kuumalingi näol hoopis kuskil mujal.

Lõpetuseks veel, et kui tahate midagi blogist või mujalt (kas või Facebookist) eemaldada, ärge arvake, et piisab deletenupule vajutamisest. Mõnel puhul, näiteks ise hostitud blogi, saab pildid ja teised failid muidugi FTP’ga kustutada, kuid see veel paraku seda ei taga, et materjal veebist ära kaoks.

Populaarsete mootorite puhul (nagu näiteks Blogger või WordPress) on üsna kindel, et mitte miski pole kustunud. Ja iseäranis kindel on see Facebookis.

Sildid: ,

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.