Larko peegel

Posts Tagged ‘ühiskond

Kas te tahate, et keegi Andrus Ansip või mõni teine temataoline poliitloom teile pidevalt vassib ja teie arukust alla hindab? Kas te ausalt usute seda juttu, mida reformi- või mõni teine erakond teile tõe pähe räägib?

Vabandage, aga ega te juhuslikult loll ei ole?

Seda tajub iga kui viimane normaalse mõistusega inimene, et ehkki juriidilisi tõendeid ei pruugi olla, on parteide rahastamisega seotud asjaolusid, mis päevavalgust nii väga ei kannata. Aga senikaua kuni Ansip ja need teised vassivad,ei ole meil erilist lootust, et elu ausalt läheks.

See on aga väga valus küsimus, kuna meil siin on parlamentaarse demokraatia alusaladest jutt. No, ega see demokraatia ka nii tark valitsemisvorm ei ole, kuigi paremat pole keegi seni veel välja mõelnud. Nii ütles vist Wintston Churchill.

Aususest võib poliitikutel ja erakondadel väheseks jääda, aga kuidas on meediaga? Ühel kaunil õhtul hakkasin ühe erakanali saadet vaatama jäädes sealjuures ootama, et reklaamipauss lõpuks ometi otsa saaks.Nii umbes kümne minuti pärast jõudis mulle kohale, et ei vaatanudki reklaami vaid pärissaadet.

Euroopa Liidu määrustes vist on midagi sellesugust kirjas, et teleülekannetes tuleb programmisisul ja reklaamil selgelt mõistetav erinevus olla.

Aga tühja nendest euromäärustest telekanalite jaoks. Ega euroametnikud eesti keelest niikuinii aru ei saa. Nõnda saabki siis edukalt edasi vassida.

Selles aga häda seisnebki. Terve Eesti elust on üks hiigelsuur vassimine kujunenud. Ja hullem veel, selle vassimise eesotsas seisab inimene, kes on riiki juba aastaid juhtinud.

Arvake ära, kas mul kui Eestis elaval “muulasel” on kerge sellist juttu kirjutada! Minul, kes ma Eestit armastan ja kellele meeldib Harjumaal elada?

No ega ei ole küll. Lausa valus on rinnus.

Aga just sellepärast ma seda juttu kirjutangi, et meie ühine käekäik mulle korda läheb.Olgu me eestlased, venelased või soomöased nagu ma ise olen. Olgu meie keel misiganes, aga meil on ühine huvi oma ühist elu korraldada.

Kuna me juba ühe pinna peal elame, tasub meil ära oma elu üheskoos arendada. Niikuinii elame just siin samas.

Tean küll, et mõnede arvates ei tohinuks siia mitte kunagi tulla kedagi, kes ise eestlane ei ole. Eks ma saan sellest aru, iseäranis okupatsioonide kontekstis.

Sellest aga niivõrd aru ei saa, et näiteks mu enese siinviibimist rahvuslikul põhjusel pahaks pannakse. Ühtpidi tahetakse ise Euroopa Liidu kodanikud olla, kuid teistpidi ei sallita teistel Euroopa Liidu kodanikel Eestisse asuda.

Kus siin see loogika nüüd on?

Soomlased ja eestlased pidid veel idee järgi omavahel suured sõbrad olema. No iseasi, kas ma üldse pean end soomlaseks või eestlaseks või äkki kellekski vahepealseks, kuid eelarvamusi enda kohta küll ei salli.

Las see eestlane aasib,las see soomlane teab, et poliitiitilist fraasi laulu sisuks vaid seab“.

Ma olen siin tegelikult kirjutanud kahel erineval teemal, kuid nendel on omavaheline seos, kui veidi järele mõelda.

Vassimist ei salli ja ausust pean tähtsaks. Ja teistpidi on mulle sallivus tähtsam kui rahvuslik sildistamine.

Advertisements
Sildid: ,

Ekspressis on lühiuudis erilisest “seelikukütist”, kes jäi Tallinna supermarketis vahele videokaamera suunamises naiste seelikute alla. Uudisteloo pealkirjaks on “Pervert piilus salakaameraga naiste seeliku alla“. Ekspressi toimetuse südametunnistusele jäägu vuajeristi, olgugi et ebaviisakalt käituva vuajeristi, perverdiks nimetamine. Aga mitte ei tahtnud ma Ekspressi ebakorrektsest pealkirjast kirjutada, vähemalt mitte ainult sellest. Seda nimetan mööda minnes.

Arni juures arutatakse, millisel määral ühiskonnal – mõeldud on ühiskonda laiemas laastus, mitte üksnes riiki – on õigus üksikisiku keha puudutavaid norme kehtestada. Sellega haakub vähemalt kaudselt küsimus selles, kas ja millisel määral ning millistel tingimustel võib see sama umbmäärane “ühiskond” ise selliselt käituda, mida üksikisikule lubatavaks ei peeta. Ameerikas näiteks kaitseb koguni põhiseadus kodaniku õigust laskerelvade omamisele ja kandmisele, enamuses Euroopa riikidest aga on seda õigust üksikisikutelt rängelt piiratud, võimu teostajatelt aga mitte.

Kui nüüd vuajerismi juurde tagasi tulla, käitub “ühiskond” oma liikmete turvalisuse huvides üsna vuajeristlikult. Turvakaameraid on igal pool poodides, pankades ja mujal avalikus ruumis. Turvakaameraga püüti kinni seegi vuajerist, kellest alguses jutt.

Saksamaal aga pole sugugi ise enesest mõistetav, et poodnik tohib oma äriruumidesse turvakaameraid niisama paigutada. Sakslased on oma privaatsuses väga tundlikult häälestatud ja võivad isegi kohtusse pöörduda kui neid enda arust õigusetult kuskil pildistatakse. Nii otsustaski Hamburgi kohus hiljuti, et kohvikuketil pole õigust oma kliente turvakaamerate abil piiluda.

Ma ei pälvinud arusaamist, kui püüdsin kahes blogikommentaaris selgeks teha, et mul pole probleemi turvakaamerates ise eneses vaid selles, et salvestatud andmeid ei kiputaks kuritarvitama. Vastukajas rõhutati, et äriettevõtete salvestuste üle kontrolli niikuinii ei ole ja seetõttu juba parem salvestamine keelustada. Saksa arusaama järgi oleks siis omavolilise vuajeristi kinni püüdmine oluliselt raskendatud olnud ja seda paradoksaalselt seetõttu, et tahetakse vuajerismi takistada.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.