Poliitkultuurituse ekskursioon

Posted by: Larko on: 31 03 2008

• In: hapukurk | moraal | poliitika | rootsi | soome | venemaa
• 1 Comment

Parasiil võtab ette mõttelise reisi idasuunas Rootsist Soome kaudu Venemaale. Ekskursiooni teemaks on poliitskandaalid. Tuleb välja, et mida eemale itta jõuad seda lähedamal persele oled.

Mona Sahlin on oma kunagise sukkpükste ostmise eest langetatud karistuse ära kandnud. Praegu on ta opositsiooni juht ja kandideerib 2010. aasta valimistel peaministri kohale. Oleks normaalse riigiga tegemist, ei hindaks Mona võimalusi eriti kõrgele, sest normaalses riigis eeldatakse peaministrilt mõtlemisoskust. Aga mine sa tea, Rootsis on igasugu asjad võimalikud.

Ilkka Kanerva on poliitikas tõeline veteraan. Parlamendi liige on ta juba aastast 1975. Kui praeguse parlamendi pesamuna sündis, oli Ike juba seitse aastat saadikutooli soojendanud. Seega peaks justkui kogemust olema, ent millegipärast on naised muidu targa mehe nõrgaks punktiks, mis pidevalt skandaale üles kutsub.

Esimene dokumenteeritud skandaal seoses Kanervaga siiski naissugu ei puuduta. YLE arhiivis on jäädvustatud kuidas ta luiskamist puudutava küsimusega aastal 1981 teleusutluses hätta jäi. SMS-sõnumite liikpruukiminegi pole Ike puhul uus patt: siit saab vaadata videot, kus ta aastal 2005 sarnase asja pärast teleekraanil andeks palub.

Kui asja jälle normaalse riigi konteksti paigutada, ei kujuta hästi ette, et näiteks kaasaegse parlamentarismi hällis Suurbritannias võiks minister isegi ühe taolise juhtumi puhul ametis jätkata, rääkimata veel korduvast patustajast. Soomes aga peaminister ja oma partei Kanervat usaldavad ja piisabki sellest. Eks ta poliitilise kultuuri ja kultuurituse asi ongi.

Lõppkokkuvõtes sõltub Kanerva jätkusuutlikkus ministriametis sellest, kui kaua ta saab oma ametikohustusi pingetele vaatamata edukalt täita. Eile oli ta sunnitud Tallinnast jalga laskma, sest närvid enam vastu ei pidanud. Ei tea kui kaua on talutav, et Brüsseli pressikonverentsidel Soome välisministri käest peamiselt isiklikku elu puudutavaid küsimusi küsitakse ja mitte keegi ministrinõukogus arutatud küsimuste kohta huvi ei ilmuta.

Kui nüüd poliitkuluurituse ekskursiooni edasi idasuunas jätkata, võiks muidugi Venemaalt sel teemal lõputult näiteid leida. Piirdun siiski vaid ühe juhtumi nimetamiseni, mis olukorda tabavalt kirjeldab. Venemaa ajakirjanike liidu president Vsevolod Bogdanov palub ametlikult ja alandlikult Tsetseenia n.n. presidendi Ramzan Kadyrovi käest andeks, et liidu sekretariaat polnud nõus teda auliikmete nimekirja sisse kandma, sest ta pole kunagi ajakirjanik olnud. Kommentaarid on üleliigsed.

Parasiil nimetab oma ekskursiooni lõpuks ka Tallinna kultuurset ja eesrindlikku linnapead. Seda teemat täna lahkama ei hakka. Edgari puhul ongi sageli kõige paremaks paroodiaks Edgari enese sõnavõtud.

Sildid: ilkka kanerva, mona sahlin