Larko peegel

Archive for the ‘poliitika’ Category

Käi perse, Paavo, sest sa oled minevikust pärit. Käi perse, kuna su mõted mulle ei meeldi. Käi üleüldse perse!

Käi perse, kuna sa ei ole kunagi Ühtse Eesti näidendit vaatanud ja selle sõnumist aru ei saa. Käi perse, et sa eesti keelt ei mõika. Käi perse, et sa veel tegutsed.

Käi perse, et sa omal ajal otsuseid ei teinud, millest oleks meile kõigile kasu olnud. Käi sellepärast perse, et vastupidiseid otsuseid langetasid. Eriti selle eest käi perse, et Nõukogude Liidu ees pugesid.

Käi perse, et sa minu mõteid ei jaga. Käi ka sellepärast perse, et ma su mõteid ei jaga. Käi perse ja jäägi sinna.

Käi sellepärast perse, Paavo, et su perekonnanimel pole vahet. Oled Lipponen või Väyrynen, käi perse. Mina sinu poolt niikuinii ei hääleta. Käi perse.

Täna ilmus Delfis mu arvamuslugu Sunni korras keelt ei õpi, kus kõrvutan sunniviisilise rootsi keele kooliõppe Soomes ja sunniviisilise ülemineku eesti õppekeelele siinsetes vene koolides. Rootsi keele teemat oleks tahtnud veel Soome koalitsiooniläbirääkimiste päevakajalises kontekstis käsitleda. Paraku see külg asjast artiklisse ei mahtunud. Oleks teine nimelt paratamatult liiga pikaks saanud.

Teatavasti olid Põlissoomlased ainus partei, kes Soome valimistel oma toetust kasvatasid ja seda mitte vähe. Esialgu käis jutt sellest, et valitsusse läheksid kolm suurimat erakonda ehk Koonderakond, sotsid ja Põlissoomlased. Viimased otsustasid siiski kohe pärast esimesi sissejuhatavaid nõupidamisi koalitsiooniläbirääkimistel mitte osaleda.

Taktiliselt oli see Põlissoomlastelt loogiline otsus. Valitsuses oleksid nad pidanud kompromisse tegema ja ebapopulaarseid otsuseid vastu võtma. Opositsioonis saavad seevastu mitte millegi eest vastutades oma jonni edasi ajada ja ebameeldivate aga hädavajalike otsuste vastu hääletada. Just sellepärast oleksid teised suured parteid pidanud Põlissoomlased vaata et iga hinna eest koalitsiooni kaasa meelitama.

Koalitsioonis kaasa löömise vastu tulnuks Põlissoomlastele midagi pakkuda, mis oleks võimaldanud nendelgi oma eesmärke täita. Rootsi keele sunniviisilise kooliõpe muutmine vabatahtlikuks või valikaineks oleks selleks suurepäraselt sobinud.

Põlissoomlased on ainus partei, kes on enam-vähem selgelt välja öelnud, et rootsi keel ei pea Soome koolis kohustuslik õppeaine olema. Kategooriliselt vastupidisel arvamusel on eelkõige Rootsi Rahvapartei. Kõik ülejäänud on pigem sunniviisilise õppe poolt, kuid pole selles küsimuses just väga jõuliselt seisukohta kujundanud. Nii oleks sundrootsi lõpetamine võinud olla küsimus, mida Põlissoomlased oleksid saanud oma toetajatele ette näidata kui saavutust, aga samas oleksid pidanud ebameeldivate otsuste eest vastutama.

Lisaboonuseks oleks saanud Rootsi Rahvapartei lõpuks ometi võimult eemale tõugata. See oportunistlik partei on viimastel aastakümnetel igat värvi koalitsiooonides osalenud. Viimati oli partei lühiajaliselt aastal 1972 opositsioonis. Tookord oli Soomes sotside vähemusvalitsus.

Nii siis käivad praegu Soome koalitsiooniläbirääkimised kuue partei vahel, kes kõik valimistel kaotasid. Sotsid ja Koonderakond magasid maha ajaloolise võimaluse keeleõpet Soome koolides mõistlikumaks ümber korraldada. Lisaks saavad Põlissoomlased opositsioonis rahulikult oma toetust kasvatada, sest võivad vastutust kartmata kõigele ebameeldivale vastu olla. See võib nelja aasta pärast Koonderakonnale ja sotsidele väga ebameeldiva üllatuse põhjustada.

Peaministri nädalakavas oli täna hommikul kell 10 Reformierakonna fraktsiooni nõupidamine. Peaminister vast siiski parteilistel üritustel peaministri omaduses osaleda ei tohiks. Seevastu on loomulik, et oravate fraktsiooni oma kohalviibimisega austab Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

Ma loodan, et Ansip ikka on selle vahe endale selgeks teinud. Need ajad peaksid mööda olema, kus partei ja valitsus olid üks ja sama. Ansip kui endine kompartei juhtivtöötaja on ehk oma nooruses teistsugust õpetust saanud, aga praegu on ta parlamentaarsele demokraatiale põhineva riigi peaminister, kus tuleb hoolega endale aru anda, millist mütsi millisel üritusel kannab. Vastasel juhul jääb mulje nagu täitevvõimu ei kannaks Vabariigi Valitsus vaid Reformierakonna juhatus.

Naljakal kombel ei õnnestunud mul oma täna Delfis ilmunud loole ise kommentaari lisada.  Tahtsin nimelt Jaak Vackermanni kommentaarile vastata ja mulle teada olevalt on Jaagul enesel varem korduvalt olnud Delfis kommenteerimisega probleeme. Sedapuhku aga lasti tema kommentaar ilusti läbi, ent minu omale pani kommentaariumi valvav hingetu filter ühel või teisel põhjusel käe ette.

Jutt käib siis Soome eelseisvatest valimistest, mille tulemust ja sellele järgnevat püüan ennustada. Võrreldes praegust 1970. aastaga jõuan järeldusele, et käimas on protestivalimised, millele peale suurte muudatuste parlamendi koosseisus midagi väga konkreetset ei järgne. Jaak aga on huvitatud protesti põhjustest ja tagamaadest, millest ma tõepoolest suurt midagi ei kirjutanud:

Et mi s siis on see, mille üle meie igavesed põhjanaabrid ja suguveljed võtavad tänases Soomes nõuks protestida?
On see ebaõiglane suhestus euroalasse ja siit tulenev protest valitsuse vastu, kes soovib solidaarsuse nimel anda panus nn. stabilisatsioonifondi. Või on see liigselt liberaalne migratsiooni- ja võõrtööjõupoliitika või on see protest varjatud korporatiivsuse/korruptiivsuse suhtes? Need ja paljud teised küsimused on siinsest artiklist täiesti välja jäänud ja siit järeldus: Soome Vabariigis on ilmselt kodanikel ikka tõsine hirm väljendada oma avameelset arvamust esindusorganite tegevuse üle. Millest see tuleneb?

Mõned Põlissoomlaste kasvava toetuse põhjused Jaak ongi nimetanud, kuid on veel teisigi. Ilmselt on tegemist mitme asjaolu kokkulangevuse ja koosmõjuga. Põlissoomlaste toetajad pole väga ühene seltskond vaid pigem mõjuvad erinevad asjaolud igaühele omamoodi. Ühist enamatele paistab olevat kasvav rahulolematus ja protestimeeleolud,  kust üllatavalt paljud näevad väljapääsu Põlissoomlaste parteis.

Kriitilisus sisserände – olgu tõõpärase või põgenike – suhtes on Soomes viimastel aastatel kasvanud ja kahtlemata langeb seegi Põlissoomlastele kasuks. Samas aga oleks ülekohune kõiki selle partei valijaid marurahvuslasest võõrmaalastevihkajateks sildistada. Sama käib ka euroala stabiilsusfondi käendamise kohta. Vohav korruptsioon omakorda vihastab neidki, kes just Põlissoomlaste valimist mõttekaks ei pea.

Üks väga oluline rahulolematuse põhjus Soomes on strukturaalne tööpuudus ja sotsiaalne tõrjutus. Pole sugugi juhuslik, et Põlissoomlaste toetus on väga suur Ida-Helsingi linnaosades, mis nende ilmingute all valusalt kannatavad. Traditsionaalselt on nendes linnaosades vasakerakondadel suur toetus olnud, kuid Põlissoomlased lõikavad kasu traditsionaalsete vasakerakondade suutmatusest sotsiaalse tõrjutuse vastu võidelda või isegi arukaid lahendusi pakkuda. Vasakparteid ja ametiühingud on tegelikult huvitatud ainult inimestest, kellel on traditsionaalne täistöökoht või kes saavad mõnda hüvitist traditsionaalse täiskoha alusel.

Tööpuudus Soomes on küll statistiliselt langenud, aga sellegi poolest on seal väga palju kauaaegseid töötuid, kellel pole kuigi suuri võimalusi avatud tööturule tagasi saada. Tööhõive ja sotsiaalhoolekandega seonduv bürokraatia on tööturult eemale tõugatud inimeste vastu karm ja karistab igasuguse omapoolse aktiivsuse eest, millega töötu püüab ise oma olukorda parandada. Paar nädalat tagasi kirjutasin sel teemal pikemalt oma soomekeelses blogis.

Siin mõned põhjused oodata olevale protestile. Paraku sellele midagi ei järgne, sest ükski partei Soomes – võib-olla välja arvatud vähemalt seni marginaalne Piraatpartei – pole suutnud mingigisuguseid lahendusi kodanikuühiskonna arendamiseks pakkuda. Parimal juhul teevad parteid mõningaid järeldusi, kuid ausalt öeldes ma seda ei usu. Erakonnad on selleks liiga kaugele rahva reaalsest elust võõrandunud.

Mu Delfis avaldatud operatatiivse valimiskommentaari kommenteerijatest mõned ei tahtnud endale aru anda, et Keskerakonda tabas nendel valimistel laastav kaotus. Võtan siinkohal näiteks mõned kommentaariumist üles leitud  mõttevilja terakesed:

minu, 06.03.2011 23:43
meelest äärmiselt arusaamatu ja rumal jutt, mingit kaotust pole, veel vähem hävitavat kaotust!

??, 07.03.2011 00:03
Mis hävingust see sonib?
Tugev teine koht juu!

jamajutt, 07.03.2011 00:12
Tegelikult on olukord selline, et Savisaar oma jüngritega väljus lahingust vÕitjana vaatamata igast küljest antud turmtulele, seega kaotajaks on asja käimalükanud reformikad

Nagu juba kommentaaridest pealiskaudselgi läbivaatamisel näha, ei vääri nendest ükski omaette Delfi kommentaariumis vastamist. Sel juhul vast käivitaks lõppematult viljatuid vaidlusele sarnanevaid mõtteloopimisi, millest kellelegi kasu ei oleks. Siin enda juures aga tahaks siiski mõnda valimistulemuste hindamise printsiipi hinnata.

Esiteks, kes üldse on valimiste võitja? Kas see, kes suurima häältearvu saab või äkki suurima hulga mandaate? Või äkki on valimistel ikkagi võitjaks need, kes oma hääli ja mandaate eelmiste valimistega võrreldes lisavad ja kaotajateks need, kes eelmisest tulemusest alla jäävad? Kas siis igal valimisel ongi lähtekohaks null või juba olemasolev olukord? Kas valimistulemuste kommenteerimisel äkki on kohane järjepidavust arvesse võtta või ei ole?

See, kes Riigikogu uue koosseisu mandaatide arvu puhul väidab, et Keskerakonnale teine koht kuulub, otseselt ei valeta, sest Keskerakond ju sai vähem mandaate kui Reformierakond, aga rohkem kui IRL. Samas aga oli Kesk valimiskünnise ületanud parteidest ainus, kes oma häälte osakaalus ja mandaatide arvus eelmiste valimistega võrreldes kaotajaks jäi. Isegi Vene Erakonnal ja Iseseisvusparteil kujunes valimistulemus eelmisest korrast paremaks, Keskerakonnal aga mitte.

Kui arvestada, et Rahvaliidu ja Roheliste arvelt läks 12 mandaati justkui kaduma, oleks igal parlamenti alles jäänul erakonnal tulnud mandaate juurde võtta, mitte neid kaotada. Keskerakond aga kaotas 3, kõik ülejäänud said juurde.

Ja kui veel on vaja puust ja punaseks väänata, siis loetagu järgmiseid tulemusi üle ja tehtagu selle alusel järeldusi:

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjon

Nii sii kes ometi arusaamatut juttu ajab ja mu hinnagut rumalaks hindab? Kelle arust on ühe jätkusuutliku partei jaoks “tugev tulemus” see, kui oma häälte osakaalus ainult natuke vähem kaotab kui poliitkaardilt tervelt kaduma läinud Roheliste erakond? Ja missugust aru nõuab niisugusele järeldusele jõudmine, et mitte ei kaotanud Keskerakond vaid hoopiski Reformierakond, kes siiski igas mõttes võitis?

Kas me ikkagi räägime samadest valimistest, mille tulemused meil kõigil teada on? Kuidas me ei saa neid teada olevaid tulemusi nii lugeda, et nendest saaks ka järeldusi ühestel alustel teha? Ja kas me üldse samas maailmas elame, kus ju peaksid matemaatikas ühesed põhimõtted olemas olema? Kas Keskerakonna valvekommentaatoritel on veel mingisugust häbi alles?

Ega ma ei kurda, lihtsalt panen tähele. Niisugused mõtteviljad käivad juba lihtsalt avalikus veebikeskkonnas sõnavõtmise juurde ja aususe huvides tuleb tunnistada, et ka vastupidist arvamust on avaldatud. Aga homme ärkavad vast keskerakondliku veebikommenteerjiate hävitussalga viimasedki valvesõdurid üles ja loopivad sitta juurde.

Siis ma ehk hüsteeriliselt naeran ja  lähen võib-olla oma ihuarsti käest küsima, kas mulle pakutud diagnooside alusel äkki ei saaks teovõimetuse tunnistust kätte.  Mäletate äkki veel, milleks niisugune paber veel veidi enam kui 20 aastat tagasi kulda väärt oli?

Läinud nädalal kaalusin tänastel valimistel vaatlejana osalemist. Asi läks isegi nii kaugele, et jõudsin Vabariigi Valimiskomisjoni koolituskeskkonna materjalidega tutvuda ja enamuse vaatlejatele ette nähtud eksamitest ära teha. Paraku jäi aeg siiski napiks selleks, et Harju- ja Raplamaa ringkonnakomisjonist vaatlejatunnistust muretseda. Niisama valimisjaoskonnas ringi passida poleks jälle see sama kui ametlikult valimistoiminguid vaadelda.

Vaatlemata mul valimised siiski ei jää, aga seda juba valimistulemuse kujunemise ja järelduste tegemise näol. Delfi tegi ettepaneku õhtu jooksul mõned asjasse puutuvad kommentaarid operatiivselt avaldada. Võtsin ettepaneku hea meelega vastu ja nii peakski mu esimene hinnang valimistulemuse kohta varsti pärast kella kaheksat ilmuma. Mida aeg edasi, seda täpsemalt kavatsen tulemust hinnata ja ehk veel koalitsiooni moodustamisegi perspektiive kommenteerida.

Ees seisab põnev õhtupoolik ja sedapuhku vast minimaalse meelelahutusliku komponendiga. Linke katsun jooksvalt blogis, Twitteris ja Facebookis üles panna.

IRLi telespäm

Posted on: 4 03 2011

Ivo Linna valigu minugi poolest, keda ja mida tahab. See on tema vaieldamatu õigus. Aga kui ma tema valikust näpuga otsa näidates iga kord pean kuulda saama kui midagi Kanal 2he veebisaidilt vaatan, läheb asi liigseks.

Sel juhul kisub asi juba spämmi poole, mis Ivo Linnale ja IRLile au ei tee.

Seni olen ma ainult negatiivseid valimissoovitusi edastanud ja päris ilma nendeta ei saa praegugi. Katsun siiski mõnede heade inimeste kohta ka midagi positiivset öelda, kes erinevates nimekirjades või hoopis väljaspool nimekirju riigikogujaks kandideerivad.

Mailis Reps ja Karel RüütliMu postkasti risustasid omavoliliselt Karel Rüütli (SDE) ja Mailis Reps (Keskerakond). Häbi häbi mõlemale ja ühtlasi minu soovitus neid mitte valida. Proua Reps sai ka niisuguse häbimatusega hakkama, et kõnetab mind vene keeli. Nii läks see reklaam kahekordselt raisku: valida ei tohi ja vene keelest ka aru ei saa.

Vene keeles kõnetas mind ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes siia kõiki Harju- ja Raplamaa kandidaate tutvustava voldiku poetas. A, mina ei tea nüüd, mis hea pärast tuleks kedagi Урве P’t valida kui üldse valida saaks. Reformierakond sai ka postkasti risustamisega hakkama, kuigi seda eesti keeles.

Ma muideks kuulsin, et üks kena kaaslinnakodanik siin Paldiskis kavatseb venekeelse valimisreklaami saamise eest Keeleinspektsioonile kaevata. Asjatu tegevus, sest postkasti risustamine valimisreklaamiga on ikkagi eraõiguslik kirjavahetus. Välireklaam peab muidugi eestikeelne olema.

Aga aitab juba negatiivsest sõnast. Hakan nüüd siis otsima neid inimesi, keda ehk Riigikogusse valida tasuks. Parteilised eelistused jätan igaühe enda otsustada. Nii palju siiski ütlen, et arvesse tasub neli suurimat võtta ja parempoolse maailmavaate puhul soovitan pigem IRLi ning vasakpoolse vaate puhul kindlasti sotse.

Mõni sõna põhjenduseks ka. Kesk ja Oravad on ühe ja sama postsovjetliku mündi erinevad küljed. Kumbagi polnud kodus kui issand jumal poliitilist moraali lapsukestele jagas. Mõlemad on oma platvormi ohjeldamata populismist ammendanud, oravad lisaks veel metsikust turuliberalismist. Sellegi poolest aga on mul üks ja teine hea sõna mõne üksiku orava ja keskerakondlase kohta öelda.

Pärnumaal näiteks kandideerivad oravate nimekirjas nii Rein Lang kui ka Väino Linde. Lang on just see lapsesuu, kes ta on ja Linde on juba oma oskused parlamendis ammendanud. Äkki tasuks nende asemel Andrei Korobeinikut valida, kui just oravaid tingimata peab valima? Järsku tooks ta parlamenditööle uusi vaatenurki juurde?

Võru- Valga- ja Põlvamaa on huvitav ringkond. Keskerakondlastest Heimar Lenk, Ester Tuiksoo ja Toivo Tootsen just valima ei innusta. Äkki hoopis Inara Luigas või Georg Pellisaar?

Ivari Padar on ilmselge peibutuspart, järelikult teda valida ei tasu. Kalvi Kõva on keskmise tasemega riigikoguja, keda võiks valida kui kedagi paremat ei leia. Sirje Tobreluts on seni kirjutamata leht, kelle peal tasub silma hoida. Nii palju siis 11. ringkonna sotsidest.

Oravate soovitamisega on mul maailmavaatest tulenevalt probleem, aga äkki tasuks siiski Kagu-Eestis Valdo Randperet valida. Vähemalt üks orav sealt nagunii riigikogujaks saab ja sel puhul poleks Valdo ehk väga paha valik. Otsustagu ise need, kelle vaimne hügieen lubab Reformierakonda valida. Paraku pole neid Eestis just nii vähe kui loodaks.

Tartu linnas kandideerib sotside nimekirjas Marjustin, kes oleks kindlasti väärikas ja tark Riigikogu liige. Paraku lõhnab ta peibutuspardi järele ega pole ühesõnaliselt lubanud Riigikogus tööle asuda. Äkki siis Heljo Pikhof?

Oravate hääli Tartus kaalutakse, mitte ei loeta. Linnapea Urmas Kruuse on peibutaja. Laine Jänes jälle on nagu Laine Jänes ikka. Ronis ju laulupeolgi oma enese tarkuses pulti. Mis siis saab kui ta hakab sageli Riigikogu kõnepuldis sõna võtma? Margus Hanson jälle tegi oma püksid täis siis kui ta ministriametis riigisaladusega hoolimatult talitas.

Kui siis Tartus tingimata peab Reformierakonda valima, on normaalseim kandidaat Silver Meikar. Ma väga loodan, et minu soovitus temalt hääli ära ei söö. Silveril on isegi nii palju aru peas, et kuulab teistegi arvamust, kui ise mõnda küsimust väga ei jaga. Oleks kahju kui teda Riigikogusse tagasi ei valitaks.

IRLi omadega pole Tartus ka väga head lood. Lukase ja Tsahkna asemel tahaks ehk siiski Merkat Riigikogus näha. Seega Merle Jääger!

Jõgeva- ja Tartumaaga on päris hullud lood. Sealt ei oska kedagi soovitada ega ka mittesoovitada. Täpselt sama on asi mu elukohajärgses Harju- ja Raplamaa ringkonnas. Õnneks ma sedapuhku valima ei pea.

IRLi nimekirjas Järva- ja Viljandimaal kandideerib isand Seeder. Ta oli üsna kena parlamendiliige siis kui Isamaaliit Andruse ja Edgari koalitsiooni ajal opositsioonis oli. Ministrina pole küll sama head muljet jätnud, kuid IRLi nimekirjast naljalt kedagi paremat ka ei leia.

Sotside puhul on Sven Mikser kindla peale minek ja muuseas minu lemmik parteiliider. Randel Länts vääriks ka kindlasti rohkem tähelepanu kui on meedias seni pälvinud. Soovitan siiralt Sveni ja Randelit valida.

Oravate kohta Järva- ja Viljandimaal ei taha midagi öelda, kuna kellegi kohta midagi väga head öelda ei ole. Keskerakonnast äkki tasuks paidekat Kersti Arapuud kaaluda. No hullemaid keskerakondlasi on selles nimekirjas küll!

Erki Nool on Ida-Viru IRLi väärikalt esindanud. Tehge järgi või makske kinni! Oravatest valige ükskõik keda, aga kindlasti mitte peibutaja Kristiina Ojulandi! Ida-Viru sotsidest ei jää kedagi peale Jaak Alliku valida ja keskparteilastest üldse mitte kedagi. Paraku valitakse küll.

Lääne-Viru sotsidest on Rannar Vassiljev ennast Rakvere linnapeana heast küljest näidanud. Indrek Saarega oli mul rõõm Rakvere Teatri kohvikus hommikust kohvi juua kui ta selle teatri juht oli. Igatipidi arukas poiss ja pole ka Riigikogus midagi paha teinud.

Sotsiaalse sidususe minisrit Pehvkurit ei soovita valida. Pigem siis juba Paul-Eerik Rummot kui näppe oravate nimekirjast eemal hoida ei jaksa. Kui just IRLi peab valima, pole Lääne-Virus kedagi peale Marko Pomerantsi. Keskerakonna kandidaatide kohta midagi öelda ei taha, eriti mitte Võsa-Petsi ja Siret Kotka kohta.

Kalev Kotkas on vist ainus enam-vähem normaalne sots saartel ja Läänemaal. Kalle Laanet pole keskerakondlase kohta paha. Urve Tiidus võiks ehk ükskord ka Riigikogusse saada. IRLi palun Saare- Hiiu- ja Läänemaal mitte hääletada. Selle kinnituseks piisab pilgust nimekirjale.

Mustamäel ja Nõmmel kandideerib koguni neli minu arust head sotsi. Seda on paraku rohkem kui ringkonnast Riigikokku sotse sisse mahub. Peeter Kreitzberg vist juba niigi saab valitud. Seega soovitan Mart Mere, Kadi Pärnitsat ja Gerd Tarandit. Viimasega olen ka näost näkku vesteldes noormehe taibust veendunud.

Oravatest on Urmas Paet ja Õnne Pillak enam-vähem normaaloravad. IRList eelistan kampsuniga isand Mart Nutti, Keskerakonnast aga Jüri (Abi)Ratast ja tulihingelist nõmmekat Rain Vakrat.

Üksikkandidaate üldiselt väga ei soovita valida, sest need hääled vast lähevad enam-vähem raisku. Sellegi poolest ei saa hea sõna Nõmmel ja Mustamäel kandideeriva Toomas Trapido kohta ütlemata jätta. Mäletan Toomast kui arukat noormeest ajalt, kus ise Rohelise Värava Põhjamaade kirjavahetaja olin. Lisaks austan Tooma sirgeseljalist otsust üksikuna kandideerida selmet et Marek Strandbergi tõve all kannatava Rohelise partei nimekirja minna.

Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita sotsidest on mulle hea mulje jätnud Maimu Berg ja Barbi Pilvre. Barbiga oli mul möödunud sügisel au Helsingi Tallinna Euregio Foorumil sotsiaalse meedia töögruppi juhatada. Kõlbavad mõlemad riigikogujateks küll.

IRLikatest kedagi väga soovitada ei tahaks, aga kui peab, siis äkki võiks Toivo Jürgensson parlamenti come-backi teha. Oravaihurad otsustagu ise, kas Keit Pentus kõlbab või siiski mitte. Keskerakonna nimekirjas on Evelyn Sepp nii normaalseim kui ka ülekaalukalt targim.

Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas oli sotsidest vanasti kindel Liina Tõnissonit valida. Praegu on Eiki Nestor täpselt sama kindel valik. Hannes Rumm ilmselgelt peibutab ja Jaak Juskel vast on volikogu aseesimehena veel tegemata tööd. Hardi Volmer võiks huvitav alternatiiv olla, kui temagi peibutuspart ei oleks.

Keskerakonnast soovitaks ehk Yana Toome valimist. Juba seegi oleks asja eest, et ta linnavalitsusest eemale läheks. Riigikogus ei saaks ehk sama palju pahandust tekitada kui abilinnapeana. Jah, see oli nüüd küll hapu marja maitsega soovitus aga paremat pole mul ka anda.

IRL ja Reformierakond võiksid nii palju Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna rahvast austada, et paneksid oma nimekirjadesse kedagigi, kes soovitamist vääriks. Aga njetu, kedagi seal soovitada ei ole. Ja paraku saab mõlemast nimekirjast keegi ikka läbi.

Eks ma siin juba rohkem kui tarvis häid ja halbu alternatiive tutvustasin. Üks üldine soovitus veel. Talita valimise juures täpselt nii nagu südametunnistus käsib, aga mine ka kindlasti valima!

Rein Sikk küsib täna Päevalehes, kas Riigikogu liikmed on päriselt ka olemas ja toob mõne näite riigikogujatest, keda on Virumaa valimisringkondades häälepüügil tuvastatud. Rahvasaadikuid olevat kohanud umbes pool rahvast, aga nendega vestelnud vaid vähesed. Ise kuulun siis ilmselt vähemusse.

Selle koosseisu ametiajal olen aegajalt vestelnud mõnede parlamendi liikmetega peamiselt erinevate sotsiaalse meedia kanalite vahendusel. Mõnedega olen ka füüsiliselt kohtunud ja sealjuures ka nendega rääkinud kui on asja olnud. Aga ma ei ole seda teinud valimiseelse kampaania korras vaid vastavalt vajadusele pidevalt nelja aasta jooksul.

Tegelikult ma teadlikult väldin valimiseelseid jutuajamisi. Siis ei räägi poliitikud üldjuhul midagi tarka peale tühjade loosungite.  Samuti on nad partei ja enese turustamisega niivõrd hõivatud, et mingit reaalset dialoogi eriti ei kipu tekkima. Arusaadavalt pole nad ka minust just huvitatud, kuna ma neid niikuinii valida ei saa.

Kui tahad teada saada, mida poliitik päriselt mõtleb ja temaga vilja kandvat vestlust arendada, tuleb temaga kohtuda pidevalt, mitte sel hektilisel ajal, millal ta kohtumiste arvukust kvaliteedi ees eelistab. Samas kujuneb sulle juba mandaatperioodi jooksul päris adekvaatne pilt parteide ja üksikute poliitikute mõtetest ja võimetest. Sel juhul jääb ka erilise valimiskampaania vajadus ära, kuna valija otsus on juba enne päriskampaania käivitumist enam-vähem paigas, vähemalt on eelistused olemas. Peaks olema nii poliitikule kui valijale kasulik.

Ma austangi poliitvärvusele vaatamata selliseid poliitikuid, kellega saab vajadusel pidevalt jutule ja kellega tõeline vestlus ja mõttevahetus toimuda saab. Neid on igas erakonnas, ehkki veel mitte ülearu palju. Soovitangi valijale oma ringkonna kandidaatidest just selline üles otsida, kes valijale juba enne turundushooaega oma kättesaadavusega silma paistnud. Kasuks tuleb muidugi veel see, kui kandidaadi mõtted võimalikult suures ulatuses enda omadega kokku käivad.

Delfi tahtis Eestis käiva parteide rahastamist puudutava arutelu kõrval Soome olukorda tutvustada. Nõnda ilmuski täna Delfi arvamusrubriigis minu lugu sellest, kuidas Soomes valimisrahaga sahkerdatakse.

Loo kirjutasin ma eelmisel nädalal, mistõttu ei jõudnud sinna kaasata pärast artikli kirjutamist ja edastamist laekunud uudist kauaaegse Koonderakonna parlamendiliikme ja endise välisministri Ilkka Kanerva kriminaalsüüdistusest altkäemaksu võtmises. Kohtu alla antakse ka hulk mõjuvõimsaid ärimehi, kellest osa on Delfi artiklis kirjeldatud Keskpartei ja Noorsoosihtasutuse kriminaalasjaga seotud.

Ma väga loodan, et sellest nüüd ei järeldataks, et oleksin sihilikult tahtnud just Keskpartei skandaalidele keskenduda. Vastupidi rõhutan artiklis, et puhas pole ükski Soome suurematest erakondadest. Igaühel on oma luukered kapis ja kordamööda satuvad kõik avalikuse luubi alla. Nii tahaks vähemalt loota, ehkki kõik sahkerdamised vast teatavaks kunagi ei saagi.

Delfi kommentaarium on teadupärast selline nagu ta on. Oma lugudele lisatud kommentaarid on mul sellegi poolest kombeks lugeda. Teinekord ka mõnedele nendest seal samas vastan.

Tavaliselt arvestan juba eelnevalt, et ükskõik mida ja millest  ka ei kirjutagi, kaasneb sellega mingil määral autori isiku peale käivat sõimu ja laimu. See käib nii öelda autoritasu sisse. Sedapuhku  aga polnud kümne tunni jooksul pärast kirjutise avaldamist ilmunud ühtegi säärast kommentaari. Võib-olla on parteid juba niivõrd vihatud, et tõmbavad kõige tatti enda pihta. Samas tuleb ka seda tunnistada, et Delfi kommentaarid pole enam nii sapised kui varem olid.

Nii mõnigi kommenteerija veab otsesed paralleelid Soome Keskpartei ja Eesti Keskerakonna vahele. Kumbki mulle ei meeldi, aga aususe huvides tuleb nentida, et nende kahe ühele pulgale panemine teeb küll mõlemale liiga. Peale nime pole nendel väga palju ühist.

Soome Keskpartei on tugeva agraaritaustaga väärtuskonservatiivne erakond, kes on peaaegu et terve Soome iseseisvuse ajal võimul olnud. Muidugi vastab tõele, et kumbki partei sahkerdab nii nagu suudab, aga milline partei seda siis ei tee? Nii Soomes kui Eestis on iga erakonna eesmärgiks võimule saada ja võimule jääda. Selleks kasutatakse kõiki vahendeid, mis käepärast.

Tõstan siia ühe hea kommentaari, millele sai ka vastatud:

allar_, 31.01.2011 10:30
Soome on olnud korruptsiooni-edetabelites priimus – seal ei olevat kohe üldse mitte kui mingisugust korruptsiooni.

Kas on edetabelid valed või on teised maad oma tavadega veelgi jubedamad?

Ja minu vastus:

Markus Larkovirta, 31.01.2011 13:51
@ allar_, 31.01.2011 10:30

Arvan, et nii üht kui teist. Kui võrrelda näiteks Soomet ja Zimbabwet, on viimane kindlasti tunduvalt korruptiivsem riik. Euroliidu riikidest on kahtlemata näiteks Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia tavad hullemad kui Soome omad. Samas aga on Soome korruptsioon kuni viimaste aegadeni jäänud hästi varjatuks ja seega ei tasu edetabeleid puhta kulla pähe võtta.

Soomes toimuvad parlamendi valimised 17. aprillil ehk vähem kui kolme kuu pärast. Kampaaniad on juba käivitatud, kusjuures nii mõnigi erakond kurdab, et valimisraha olevat sedapuhku erakordselt raske annetajatelt saada. Seda pean ma positiivseks arenguks. Õieti pole neid “kampaaniaid” nii vajagi, sest need küll mingit adekvaatset pilti poliitiḱaelust ei joonista.

Kui valija end nelja aasta jooksul pidevalt sündmustega kursis hoiab, on tal eelistused juba välja kujunenud ja teda kampaania korras mõjutada ei saa. Parteid peaksid kodanikega pidevalt suhtlema, selmet loetud kuud enne valimisi suhtlemise nägu teha. Kui suudetaks valijaga näiteks sotsiaalse meedia vahendusel tõelist dialoogi käia, ei oleks ehk varjatud rahastamisele nii suurt vajadustki.

Üldiselt on mul hea meel, et hääleõigust Riigikogu valimistel ei ole. Erakondadest ükski mu täielikku toetust ei pälviks, ehkki see on valimistel enam-vähem normaalne nähtus. Valida tuleb enamasti halbade ja veel halvemate vahel. Mul aga oleks seekordsetel valimistel seegi tõttu üsna raske otsust langetada, et elamiskohajärgse Harju- ja Raplamaa ringkonna nimekirjadest ja üksikkandidaatidest esmapilgul kedagi ei tuvasta, keda hea südametunnistuse säilitades valida tahaksin.

Riigikogu valimistel on siiski minu jaoks rohkem tähtsust kui poolteist kuud hiljem toimuvatel Soome parlamendivalimistel, kus ma lausa esmakordselt elus tõsiselt kaalun osalemast kõrvale hiilimist. Järelikult pakuvad Eesti valimised mulle rohkem huvi ja neid jälgin sootuks tähelepanelikumalt kui Soome omi.

Selles võtmes katsetasin ka Rahvusringhäälingu veebilehel asuva Valijakompassi kasutamist. Tundub, et sedapuhku on esmakordselt arvestatav rakendus Eesti valija abiks olemas, mis isegi senistele Soome omadele rinda pistab, rääkimata varasematel valimistel Eesti veebiväljaannete kokku nikerdatud üllitistest.

Sellegi poolest tuleb mõned risud ulatada, nii tehnilise teostuse kui ka sisu poolest. Esiteks ei tööta Valijakompass vähemalt minu süsteemis (Ubuntu 10.10) Firefoxiga, mis ikkagi on Eesti populaarseim veebibrauser. Chrome’i ja Operaga probleeme ei ole ja Chrome’iga ma testi tegingi.

Võib-olla mult mõni vajalik Tulirebase lisavidin puudub, kuid minu arust peaksid e-riigi rakendused tavalistes brauserites naksti töötama ilma et kasutaja peaks asja tehnilise küljega oma pead murdma. See spetsiifiline viga on mul just Eesti avalike veebiteenustega mõnikord vastu tulnud, näiteks Elektriraudtee sõidukaardi keskkonnas on täpselt sama lugu. Ei või ju nii olla, et Eestis avalikku teenust osutavad veebirakendused tervest ülejäänud ilmast erinevaid nõudmisi kasutajale püstitavad!

Teine tehniline märkus seondub serveri vastupidavusega. Ma küll kasutasin kompassi kohe esimesel tunnil pärast selle ülespanekut, kuid seda tulnuks eelnevalt arvestada, et alguses on serveri koormus väga suur. Nüüd jäi mul radarikiire abil oma arvamuste dimensioonid kaardistamata, mida iganes see ka ei tähendagi. Kirjelduse järgi paistab segane värk olevat, kuid äkki olnuks arusaadavam, kui vidin oleks reaalselt töötanud. Muidugi on parem osa kompassist ajutiselt välja lülitada kui lasta kogu teenusel ülekoormuse tõttu kinni joosta.

Valijale esitatatud küsimused on harukordselt adekvaatsed ja enamasti hästi vormistatud. Mõnedele eranditele tuleb siiski osutada. Arvamuse ja põhjenduse kokkusidumist oli paari küsimuse juures tuvastada. Inimene võib väitega nõustuda või mitte nõustuda mõnel teisel põhjusel kui küsimuses välja toodud.

Näiteks kõlab küsimus 16:

16. Madalama elektrihinna huvides tuleb vähendada taastuvenergia toetusi.

Kõigepealt tuleks küsida, kas madalam energiahind üldse on hea eesmärk või ei ole. Alles seejärel (kui vastaja seda heaks eesmärgiks peab) võib uurida meetmeid, mille abil eesmärkini jõuda. Vastavalt võib taastuvenergia toetuste kohta mõnel sootuks teisel põhjendusel nii või teisiti arvata. Küsimustiku koostajad on siinkohal ilmselt oma isiklike arvamuste põhjendusi üldistanud.

Täiesti võimatu on vastata küsimusele 21:

21. Maksudega kogutud rahast peab senisest suurem osa minema kohalike omavalitsuste eelarvesse

Kui palju raha tuleb maksudega koguda? Kas makse tuleb tõsta, langetada või praegusele tasemele jätta? Mitu omavalitsust peab Eestis olema ja kui suured need peavad olema? Milliseid ülesandeid tuleb omavalitsusel täita?

Kui nendele seadusega ülesandeid juurde kehtestatakse, tuleb omavalitsusi kindlasti täiendavalt rahastada, aga kui riik mõned olulised valdkonnad enda hooleks võtab, võiks ehk omavalitsuste osakaalu maksutulust hoopis langetada. Sellisel kujul tingimusi arvestamata küsimus aga on tühja väärt.

Erandid eranditeks, laias laastus on küsimused siiski üsna head. Seda tõestab seegi, et parteide vahel on tulemustes üllatavalt suured erinevused. Huvitaval kombel on eranditult iga erakonna arvamuste kattumus minu omadega väiksem, kui ma endale tähtsaid valdkondi kaaludega rõhutan ja teisejärgulistelt kaalu vähendan. Kas sellest võib järeldada, et kõik parteid peavad tähtsaks teisi küsimusi kui mina? Või äkki kipuvad mulle tähtsates küsimustes minust erinevalt arvama?

Järgnevatel piltidel on kõigepealt kaaludega rõhutatud tulemus ja seejärel midagi rõhutamata puhttulemus.

Neljast tõsiseltvõetavast erakonnast üllatab mind sotside ja Keskerakonna suur protsent ning see, et kaalutamata tulemuses IRLdul ja oravatel vahet ei ole. Kumbagi pean ma nuhtluseks, ent Reformierakond asub subjektiivsel hinnangul mu mõtetest kaugemal. Oravaid ja Savisaare juhitud Keskerakonda pean ma sama postsovjetliku jäägnähtuse erinevateks külgedeks. Tegelikult mulle meeldiks kui põhilisteks alternatiivideks oleksid SDE ja IRL, mis ka Euroopa poliitmaastikule üsna hästi vastaks.

Kui mul peaks nendel valimistel hääleõigus olema, valiksin tõenäoliselt sotse, kuid mitte puhta südametunnistusega. Eriti olen seepärast mures, et sotside nimekirjas Harju- ja Raplamaal pole kedagi, keda valida väga tahaks ja need teistes ringkondades kandideerivad sotsid, keda ehk tahaks, on üldnimekirjas üsna madalal kohal. Teisest küljest näiteks Mikser, Saar ja Nestor osutuvad niikuinii valituks, aga sootuks teistes ringkondades.

Valimiskompassi soovitan igatahes kõigil valijatel loominguliselt kasutada. Senistest on see Eesti tingimustes ka oma vigadega parim rakendus, mille edasisele arendamisele soovin edu. Firefoxiga sobivust aga soovitan koheselt parandada, sest on karta, et päris suur osa potentsiaalsetest kasutajatest lööb kohe käega, kui alustamise nupule vajutamisel mitte midagi ei toimu.

Muideks, infoühiskonna arendamise, netineutraalsuse ja teistel e-teemadel oleks ka võinud mõned küsimused välja mõelda. Neid asju kindlasti järgmisel mandaadiperiodil arutatakse. Kui ei arutata, on see katastroof, mis viitab sellele, et Riigikogust sõltub järjest vähem.

Edit: Ilmselt seonduvad eelpool nimetatud Firefoxi probleemid ikkagi mu Ubuntusüsteemiga, kuna nii Valijakompass kui ka Elektriraudtee sõidukaardi keskkond töötavad Firefoxis teise arvuti Jolicloudi all.

Tartu Ülikooli kuratoorium ja nõukogu on ilmselt omavahel lahkarvamusel. See mind siinkohal ei huvita, milles tüli seisneb ja kellel õigus on. Sootuks huvitavam on see, kuidas kuratooriumi liige Peeter Kreitzberg olukorda Rahvusringhäälingule kommenteerib (rasvastamine minu poolt):

Nagu igal ühiskondlikul organisatsioonil on õigus väljendada oma arvamust, nii ka Tartu ülikooli kuratooriumil. Aga see, et tema seisukoht erineb nõukogu omast, näitab iseseisvat mõtlemist. Kuratoorium pole loodud selleks, et olla ülikooli juhtkonna käsutäitja. Loomulikult nii kuratooriumi kui nõukogu seisukohad tulevad riigikogus mõlemad arutusele

Aga kui kuratoorium oleks juhtumisi nõukoguga ühesele järeldusele jõudnud, kas ta siis oleks oma “iseseisvast mõtlemisest” loobunud? Ehk siis kuratoorium saab ainult niimoodi iseseisvat mõtlemist näidata, et ta nõukoguga nõus ei ole? Andke andeks, aga sellisel juhul oleks kuratoorium juba vaikimisi iseseisva mõtlemise õiguse nõukogule üle andnud, kuna tema seisukoht automaatselt nõukogu omale vastupidiseks kujuneks.

Siin on kaks võimalust: Kreitzberg on huvitava paradoksi leiutanud või ajab ta lihtsalt pada. Otsustatagu iseseisva mõtlemise teel, kummaga on tegemist!

Tublima e-poliitiku autiitli hiljuti pälvinud Marko Mihkelson kommenteerib põgusalt KAPO andmeid teemal #edgargate (käskkiri pdf-faili näol):

Mõistagi on homne päev taas targem kui tänane, kuid paratamatult tekib retooriline küsimus – kas me oleme tunnistajaks Eesti sisepoliitilisele maavärinale või lihtsalt 1995. aasta järeltõukele? Ma olen kahjuks arvamusel, et enamik Edgar Savisaare toetajatest pigem konsolideerub selle uudise peale ning nad süüdistavad kõiki teisi maailma kõikides pattudes.

Küllap Mihkelsonil selles osas õigus on. Tuli Savisaar 1995. aasta lindiskandaalist terve nahaga välja, tuleb ka seekordsest. Ehtsa populistina suudab Edgar iga asja enda kasuks pöörata.

Toetajad aplodeerivad niikuinii, aga ausalt öeldes on ka oponentidel tema vastu sisulist arutelut välistav eelarvamuslik kinnissuhtumine. Kuigi just Marko Mihkelsonit selles süüdistada ei saa, kipuvad mitmed Savisaare vastased kõik tema avaldused nende sisusse süüvimata juba vaikimisi valeks tembeldama. Niisugune intellektuaalne ebaausus omakorda julgustab edgarlasi järjest rohkem “konsolideeruma”, nagu Mihkelson seda nimetab.

Muideks, eile kaitses Savisaar ennast Tallinna pressikeskuses aset leidnud pressikonverentsil. See oli kahtlemata Keskerakonna esimehe esinemine, mitte teps Tallinna linnapea oma. Sellest saadik kui Savisaar esmakordselt linnapeaks sai olen ma arvamust avaldanud, et kahel toolil korraga istumine on lubamatu. Ise eneses veidra Tallinna Televisiooni kasutamine niivõrd ilmselge parteilise propaganda edastamiseks on vaata et skandaalsem veel kui raha küsimine Moskvas.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.