Europeibutis

Posted by: Larko on: 17 09 2008

• In: poliitika | valimised
• 1 Comment

Kui õiglane olla, ei ole Edgar Savisaar sugugi ainus, kes valijaid nimekirja eesotsas peibutab ilma et kavatsekski seda kohta vastu võtta, kuhu ta parasjagu valitakse. Eks seda meetodit on vahelduva edu ja aktiivsusega erinevatel valimistel kõik parteid kasutanud. Näiteks Andrus Ansip kogus mitmetel Riigikokogu valimistel Tartus tuhandete kaupa hääli istudes seejärel linnapeatoolil rahulikult edasi, täpselt nagu Savisaar eurovalimiste puhul.

Või usub keegi tõsiselt, et Savisaar Brüsselisse läheb? Kui siis oleks selleks pigem Vilja Savisaar. Kes just sobilikult nimekirjas kolmandal kohal ongi, eeldades muidugi et see samas järjekorras kinnitatakse kui Keskerakonna sisevalimiste tulemus näitab.

Ja miks ei peaks kinnitatama? Nimekirja järjekord on imekombel taktiliselt väga kavalalt kujunenud. Edgar kui häälemagneet eesotsas, Siiri Oviir kui istuv eurosaadik kohe järel ja Vilja Savisaar kolmandana. Vahel Jüri Ratas, kes ei pruugi sugugi tahta Riigikogu asespiikri tooli mittekellegi oma vastu Europarlamendis välja vahetada ja kohe tema järel vene valijate aktiivsuse ergutamiseks Vladimir Velman.

Justkui oleks nähtamatu käsi sisevalimistel osalejate mõteid ohjanud: nii geniaalne tulemus kukkus välja täitsa juhuslikult. Küll demokraatia on imelik värk!

Savisaare kandideerimist võiks sellega õigustada, et küllap kõik teavad, et ta ikkagi Europarlamenti ei lähe ja suletud numekirja tingimustes on samuti teada või vähemalt aimata, millised kandidaadid nimekirja eesotsast sinna tegelikult lähevad. Samuti võiks seda õigustada sellega, et eks kõik teisedki sarnaselt käituvad.

Ent just sellega seda õigustada ei tohigi! Valijate peibutamine pole ilus vaatamata sellele, mitu parteid sellega tegeleb. Siinkohal peibutatava valija rahvus ja emakeel ei loe. Ent ikka peibutatakse ja see on erakondadest äärmiselt küüniline.

Sildid: europarlament, keskerakond