Larko peegel

Archive for the ‘valimised’ Category

Ajaloolise mälu huvides panen siia kirja, kuidas olen erinevatel Soome presidendi valimistel hääletanud. Ajatelg ulatub aastast 1978 kuni aastani 2012. Vahepeal on maailm muutunud ja samuti on Soome presidendi tähtsuses olulisi muutusi juhtunud. Selliselt peab ka mu hääletamisest erinevatel aegadel aru saama.

1978: Kekkonen. Oma valiku üle uhkust ei tunneta. Tol ajal oli parlamentaarse demokraatia allakäik, kuid tõsiseid alternatiive polnud ka olla. Takkajärgi tarkus ütleb, et oleksin võinud valimata jätta, ent see oleks samuti nende poolt kindlaks tehtud, kellel selle vastu huvi. Sedeli rikkumine tollal meelde ei tulnudki.

1982: Koivisto. Oli vaja parlamentaarsema korra poole püüelda ja sellistes olukordades on Soome sotsid ajalooliselt hea valik olnud. 1930nendatel oli samuti paljus siunatud sotside teene, et Soomes ikkagi demokraatia samal ajal peale jäi kui paremäärmuslikkus mitmel pool Euroopas ilma tegi.

1988: Koivisto. Pean ausalt tunnistama, et tookord veel olin parteisõdur nagu ka eelnevatel valimistel. Sellegi poolest tahtsin stabiilset arengut teel parlamentarismi poole. Presidendi volituste kahandamine sai Koivisto esimesel ametiajal alguse ja seda sama tahtis ta edasi arendada, Olulised vastaskandidaadid seda sama selgelt ei öelnud, mistõttu polnud probleemi Koivistot valida.

1994: Ahtisaari. Ikka stabiilse parlamentaarse trendi asi. Samuti imponeeris Ahtisaare teenekas tegutsemine maailma rahu nimel. Välispoliitika veel tol ajal vägagi kuulus presidendi pädevusse. Takkajärgi tuleb nentida, et Ahtisaare suurimad teened maailma rahu edendamises pärinevad ajast enne tema presidendiks saamist ja ajast pärast seda. Võib-olla asjata, kuid presidendina tema peale pigem irvitati. Ega ta ise ka teist ametiaega ei tahtnud.

2000: Halonen. Esimene riigipea, keda isiklikult tunnen, võib-olla ka viimane. Käisime samadel koosolekutel 1970nendal, kui Tarja veel parlamendisaadik oli. Hiljem kohtusime seoses mu politrukipõlvega, kuid naljakal kombel olen tema presidendiajal ainult üks kord abikaasa Penttiga lühidalt kokku saanud. Kuigi presidendi volitused tookord juba olid üsna nõrgad, tahtsin sedagi vähekest inimese kätte anda, keda juba niigi usaldasin.

2006: Niinistö. Ärge valesti aru saage. Tarja Halose vastu polnud mul midagi ja hästi ongi ta oma teise ametiajaga läbi saanud. Tookord siiski kartsin tema vanust. Soomes on ühest vanaks jäänud presidendist valusad mälestused ja sama teema on mu enesegi perekonnas valusalt päevakohane. Hea, et niigi läits ja Halonen saab oma ametiaja väärikalt lõpetada.

2012: Ei valinud. Järgjärgult on presidendi tähtsus alla käinud ja järgmisel seda suurt enam ei olegi. Täpsemat arutelu võite lugeda siit.

2018: Lubage mul naerda. Ei tea kas siis enam elangi. Kui elan, ei tea, millise riigi kodanik olen. Sedagi ei tea, kas kuue aasta pärast enam sääraseid valimisi on. Missi või misteri valimisele küll ei osale.

Täna ilmus Rahvusringhäälingu arvamuskülgedel mu sõnavõtt Soome presidendi valimiste ajendil. Valimised on ju kuuma hooga käimas, ent mina jään nendest täiesti külmaks. Ei võiks vähem huvitada, kes järgmise kuue aasta vältel Soome presidendi ametit sisustab.

Ei hakka artiklit siia kopieerima ega ümber jutustama. Loetagu sealt, kus ta on. Lisata võiks nii palju, et järgmised mind huvitavad valimised on aastal 2013 ja siis juba lõuna pool Soome lahte. Kui Vanapagan lubab, lähen küll linnavolinikke valima.

Naljakal kombel ei õnnestunud mul oma täna Delfis ilmunud loole ise kommentaari lisada.  Tahtsin nimelt Jaak Vackermanni kommentaarile vastata ja mulle teada olevalt on Jaagul enesel varem korduvalt olnud Delfis kommenteerimisega probleeme. Sedapuhku aga lasti tema kommentaar ilusti läbi, ent minu omale pani kommentaariumi valvav hingetu filter ühel või teisel põhjusel käe ette.

Jutt käib siis Soome eelseisvatest valimistest, mille tulemust ja sellele järgnevat püüan ennustada. Võrreldes praegust 1970. aastaga jõuan järeldusele, et käimas on protestivalimised, millele peale suurte muudatuste parlamendi koosseisus midagi väga konkreetset ei järgne. Jaak aga on huvitatud protesti põhjustest ja tagamaadest, millest ma tõepoolest suurt midagi ei kirjutanud:

Et mi s siis on see, mille üle meie igavesed põhjanaabrid ja suguveljed võtavad tänases Soomes nõuks protestida?
On see ebaõiglane suhestus euroalasse ja siit tulenev protest valitsuse vastu, kes soovib solidaarsuse nimel anda panus nn. stabilisatsioonifondi. Või on see liigselt liberaalne migratsiooni- ja võõrtööjõupoliitika või on see protest varjatud korporatiivsuse/korruptiivsuse suhtes? Need ja paljud teised küsimused on siinsest artiklist täiesti välja jäänud ja siit järeldus: Soome Vabariigis on ilmselt kodanikel ikka tõsine hirm väljendada oma avameelset arvamust esindusorganite tegevuse üle. Millest see tuleneb?

Mõned Põlissoomlaste kasvava toetuse põhjused Jaak ongi nimetanud, kuid on veel teisigi. Ilmselt on tegemist mitme asjaolu kokkulangevuse ja koosmõjuga. Põlissoomlaste toetajad pole väga ühene seltskond vaid pigem mõjuvad erinevad asjaolud igaühele omamoodi. Ühist enamatele paistab olevat kasvav rahulolematus ja protestimeeleolud,  kust üllatavalt paljud näevad väljapääsu Põlissoomlaste parteis.

Kriitilisus sisserände – olgu tõõpärase või põgenike – suhtes on Soomes viimastel aastatel kasvanud ja kahtlemata langeb seegi Põlissoomlastele kasuks. Samas aga oleks ülekohune kõiki selle partei valijaid marurahvuslasest võõrmaalastevihkajateks sildistada. Sama käib ka euroala stabiilsusfondi käendamise kohta. Vohav korruptsioon omakorda vihastab neidki, kes just Põlissoomlaste valimist mõttekaks ei pea.

Üks väga oluline rahulolematuse põhjus Soomes on strukturaalne tööpuudus ja sotsiaalne tõrjutus. Pole sugugi juhuslik, et Põlissoomlaste toetus on väga suur Ida-Helsingi linnaosades, mis nende ilmingute all valusalt kannatavad. Traditsionaalselt on nendes linnaosades vasakerakondadel suur toetus olnud, kuid Põlissoomlased lõikavad kasu traditsionaalsete vasakerakondade suutmatusest sotsiaalse tõrjutuse vastu võidelda või isegi arukaid lahendusi pakkuda. Vasakparteid ja ametiühingud on tegelikult huvitatud ainult inimestest, kellel on traditsionaalne täistöökoht või kes saavad mõnda hüvitist traditsionaalse täiskoha alusel.

Tööpuudus Soomes on küll statistiliselt langenud, aga sellegi poolest on seal väga palju kauaaegseid töötuid, kellel pole kuigi suuri võimalusi avatud tööturule tagasi saada. Tööhõive ja sotsiaalhoolekandega seonduv bürokraatia on tööturult eemale tõugatud inimeste vastu karm ja karistab igasuguse omapoolse aktiivsuse eest, millega töötu püüab ise oma olukorda parandada. Paar nädalat tagasi kirjutasin sel teemal pikemalt oma soomekeelses blogis.

Siin mõned põhjused oodata olevale protestile. Paraku sellele midagi ei järgne, sest ükski partei Soomes – võib-olla välja arvatud vähemalt seni marginaalne Piraatpartei – pole suutnud mingigisuguseid lahendusi kodanikuühiskonna arendamiseks pakkuda. Parimal juhul teevad parteid mõningaid järeldusi, kuid ausalt öeldes ma seda ei usu. Erakonnad on selleks liiga kaugele rahva reaalsest elust võõrandunud.

Andmete avaldamine Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel eile õhtul teatavasti jooksis kokku nagu tal paraku kombeks on kokku joosta. Pehmelt öeldes see e-valimistele au ei tee, pigem sootuks rikub Eesti kui e-riigi lipulaeva hea maine ära. Seda võite ainult ette kujutada, kuidas mul eile oli tore valimistulemusi Delfi jaoks nii öelda “laivis” kommenteerida olles paraku värskeid tulemusi poolteist tundi üldse mitte näinudki.

Tänaseks hakavad andmed tasakesi kättesaadavaks saama. Valimiskomisjoni veebilehe navigatsiooniga on küll vahepeal midagi ära parandatud, mis üldse katki ei olnud ja nii peab tihtilugu parajasti pead murdma kui tahab sealt midagi väga spetsiifilist üles leida. Kodulinna patrioot nagu ma olen, pingutasin ikka niisuguse kurioosumi kallal nagu seda on valimistulemus Paldiski valimisjaoskonnas.

Tulemused kinnitavad seda, mida juba ammu teame: venelased valivad Keskerakonda. Jaoskonnas antud 789 kehtivast paberhäälest on Keskid koguni 433 saanud ehk 54,9%.  Olgu võrdluseks öeldud, et Vene Erakonna poolt hääletas 10 valijat ja Iseseisvusparteid valis 2. Üksikkandidaat Leo Kunnas sai 24 häält. Teadsitegi vist, et Paldiskis Kaitsejõudude väeosa asub.

Keskerakonna nimekirjas loeb perekonnanimi. Erki Savisaar sai hääli 53. Seda on küll vähem kui Mailis Repsil, Vladimir Velmanil ja Natalia Malleusil hääli oli, aga siiski rohkem kui Aivar Riisalul.

Kohalike reformarite toetatud ja siin agaralt spämmitud Kalev Lillot valis 46 linnakodanikku. Oravatest ainult Ansip ise sai rohkem hääli ja temagi mitte rohkem kui 66. Leino Mäe häälesaagiks jäi 29.

IRLi peremehks jäi Mart Laar oma 47 häälega. Marko Mihkelson sai 8 ja Reet Roos 7 häält. Kuue valija usadusega pidi leppima Paldiski spämmikuningas Art Kuum.

Sotside ridades käis tihe rebimine Urve Palo (22) ja Karel Rüütli (20) vahel. Kolmanda koha võttis oma 7 häälega Andra Veidemann. Ühe Paldiski valija arvates tulnuks rahvaasemikuks saata ühikarott Liina Vahter. Kokkuvõttes jäid sotsid oma 58 häälega Keskerakonna, Reformierakonna ja IRLi järel neljandale kohale.

Rahvaliitu Ülle Kiviste näol toetas üks valija. Artur Talvikuga (11 häält) eesotsas Rohelistele anti hääli kokku 16. Seda on täpselt pool kuuele üksikkandidaadile kokku laekunud häältest.

Nagu ise olen korduvalt öelnud, oleks mul olnud Harju- ja Raplamaal väga raske puhta südametunnistusega kedagi valida. Paistab et kaaslinnakodanikel see ka väga hästi ei läinud või siis pole meie linna rahva südametunnistus päris puhas.

Mu Delfis avaldatud operatatiivse valimiskommentaari kommenteerijatest mõned ei tahtnud endale aru anda, et Keskerakonda tabas nendel valimistel laastav kaotus. Võtan siinkohal näiteks mõned kommentaariumist üles leitud  mõttevilja terakesed:

minu, 06.03.2011 23:43
meelest äärmiselt arusaamatu ja rumal jutt, mingit kaotust pole, veel vähem hävitavat kaotust!

??, 07.03.2011 00:03
Mis hävingust see sonib?
Tugev teine koht juu!

jamajutt, 07.03.2011 00:12
Tegelikult on olukord selline, et Savisaar oma jüngritega väljus lahingust vÕitjana vaatamata igast küljest antud turmtulele, seega kaotajaks on asja käimalükanud reformikad

Nagu juba kommentaaridest pealiskaudselgi läbivaatamisel näha, ei vääri nendest ükski omaette Delfi kommentaariumis vastamist. Sel juhul vast käivitaks lõppematult viljatuid vaidlusele sarnanevaid mõtteloopimisi, millest kellelegi kasu ei oleks. Siin enda juures aga tahaks siiski mõnda valimistulemuste hindamise printsiipi hinnata.

Esiteks, kes üldse on valimiste võitja? Kas see, kes suurima häältearvu saab või äkki suurima hulga mandaate? Või äkki on valimistel ikkagi võitjaks need, kes oma hääli ja mandaate eelmiste valimistega võrreldes lisavad ja kaotajateks need, kes eelmisest tulemusest alla jäävad? Kas siis igal valimisel ongi lähtekohaks null või juba olemasolev olukord? Kas valimistulemuste kommenteerimisel äkki on kohane järjepidavust arvesse võtta või ei ole?

See, kes Riigikogu uue koosseisu mandaatide arvu puhul väidab, et Keskerakonnale teine koht kuulub, otseselt ei valeta, sest Keskerakond ju sai vähem mandaate kui Reformierakond, aga rohkem kui IRL. Samas aga oli Kesk valimiskünnise ületanud parteidest ainus, kes oma häälte osakaalus ja mandaatide arvus eelmiste valimistega võrreldes kaotajaks jäi. Isegi Vene Erakonnal ja Iseseisvusparteil kujunes valimistulemus eelmisest korrast paremaks, Keskerakonnal aga mitte.

Kui arvestada, et Rahvaliidu ja Roheliste arvelt läks 12 mandaati justkui kaduma, oleks igal parlamenti alles jäänul erakonnal tulnud mandaate juurde võtta, mitte neid kaotada. Keskerakond aga kaotas 3, kõik ülejäänud said juurde.

Ja kui veel on vaja puust ja punaseks väänata, siis loetagu järgmiseid tulemusi üle ja tehtagu selle alusel järeldusi:

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjon

Nii sii kes ometi arusaamatut juttu ajab ja mu hinnagut rumalaks hindab? Kelle arust on ühe jätkusuutliku partei jaoks “tugev tulemus” see, kui oma häälte osakaalus ainult natuke vähem kaotab kui poliitkaardilt tervelt kaduma läinud Roheliste erakond? Ja missugust aru nõuab niisugusele järeldusele jõudmine, et mitte ei kaotanud Keskerakond vaid hoopiski Reformierakond, kes siiski igas mõttes võitis?

Kas me ikkagi räägime samadest valimistest, mille tulemused meil kõigil teada on? Kuidas me ei saa neid teada olevaid tulemusi nii lugeda, et nendest saaks ka järeldusi ühestel alustel teha? Ja kas me üldse samas maailmas elame, kus ju peaksid matemaatikas ühesed põhimõtted olemas olema? Kas Keskerakonna valvekommentaatoritel on veel mingisugust häbi alles?

Ega ma ei kurda, lihtsalt panen tähele. Niisugused mõtteviljad käivad juba lihtsalt avalikus veebikeskkonnas sõnavõtmise juurde ja aususe huvides tuleb tunnistada, et ka vastupidist arvamust on avaldatud. Aga homme ärkavad vast keskerakondliku veebikommenteerjiate hävitussalga viimasedki valvesõdurid üles ja loopivad sitta juurde.

Siis ma ehk hüsteeriliselt naeran ja  lähen võib-olla oma ihuarsti käest küsima, kas mulle pakutud diagnooside alusel äkki ei saaks teovõimetuse tunnistust kätte.  Mäletate äkki veel, milleks niisugune paber veel veidi enam kui 20 aastat tagasi kulda väärt oli?

Valimistulemused jõuavad alles mõne tunni pärast kätte ja nende laekumist oodates pole suurt midagi kommenteerida. Käisin siis vahepeal värske õhu ja kehatoidu huvides õues. Seal jäid ka fotokasilma ette mõned piltlikud vaated.

Plakat

Paldiski Vene Gümnaasiumi ukse peale on päevakohane teade paigutatud. Seal ja mitte kuskil mujal asub siis linna valimisjaoskond.

Riigilipp

Riigilipp on samas kohas, kus ta alati lehvib või niisama varda ümber keerleb. Tänaseks aga on ta üle väga pika aja enam-vähem puhtaks pestud. Tavaliselt on lipp pigem sini-must-räpane kui sinimustvalge.

Sõiduk

Mõne valija arvates oleks ehk uhkem otse valimiskasti kõrvale autoga sisse sõita. Paraku tuli sõiduk koolimaja värava ette jätta, kus ta ainult hoovi sisse- ja sealt väljasõitmist ning jalakäijaid segab. Häält oli muidugi vaja mitu korda anda.

Läinud nädalal kaalusin tänastel valimistel vaatlejana osalemist. Asi läks isegi nii kaugele, et jõudsin Vabariigi Valimiskomisjoni koolituskeskkonna materjalidega tutvuda ja enamuse vaatlejatele ette nähtud eksamitest ära teha. Paraku jäi aeg siiski napiks selleks, et Harju- ja Raplamaa ringkonnakomisjonist vaatlejatunnistust muretseda. Niisama valimisjaoskonnas ringi passida poleks jälle see sama kui ametlikult valimistoiminguid vaadelda.

Vaatlemata mul valimised siiski ei jää, aga seda juba valimistulemuse kujunemise ja järelduste tegemise näol. Delfi tegi ettepaneku õhtu jooksul mõned asjasse puutuvad kommentaarid operatiivselt avaldada. Võtsin ettepaneku hea meelega vastu ja nii peakski mu esimene hinnang valimistulemuse kohta varsti pärast kella kaheksat ilmuma. Mida aeg edasi, seda täpsemalt kavatsen tulemust hinnata ja ehk veel koalitsiooni moodustamisegi perspektiive kommenteerida.

Ees seisab põnev õhtupoolik ja sedapuhku vast minimaalse meelelahutusliku komponendiga. Linke katsun jooksvalt blogis, Twitteris ja Facebookis üles panna.

IRLi telespäm

Posted on: 4 03 2011

Ivo Linna valigu minugi poolest, keda ja mida tahab. See on tema vaieldamatu õigus. Aga kui ma tema valikust näpuga otsa näidates iga kord pean kuulda saama kui midagi Kanal 2he veebisaidilt vaatan, läheb asi liigseks.

Sel juhul kisub asi juba spämmi poole, mis Ivo Linnale ja IRLile au ei tee.

Seni olen ma ainult negatiivseid valimissoovitusi edastanud ja päris ilma nendeta ei saa praegugi. Katsun siiski mõnede heade inimeste kohta ka midagi positiivset öelda, kes erinevates nimekirjades või hoopis väljaspool nimekirju riigikogujaks kandideerivad.

Mailis Reps ja Karel RüütliMu postkasti risustasid omavoliliselt Karel Rüütli (SDE) ja Mailis Reps (Keskerakond). Häbi häbi mõlemale ja ühtlasi minu soovitus neid mitte valida. Proua Reps sai ka niisuguse häbimatusega hakkama, et kõnetab mind vene keeli. Nii läks see reklaam kahekordselt raisku: valida ei tohi ja vene keelest ka aru ei saa.

Vene keeles kõnetas mind ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes siia kõiki Harju- ja Raplamaa kandidaate tutvustava voldiku poetas. A, mina ei tea nüüd, mis hea pärast tuleks kedagi Урве P’t valida kui üldse valida saaks. Reformierakond sai ka postkasti risustamisega hakkama, kuigi seda eesti keeles.

Ma muideks kuulsin, et üks kena kaaslinnakodanik siin Paldiskis kavatseb venekeelse valimisreklaami saamise eest Keeleinspektsioonile kaevata. Asjatu tegevus, sest postkasti risustamine valimisreklaamiga on ikkagi eraõiguslik kirjavahetus. Välireklaam peab muidugi eestikeelne olema.

Aga aitab juba negatiivsest sõnast. Hakan nüüd siis otsima neid inimesi, keda ehk Riigikogusse valida tasuks. Parteilised eelistused jätan igaühe enda otsustada. Nii palju siiski ütlen, et arvesse tasub neli suurimat võtta ja parempoolse maailmavaate puhul soovitan pigem IRLi ning vasakpoolse vaate puhul kindlasti sotse.

Mõni sõna põhjenduseks ka. Kesk ja Oravad on ühe ja sama postsovjetliku mündi erinevad küljed. Kumbagi polnud kodus kui issand jumal poliitilist moraali lapsukestele jagas. Mõlemad on oma platvormi ohjeldamata populismist ammendanud, oravad lisaks veel metsikust turuliberalismist. Sellegi poolest aga on mul üks ja teine hea sõna mõne üksiku orava ja keskerakondlase kohta öelda.

Pärnumaal näiteks kandideerivad oravate nimekirjas nii Rein Lang kui ka Väino Linde. Lang on just see lapsesuu, kes ta on ja Linde on juba oma oskused parlamendis ammendanud. Äkki tasuks nende asemel Andrei Korobeinikut valida, kui just oravaid tingimata peab valima? Järsku tooks ta parlamenditööle uusi vaatenurki juurde?

Võru- Valga- ja Põlvamaa on huvitav ringkond. Keskerakondlastest Heimar Lenk, Ester Tuiksoo ja Toivo Tootsen just valima ei innusta. Äkki hoopis Inara Luigas või Georg Pellisaar?

Ivari Padar on ilmselge peibutuspart, järelikult teda valida ei tasu. Kalvi Kõva on keskmise tasemega riigikoguja, keda võiks valida kui kedagi paremat ei leia. Sirje Tobreluts on seni kirjutamata leht, kelle peal tasub silma hoida. Nii palju siis 11. ringkonna sotsidest.

Oravate soovitamisega on mul maailmavaatest tulenevalt probleem, aga äkki tasuks siiski Kagu-Eestis Valdo Randperet valida. Vähemalt üks orav sealt nagunii riigikogujaks saab ja sel puhul poleks Valdo ehk väga paha valik. Otsustagu ise need, kelle vaimne hügieen lubab Reformierakonda valida. Paraku pole neid Eestis just nii vähe kui loodaks.

Tartu linnas kandideerib sotside nimekirjas Marjustin, kes oleks kindlasti väärikas ja tark Riigikogu liige. Paraku lõhnab ta peibutuspardi järele ega pole ühesõnaliselt lubanud Riigikogus tööle asuda. Äkki siis Heljo Pikhof?

Oravate hääli Tartus kaalutakse, mitte ei loeta. Linnapea Urmas Kruuse on peibutaja. Laine Jänes jälle on nagu Laine Jänes ikka. Ronis ju laulupeolgi oma enese tarkuses pulti. Mis siis saab kui ta hakab sageli Riigikogu kõnepuldis sõna võtma? Margus Hanson jälle tegi oma püksid täis siis kui ta ministriametis riigisaladusega hoolimatult talitas.

Kui siis Tartus tingimata peab Reformierakonda valima, on normaalseim kandidaat Silver Meikar. Ma väga loodan, et minu soovitus temalt hääli ära ei söö. Silveril on isegi nii palju aru peas, et kuulab teistegi arvamust, kui ise mõnda küsimust väga ei jaga. Oleks kahju kui teda Riigikogusse tagasi ei valitaks.

IRLi omadega pole Tartus ka väga head lood. Lukase ja Tsahkna asemel tahaks ehk siiski Merkat Riigikogus näha. Seega Merle Jääger!

Jõgeva- ja Tartumaaga on päris hullud lood. Sealt ei oska kedagi soovitada ega ka mittesoovitada. Täpselt sama on asi mu elukohajärgses Harju- ja Raplamaa ringkonnas. Õnneks ma sedapuhku valima ei pea.

IRLi nimekirjas Järva- ja Viljandimaal kandideerib isand Seeder. Ta oli üsna kena parlamendiliige siis kui Isamaaliit Andruse ja Edgari koalitsiooni ajal opositsioonis oli. Ministrina pole küll sama head muljet jätnud, kuid IRLi nimekirjast naljalt kedagi paremat ka ei leia.

Sotside puhul on Sven Mikser kindla peale minek ja muuseas minu lemmik parteiliider. Randel Länts vääriks ka kindlasti rohkem tähelepanu kui on meedias seni pälvinud. Soovitan siiralt Sveni ja Randelit valida.

Oravate kohta Järva- ja Viljandimaal ei taha midagi öelda, kuna kellegi kohta midagi väga head öelda ei ole. Keskerakonnast äkki tasuks paidekat Kersti Arapuud kaaluda. No hullemaid keskerakondlasi on selles nimekirjas küll!

Erki Nool on Ida-Viru IRLi väärikalt esindanud. Tehge järgi või makske kinni! Oravatest valige ükskõik keda, aga kindlasti mitte peibutaja Kristiina Ojulandi! Ida-Viru sotsidest ei jää kedagi peale Jaak Alliku valida ja keskparteilastest üldse mitte kedagi. Paraku valitakse küll.

Lääne-Viru sotsidest on Rannar Vassiljev ennast Rakvere linnapeana heast küljest näidanud. Indrek Saarega oli mul rõõm Rakvere Teatri kohvikus hommikust kohvi juua kui ta selle teatri juht oli. Igatipidi arukas poiss ja pole ka Riigikogus midagi paha teinud.

Sotsiaalse sidususe minisrit Pehvkurit ei soovita valida. Pigem siis juba Paul-Eerik Rummot kui näppe oravate nimekirjast eemal hoida ei jaksa. Kui just IRLi peab valima, pole Lääne-Virus kedagi peale Marko Pomerantsi. Keskerakonna kandidaatide kohta midagi öelda ei taha, eriti mitte Võsa-Petsi ja Siret Kotka kohta.

Kalev Kotkas on vist ainus enam-vähem normaalne sots saartel ja Läänemaal. Kalle Laanet pole keskerakondlase kohta paha. Urve Tiidus võiks ehk ükskord ka Riigikogusse saada. IRLi palun Saare- Hiiu- ja Läänemaal mitte hääletada. Selle kinnituseks piisab pilgust nimekirjale.

Mustamäel ja Nõmmel kandideerib koguni neli minu arust head sotsi. Seda on paraku rohkem kui ringkonnast Riigikokku sotse sisse mahub. Peeter Kreitzberg vist juba niigi saab valitud. Seega soovitan Mart Mere, Kadi Pärnitsat ja Gerd Tarandit. Viimasega olen ka näost näkku vesteldes noormehe taibust veendunud.

Oravatest on Urmas Paet ja Õnne Pillak enam-vähem normaaloravad. IRList eelistan kampsuniga isand Mart Nutti, Keskerakonnast aga Jüri (Abi)Ratast ja tulihingelist nõmmekat Rain Vakrat.

Üksikkandidaate üldiselt väga ei soovita valida, sest need hääled vast lähevad enam-vähem raisku. Sellegi poolest ei saa hea sõna Nõmmel ja Mustamäel kandideeriva Toomas Trapido kohta ütlemata jätta. Mäletan Toomast kui arukat noormeest ajalt, kus ise Rohelise Värava Põhjamaade kirjavahetaja olin. Lisaks austan Tooma sirgeseljalist otsust üksikuna kandideerida selmet et Marek Strandbergi tõve all kannatava Rohelise partei nimekirja minna.

Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita sotsidest on mulle hea mulje jätnud Maimu Berg ja Barbi Pilvre. Barbiga oli mul möödunud sügisel au Helsingi Tallinna Euregio Foorumil sotsiaalse meedia töögruppi juhatada. Kõlbavad mõlemad riigikogujateks küll.

IRLikatest kedagi väga soovitada ei tahaks, aga kui peab, siis äkki võiks Toivo Jürgensson parlamenti come-backi teha. Oravaihurad otsustagu ise, kas Keit Pentus kõlbab või siiski mitte. Keskerakonna nimekirjas on Evelyn Sepp nii normaalseim kui ka ülekaalukalt targim.

Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas oli sotsidest vanasti kindel Liina Tõnissonit valida. Praegu on Eiki Nestor täpselt sama kindel valik. Hannes Rumm ilmselgelt peibutab ja Jaak Juskel vast on volikogu aseesimehena veel tegemata tööd. Hardi Volmer võiks huvitav alternatiiv olla, kui temagi peibutuspart ei oleks.

Keskerakonnast soovitaks ehk Yana Toome valimist. Juba seegi oleks asja eest, et ta linnavalitsusest eemale läheks. Riigikogus ei saaks ehk sama palju pahandust tekitada kui abilinnapeana. Jah, see oli nüüd küll hapu marja maitsega soovitus aga paremat pole mul ka anda.

IRL ja Reformierakond võiksid nii palju Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna rahvast austada, et paneksid oma nimekirjadesse kedagigi, kes soovitamist vääriks. Aga njetu, kedagi seal soovitada ei ole. Ja paraku saab mõlemast nimekirjast keegi ikka läbi.

Eks ma siin juba rohkem kui tarvis häid ja halbu alternatiive tutvustasin. Üks üldine soovitus veel. Talita valimise juures täpselt nii nagu südametunnistus käsib, aga mine ka kindlasti valima!

Nagu soeses Kalev Lillo juhtumiga lubatud sai, edastan siinkohal järjekordsed täheldused poliitikutest, keda valida oleks nõme. Seekord on mu postkasti erinevatel kommetel risustanud Art Kuum, Reet Roos ja Mart Laar. Ehk siis sedapuhku näidavad end halvast küljest IRL kaubamärgi all turustatavad poliitikud.

Art Kuum ja Mart Laar

Art Kuuma puhul on tegemist kõige lihtlabasema soovimata aadressita reklaamiga. Laar küll nime poolest reklaami ei läkitanud vaid sootuks iseseisvuspäeva tervituskaardi. Muidugi on võimalik, et ta seda niisama isamaalisest vaimust tegi ja oleks ka siis teinud kui valimisi juhuslikult ukselävel poleks. Arvavad ju mõned ka, et lehmad lennata oskavad.

Reet Roos

Reet Roos on veidi leidlikuma skeemi välja mõelnud. Sõna otseses mõttes polegi see aadressita reklaam, kuna mu korteri aadress on ümbrikul täiesti olemas. Ainult, et mu nimi pole POSTIPAKK vaid hoopis midagi muud ja minu korteris kedagi POSTIPAKI nimelist ei ela. Sisuliselt on see ikkagi soovimata reklaam.

Reet Roos

Paki seest leidsin peale reklaamivoldiku ka teemakohast nänni. Taarakotti Aarne kombel pähe ei pane. Kui seda üldse eesmärgipäraselt kasutan, otsin enne mõne sündsamat sorti kleebise, millega parteiline loosung ära peita. Harju ja Rapla keskmise maitsega šokolaadi panin nahka. See siiski spämmimisest tingitud meelepaha ei hüvita.

E-postiga saadetava spämmi saab lihtsalt filtri alla panna ja seejärel seda enam oma silmaga näha ei pruugi. Reaalse postkastiga on keerulisem, kuna soovimata materjali sinna paigutamata jätmiseks on inimaju mõistust tarvis. Ma ei saa ju igaühele eraldi postkasti peale keelusilti panna. Ühest olemasolevast peaks juba piisama, ehkki selle sisu mõistmine teatavat mõttetegevust eeldab.

Kui kandidaadid ei suuda oma asjapulkadele selgeks teha, et minu soovimatust reklaami mitte saada tuleb austada ja arvestada, ei vääri sellised poliitikud kohta Eesti Riigikogus. Kuidas saavad kodanike elu mõjutavaid otsuseid vastu võtta inimesed, kes juba kõige elementaarsemagi viisakusega jänni jäävad? Minu postkast kuulub mu kodu koosseisu ja sinna ilma minu loata kellelgi asja ei ole.

Sildid:

Ekraanipauk

Nagu eelolevast ekraanipaugust näha, ei saanud ma e-valimisel hääletada ega pidanudki saama. Lihtsalt kontrollisin valimisprotsessi usaldusväärsust üle. Nõme oleks kui lubataks hääletamine riigis elavale mittekodanikule, kellel ID-kaart või mobiil-ID käepärast.

Tahtmine kontrollida tekis sellest, et mulle ennist saadeti meeldetuletus e-valijakaardi tellimise kohta ja seepeale veel õnnestus mul proovivalimisel takistamatult oma hääl Agu Sihvkale anda. Järelepärimisele vastates RIA kasutajatugi mu hääletamisõigust otseselt ei kinnitanud ega lükanud ümber. Lihtsalt vabandati, et mul “inimliku näpuvea” tõttu valijakaarti tellida soovitati.

Nii on valimisprotsessi terviklikkus selles osas kindlaks tehtud, et e-hääletamisel saavad osaleda ainult Eesti kodanikud, kelle nimi on kantud hääletajate nimekirja. Ei mingeid süsteemivigu ega inimlikke näpukaid.  E-valimisel on kõik korras.

Sildid:

Kalev Lillo valimisreklaamNagu juba paaril korral olen nentinud, on mul õigupoolest hea meel, et Riigikogu valimistel hääletamisõigust ei ole. Harju- ja Raplamaa valimisringkonna nimekirjades pole ühtegi kandidaati tuvastanud, keda puhta südametunnistusega valiksin ja keda soovitada tahaks. See aga ei tähenda, et ma veel enne valimisi ei annaks nii positiivseid kui negatiivseid soovitusi nii Harju- ja Raplamaa kui ka teiste ringkondade kandidaatide kohta.

Alustada tuleb kahjuks negatiivsest otsast. Palun mitte hääletada reformierakondlase Kalev Lillo poolt. Paadunudki oravate poolehoidja leiab kindlasti viisakama kandidaadi.

Miks ma siis Lillo peale pahane olen? Leidsin oma postkastist tema reklaamivoldiku, ehkki kastis on selgelt nähtaval reklaame keelav Eesti Posti kleeps. Järelikult satus voldik sinna mu selgelt väljaöeldud tahtmist eirates.

Mulle on täiesti savi, kes voldiku mu kastisse konkreetselt paigutas. Igatahes tegutses ta Kalev Lillo huvides ja tal paratamatult pidi olema just Kalev Lillo antud ülesanne ja volitus mind tülitada. Ehkki kleebis formaalselt on Eesti Posti jaoks paigutatud, peab üks mõtlev inimene sellest suutma järeldada, et ma ei soovi oma postkastis mingisugust tellimata reklaami näha ja mu soovi alla käib ka igasugune valimisreklaam. Kui kandidaadi asjapulgad mõelda ei suuda ja kandidaat ise ei suuda neid kodanike austamises nõustada, ei vääri selline kandidaat kohta Eesti Riigikogus.

Olgu seesinane ühtlasi hoiatuseks kõigile kandidaatidele ja erakondadele, kes mind ehk veel soovimata reklaamiga tülitavad, et ma kavatsen nende nimed siin samas avaldada koos tungiva soovitusega neid mitte valida.

Laekus mulle äsja Riigiportaalist eesti.ee järgmine kiri:

Olete aktiveerinud Riigiportaalis oma ametliku @eesti .ee e-posti aadressi ümbersuunamise teenuse, mille tulemusena saabuvad Teie ametliku @eesti .ee e-posti aadressile saadetud kirjad Teie igapäevaselt kasutatavale meiliaadressile.

2011. aasta 6. märtsil toimuvad Riigikogu valimised, mistõttu kutsume Teid tellima Riigiportaalis elektroonilist valijakaarti. E-valijakaart saadetakse Teie e-posti aadressile ja see annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaardi tellijatele paberil valijakaarti enam ei saadeta.

Et saada e-valijakaart juba eelseisvateks Riigikogu valimisteks, peate Te selle tellima hiljemalt 3. veebruaril (k.a). Tellimus kehtib ka kõigi järgnevate valimiste puhul. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui ka loodust.

E-valijakaarti saate tellida siit.

See juba põhjustas mulle tõsist muret, kuna seni olen aru saanud, et mul 6. märtsi valimistel hääletamisõigust ei ole. Nii läkitasingi vastu järelepärimise:

Tere!

Tänan Teid kutsumast e-valijakaarti tellima. Kutse ajendiks nimetate käesoleva aasta 6. märtsil toimuvaid Riigikogu valimisi. Mul aga on sellega seoses mõned probleemid.

Vähemalt eelmise aasta 1. novembril kehtinud redaktsioonis kõlas Riigikogu valimise seaduse paragrah 4, lõige 1 järgnevalt: “(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.”

Juhuslikult kontrollisin eile üle oma andmed Rahvastikuregistris. Sain kinnitust, et olen juba ammu 18-aastaseks saanud. Samuti sain kinnitust, et ma pole vahepeal Eesti kodanikuks saanud ega oleks saanudki saada, sest Rahvastikuregistri andmetel olen Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse alusel alaliselt elanud Eestis veidi vähem kui 11 kuud. Kodakondsuse seaduse paragrahvis 6 on aga sätestatud, et oleksin pidanud riigis vähemalt kaheksa aastat elama enne kui isegi saanuks naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise soovigi avaldada.

Paraku on mul tänu Riigikantseleis kasutusele võetud uuele tarkvarale juurdepääs ainult seaduste andmebaasile, mis kajastab kehtivaid seadusi just eelpool nimetatud eelmise aasta 1. novembri seisuga. Ei ole küll meediakajastust selle kohta tuvastanud, et Riigikogu valimise seadust oleks vahepeal muudetud ja selline muudatus oleks jõustunud. Samas ei saa ka niisugust võimalust välistada, kuna otse allikast kontrollimise võimalus puudub. Poliitikud ju võivad valimistele eelneval ajal igasuguseid mõtteid pähe saada.

Tahaksingi nüüd teada saada, kas mul ikka on 6. märtsi valimistel hääletamisõigus või ei ole. Kui tõepoolest on seadust muudetud ja valimisõigust laiendatud, kas see puudutab ainult Soome kodanikke, kõiki Euroopa Liidu kodanikke, kõikide välisriikide kodanikke või ka koguni riigis elavaid kodakondsuseta isikuid?

Teie kirjas viidatud võimalus sellele, et mul oleks hääleõigus, tekitab mulle tõsist muret. Kui tõesti pean valimistel osalema, tahaks ikka Eestile parima võimaliku otsuse langetada. Paraku pole valimisringkonna 4 (Harju- ja Raplamaa) kandidaatide nimekirjas ühtegi kandidaati, keda võiksin puhta südametunnistusega toetada.

Palun nüüd oma hingerahu huvides kinnitada või ümber lükkata, et mul oleks Riigikogu valimistel hääleõigus. Ja kui mul seda ei ole, miks pagana pärast läkitasite mulle e-valijakaardi tellimise meeldetuletuse?

Lugupidamisega

Nüüd jään suure põnevusega ootama, mida riik mulle teada annab. Kui ma tõesti pean sellest pundist kõige vähem halva valiku tegema, ei saa küll tükk aega rahulikult magada.

Edit: Mõõduka kiirusega ehk nelja päeva jooksul (sealhulgas vahepealne nädalavahetus) laekus RIA kasutajatoelt järgmine vastus:

Täname Teid pöördumise eest.

Vabandame Teile ekslikult saadetud kirja pärast. Inimliku näpuvea tõttu lisati ka Teie ametlik e-posti aadress teate saajate nimekirja.
Kui Te soovite samal teemal kasutajatoega uuesti ühendust võtta, siis palun viidake selle pöördumise ID numbrile: F0xxxxxx.

Aitäh! Ei soovi.

Kirjas pole küll hääletamisõigust otseselt kinnitatud ega ümber lükatud. Näpuveale viitamise loen siiski kaudseks ümber lükkamiseks.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.