Palju maksaksid Äripäeva tellimuse eest?
Posted 10 05 2010
on:- In: äri
- 18 kommentaari
Eelmise nädala neljapäeval käisin Altexi juures, kus Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja arendusdirektor Rain Väät (pildil) ja Meelis Ojasild Altexist tutvustasid Äripäeva kampaaniat ja selle taustal olevat turuuuringut. Ankeedil küsiti rahvalt, kui palju nad oleksid nõus erinevate toodete eest tasuma, näiteks auto, arvuti, 3G-telefoni ja puhkusereisi eest.
Peale kolme veerandi küsitletutest vastas jaatavalt küsimusele: “6. Kas ettevõtted peaksid Sinu arvates andma võimaluse öelda, palju Sa oleksid nõus maksma?” Sellegi poolest aga oli peaaegu kõikide küsitud toodete eest enamus nõus maksma rohkem kui keskmise turuhinna. Küsitluse tulemused täismahus on siin.
Kontsept ise eneses pole sugugi uus. Erinevates maades on näiteks kuulda kõrtsidest, kus menüül pole üldse hindu märgistatud vaid iga restoranikülastaja võib lahkudes panna kastisse nii palju või vähe raha kui südametunnistus õigeks peab. Valdavas enamuses räägivad kõrtsmikud, et avatud hindadele üleminek kasvatas käivet ehk rahvas on nõus hea toidu eest korralikku hinda tasuma, ehkki üksiku kliendi makstud hinda ei kontrollita.
Äripäev ise proovib oma varianti avatud hinnakirjast. Lehe tellimuskampaanias tsiteeritakse Warren Edward Buffetti loosungit: “Hind on see, mida Sa maksad. Väärtus on see, mida Sa saad.” Nii jätab Äripäev lehetellija enese otsustada, kui palju ta kuue nädala tellimuse eest tasuda soovib. Odavaim hinnavariant on 99 ja kalleim 399 krooni. Palju ise oleksid nõus Äripäeva kuue nädala tellimuse eest tasuma?
Läbipaistvuse huvides ütlen otse ära, et käesoleva postituse avaldamisega võib kaasneda mulle langevat ainelist hüvet. Kolm õlut olen juba joonud 🙂
Aarne kirjutab samal teemal.
Edit: Gerd kirjutab ka.
18 kommentaari to "Palju maksaksid Äripäeva tellimuse eest?"
seda, et ma Äripäeva miski raha eest ei ostaks, jõudsin ma sulle vist juba niigi öelda. aga hullem veel, ma jäin justsama mõtlema, kas üldse oleks mingi ajaleht, mida ma ostaks. ja vastus on, et pole kindel. ma ei tea tõesti ühtki lehte, mida ma tahaksin nii palju lugeda, et ma tahaksin selle eest raha anda. mitte, et lehed oleksid halvad, aga tegelikult mul ei ole ju vaja lugeda, mida nad kirjutavad. nii et kui tasuta ei saaks, siis ilmselt ei saaks minu raha üldjuhul ükski leht.
ausaltöelda mina ei tasu, ma senini Paidesse sisse kirjutatud. 🙂
a seda, kas paides ka mingi leht ilmub, ma ei tea. seega, kui ma selle eest makan, siis ma seda jälle ei loe. 🙂
Ma võib-olla loeks Guardiani. Ehkki eks ma tahan sealt ka ainult paari artiklit päevas (ja mõni päev pole sellekski aega). Vikrilegi ei jagu aega piisavalt, rääkimata näiteks Wiredist (mis mul seni veel käib). Nii et vist ei tahagi midagi. Väga vilets tarbija.
ma olen üritanud ikka osta Loomingu Raamatukogu, aga noh, need on siiski raamatud.
Vigrit ja Looma olen rongi kaasa rebinud, aga kahjuks mitte väga sageli, sest enamasti mul kas on kotis mõni raamat või mul pole jaksu midagi lugeda.
aga selle kampaania teemadel fantaseerides, ma tahaks seal hinnavalikute juures näha mitte tavahinda, vaid omahinda. ehk ma tahaksin endale õigust otsustada, kui palju ma olen nõus selle asja eest kellelegi kasumit tootma.
tavahinna võrdluseks toomine on tegelikult üsna manipuleeriv, sest ma ei tea, mida selle asja tootmine maksma läheb. seega ma ei tea, kui õiglast hind ama pakun.
kui omahind tuleks 300 krooni, siis oleks 99 krooniga ostmine ju alatu. kui see aga on kolm krooni, siis ausalt, ma ei näe põhjust üle 99 krooni maksta.
Kui konkreetselt Äripäevast rääkida, siis isiklikult minu jaoks kaotas ta oma väärtuse siis, kui hr Mandel (värske peatoimetajana) ütles, et “selleks, et teemast kirjutada, pole vaja seda teemat tunda”.
Minu arvates on loomulik, et sellise juhtimisstiiliga käib ettevõte alla ja ettevõtte toodangule (antud juhul ajalehele) on vaja uuesti hakata väärtust otsima.
[…] This post was mentioned on Twitter by Larko, Tõnis Hinnosaar. Tõnis Hinnosaar said: RT @unclelarko Palju maksaksid Äripäeva tellimuse eest?: http://wp.me/pVV0-1px […]
ma ütleks, et omahinnal on üpris oluline osa selles,kuidas väärtus kliendi peas kujuneb. kunagi mingis lehes selgitas Demjanov, miks ta borši eest ligi 300 krooni võtab. mul ei ole küll raha, et seda suppi söömas käia, aga kui oleks, siis ma ei viriseks, et mille eest ma selle raha maksan, sest ma saaksin aru, mis kulutused mulle söögielamuse pakkumisega kaasnevad. samas, kohalikus khmm, …majas, ma ei tahaks küll supi eest iial seda raha maksta, olgu see supp kuitahes hea, olgu või maitse poolest parem, kui Demjanovil. ses mõtes ei ole olemas mingit ühesugust supiportsu väärtust.
[…] Samal teemal Larko ja […]
[…] Samal teemal Larko ja […]
1 | Oop
10 05 2010 kell 14:47
Midagi ei maksaks. Aga mul on ka elektrikyte. Pealegi olen ma näinud, kuidas seda vorsti tehakse – ja mul on kuri kahtlus, et selle maitse oli tol ajal parem (kui mitte veelgi varem).