Larko peegel

Posts Tagged ‘tööriistad

Mult on küsitud, kuidas lisada Google kalendrisse Eesti riigipühad ja rahvuskalender. Avaldan vastuse ka siin blogis juhuks kui keegi teine peaks veel selle kohta huvi tundma. Sel juhul on mul kuhu teabe saamiseks küsijat suunata.

Google kalendri vaade

Kalendri vasakus tulbas on rasvane rubriik “Other calendars”. (Siin kasutan inglise keelt, kuna minu Google konto on ingliskeelse kasutajaliidesega). Kui seal klikida “Add”, ja “Browse interesting calendars”, avaneb lehekülg, kust erinevaid kalendreid võib lisada. Peamiselt on seal erinevate riikide riigipühad. Mul on näiteks Eesti ja Soome omad.

Mul pole täpselt meeles, kas rahvakalendri just tolt leheküljelt tuvastasin, sest kalendreid võib samuti lisada URL’i järgi, üles laadides oma arvutist vastavas formaadis faili või lisades näiteks sõbra kalendri kutse alusel. Eesti riigipühad leiab siit ja rahvakalendri vastavalt siit.

Kui nüüd klikida vasakul asuvalle lingile “Add” ning valida “Add by URL” ja sisestada riigipühade URL, suunatakse kasutaja vastavale kalendrilehele, kus tuleb vajutada paremal alumises nurgas olevale nupule + Google Calendar. Seejärel suunatakse kasutaja oma kalendrile tagasi (loomulikult peab olema Google kontole sisse logitud), kus küsitakse üle, kas soovitakse antud kalender lisada.

Kalendri lisamine

Vajutada tuleb vasakpoolsele nupule kui just pole vahepeal ümber mõeldud. Kui seda veel rahvakalendriga korrata, ongi asi tehtud ja edaspidi ilmuvad märkmed riigipühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta Google kalendris.

Hajameelse blogist juba eile sai loetud, et Blogipuu tülitab sisse loginud kasutajaid nõmeda küsitlusega. Nüüd aga pidin seda tobedust oma silmaga nägema:

Oleks kas või mingilgi määral otstarbeka küsitlusega tegemist, millest oleks saidile ja kasutajatele selgelt arusaadavalt kasu! Aga ma ju ei saakski esimesele ja teisele küsimusele vastata, kuna ei ela üheski nimetet kohas, seega ei saa ka hinnata, kas mulle nendes kohtades elada meeldiks. Ja kolmandale küsimusele lihtsalt vastata ei soovi, sest minu rahakott pole Blogipuu asi.

Kõige hullem muidugi on asjaolu, et ankeet blokeerib Blogipuu eesmärgipärase pruukimise kuna küsitlust sellele vastamata välja lülitada ei saa. Tahtsin äsja uuest postitusest märku anda, kuid see paraku mitte ei lähe. Selleks pean paratamatult olema sisse loginud, kuid sees olles takistab see ankeet mul kõige tegutsemise.

Võtke ruttu see jubedus maha! Vastasel juhul pole saidist mulle mingit kasu.

Esmaspäeval sai mitmel pool nurisetud, et Blogipuu seoses oma uuendustega on oma kasutajate andmebaasi kustutanud, uuesti registreeruma sunnib ning nõuab mõttetute postituste avaldamist kinnitamaks ajaveebide omandisuhteid. Ega regimine siiski probleeme ei tekitanud, samuti mitte “valideerimine” (mille asemel näeks hea meelega pisut maakeelsema väljendi). Veidi tülikas oli teine küll.

Peegelsaidil sai katsetatud Aarne nõuannet: sikutasin koodijupi vana postituse juurde olemasolevale lingile. See läkski läbi nagu naksti. Teine võimalus oleks olnud kood olemas oleva pildi juurde “alt” tägile kirjutada.

Paari päeva katsetamise alusel leian uues Blogipuus nii head kui ka sellist, mis just kõige rohkem ei meeldi. Positiivse poole peale läheb võimalus värskest postitusest viitsimise korral manuaalselt teada anda. Töötab laitamatult kuid seda pole ma tuvastanud kui kaua aega läheks enne kui puu ise saidile satub ja postituse sealt üles korjab. Vanas versioonis võis see teinekord väga pikk aeg olla.

Soovi korral võib kasutaja endale kanaleid luua ja nende RSS-vood lugejasse tellida. Mina sellele vidinale küll rakendust ei leia, sest juba niigi käivad mul Google Readeris kõik blogid (mitte ainult eestikeelsed) mida jälgida soovin. Ei saa pihta, miks ma peaksin neid veel Blogipuu kaudu tellima kuid eks seda võimalust kasutavadki peamiselt need, kes eriti feed readereid ei pruugi.

Postitusele klikides avanev vaheleht jõudis mind juba peaaegu et marru ajama. Aarne juurest leidsin sellelegi hädale lahenduse: tuleb oma seadmete kallal krudida ja vahelehe näitmine välja lülitada. Praeguseks olevat vastav info ka ise vahelehel olemas.

Palju on virisetud võimaluse üle 25 kroonise SMS-sõnumi läbi postitus esiküljele tõsta. Ma saan aru, et tasuta lõunaid ei ole ja seegi teenus tahab rahastamist. Samas aga kaob mul üks väga oluline põhjus Blogipuule aegajalt pilk peale visata. Nimelt ei saa enam kiirpilguga kindlaks teha, milliseid värskeid postitusi eestikeelsetes blogides parasjagu kõige rohkem loetakse. Ma ju ei tea, kas mõni postitus on esiküljele raha eest või klikide arvu alusel sattunud.
[Edit: Saab küll, vt kommentaaridest.]

Registreerunud kasutajana on mul võimalik tuvastada, kes reginud kasutajatest minu ajaveebe Blogipuu kaudu piilunud. Järelikult peavad siis ka teised nägema kuhu ma ise klikinud olen. Mind see väga ei häiri kuid andmekaitsejatel võiks asjas hoopis oma arvamus olla.

Blogipuu uus välimus teeb vanale kuus null silmad ette. Samuti meeldib, et saan oma seadmetes välja keerata klikitud potitustel ülemise raami näitmise, mis vanasti mingil määral silma riivas ja lugemist segas. Üldiselt harjume vist uuega ära ja kindlasti mõned apsakad ka ära parandatakse, nagu näiteks et top saja lugemiseks tuleb end registreerida.

Blog.metrix.ee juhib tähelepanu, et Google Analytics ajab Blogspot.com’is majutatud Bloggeri blogide statistikat sassi. Ise panen Gmetrixi värskeid numbreid vaadates imeks, et kõikide saitide eilsed külastatuse näitajad on ebanormaalselt madalad. Näiteks enda puhul tean külastuste ja lehenäitamiste arvust, et kindlasti oli külastusi rohkem kui kaheksa. Kaheksal korral käisin seal ainuüksi ise juba.

Võib-olla muidugi, et kõik andmed pole veel laekunud. Või siis oli Google Analytics eile lihtsalt väsinud ja magas oma pohmelli ära.

Edit: Nagu Simo nentib kommentaaris, on esmaspäeva numbrid pühapäevastest veel hullemad. Kõigil saitidel on endiselt naeruväärselt madalad näitajad. Pealegi, ei usu hästi, et mul oleks külastusi ja lehenäitamisi rohkem kui Tehnokratil.

Edit: Näis et esmaspäevsed andmed on ära parandatud, samuti on teisipäeva omad normaalsed. Seevastu on pühapäevsed endiselt lollikindlalt valejutt.

Kristjan kirjutab Google teenustest, mida igapäevses veebipruukimises hästi asendada ei saaks. Ise olen samuti väga paadunud Google teenuste kasutaja. Kui need üle öö ära kaoksid, oleksin Internetis täitsa hukas. Ei suudagi Kristjani moodi kolme tähtsaimat nimetada. Samuti on meie rõhuasetustes väikseid erinevusi tuvastada.

Ise otsing on täitsa elementaarne. Kristjani kombel kasutan minagi Tulirebase veebilehitsejat, kus Google otsing oletuslikult lehe otsas paremal olemas. Mõnel üksikul puhul võin otsingu Neti.ee juurde sisestada kui on vaja eestikeelseid tulemusi ja ei viitsi Google täpsustatud otsingu parameetridega mässata. Blogipostitusi otsin ka teinekord Technoratist. Arvestatavalt 98,97 % mu otsingutest toimub siiski Google keskkonnas.

GMail on mu ainus operatiivselt töötav e-postivahend. Thunderbird peab mul pidevalt kolmel GMaili postkastil silma peal. Lisaks külastab GMaili POP mu kaste larko.org’is ja hot.ee’s, tühjendab need ja sorteerib arvuka rämpsposti ära. Otsingud arhiveeritud posti seas on täitsa asendamatud. Aegajalt tsätin ka GMaili kliendi vahendusel oma sõbradega.

Google Reader on mul pidevalt ühes tabis avatud, see on suisa lehitseja avaleheks. Hetkel käib mul seal 124 voogu, millest umbes 100 blogidest ja ülejäänud peamiselt meediaväljaannetest. Reader asendab suures osas lehitseja kirjamärke. Erinevatest kaustadest tekitan omaette voogusid, millele põhinevad näiteks mu dünaamilised blogirullid ja enese värskeimate postituste voog.

Mälu on mul üldjuhul hea kuid paratamatult lühikene. Sestap ei saaks ma mitte kuidagi Google’i kalendrit asendada. See annab mulle GMaili ja Thunderbirdi vahendusel pidevalt märku kui mõni oluline tähtaeg kätte jõüab. Ürituste korraldamisel on kutse saatmine ja vastuste haldamine üsna rakendatav tööriist. Kalendrisse on mul tellitud Soome ja Eesti riigipühad ja Eesti rahvakalendri tähtpäevad koos selgitustega.

Asendamatuks tuleb arvata ka Google kaardid ja Google Earth. Hakkama saaks küll ilma nendetagi kuid nad aitavad maailma silmapäraselt käätesaadavamaks kujundamisel oluliselt kaasa. Ükski teine teenus ei suudaks ligilähedaseltki sama kasulik mulle olla.

Asendamatu luksuse hulka loen ka Google Analyticsi. See pakub kordades rohkem kui mul tegelikult vaja oleks, ent teeb seda paremini kui ükski teine teenus vastavatel tingimustel suudaks. Analyticsit täiendab juba tükk aega suurepäraselt Eesti ja Läti keskkonnas kättesaadav GMetrix.

Erinevalt Kristjanist ei liigitaks YouTube’i päris asendamatuks teenuseks. Tõsi küll, videoid leiab sealt vaatamiseks rohkem kui mujalt, turuliidri seisundist tulenevalt muidugi. Samas on just seesamune populaarsus antud teenuse needuseks: täpiotsinguid on keeruline teha, sest need annavad alati väga palju müra kätte. Samas aga komistab teinekord täitsa kogematagi mõne pärli otsa, mida algselt ei otsinudki.

YouTube’il aga on sama hästi või pareminigi töötavaid konkurrente. Samuti Google teenus Google Video on nendest üks, otsingutel leian sageli paremini seda mida leida tahan. Üleslaadimisel kasutan järjest rohkem Daily Motionit, mille üleslaadimise kiirus teeb Tube’ile mõnusalt silmad ette. Kolmele suurele lisandub järjest rohkem väiksemaid konkurrente juurde, näiteks seesinane vastselt käivitunud (ja seetõttu veel veidi toores) portaal, kuhu ise eile paar linti üles tõmbasin toetamaks oma sõbra algatust.

Olen Kristjaniga nõus, et Yahoot ei tasu Googlega võrreldagi. Ise kasutan mõne isiklikku laadi projekti tarvis üksikuid Yahooga seonduvaid teenuseid, kuid neid saaksin vabalt kas Google või kellegi teise pakutud teenustega asendada. Yahoo on tubli küll kuid ei suuda end tõenäoliselt mitte kunagi minu juures sama asendamatuks teha kui seda Google juba ammu on.

Eile õhtul alustatud kolimine Bloglinesist Google Readerisse on läbi. Sellepärast on ka blogirull siit kõrvalt eemaldatud. Uued dünaamilised lahendused ilmuvad, kui selleni jõuan.

Üks apsakas on mul ette kanda. Mareki Herbaariumi RSSsi ei õnnestunud mul mitte kuskilt leida. Ei tea kuidas mul omal ajal õnnestus see Bloglinesi juurde tellida, seda enam et seal asi töötab ja Mareki kõik viimased postitused on minuni jõudnud. Sellepärast jääbki Mareki voog esialgu Bloglinesi juurde. Kohe tõstan ümber kui saan aru, milles asi.

Edit: Nüüd jookseb ka Mareki feed Googlesse ja Bloglinesis pole enam midagi peale Bloglinesi enese feedi. TEHTUD! 🙂

Seoses ümber kolimisega Bloglinesist Google Readerisse on lõviosa (pärisblogi) blogirullist kaduma läinud. Need, mida siin veel näha, on sellised, mida ma veel pole jõudnud Google juurde ümber tõsta. Varsti peaksin kolimisega ühel pool olema, ja siis pole mul ajutiselt blogirulli üldse.

Miks ma sellise käigu kasuks otsustasin? Bloglinesi vastu pole mul mitte midagi, täitsa asjalik teenus, millega olen enamasti rahul. Lihtsalt tundus et Google oma ressursidega võimaldab mul tellimustega paindlikumalt ringi käia. Et mul uuemad (st. hiljuti tellitud) vood Google juurde käivad ja vanad Bloglinesi polnud siiski otstarbekas. Ühe või teise kasuks pidin varem või hiljem valiku langetama ja selleks osutus siis Google.

Oma vood olen Google juures esialgu keele alusel kaustadesse paigutanud. Kavatsen jaotust ehk selles osas täpsustada, et eraldan meediaväljaannete ja blogide läkitused üksteisest. Ja kavas on pea välja mõelda mõni dünaamiline lahendus, mis kajastaks minu loetud blogide värskeid postitusi, umbes nii nagu Blogipuu vasakus tulbas. Dünaamilise blogirulli saaksin oma erikeelsetes blogides vastavas keeles avaldada.

Eks ma varsti tean, kuidas asi kujuneb. Tahtsin seda lihtsalt nendele öelda, kelle blogi mu blogirullis hetkel ei ole, et see ei pruugi sugugi tähendada, et vastav blogi mulle enam ei käiks. Muidugi saab kolimise käigus alati midagi ära visatud, küll aga peamiselt selliseid tellimusi, kus niikuinii juba ammu midagi lugeda pole.

Oma arvutiprobleemisdest ja nende põhjustest kirjutasin reede hommikul pikemalt inglise keeles. Nädalavahetusel on asi sinnamani arenenud, et mul uues masinas juba Linux Ubuntu 6.06 tööl ja kõik esialgu vajalikud tarkvarad sinna paigutatud. Mu varasemad kogemused Linuxkeskkonnast on vähesed ja mis süsteemi ülalhoidmist puudutab, mul mingisugust kogemust ei olegi.

Õppimist ja ära harjumist on siin siis ohtralt. Esialgu tuleb kõige lihtsamategi ülesannete lahendamiseks päris suur hulk materjale läbi tuhnida, et midagi kogemata mässu ei keeraks. Erinevalt Windowsi keskkonnast, kus igasugune helpdeskitegevus on kas ülekallis või kehvapoolse kvaliteediga – päris sageli kumbagi korraga – on Linuxi puhul adekvaatset abi kerge üles leida. Praktiliselt kõik Linuxile põhinevad tarkvarad on ju kasutajate endi kirjutatud. Kui mulle mõni probleem või küsimus tekib, on enam kui tõenäoline, et keegi teine seda sama asja juba enne mind küsinud ning oma küsimusele vastuse saanud. Tuleb ainult guugeldada ja saadki targemaks.

Martin-Eric soovitas mul Ubuntu installi CD järele kesklinnas asuvasse veebikohvikusse minna. Enne kui jõudsin metroojaama uksest sisse astuda, tuli siiski pähe seda kõrval asuvast eurorahastatud veebipunktist küsida. Küsija suu peale kõvasti ei lööda ja jäeti ka sedapuhku löömata. Ubuntu kettaid oli seal terve kastitäis, kust mulle tasu küsimata hea meelega üks kaasa anti. Sama odava hinna eest sain veel teekostiks väga kasulikke nõuandeid.

Esialgu ei tahtnud Ubuntu kuuldagi, et mu arvuti tema uueks koduks saaks. Kolmel korral jäi install nii põhjalikult jänni, et mul ei jäänud muud üle kui arvutist voolujupp ära tõmmata. Kui aga asi otsustas töötama hakata, läks kogu lugu väga ladusalt käima. Vastata tuli umbes poole tosina jagu küsimusele asukohamaa, keele, ajavööndi klahvieelistuste jne. kohta, ülejäänud töö tegi Ubuntu ise. Vähem kui poole tunni pärast oli asi paigas ja ma sain asuda oma töölauda korrastama.

Firefox 2.0 kohta olin ma oma kahekuise moratooriumi ajal kõigest kuulujutte lugenud ja pikisilmi ära ootanud, et ise proovida saaks. Windowsi viimasel ajal aga hakas mulle igapäevatöös Opera meeldima. Nii ma tõmbasingi endale mõlemad alla et neid omavahel võrrelda.

Esialgne kõhutundejärgne mulje oleks selline, et mõningaid lehekülgi, mida ma igapäevselt loen, kajastab Opera mulle veidi silmakohasemalt, kuid vahe pole päris suur. Seevastu ei taha mõned olulised lülitised Operaga kaasa laulda. Näiteks MPlayer on kahtlemata Linuxi jaoks sobivaim tööriist heli- ja videofailide kuulamiseks ja vaatamiseks. Tulirebases töötab ta laitamatult, kuid Operas jääb üht teist soovida. Kas ei käivitu fail üldse või – nagu näiteks YouTube’i puhul – jookseb pilt ilma hääleta. Võib-olla on mul installis midagi valesti läinud, kuid enda arust olen juhiseid täiesti jälginud olles kõik käsud terminali käsureale copy/paste’iga sisestanud.

Opera meiliklient mulle üldiselt meeldib, ehkki juhtus sellega mõne kuu eest ka äpardusi. Üks sõbranna oli minu juures külas käies oma Gmaili konto sinna lülitanud ja jätnud pärast maha võtmata, mida aga mina esialgu ei pannud tähelegi. Nii sai hulk kirju kogemata vale isiksuse alt läkitatud. Mis aga taolisel puhul mulle Linuxi juures meeldib, saan ma näiteks sõbranna jaoks omaette kasutajakonto teha, mis meie asjad isikliku parooli abil lahus hoiab. Windows 98 oleks ehk seda ka lubanud, kuid Linuxis on kergem selle peale spontaanselt mõelda, kuna süsteem ise eneses juba kasutajakontole põhineb. Esialgu kavatsen oma meilinduse Operas hoida kuid tasub kindlasti ka Ubuntuga kaasnevat Evolutionit katsetada.

Ajaveebi sissekannete tegemine mu Manilapõhises pärisblogis pole Operaga üldse rich text editoriga võimalik, sest Manila seda ikka veel ei toeta. WordPressis olen alles jõudnud põgusalt sisse piiluma, kuid pole veel pikema sissekande kirjutamist ühe ega teise lehitsejaga proovinud. Tulirebase puruvana versioon, mis mul vahepeal kettalt jooksis, WordPressis eriti hästi ei töötanud. Väga sageli kipus salvestamata tekst paranduste tegemisel ohjeldamatult kaduma, ja lõpuks ei julgenudki enam sissekandeid editoriaknas kirjutada vaid kasutasin selleks opsysi tekstieditorit.

Igatahes olen nüüd uute tööriistadega tasakesi sina peale saamas. Lähematel nädalatel muidugi veel üht teist katsetan. Näiteks lehitsejaid kasutan paralleelselt selgitamaks, kummaga päriselt koostööd teha tahan. Linuxi peensustega kavatsen ka jõudu mööda tutvuda, sest see tuleb igal juhul kasuks, kui hiljem tahan keerulisemate rakenduste kallale käia. Vähem kui kolme päeva kogemuse alusel julgen siiski öelda, et Windows pole enam minu juurde teretulnud. Ja kui juba mina Linuxiga hakkama saan, saab kindlasti igaüks teinegi ehk keeruliseks Linuxit väita ei maksa.

Jätkuks varahommikusele Firefox 2.0 juurde lülitatud Bloglinesi broneerimisnupu kiirpromole ning inspireeritult Bobiku vastavast kiirnuudlist panen siia kirja mõned isiklikud kogemused Bloglinesi kasutamisest. Mul on Bloglinesi kasutajakonto juba poolteist aastat, ja enam sellest loobuda küll ei oskaks. Hoiab tohultult aega ja surfamisevaeva kokku, ehkki ma selle ressursse isegi täies mahus ei realiseeri. Mul pole näiteks Bloglinesi blogi, kuna on olemas mulle kordades meelepärasemaid blogimootoreid. Samuti ei leia ma rakendust teadete moblale saatamisele, kuna mul moblagi pole.

Minu jaoks on veebipõhine RSS-lugeja ise enesest mõistetav lahendus. Esiteks pole mul vaja mingisugust tarkvara alla tõmmata ja installida ega ka tarkvara päivituste üle muret tunda. Mis aga veel olulisem, käivad broneeritud RSS-vood mul kaasas ka siis kui ma kodusest arvutist eemal viibin. Tuleb kõigest sisse (ja võõral arvutil kindlasti ka välja) logida.

Koduses masinas on mul Bloglines vahetevahel isegi veebilehitseja koduleheküljeks olnud. Selle läbi käib enamus mu igapäevsest uudiste ja infi voolust. Nagu Bobik kirjutab, pole enam vaja suurt hulka saite külastadagi. Samuti saab veebilehitseja lemmikute kaustast nii mõnegi lingi eemaldada.

Siinkohal aga paneks ajaveebipidajatele südamele, et paneksite võimaluse korral oma blogi seadistustes RSS-voo tervet postitust näitama, mitte ainult selle sissejuhatavat osa. Sedasi saab postitust täies mahus Bloglinesi leheküljel lugeda. Blogi reaalse külastamise vajadus tekib ainult siis, kui on kommentaariumisse asja. Mõne blogija enesetundele võib see muidugi halvasti mõjuda, et tema statistika vähem külastusi kajastab, ent blogi reaalne loetavus ju ei kannata. Ja vähemalt mina olen sellise blogiga pigem rahul, mis asjata mind külastama ei sunni, kui teisiti saab. Postitused saavad nagunii loetud, kui ajaveeb juba mu huviorbiidi satunud.

Ajalehtede ja uudisteportaalide postitused pole enamasti täies mahus RSSiga loetavad, meeldivaks erandiks aga on ETV 24. Näiteks Postimehel ja Päevalehel soovitaks vähemalt, et pealkiri ja uudise sissejuhatus veidi praegusest paremini selle sisust ülevaate annaksid. Niikuinii ei loe ju keegi ühegi väljaande sisu iga päev täies mahus vaid valib enda jaoks huvitavaimad lood. Näiteks BBC ja Guardian saavad sellega üsna hästi hakkama. Nimetet väljaannete puhul aga ärritab, kui valesti sisu kajastav pealkiri klikima ajab, kusjuures tuleb seda tohutut reklaamide tilulilu ka taluda.

Bloglinesi juurde broneeritud saite saab ka oma veebilehel või blogis valikuliselt näidata. Selleks tuleb Bloglinesi juures vastav skript kopieerida ja oma saidile liita. Mul on pärisblogi vasakus tulbas valik oma feedidest linkidena välja toodud. See pole täielik nimekiri saitidest, mille RSSsi ma jälgin. Mõned on sellised, mille regulaarse lugemise jätan parem enda teada, mida Bloglines ka võimaldab. Lisaks loen ma mõningaid blogisid teiste rakenduste, nagu näiteks Blogipuu ja Veebiumi läbi.

Vahepeal muidugi Bloglines nii hästi ei tööta kui tahaks. Suurematest probleemidest on siiski juba ammu üle jõutud. Aegajalt ikka tavapäraseid hooldustöid tehakse, kusjuures ilmub ekraanile sümpaatne Bloglinesi torumees, kes vast polegi Poolast pärit. Teinekord juhtub, et mõni sissekanne ei salvestugi, mille tahaks lugematuks märgistada, aga mitte eriti sageli. Samuti kajastab mul mõne voo puhul salvestatud sissekannete number reaalsust veidi valesti, ent see ka eriti ei häiri. Pisivead saavad üldjuhul aegamööda parandatud.

RSS kui selline on tänastes tingimustes nii väljaandja kui ka lugeja jaoks tööriist, ilma milleta hakkama ei saagi. Need, kes seda ei kasuta, jäävad paratamatult kas infost või vastavalt selle vastuvõtjatest ilma. Lugejaks valib igaüks endale meelepärase tööriista. Minu jaoks on see Bloglines, ehkki vahetevahel ka teisi, näiteks mulle muidu nii armsa Google’i oma, katsetan.

Nagu oodata oligi, teatab Bloglines, et brauseris nähtava RSS-voogu tekitava saidi saavad ühe klikiga Bloglinesi juurde tellida ka Firefox 2.0 kasutajad.

Millegipärast mulle tundub, et Tulirebases leiab antud vidin juba rohkem kasutajaid kui IE 7 puhul.

Bloglines kuulutab välja uue toreda vidina. Kui Sul brauseris parasjagu ükskõik milline RSS-voogu läkitav sait, saad selle ühe klikiga endale Bloglines’i juurde tellida.

Ise eneses muidugi tore asi. Konks aga seisneb selles, et see töötab ainult IE 7’ga. Kes seda siis reaalselt kasutab? Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes Internet Explorerit kasutaks.

Ei tea kas sellest erilist kasu on, kuid vaevalt ka kahju. Vähemalt mulle mitte, kui spämmijatele, olen sellega päri. Seega toetan SpamPoisonit.

via Christian Viinis

Sildid:

Kristjan kiidab Google’it vingete vidinate eest, mida nüüdsest saab oma ajaveebile või kodulehele lülitada. Asja eest kiidab ka. Kella ja vilet on igast valdkonnast, kusjuures pole valik üksnes Binokli omatoodanguga piiratud.

Seni nähtud vidinatest on minu absoluutne lemmik Shakespeare’i moodi solvanguid edastav skript, mille oma avaliku kalendri juurde lisasin. Teine meelepärane on triviafaktid, mida saab mu pärisblogi servas väisata. Peegelsaidile seda esialgu lisata ei saa, kuna WordPress.com blogides skripte ei salli, peale enda omade muidugi.

Edit (5.12.2006): Otsustasin triviafaktid saidilt eemaldada, kuna need teinekord juba niigi aeglaselt jahvatava serveri prestatsiooni pidurdavad.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.