Larko peegel

Posts Tagged ‘sotsiaalne meedia

Ajendatult kuulutustest nagu oleks Facebook aktiivseid kasutajaid kõvasti kaotanud kirjutasin täna Delfis ilmunud loo sotsiaalse meedia juurtest, olevikust ja veidi tulevikust. Pealkiri on toimetuse päralt, kuid vastab mu mõtele küll. Ise pakusin teist mõtet, mis samuti kirjutisest läbi jooksebEdit:Pealkiri on takkajärgi muudetud ja vastab sellele, mida ise pakkusin.

Valvekommentaatorid pole vähemalt esimese seitsme tunni jooksul valvel. Sedagi eriti ei kurda 🙂

Natuke häirib, et ma võin küll Facebookis kommentaarijada lugeda, kus peale asja enese ka mu personalküsimust arutatakse, kuid ise kaasa rääkida ei saa. Lugeda saan tänu sellele, et kommenteerijate hulgas on mõned mu FB-sõbrad, kuid teema algataja seda ei ole. Ausalt öeldes väga ei taha ka, et ta seda oleks. Twitteris saaksin siiski ise sekka säutsuda, kuid siin jääb mul ainult üle kõrvalt jälgida, kuidas mu mõtet järjekordselt sassi keeratakse

Ei jõua seda imestadagi, kuidas küll mõnedele on tähtsam autori isik kui see, mida tal öelda on.

Arvasin, et oleks kasulik selgeks õppida, kuidas Facebooki lehekülje tegemine ja haldamine käib ning milleks see võiks hea olla. Sestap tegin Facebook-lehe oma ajaveebi jaoks. Äkki osutub isegi kasulikuks, kui hästi läheb. Sõpru sellega spämmima ei hakka, vajutagu Like-nupule, kes tahab.

Mõne võrra praktilisemal eesmärgil nikerdasin ka Facebooki lehe Nõmme Mustad. Sündis nimelt nädal tagasi heas naabriperes kogemata kaheksapäine kari Nõmme musta kutsikaid. Kutsudel on hädasti häid kodusid vaja ja Facebooki abil ehk annab mõne hea pererahva kutsikaga kokku ühendada. Nagu olen aru saanud, kavatsevad pisipenid ise ka blogima hakata kui veidi kosuvad ja silmad lahti saavad. Praegu aga on nendest esimesed pildid Näoraamatus ilmunud.

Ajaga tuleb kaasas käia ja praegune aeg on selline, et kui sind Facebookis ei ole, pole sind üldse olemas. Ilma Näoraamatuta ei saa, olgu siis eesmärgiks ajaveebindus või kodu otsimine koertele.

Mulle üldiselt meeldib end pigem kirjas kui kõnes avaldada. Kirjutamine võimaldab mõtestatult arvamust kujundada, seisundi või meeleolu kirjeldada, argumenteerida ja arutada. Vigu saab enne nupule vajutamist (ja miks ka mitte pärast) imelihtsal kombel parandada ning tervik on silma all ja ülevaadatav enne kui kirjutis veebiavarustes ilmub.

Kõnega on paraku nõnda, et seda, mis suust välja kargab, pole niisama kerge sinna tagasi tõmmata. Taskuhäälingu ehk podcasti salvestamisel saab mõistagi samuti enne avaldamist parandusi teha, ent see pole kaugeltki sama lihtne kui teksti muutmine. Üsna tülikas on mõnda lõiku ümber salvestada ja pisivigade pärast seda vast ei teegi.

Taskuhäälingu eeliseks blogisissekande kirjutamise ees on jälle see, et kõnekeeles pole vaja näiteks lauseehituse ja teistest grammatika reeglitest nii rängelt hoolida kui kirjutades. Võib lasta mõttel üsna vabalt lenda ja pärast kuulata, mida kokku luisatud sai. Teinekord ei jaksagi hästi mõtestatud teksti koostada ja sellisel juhul võibki olla lihtsam kiirelt asi ära rääkida.

Ehkki ma kirjutamist eelistan, olen viimasel ajal enesearenduse eesmärgil veidi taskuhäälingu tegemist katsetanud. Audioboo on podcasti jaoks üsna käepärane keskkond. Kuni viieminutiliseid klippe võib nii üles laadida kui ka veebilehitsejas salvestada. Oma katsetustes olen jõudnud järeldusele, et brauseri kaudu salvestades kannatab hääle kvaliteet oluliselt. Parem on näiteks Audacityga mp3-fail arvutis salvestada ja see Audioboosse üles tirida.

Üksikuid salvestusi nimetatakse Audioboos lihtsalt books. Üksiku kasutaja bood tekitavad RSS-voo, mida võib täpselt samamoodi lugejase tellida kui ükskõik millist voogu. Sotsiaalse meedia põlisel kombel võib teiste Audioboo kasutajate boosid jälgida.

Minu bood – nii senised kui tulevad – leiab huviline siit. Kes tahab, võib ka RSS-voo endale tellida. Ise lisasin Audioboo oma blogisissekannete kaustasse Google Readeris, millest tulenevalt ilmuvad lingid blogi paremas tulbas pealkirja “Mu värskeimad postitused” all samamoodi kui mu sissekanded kõigis blogides.

Taskuhäälingu tegemine pole vast kunagi nii lihtne olnud kui praegu. Kellel selle vastu huvi, soovitan kindlasti Audioboo keskkonda proovida. Kui aga huvi ja tahtmine sügavamaks kasvab, tuleb ehk peenemate instrumentide juurde kolida. Nii kaugele mina eeldatavalt ei jõua, sest olen ikka oma iseloomult kirjutaja.

VEB Getränkekombinat Berlin Nagu varem juba mainitud, proovisin järele, kuidas tundub GO Maailma blogikeskkonnas reisimise teemalisi sissekandeid avaldada. Tänan väga küsimast, seni tundub täitsa kena. Nii kaua kui mul oma rännete kohta veel midagi meeles on, tuleb meenutusi kirja panna.

Mu teises seda laadi sissekandes ühineb kaks meenutuste alamliiki: isiklik kogemus ajaloolise sündmuse juures ja niisama lahtine õllepajatus. Jutt käib sellest, kuidas Brandenburgi värava avamise juures kohal olin ja sellele järgnevatel päevadel ühes mõnusas Ida-Berliini kõrtsis koos lahedate püsiklientidega õlle kaasabil võimude vastu keelt teritasime ja Berliini müüri verbaalselt ründasime.

Kuidas me Mutter Hoppes Berliini müüri kukutasime

Eelmisel nädalal osalesin Tallinnas aset leidnud üritusele Helsinki-Tallinn Euregio Forum, kus kahe pealinna ühise inforuumi kujunemist arutati. Peavoolumeedia ise ei paistnud sellest eriti vaimustatud olevat, kajastus oli üsna tagasihoidlik. Soome meediast ei leidnud kiirpilgul ühtegi uudist või kommentaari ja Eestistki mõne üksiku. Teisipäeva hommikul avaldas Neljas.ee ilmselt pressika alusel koostatud lühiuudise, Delfis oli kolmapäeval Helsingi abilinnapea Pekka Sauri usutlus ja Tallinna TV veebilehel on linnavalitsuse pressikonverentsi salvestus, kus Jüri Pihli ja Pekka Sauri sõnavõtud foorumi teemadel.

Foorumile osales üsna mitmekülgse taustaga rahvast ja sellest tulenevalt olid arusaamad ja ootused erinevad. Eks igaüks vaatleb asju oma enese mätta otsast. Kuna ise olin üritusele sotsiaalse meedia grupi kaasjuhiks kutsutud, keskendusin mõistagi vastavalt selle valdkonna teemadele. Muideks, siinkohal veel suur tänu Barbi Pilvrele hea ja ladusalt laabunud koostöö eest!

Kui päris täpne olla, ei peakski Talsingi või Hellinna puhul kaksiklinnast rääkima. Kui lähtuda Kristi Grisakovi ettekande (pdf-fail slaididest) terminoloogiast, on Helsinki ja Tallinn praegu piirilinnad, millest võib tulevikus kujuneda ühendatud linnad. Viimased on piirilinnad, mis on uue infrastruktuuriga omavahel ühendatud.

Millised võiksid olla meie kaht pealinna ühendavad infrad? Suvisel ajal on meil küllaltki tihe laevaliiklus, mis aga talvetingimustes paratamatult üht-teist soovida jätab. Merealune raudteetunnel juba oleks ühendav toru ja mitte ainult piirkondlikul tasemel. See kujuneks osaks Peterburgi-Berliini kiiret rongiühendust. Piitri ja Helsingi vaheline kiirraudtee on peatselt reaalsus ja Rail Baltica tiksub ka omasoodu edasi, ehkki mitte just nii kiirelt kui loota võiks.

Ühendatud linnade mõte ei seisne üksnes selles, et kahekesi on kenam kui mõlemal omaette. Visonäärseks eesmärgiks on kahe pealinna ja neid ümbritsevate piirkondade (Harjumaa ja Uusimaa) lõimumisest kujunev lisaväärtus majandusele, inimestele, kultuurile, mõtete ja ideede vabale liikumisele jne. Materiaalsete ja vaimsete ressurside ühendamine toob sünergiat, mille abil see küllaltki preifeerne piirkond võiks ennast Euroopas rohkem maksma panna, nii majanduse kui ideede tasandil.

Seni on kogu asjandus olnud üsna halduskeskne. Mõtetalgutele ja eesmärkide püstitamisele tuleb kaasa haarata ettevõtlus, mittetulundussektor ja kodanikud nii kogukondade kui ka üksikisikute näol. Vähemalt kirjade järgi on valitsus (olgu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) rahva jaoks, mitte vastupidi.

Sotsiaalne meedia ühendatud linnadest ja piirkondadest koosnevat Euregiot ei ehita vaid pakub kanaleid ja tööriistu mõtete jagamiseks ja arutamiseks. See pole üksnes Facebooki ja Twitteri vahendusel suhtlemine. Erinevad kaardipõhised kogukonnatarkvarad, wikid, videoblogid ja teised vidinad ühendavad inimesi ja vahendavad mõteid.

Saalis pälvis väga elavat huvi Anna Kanervo ettekanne (slaidid ppt-faili kujul) Helsingi linnaosade ühenduse HELKA projektist Kotikatu ehk Kodutänav, kus erinevate linnaosade elanikele pakutakse kodanikuaktiivsuse korras omaette veebisaiti toimetada. Platvorm ja server kuuluvad linnaosade ühendusele, aga saitide sisu üle otsustavad ja selle eest vastutavad linnaosade ja asumite kodanikud ise. Probleeme on olnud üsna harva ja vaid mõne üksikjuhtumi puhul on HELKAl tulnud konfliktide lahendamisse sekkuda. Millegipärast jäi mulle mulje, et foorumi siinpoolsed osalejad jäid selles kõhklema, kas rahvas tõesti ise suudab niisugust asja ilma kellegi kontrollimata teostada.

Linnavalitsuste tasandil on kuuldavasti otsustatud, et Talsingi ametlikuks asjaajamise keeleks on inglise keel ja see oli ka foorumi töökeeleks. Kui poliitikud ja linnaametnikud väga tahavad omavahel suhelda keeles, mis pole kummagi emakeel, mis mul kui kodanikul saaks selle vastu olla. Kodanikuühiskonnale, sealhulgas sotsiaalsele meediale, ei saa siiski vastavaid ettekirjutusi teha. Sotsiaalse meedia grupis käis arutelu eesti keeles, ehkki ettekanne edastati suures saalis inglise keeles. Ise kajastasin foorumi teise päeva sündmusi otse saalist soome keeles. (Ei mõtlegi arvukaid trükivigu takkajärgi ära parandada, need käivad juba lives kirjutamise juurde 🙂 )

Nagu eelpool öeldud, tuli igaüks foorumile omamoodi ootustega ja vast sealt samuti igaüks omaette järeldustega koju läks. Mingit üldist konsensust ei tekinud ja ei saanudki tekkida. Selleks oli teema liiga üldine ja mõnede jaoks vist küllaltki abstraktne. Sellest rääkimatagi, et osalejate taustad väga erinevad olid.

Viited ettekannetele on foorumi veebisaidil avaldatud. Viiteid sotsiaalse meedia gruppi puudutavale eel- ja järelekajastusele ja muule asjasse haakuvale on grupi Facebooki lehel.

Pean tunnistama, et minust läks IRLdu küsitlus ja sellest tekinud kisa ja kära esialgu laia kaarega mööda. Mõne aja eest tuvastasin küll oma postkastis isamaarespublikaanide voldiku, kuid see läks koheselt koos Bauhausi ja teiste reklaamiläkitajate prahiga otsemaid ja ilma lugemata prügikastisse. Mul pole ju veel järgmistel Riigikogu valimistel hääleõigustki ja kui olekski, ei saaks mu otsust reklaamiga mõjutada.

Pidades läkitust küllaltki varaseks ja lihtlabaseks valimisreklaamiks ei teadnudki koheselt, et IRL tahtis mu arvamust küsida või vähemalt tegi sellist nägu nagu tahaks. Andke andeks, aga ma millegipärast ei usu, et IRL oleks siiralt sellest huvitatud, mida mina kui Eestis alaliselt elav “muulane” nende valimisplatvormist arvan. Ei saaks ju seda ega ühtegi teist parteid valida ka siis kui tahaksin.

Ent oletagem teoreetiliselt, et IRL – või mõni teine erakond – oleks ausalt huvitatud rahva arvamust kuulama ja oma platvormi selle alusel vormistama. Kas sellisel juhul oleks kõige parem viis voldikuid postkastisse saata ja nänni laiali jagada? Vaevalt küll, sest kas või minu näitel võib oletada, et trükis läheb ilma pikema jututa jäätmekäsitlusse ja selle vastuvõtja ei pruugi teadagi, et on jäänud ilma suurepärasest võimalusest erakonna mütsi või käepaela kanda.

Interneti levitase on Eestis Euroopa keskmisest kõrgemal, kusagil 65 % kandis. Seda pole vist eriti uuritud, kuid mulle tundub, et need, kes tõenäoliselt valimistele osalevad, kasutavad veebi rohkem kui need, kes tõenäoliselt valima ei lähe. Tõenäolised valijad kasutavad ka tõenäolisemalt erinevaid sotsiaalse meedia kanaleid.

Sotsiaalse meedia läbi ehk massideni ei jõua, kuid seda õigesti kasutades võiks isegi mingil määral kvaliteetsele tagasisidemele arvestada. Vähemalt jääks suur pahandus ja paks veri tekitamata ja mõni puu ehk pealekauba maha raiumata. Odavam oleks see kindlasti kui ankeete paberkandjas laiali pilluda.

Ainult et enne tuleks endale selgeks teha, milline nimelt on nn. nutikas sotsiaalse meedia kasutamine. Mittetuludusühingutel tuleks kolm asja selgeks õppida:

  • saa aru kasutatavast kanalist ja selle iseloomust
  • tulemused ei ole üldjuhul kohesed
  • kuula tagasisidet isegi kui sa arvad, et ise tead õiged lahendused ehk ära suhtu oma sihtgruppi üleolevalt

Parteid ja MTÜd, kes on siiralt huvitatud sotsiaalse meedia kasutamisest, peavad oma suhtumist kardinaalselt muutma. Twitter ja Facebook ja teised loomad ei ole RSS-voo käepikendus. Sotsiaalse meedia kasutamine ei ole tasuta, ehkki ise platvormid seda enamasti on. Kohalolek nõuab aega ja tööjõudu.

Kõige elementaarsemate põhimõtetega võib end kurssi viia näiteks siin.

Sai veidi GO Maailma blogikeskkonnas reisiblogijana kätt proovitud. Konkursile pigem ei mõelnudki, ent kuna moderaator arvas heaks mu avapostituse ka konkursikategoorias avaldada, las ta siis seal on. Visbysse pole mul suurt isu sõita isegi koos Tätte ja Matverega ja punktide kogumise mõttes olen niikuinii hiljaks jäänud. Selleks et poolthääli ja kommentaare koguda tulnuks sootuks varem pihta hakata.

Mul oli hoopis reaalsem eesmärk. Kui nimelt jaksu ja viitsimist reisiteemaliste kirjutiste avaldamiseks edasi jätkub, pole mul boonuspunktide saamise vastu midagi. Niikuinii on mul kavas Soomes käia ja Lätti tahaks ka uuesti väisata. Kui seda punktide eest pisut soodsamalt teha saab, pole seal hullu midagi.

Ehkki ma viimasel ajal olen üsna paikseks jäänud, – vananemise asi teadupärast – olen pikade aastate jooksul erinevates Euroopa nurkades ringi hulkunud nii et seda vähegi pole. Öeldakse ju, et noorena tuleb nõnda elada, et vanast peast on mida meenutada. See pole tähtis, kas ma oma meenutusi siin või seal ilmutan. Ise enesele  ühekroonilisi punkte anda ei saa ehk võtan need parem sealt, kus neid käepärast.

Nii siis ilmutasingi GO Maailma juures vahemerelise jutustuse tormilisest sõidust Kreeka saarestikus. Uued lood järgnevad kui see peaks mulle meelepärane olema.

Tänases Rahva teenrite saates (mp3) rääkis Urmet Kook midagi sellist, mis kaudselt haakub tuleval teisipäeval ja kolmapäeval Tallinnas aset leidva Helsinki-Tallinn kaksiklinna Euregio Foorumiga. Koostasin Koogi sõnavõtust erilise, umbes 1 minut ja 15 sekundit kestva mp3-faili et mitte ei peaks kogu saadet kuulama või sealt vastavat lõiku üles otsima ja kerima.

Antud kontekstis on jutu tagamaaks põikpäine Florida pastor Terry Jones, kes ähvardas oma 50-liikmelise koguduse raames koraanipõletamise korraldada. Paarkümmend aastat tagasi oleks niisugune hullumeelsus kõige rohkem Gainesville linnakese kohaliku taseme uudiseks jäänud. Paraku järgnes pisikoguduse õpetaja lobale üleilmaline reaktsioon, kusjuures on maakera teisel pool meeleavalduste käigus vähemalt ühe surmajuhtumi kohta andmeid olemas.

Kuivõrd Euregio foorumi peateemaks on Helsingi-Tallinna kaksiklinna piirkonna ühise inforuumi loomine, ajendas see mul kõhkluse, kas üldse saab enam praegusel ajastul ühel või teisel moel geofraafiliselt inforuumi määratleda. Trüki- ja eetrimeedia puhul paneb muidugi mingil määral inforuumi piire paika trükiste ja saadete levi. Trükiajakirjanduse ja kohaliku televisiooni (antud juhul Tallinn TV ja Stadi TV) puhul võib muidugi algselt kohaliku inforuumi piirkondlikuks laiendada materjali vahetamise ja tõlkimise teel.

Sotsiaalse meedia puhul on paraku keerulisem. Mis asi see niisugune kaksiklinna inforuum saab olla kui levikanaliks on üleilmaline Internet? Kohaliku, piirkondliku, üleriigilise ja üleilmalise ruumi piirid on seal ju teadupärast ähmased kui neid üldse ongi. Vürtsi lisab sinna juurde veel kasutatav keel: vähemalt esialgu pole veel arenenud nüüdisaegsete lisanditega soome-ugri algkeel, millele Linda Järve oma teemakohase sissekande kommentaaris vihjab.

Äkki ei olegi Helsingi-Tallinna ühine inforuum midagi sellist (vähemalt mitte ainuüksi), kus linnakodanikud ja asutused omavahel üle Soome lahe suhtlevad vaid seondub inforuumi määratlemine hoopis info sisu ja päritoluga? Vastuvõtja keel ja asukoht ei pruugi olulised olla. Näiteks turismi puhul on sihtgrupp geoograafiliselt üleilmaline ja vahendavaks keeleks peamiselt inglise keel. Kui info päritolu, sihtgrupp või kontekstuaalne sisu on kaksiklinna piirkonnaga kuidagi seotud, kas see siis juba ei liigitu ühise inforuumi alla, ehkki päritolu või sihtgrupp võib olla sootuks kusagil mujal?

Mul ei ole nendele küsimustele vastuseid ja neid ei mul peagi olema. Minu kui sotsiaalse meedia töörühma kaasjuhi ülesandeks on püstitada küsimusi, millele vastuseid otsitakse. Kaasa mõtlema kutsun kõiki, kellele asi huvi pakub.

Foorumit puudutav eelmine maakeelne sissekanne on siin ja viited mu kogu eelkajastusele ning mõnedele teistele huvitavatele postitustele leiab töögrupi Facebook-lehelt.

Tallinnas toimub 14.-15.9.2010 põneva nimega üritus Helsinki-Tallinn Euregio Forum, millega olen otsapidi seotud. Nimelt koos Barbi Pilvrega juhatame töörühma “Bloggers, portals and social media“. Tänavuse Helsingi-Tallinna kaksiklinna foorumi peateemaks on Helsingi ja Tallinna ühise inforuumi loomine, mida siis meie töörühmas sotsiaalse meedia kontekstis arutatakse.

Ettevalmistuse ja lahtimõtestamise eesmärgil võtsin nõuks haakuvaid teemasid oma blogides ja mujal sotsiaalse meedia kanalites kajastada. Et foorumi töökeeleks on inglise keel, on mu blogipostituste pearõhk ingliskeelses blogis. Seni olen seal avaldanud kaks seonduvat sissekannet: Thoughts about (local) government and social media ja Twin city tourism in social media.

Kuna siiski valdav enamus osalejatest on eestlased ja soomlased, oleks patt jätta asja siin ja soomekeelses blogis kajastamata. Pealegi olen äärmiselt huvitatud suure ringi arvamusi kuulemast, mida võib siis nii inglise-, soome- kui maakeeli avaldada. Ütlen otse välja, et kavatsen laekuvat tagasisidet ka ürituse käigus ära kasutada.

Foorumil on ka Facebooki lehekülg olemas, samuti on sotsiaalse meedia töörühmal omaette leht. Viimaselt leiab viited kõigile mu sissekannetele foorumi teemadel. Soovitan soojalt neid jälgida ja like-nupule vajutada kui asja kohta vähegi huvi olemas. Minu kirjutisi võib vabalt kommenteerida nii Facebookis kui ka blogisissekannete juures. Mulle võib ka meilida või saata sõnumeid erinevate sotsiaalse meedia kanalite läbi. Mu kontaktiandmed on näiteks siin.

Korraldajate poolt on esialgselt püstitatud järgnevaid küsimusi, mida sotsiaalse meedia töörühm arutada võiks:

Everybody’s right of speech, but only select few’s right to be heard – how to listen to your citizens in
the information plurality of new media?
Can social media really take us back to the grassroots? Has municipal leadership harnessed
the power of social media? What are the main challenges? How do you draw a line between
the personal and the professional – should we introduce social media codes of conduct for civil
servants? What about politicians and municipalities?
What are the chances for common information space bridge building in social media?
Can social media be centrally driven or is it just civil society based?
What are the possibilities for cities common efforts?

See pole kindlasti rühma lõplik päevakord. Täpsemad teemad ja rõhuasetused selguvad paari järgneva nädala jooksul. Eks ma just sellepärast haakuvaid blogipostitusi kirjutangi, et enda jaoks asja selgemaks teha.

Tänan ette kõiki, kes võtavad vaevaks mind kõige väiksemategi kommentaaridega aidata. Kui kellelegi tekib huvi ise kohale tulla, soovitan pöörduda korraldajate poole ja küsida – suu peale ju ei lööda, eks ole – kas veel mahub. Kontaktiandmed on siin.

Eilsel Äripäeva üritusel Altexi juures mainisin muu jutu seas, et juba mõnda aega tegelen vaikselt malemänguga Twitteri vahendusel. Teistest kohalviibijatest keegi polnud sellisest võimalusest kuulnudki aga üks ja teine tundis selle vastu huvi. Nõnda arvasin, et oleks igatipidi asjalik tutvustada toredat keskkonda Chesstweets.

Chesstweets ise registreerumist ei nõua, kuid Twitteri kasutajatunnus peab olema. Esimesel korral Twitteri tunnustega sisse logides küsib sait luba su Twitteri kontole juurdepääsuks. Seda julgen ma vabalt soovitada. Saidi ülalpidaja o0lit3 on tore poiss, kellelt ei maksa mingit sigadust karta. Ta on maleentusiast, kellele seepeale meeldib mängimist sotsiaalse meedia vahendusel arendada.

Malendeid võib hiirega laual liigutada või soovi korral ka liigutuse koordinaadid algebralisel kujul ülalpool lauda asuvasse kastisse sisse toksida. Sinna võib soovi korral ka 140 tähemärgi raames vastasele sõnumi kirjutada. Kui ise liigutusele midagi ei lisa, ilmub laua alla liigutuse juurde standardsõnum koos lingiga konkreetsele mängule.

Kui vastavasse kohta linnukene panna, ilmub liigutus säutsuna. Igal juhul saadab Chesstweet sellest vastasele Twitteri otsesõnumi. Ise eemaldasin linnukese juba ammu, kuna maleliigutused hakasid mu teisi säutse segama. Mõned aga kasutavadki Twitterit ainult male mängimise eesmärgil ja nende jaoks on säutsulinnukene täitsa mõistlik. Eelpool oleva ekraanipaugu mängu võib vaadelda siin et keskkonna töötamisest paremini aru saada.

Ise ma miski malegeenius ei ole ega minu jaoks polegi tähtsaim võit. Vastasel juhul oleksin juba ammu mängu maha pannud. Kõige toredam on suhtlemine kaasmängijatega. Mulle on umbes 9 kuu jooksul tekinud hulk toredaid mängusõpru kahelt madrilt, kellega suhtlemine toob veebielule vürtsi juurde. Siinkohal tahan eraldi tervitada head sõpra Pat Gallagherit New Jerseyst 🙂

Peale kahemängude käib Chesstweetis pidevalt väljakutsemäng, kus üks inimene mängib kogukonda vastu. Kogukonna liigutus otsustatakse hääletamise teel. Praegu on käimas mäng @o0lit3 ja kogukonna vahel. Kogukonna liigutust jõuab veel mõne tunni jooksul hääletama.

Mulle on Chesstweets peale uute tutvuste toonud palju lõbu ja juba aastaid roostunud maleoskused hakavd ehk tasapisi taastuma, kuigi seda pole veel mu tulemuslehel näha. Ajaviidet piisab kindlasti igal ajal kui muud targemat teha ei ole. Vahepeal tuleb siiski piiri pidada ja aeg maha võtta. Ehkki kõige toredam on peaaegu et reaalaegne mäng, ei tohi sel lasta muid tegemisi segada. Liigutuse sisestamiseks on umbes nädala jagu aega.

Pean tunnistama, et pole viimasel ajal suutnud end päris hästi sotsiaalse meedia tippsündmustega kursis hoida ja nii mõnigi tähtis asi on mul tähelepanuta jäänud. Küllap ma teadsin, et Altexil on miski põnev Tallinn Blog Festi nimeline üritus teoksil, kuid oma pead sellega ei murdnud enne kui Robin täna mu tähelepanu asjale juhtis. Päris huvitav tundub olevat.

Väidavad ju mõned, et ajaveebindus olla juba vanamoodne tegevus, mis pidavat Facebookile ja Twitterile alla jääma, aga mina tuvastan järjest rohkem äribloge, kes asja sisemisest olemusest ja blogosfääri kirjutamata reeglitest väga hästi aru saavad. Ja järjest rohkem tuvastan neid just eestikeelses ajaveebinduses. Nendel firmadel ei tohiks ka masu ajal tänu oma innovatiivsusele väga suuri probleeme olla. Nii siis ongi äriblogimisele pühendet üritus väga hea algatus. Ise kaalun ka, kas mitte sellest osa ei võtaks.

Läbipaistvuse huvides olgu öeldud, et ürituse korraldajal Altexil ja minul on töiseid ettevõtmisi, millega seonduvad mu rahalised huvid ja selle blogipostituse eest võin saada materjaalseid hüvesid.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.