Larko peegel

Posts Tagged ‘reisimine

Keila linna olin kuni eelmise nädala kolmapäiväni põgusalt nii palju näinud kui mööda sõitva rongi aknast näha saab. Ise linnas aga käisin päriselt esmakordselt elus kolmapäeval, sest mu krooniaja algusest saadik kogutud sendihunnik tahtis pangaarvele deponeerimist. See oligi mu põhiline ettevalmistus euroraha tulekuks.

Keilast olen positiivselt üllatatud. Ei oleks uskunudki, et see linnake nii kena ja ilus on. Tegin oma kiirmuljetest pisikese videokoostise. Pildikesi Keilast avaldasin samuti GO Maailma blogikeskkonnas.

Sildid: ,

VEB Getränkekombinat Berlin Nagu varem juba mainitud, proovisin järele, kuidas tundub GO Maailma blogikeskkonnas reisimise teemalisi sissekandeid avaldada. Tänan väga küsimast, seni tundub täitsa kena. Nii kaua kui mul oma rännete kohta veel midagi meeles on, tuleb meenutusi kirja panna.

Mu teises seda laadi sissekandes ühineb kaks meenutuste alamliiki: isiklik kogemus ajaloolise sündmuse juures ja niisama lahtine õllepajatus. Jutt käib sellest, kuidas Brandenburgi värava avamise juures kohal olin ja sellele järgnevatel päevadel ühes mõnusas Ida-Berliini kõrtsis koos lahedate püsiklientidega õlle kaasabil võimude vastu keelt teritasime ja Berliini müüri verbaalselt ründasime.

Kuidas me Mutter Hoppes Berliini müüri kukutasime

Sai veidi GO Maailma blogikeskkonnas reisiblogijana kätt proovitud. Konkursile pigem ei mõelnudki, ent kuna moderaator arvas heaks mu avapostituse ka konkursikategoorias avaldada, las ta siis seal on. Visbysse pole mul suurt isu sõita isegi koos Tätte ja Matverega ja punktide kogumise mõttes olen niikuinii hiljaks jäänud. Selleks et poolthääli ja kommentaare koguda tulnuks sootuks varem pihta hakata.

Mul oli hoopis reaalsem eesmärk. Kui nimelt jaksu ja viitsimist reisiteemaliste kirjutiste avaldamiseks edasi jätkub, pole mul boonuspunktide saamise vastu midagi. Niikuinii on mul kavas Soomes käia ja Lätti tahaks ka uuesti väisata. Kui seda punktide eest pisut soodsamalt teha saab, pole seal hullu midagi.

Ehkki ma viimasel ajal olen üsna paikseks jäänud, – vananemise asi teadupärast – olen pikade aastate jooksul erinevates Euroopa nurkades ringi hulkunud nii et seda vähegi pole. Öeldakse ju, et noorena tuleb nõnda elada, et vanast peast on mida meenutada. See pole tähtis, kas ma oma meenutusi siin või seal ilmutan. Ise enesele  ühekroonilisi punkte anda ei saa ehk võtan need parem sealt, kus neid käepärast.

Nii siis ilmutasingi GO Maailma juures vahemerelise jutustuse tormilisest sõidust Kreeka saarestikus. Uued lood järgnevad kui see peaks mulle meelepärane olema.

Ilmaradari pilt täna kell 7.30 illustreerib hästi mu tänase väljasõidupäeva algust. Kell 5 hommikul oli vihmafront veel Tallinna peal, kuid lähenes aukartust äratava kiirusega Helsingile. Kui ma kell 6 kodust läksin, oli paduvihm alanud ja ajutiselt lõppes parajasti kui sadamasse jõudsin. Nii olen korralikult märjaks saanud, ent lootust on olemas, et Tallinna jõudes oleksin kuivunud ja parimal juhul ka kuivaks jääksin. Igatahes on kogu kahepäevse väljasõidu raskeim osa juba ära tehtud: selleks on eranditult hommikune sadamasse minek.

Hetkel töötab Tallinki Super Stari wifi enam vähem, kuid oodata on, et keset merd läheb tunduvalt aeglasemaks. FTP kasutamine ei õnnestunud, muidu pole kurta suurt midagi. Seda pole küll enne olnud, et veebibrauseri käivitamisel registreerumist nõuti, kuid piisas sellest et vajutasin nupule “Enter as a cruise quest”. Mitte mingisuguseid paroole või muud autentimist ei küsitud.

Tänaseks on mul omajagu kohtumisi planeeritud. Kui aga aega jääb, astun kindlasti Paide tänava Uuskasutuskeskusest läbi, kus täna kell 13-18 leiab aset 10 krooni päev ehk iga asi maksab just 10 EEKki. Tea millega veel oma garderoobi kaunistada saan. Peavarju on mulle lahkelt Dzingel lubanud, millest aga kavatsen põhjalikumalt oma soomekeelses blogis kirjutada, kusjuures selle postitusega seondub mulle laekuv materjaalne hüve.

Homse päeva ajaraamistik hakab seegi juba tasakesi selgeks saama. Kui kõik täna ja homme plaanipäraselt möödub, olen homme õhtuks jälle kodus. Tallinna õhku on igatahes tore üle natukese aja sisse hingata ja kena seegi, et on ka asja eest tegemisi, mitte ainult pidu, pillerkaar ja pummeldamine.

Sildid:

Südatalv pole teadupärast Helsingi-Tallinna laevaliinil tea mis kõrghooaeg. Alles veebruari lõpul märtsi algul kui koolilastel vaheaeg, hakavad laevad reisijatest pungil olema. Praegu neid laevakompaniid soodsate pakkumistega lausa palvetavad pardale astuma, nii ka Tallink.

Mulle selline turusituatsioon sobib suurepäraselt, sest niikuinii pean täna kiireimas korras Tallinnast läbi astuma. Kaardid tahavad uuendamist ja liikmemaks tasumist. Eks tagasiteel üht teist ka poest soetan, mida niisama Helsingist ei saa. Viina, õlut ja suitsu müüakse Tallinnas Helsingiga võrreldes endiselt poolmuidu. Toidulauale on vaheldus igatipidi oodatud.

Tallinki esimene hommikune väljasõit, mis mullu kell 8.30 väljus, on tänavu tund varem ehk 7.30. Seega jääb mul kompaktses päevagraafikus tunnikene lõdvemalt võtta. Kulub kindlasti ära, saab rahulikult lõunatada ja ehk veidikese Virus tsillida. Tagasi oleksin niikuinii kell 17.30 sõitnud.

Soodsat turuseisundit juba nimetasin aga sellegi poolest tuleb tunnistada, et tänase väljasõidu maksumus oli mulle igal juhul positiivne üllatus. Hinnakirja järgi oleks hommikune väljasõit 28 eurot maksma läinud, tagasisõit aga 33 eurot, kokku siis 61 eurot. Tänu eelpool nimetatud kaartide olemasolule aga oleksin sooduspileti veidi üle 30 euro eest osta saanud. Nüüd aga pakub Tallink just esimese väljasõiduga päevakruiisi kõigest 15 euro eest! Ja seda laeval, mis igal ilmal kahe tunniga üle lahe sõidab.

Praegu pole mul eriti midagi, mille üle kurta. Kui siis see, et Superstaril, erinevalt Starist, pole ühtegi suitsukabiini, nikotiinihimu rahuldamiseks tuleb välitekile külma kätte minna, mida varsti ka teha kavatsen. Muidu on hästi mõnus ja rahulik. Rahvast vähe ja isegi wifi igatipidi rahuldava kiirusega, kuigi arvutikasutajaid on mul silmapiiris rohkem kui paar tükki.

Päev saab pikk ja koju jõuan alles AK põhisaate vaatamiseks õigel ajal. Mis seal parata, Helsingi lääneterminal asub nii õnnetult kõrvalises kohas, et sinna ja sealt koju saamine võtab kogu reisimisele kuluvast ajast ebaproportsionaalselt suure osa. Ei tea kuidas Vuosaare uus sadam seda olukorda muutma hakab kui reisilaevad kunagi ka sinna suunatakse.

Nii või teisiti sõidupäeva alguses pole viga midagi. Kui sama hästi edasi läheb, saab suisa mõnus olema. Õhtul igatahes kavatsen ennast hambavalu vastu profülaktiviselt ravida.

Edit: Mõned märkused Helsingisse tagasisõidul.

Vööri pool on üle mitme korruse ulatuv hea wifi leviala. Seda võiks ka kommertslikult ära kasutada. Praegu on baar kaheksandal korrusel, kuhu jõudmiseks ma peaksin ronima kaks korrust väga järse treppe üles, üks nendest koguni keerdtrepp. Oma vana jalgadega aga seda ei jaksa.

Siin samas kuuenda korruse vööriruumis on baarilett, mis aga hommikul suletud oli ja ka praegu suletud on. Ma oleksin olnud nõus kas või 3 eurot õlle eest tasuma et oma arvutikasutamise kõrval õlut seaduslikult juua. Et mulle aga seda võimalust ei antud, võtsin poole meretee peal oma kotist Tallinnast 15 krooni eest ostetud õlle juua. Kas ma siis oleksin pidanud terve teekonna kuiva suuga istuma?

Ja veel: siin parimas wifilevis istub hulk inimesi, kes ei kavatsegi arvutit kasutada. Samas aga on levist huvitatud rahvast, kes siia istuma ei mahu. Et mina kui arvutikasutaja siia ilma lisatasuta sain, on muidugi tore. Samas aga oleksin nõus selle eest möödukalt maksma, et saaksin ruumi, kus wifilwevi olemas ja need muidujoodikud õhku ei reostaks.

Erinevalt reedest ma täna laevalt hiljaks ei jäänud. Seega peaks mu päev nõnda kujunema, et oleksin erinevates kohtades Tallinnas enam vähem ette nähtud kellaajal. Eks näeb kuidas asjad tegelikult välja kukuvad.

Muideks, miks inimesed peavad tingimata oma koti all selliseid pisikesi rattaid pidama? Väikne kandmise vaev jääb muidugi ära, ent selle eest tekitab riistapuu tohutult müra. Laeva peale kõndides kostab seda häält eest ja taga.

Milleks mul on seda vaja kuulata?

Sildid:

Viisavabadus USAga võib juba tänavu teoks saada. Väga kena nende jaoks, kellel vaja Ameerikas käia. Kuid päris niisama sinna siiski ei sõida:

Eesti delegatsiooni juhi, välisministeeriumi asekantsleri Aino Leppik von Wireni sõnul eeldab liitumine viisavabadusprogrammiga kahe riigi õigus- ja korrakaitseorganite tihedat koostööd, samuti julgeoleku meetmete tugevdamist.

Läbi on käinud näiteks selline variant, mida raadiouudistes välisminister Urmas Paet tutvustas, et enne väljasõitu tuleb veebis isikuandmed ja reisi eesmärk ja muud pudipadi sisestada. Kui asi selleni piirduks, poleks hullugi: umbes nagu sa sõbrale külla minnes uksetelefonil helistad et ta su sisse laseks.

Paraku on teisigi variante õhus, mis peaksid kõiki Euroopa riike puudutama. Kõige kahtlasem tundub mulle ameeriklaste nõudmine, et lennukites peavad edaspidi relvastatud turvamehed kaasa sõitma. No milleks küll?

Arvestades juba praegu kehtivaid lennujaamade turvakontrolle, mille tagajärjel lennukisse ei tohi isegi shampoonipudeliga siseneda, tundub mulle äärmiselt vähe tõenäoline olevat, et turvakontrollist õnnestuks mõnel terroristil relvaga pardale hiilida. Tegelikult oleks säärane relvaga turvategelane lennuki pardal ise eneses julgeolekuoht, sest oleks ju tema kurjade kavatsustega pahuri esimeseks sihtmärgiks, kellelt saaks ise midagi pardale smugeldamata juba tulirelva kätte. Nii või teisiti, kui juba lendudele relvi lubatakse, siis varem või hiljem neid ka õhus pruugitakse. Tähelepanuväärselt ähvardab USA valitsus juba praegu kehtivad viisavabaduslepingud Euroopa riikidega tühistada kui nad nõudmiseid ei rahulda.

USA piiripunktides on juba praegu reaalne oht, et piirikontroll tahab reisija mobla või läpaka läbi otsida, halvimal juhul isegi konfiskeerida. Föderaalvalitsuse arvates on andmekandja läbiotsimine sama põhjendatud kui kohvrisse sisse piilumine, mida maailma kõikides piiripunktides on iidselt tehtud. No andke andeks, ei ole küll!

Minu sülearvutit ükski valitsusasutus üheski riigis mu nõusdolekul läbi ei vaata! See võrdub juba mu mõtete lugemisega röntgenaparaadi abil, rääkimata sellest et mu läpaka läbi on juurdepääs mitmele andmebaasile, kaasa arvatud isiklik kirjavahetus ja pangaarve.

Kui kellelgi tuleb näiteks äri ajamise tõttu pidevalt USAs käia, peab tal vist eraldi arvutid ja moblad mõlemal pool lompi olema. Andmeid tuleb krüpteeritud serverites hoida ja nendele juurdepääsuks vajalikud paroolid pähe jätta. Peaasi et piiri ületades pole ühtegi andmekandjat kaasas. Seda oskavad küll teadupärast terroristidki suurepäraselt. Muideks, suurepärane turg võiks avaneda ühekordsetele läpakatele: odava hinna sees näiteks 50-megane andmepakett ja pärast aku tühjaks jooksemist saaks kupatuse ära visata ilma et midagi oleks mälus või andmekandjal alles.

Ma pole Ameerikas elu sees käinud kuid vahepeal olen mõteid sinna poole mulgutanud, et võiks üks kord sellegi imedemaa ära vaatamas käia. Kaldun ehk siiski arvama, et võib-olla seal midagi nii erilist ei olegi et peaksin selle nägemise eesmärgil taluma, et mind juba oletuslikult pommiloopijaks peetakse, tahetakse mu mõteid kontrollida ja sunnitakse mind relvastatud turvamehega lennukis sõitma. Kes sedagi teab et just minuga ühte lennukki keegi õnnetu ei satu, kelle vaimne tervis just sel päeval sunnib teda korravalvurist massimõrvariks ümber kehastuma.

Edit: Vt. ka põhjalik lugu Päevalehes.

Edit: Hillar Mets võtab sama teema naljarubriigis ette.

Isadepäeval surnuaida minna ei saa (nagu ma muidu oleksin seal sageli käinudki, võib-olla kolm neli korda kümne aasta jooksul), sest kell kolmveerand üksteist kavatsen M/S Stari wifilevis olla. Sõidan kolmeks päevaks Tallinna et osaleda Soome Eestlaste Liidu esinduses Rahvusraamatukogus homme hommikul avatavale rahvuskaaslaste programmi konverentsile. Nagu nimigi ütleb arutab konverents rahvuskaaslaste programmi (doc-failina siin loetav) uuendamist.

Mul on kavas jõudu ja võimalust mööda konverentsi reaalajas kajastada. Nii pea kui midagi olulist teada saan, edastan selle SELdu ajaveebis ning Facebookis. Iseäranis oleks kena kui lugejad nii Eestis kui mujal saadaksid tagasisidet mõlema kanali kaudu et saaksime seda nii suures saalis kui töörühmadeski edastada.

Konverents avatakse homme, mistõttu mul täna pärast majutumist on veidi aega ise enese ja sõprade jaoks. Täitsa reaalne joomine ja söömine õhtupoolikul aset leiabki. Oodan toitu ja söömajuttu nautida Ilme, Kati ja Arniga.

Viimastel päevadel on mu ajaveebisissekanded erinevates keeldes paljuski merelaevanduse ja reisimisega seonduva ümber pöörlenud. Eks järjekordne taastumine laevareisist oma aja nii keha kui hinge jaoks nõuab. Tänast teemaga haakuvat postitust ei jaksa eesti keelde tõlkida, loetagu siis soome keeles.

Eilse postituse kommentaarides võeti nii mõnigi oluline küsimus päevakorda. Iseäranis Tiiauspaiga oma tuletas meelde palju vanu asju seoses laevareisidega. Miks just soomlastel ja rootslastel on selline iidne komme, et purjetamine justkui oleks tähtsam kui kuskile kohale jõudmine? Minu jaoks on reisimine alati olnud pigem sellest tingitud, et kuskile oleks mõnel konkreetsel eesmärgil vaja kohale jõuda.

Võib-olla on asi vähemalt osaliselt Rootsi ja Soome ühiskonna äärmuseni ulatuvas reguleerimises. Äkki tahetakse merel ennast vabaks tunda ja tekitada endale illutsioon nagu kodukandi raudne sotsiaalne kontroll merelises keskkonnas ei eksisteeriks? Vanasti oli ka igasugune kommerts reisilaevadel maksuvaba, seega näiteks alkohol ja söök tunduvalt odavam kui maal. Vanasti tasus laevakompaniidel vaata et reisijale selle eest tasuda, et ta oleks nõus laevale tulema ja seal magama, sööma ja viina viskama. Soomes on käibel naljajutt, et tasuta 24-tunnine laevareis on saaja jaoks kõige kallim võimalik kingitus.

Reguleerimisest oli ka tingitud mu vajadus 1980nendate alguses Ahvenanmaal pangaasjade pärast käia. Mul olid tol ajal pangaarved nii Soomes kui Rootsiski, nii nagu praegu on Soomes ja Eestis. Rootsis oli töö ja elamine, samas oli sidemeid Soomega, mis nõudsid pangaülekannete tegemist. Näiteks ajalehti tuli tellida, sest tol ajal ei osatud unistada isegi elementaarsematest isiklikest arvutitest, Internetist rääkimatagi.

Üks kord laekus mu Soome arvele mitte kõige tühisem summa raha, ja samal ajal oli mul seda Rootsis nigelalt. Tahtsin lõviosa sellest oma Rootsi kontole üle kanda, ent raha asemel laekus mulle mõne päeva pärast Soome Panga ankeet, kuhu oleksin pidanud kirjutama üles kõik võimalikud sissetuluallikad ja pangakontod mõlemas riigis. Otsustasin küsimustele vastamise asemel sisuliselt tasuta 24 tunni laevareisi Ahvenanmaale teha ja oma raha pangast sulas välja võtta.

Lisaks sellele, et laevad tol ajal nii reisimise enese kui ka söömise ja joomise mõtes odavad olid, olid nad ka tänastega võrreldes tunduvalt mugavamad. Ainuüksi selline asi nagu saunas käimine Soome poole sõites tundus nagu suur pidupäev, ajab ju Rootsi saun paremalgi juhul vihastama. Laevakompanii sai reisijatele veidi luksust lubadagi, sest kasumit said nad maksuvabast kaubandusest piisavalt.

Sõitsin siis Stockholmist õhtul välja, pärast söömist joomist ja viimase vältelgi käisin saunas. Laev maandus Maarianhaminasse kuskil pärast südaööd, mina aga tollal juba sügavalt magamas. Hommikul läksin linna peale, kusjuures terminalis polnud isegi tolli kohal. Jõudsin ilusti oma raha kätte saada, ostleda ja lõunatadagi enne kui pärastlõunat jälle laeva peale tagasi läksin, ilma tollikontrollita. Laeva baaridaam rääkis mulle, et öösel minevadki maha vaid peamiselt Rootsis töötavad ahvenanmaalased, kes koju sõitvad. Enamus rootslastest aga ei kavatsegi saart külastada vaid jäävad parem laevale oma pidupanemist jätkama.

Tollest reisist jäin ma äärmiselt rahule, sest sain odava hinna eest koju nii mõndagi söögipoolset tuua, mida poleks Rootsis olnud isegi kalli raha eest osta. Rahule jäid oma käibe ja kasumi pärast ka laevakompanii ja Maarianhamina kaupmehed. Ma mitte kunagi ei pärinud järele, kuidas Soome Panga rahuloluga lood olid.

Maksuvabadust laevadel pole enam ammu ega Euroopa Liidu ise eneses õigete määruste pärast ka tule. Samas on ise reisilaevandus oma olemust oluliselt muutnud. Praegusel ajal püütakse reisijast võimalikult kiiresti võimalikult palju raha välja pigistada, ja reisijad ei oska enam sellist teenusetaset nõudagi, mis veel paarkümmend aastat tagasi ise enesest mõistetav oli. Näiteks kunagine Georg Ots oli veel nõukaajal enne ümber ehitamist viisakas laev, kus ruumi kui palju. Kui keegi tollest ajast pärit inimene ajamasinaga praeguste kilukarpide peale tõstetaks, jookseks ta arvatavasti kaugele eest ära!

Ent millegipärast istub soomlaste ja rootslaste juures ikka iidne traditsioon, et laevale paljalt purjetamise pärast minnakse. Purjutamise samuti, ehkki joomakraam pole enam ammu laevadel odav. Võib-olla ongi kõik peale purjetamise asjatu.

Eile sai Tallinki peale veidi kriitikat pillatud. Täna tuleb firmale õigluse huvides osaliselt kiidusõnu suunata. Tuleb välja, et kõike võib saada, kui ise küsida taipad. Ega küsija suu peale kõvasti ei lööda, seega tuleb igaühele kasuks tähelepanelik olla.

Läksin siis Helsingi kesklinnas asuvasse kassasse enda arvates 30 eurost päevapiletit ostma. Klienditeenindaja (asjalik preili igatipidi) sõnul on päevapileti näol sooduskampaaniaga tegemist, mistõttu see pole veebis ostetav. Ei hakanud sel teemal vaidlema, kuidas saab selline asi kampaaniatoode olla, mida päris regulaarselt müüakse. Seevastu tuli pähe küsida, kas mitte pole pressisoodustust ette nähtud, pressikaartide pärast mul ju ongi tarvis just homme sõita.

Tuleb välja et tõepoolest saab kehtiva pressikaardi ette näitmisel täishinnaga piletist 50 % soodustuse. Sedagi ei saa veebis ostes ja küsida tuleb kassas ise. Tallink seda võimalust aktiivselt ei turusta. Samuti ei arvestata tagantjärele esitatud pretentsioone. Ja soodust antakse lahe mõlemal kaldal ehk tasub ka arvesse võtta, kummal pool kasulikum pilet osta.

Asi lahenes siis nõnda, et mul on praegu taskus edasi-tagasi pilet homseks, mille eest ei tasunud ma mitte 53 ega 30 eurot vaid hoopis 26,50. Nüüd ma juba tean kuidas Tallinkiga tuleb ringi käia kui peaks enne jääde sulamist veel nende laevadel sõitma. Et asi üks kord selgeks räägitud, jääb firmast mõistagi senisest veidi parem mulje.

Tallinkil läheb teadupärast hästi. Konkurendid ostetakse üles ja pea ei olegi võimalik Läänemerel ilma Tallinkita sõita. Mul aga kerkis kuri kahtlus, kas mitte ei ole vähemalt osaliselt firma kasum lihtsate reisijate tähelepanematusest tingitud. Tuvastasin nimelt, et mulle sobiva pileti broneerimine veebis maksab 23 eurot rohkem kui ise kassast ostes!

Talvisel ajal pole Helsingi ja Tallinna vahel sõites sama palju valikuvõimalusi kui suvel. Praktiliselt piirduvad need kolme firmaga: Tallink, Viking ja Eckerö Line. Seni olen talvel viimasega sõitnud, kuid praegu enam ei taha, ehkki hind ja graafik mulle sobiksid. Üks ja teinegi võib aru saada, mida ma täpselt silmas pean kui ütlen, et ka väärikus midagi maksab.

Paraku pean ma ülehomsel reedel kiiremas korras Tallinnast läbi astuma. Peale tavapäraste panga- ja kaubandusasjade on mul hädasti vaja Ajakirjanike Liidus oma pressikaartide uuendamise asjus käia. Viking Line puhul tähendaks see laeva pardal ööbimist, mida mitte kuidagi ei soovi, Eckerö jälle on eneseväärikuse säilitamise tõttu välistatud. Järelikult pean Tallinkiga leppima.

Tallinki valikus oleks minu jaoks igatipidi sobiv Superfasti päevareis reedese hinnaga 30 eurot. Aega Tallinnas jääb parajasti selleks mida mul sedapuhku vaja ning koju saab veel inimlikul kellaajal. Ehkki Helsingi Lääneterminaal minu nurga alt vales linna otsas asub, jõuaks sel ajal veel kindlasti metrooga koju.

Oma üllatuseks aga tuvastasin, et veebibroneeringus pole seda toodet olemaski. Püüdsin broneeringut lihtsalt edasi tagasi piletina vormistada toksides väljasõiduajaks Helsingist kell 8.30 ja Tallinnast 16.30. Sama laev, samad väljasõidud kuid raha küsitakse paraku 30 euro asemel koguni 53!

Kas see nüüd peab Tallinki röstrilisa veebikasutajatele olema? Telefoni teel broneerida oleks võimalik, ent kõne eest küsitakse 1,64 € peale normaalse minutihinna. Ma kaalun veel, kas homme hommikul ise pileti järele kesklinna lähen või lepin siiski Vikingi sealauas ööbimisega, mis mul küll võimaldaks näiteks kellegiga kokku saada, sest aega jääks Tallinnas rohkem. Eks homme olen veidi targem.

Edit: Loe ka Tallink parandas oma muljet 


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.