Larko peegel

Posts Tagged ‘läti

Kuna Lätis ilmselt pole tervislik võimaliku devalveerimise üle arutleda, tuleb küsimus sõnavabaduse huvides väljaspool Läti piire püstitada.

Sildid:

Tuvastasin äsja, et Norra-Läti jäähoki MM’il näidetakse Norra Televisiooni veebis otseülekandes. Praegu on esimene kolmandik läbi ja seis on 1-2 Läti kasuks.

Mäng oli tasane, lätlastel küll väikne ülekaal. Löögid väravale olid Läti kasuks 10-6. Mõlemal oli üks kaheminutiline karistus.

Teine kolmandik algab varsti. Saadet saab vaadata siit.

Edit: Teise kolmandiku esimene pool oli Läti päralt, alguses löödi värav ja Läti ongi 1-3 juhtimas. Kolmandiku lõpul aga pressis Norra kõvasti ja saab kolmandat kolmandikku ülekaalus alustada, sest Rodrigo Lavins sai 7 sekundit enne lõppvilet kaheminutilise karistuse.

Kokkuvõtes mängis Läti sedavõrd veenvalt, et julgen lõunanaabri võitu ennustada.

Edit: Tuleb välja, et norrakatel on prioriteedid sassis. Eetris läks ülekanne NRK 1 -kanalilt NRK 2hele üle ja veebistriimis näidetakse kolmanda kolmandiku asemel 45-minutilist uudistesaadet. Katsun kuskilt vähemalt raadiostriimigu üles leida. Paraku striimitakse raadiokanalit NRK Sport ainult Norra siseselt.

Läti raadio striimib kolmandat kolmandikku siin. Paraku on mu läti keelest arusaamine vähesem kui norrast.

Edit: Norra TV taastas veebiülekande mängust. Tore küll kuid miks nad siis mässama hakasid?

Edit: Ei tea millest küll Norra treener mängu lõpul mõtles kui üldse mõtles. Norrale anti viis minutit enne lõppu võimalus kahe mehe ülekaaluga mängida kuid väravavahti jäält välja ei võetud enne kui see käik juba hapuks läinud. Nii löigi Läti litri tühja väravasse võtes seega ärateenitult 1-4 võidu.

Sildid: ,

Läti võitleb MM-jääl vapralt Soome vastu, seda tuleb tunnistada. Teise kolmandiku järel 1-1 on kahtlemata lõvikoondise jaoks pettumus. Esimeses kolmadikus pakuti Soomele kahe mehe ülekaalus mängimise võimalust mitu minutit, ent maailma parimatel ründajatel ei õnnestunud litrit väravasse lüüa.

Sellegi poolest olen selles veendunud, et kolmas kolmandik on Soome päralt. Kõik au lätlastele hea mängu eest, ent kaotus pole lõvikoondise jaoks vastuvõetav. Paras luupainaja, siiski.

Edit: Edukalt läks, kuid väga napilt. Soome võitis 2-1. Põhjalikumalt soomekeelses blogis.

Sildid: ,

Läti sai oma esimese ja võib-olla viimase võidu jäähoki MM-turniiril Halifaxis. Äsja lõpenud kohtumine Sloveenia vastu peatus 3-0 lätlaste kasuks. Sloveenia koondise parima mängija auhinna pälvis väravavaht Robert Kristan, ilma kelleta oleksid numbrid sootuks inetumad olnud: lööke värava vastu rehkendati Läti kasuks 38-17.

Läti alamgrupist on juba varem edasi saanud USA ja Kanada. Kõik kolm peavad järgmises voorus kindlasti Soome vastu mängima. Seevastu sõltub kolmapäeva hilisõhtu mängudest, kes kaks kolmikust Slovakkia, Saksamaa ja Norra edasi pääsevad.

Mu eelmise jäähokipostituse kommentaarides küsiti võimalusest MM-võistluste teleülekandeid Eestis ilma digiboksita näha. Kõik turniiri vahendavad telekanalid on siin. Ei oska öelda, milliseid nendest peale Viasat/TV3 ja 3+ võiksid ehk satelliidi kaudu Eestis nähtavad olla, ammugi ei tea kas digis või analoogis.

Kes aga ei pea paljuks kas 6,95 eurot ühe mängu eest või 39,95 eurot kogu paketi eest tasuda, võib ülekandeid veebis vaadata.

Sildid: ,


Pildil Edelaraudtee rong Pärnu jaamas

Nüüdsest saab jälle rongiga Riiga sõita, kuigi mitte Tallinnast ja isegi Tartust mitte, sest reisirongid juba tükk aega Elvast lõunapoole ei käi. Rööbaste remontimist on vähemalt hästi ette valmistatud, kuna liiklus lõigul Elva-Valga katkestati juba 1. aprillil, ent ühtegi rööbast pole veel välja vahetatud ja kaubavedu käib täie rauaga edasi. Ei julge ennustadagi, millal see pull otsa saab, mistõttu tuleb Riia külastamist hoolikalt planeerida.

Kõige kiiremini käiks see muidugi Tallinnast otsepidi bussiga kuid see pole päris sama asi. Eesmärgiks on mul just nimelt rongiühendust kaema minna, mitte tervet teed bussis istuda. Lisaks annab aeglasem variant ajaloolises Liivimaa kubermangus stressivabalt tuhnida ja ringi käia.

Kaaludes erinevaid logistilisi variante jõuan järeldusele, et Riias käimiseks tuleb mul terve töönädal pühendada. Et bussiga võimalikult vähe sõita ja seepeale lõdva graafikuga improviseerimisele ruumi jätta, pean juba esmaspäeval Tallinna ilmuma; Tartu kiirrong ju väljub niivõrd vara hommikul, et selle peale ühelgi hommikusel laeval ei jõua. Järelikult jääb aega esmaspäeval Tallinnas asju ajada, poodelda, söömas käia ja diplomaatilise posti vahendamisega tegeleda.

Teisipäeva hommikul läheb siis sõiduks, esialgu Tartusse, kus jääb aega Rein Kilgi või kellegi teise kõrtsis einetamiseks. Kui Tartu vaimu piisavalt nuusutatud, on järgmiseks etapiks rongisõit Elvasse. Sealt jõuab suurepäraselt õhtuse bussiga Valgasse sõita.

Valgas on otstarbekas koguni kaheks ööks peatuda, kuna Pasažieru Vilciens on sõidugraafikud nõnda paika pannud, et Valgast saab varahommikul välja sõita ja õhtuks jõuab tagasi. Aega Riias jääb peale üheksa tunni, mis peaks küll Läti pealinna esmakordseks pealiskaudseks väisamiseks piisama. Läti õhku tulebki ettevaatlikult sisse hingata: olen seal seni kolmel korral käinud, kuid pole veel põhjapiirist kaugemale kui paarkümmend kilomeetrit jõudnud.

Pasažieru Vilciensi teatest selgub, et raudhobuga sõitmine on Lätimaal odav lõbu: 168 kilomeetri Riia-Valga otsa eest küsitakse vaid 2,29 latti ehk 51 krooni. Vaatamata niigi odavale hinnale tuleb aga nentida, et riigipiiri ületamine on Läti tingimustes siiski suhteliselt kallis: Valgast 3,9 kilomeetri kaugusel asuvast Lugazist Riiani maksab pilet vaid 0,30 latti ehk alla seitsme krooni. Seega on keskmine kilomeetrihind Riia ja Lugazi vahel 0,04 EEK, ent Lugazi ja Valga vahel 10,92 EEK. Lugazisse jalutama siiski ei hakka, vähemalt kolmapäeval mitte. Kolmetunnine rongisõit on juba niigi piisavalt väsitav, sest millegipärast mulle tundub, et rongis pole mitte midagi teha. Vaevalt et seal näiteks wifist unistada tasuks.

Neljapäeva hommikupoolse kavatsen kasutada piiriäärsete alade kaemiseks Schengeni tingimustes. Sinna juurde käib kindlasti sellegi kahtlase vedeliku manustamine, mida Lätis rumalatele turistidele õlle pähe sokutatakse. Õhtuks katsuks Tartusse jõuda, kus päris vaksali kõrval üsna hubane hostell asub. Viimati seal peatudes oli wifi täiesti rahuldavalt olemas. Lisaks saab sealt kähku hommikuse Tallinna rongi peale jalga lasta.

Reedel polegi enam muud vaja teha kui Tallinnas selle eest muretseda, et ei pruugi tühja kotiga koju naaseda ja seejärel lõdva graafikuga reisi viimane ots laevaga teha. Kõlab päris mõnus nädalakene kui seda nõnda ilma millelegi töisele pretendeerimata planeerida. Millal võiks asi teoks saada, ei oska veel öelda. Vaevalt enne maikuu keskpaika siiski, kuna mul on sinna üks väikne kirurgiline toiming ette nähtud.

Kultuuridevahelise aasta 2008 logoPostkastisse potsatas Kultuuriministeeriumi pressiteade, kus juhitakse tähelepanu Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta avamisele ja tutvustatakse selle aasta raames tegutsevaid Eesti saadikuid. Nendeks on Iivi Anna Masso ja David Vseviov, mis näitab vast seda et ministeeriumi ja Avatud Eesti fondi arvates on kõige otstarbekam dialoogi eeskätt naabritega käia. Ent kuhu on siin jäetud lõunanaaber Läti?

Ilma Lätita ei saa, teab juba igimuistne rahvatarkus pajatada. Lätit võib isegi mulgi kultuuri hälliks pidada: võtsid ju kunagi ammu mulgid endale hüüdnimetuse, mis pidi läti keeli lolli tähendama. Eks see vast tõendab et dialoogis lätlastega on läbi aegade puudujääkke olnud, millest on arusaamatusi tekinud.

Kultuuri mõistmine pole võimalik ilma keele valdamiseta. Ise olen vaikselt hakanud teostama projekti, mille vahetuks eesmärgiks on läti keele sokutamine pealuu sisse. Läti kultuurisaadikuks ma ehk mitte kunagi ei saa, aga seda ei saa salata, et mul on tahtmine kunagi mitte väga kaugses tulevikus lätikeelset blogosfääri risustada.

Meetodiks läti keele juurutamisel olen esialgu valinud läbi kõrva imbumise. Et Läti raadiot saab veebi kaudu kuulata, kusjuures striimigu kvaliteet on üsna hea, (teeb Rahvusringhäälingule mõnuga silmad ette), olen võtnud tavaks öösiti Vikerraadio öömuusika ajal Läti lainele lülituda. Iseäranis Latvijas Radio esimesel kanalil on öisel ajal piisavalt jutusaateid, mis aitavad kõrval läti keele kõlaga ära harjuda.

Et aga projekt veidi hoogu ja kiirust juurde võtaks, oleks mul praegu kirjalikke abimaterjale vaja. Vana ja ära proovitud meetod oleks muidugi sõdur Svejki juhtumisi maailmasõja päevil läti keeles lugeda kuid aeg pole veel selleks õige. Vaja oleks eeskätt midagi sõnaraamatu taolist ja seepeale veel üsna lihtsal tasemel kirjutisi sirvida.

Kui kellelgi on midagi sobivat vihjata, olen teabe eest äärmiselt tänulik. Eriti tore oleks veebis olevale materjalile viiteid saada, ent mõni trükkis tuleb mul kindlasti niikuinii soetada. Seega on vihjed mõlema kohta ühtlasi oodatud.

Sildid:

Marko Mohkelsson kirjutab Leonid Poljakovi ajaloo käsiraamatu ajendil ajaloo ümber kirjutamisest ja selle poolametlikust õnnestamisest. Kallutatud ajalookäsitlus ongi üks levinemaid propagandavahendeid läbi aegade. Seda tarvitavad kõige ohtramalt totalitaarsed reziimid, praegusel ajal eeskätt Venemaa.

Mul polnud sugugi Mihkelssoni postitus meeles, kui äsja YouTubest Läti kohta videoid otsisin ja polnud mul üldsegi kavas sellele viidata. Otsingutulemuste eesotsas on arvukad salvestused eurolauludest läbi aegade. Ja nendele järgneb kohe see rõvedus!

Pole ammu nii pea peale pööratud ajalookäsitlust tõe pähe kuulnud. Vastik, vastik, vastik, vastik, vastik!

Sildid: ,

Postimees vahendab Vene välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega töötamise osakonna direktori Aleksandr Tšepurini demagoogiat:

Liialdusteta, Läti ja Eesti kaasaegsed valitsused võivad pretendeerida sissekandele Guinnessi rekordite raamatus oma novaatorluse poolest massilise kodakondsusetuse probleemi tekitamisel, mille tulemusena on seal tekkinud ligi 600 000 niinimetatud mittekodanikku ehk teise, kolmanda sordi inimest.

See on unikaalne olukord oma hoolimatu suhtumise poolest alustpanevatesse inimõigustesse.

Eks igaüks vaatab olukorda oma enese mätta otsast. Guinnessi raamatu sissekandele pretendeerib siiski pigem Venemaa ise. Nimelt on Lätis ja Eestis elavatel kodakondsuseta isikutel sootuks paremad õigused kui vene kodanikel oma kodumaal.

Lätis ja Eestis näiteks ei mõrvata valitsuse vastu kriitilisi ajakirjanikke, ükskõik millisest rahvusest nad ka ei olegi. Lätist ja Eestist ei saadeta massiliselt suvalisi muulasi oma kodumaale, isegi Venemaale mitte. Võib-olla meeldiks Venemaale, kui nii tehtaks, mine sa tea. Või on Jupiteri ja härja jaoks siiski erinevad inimõigused?

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.