Larko peegel

Posts Tagged ‘google

Teadupärast ei Internetist saa mitte midagi kustutada. Kõik, mis veebiavarustesse üles laetud, jääbki sinna igaveseks, ehkki valdav enamus kasutajatest ei pruugi seda teada. Faili, näiteks pildi, omanik võib küll ise olla arvamusel, et vajutades kas või blogimootooris “delete”, on kõik läinud.

Tuhkagi pole, tutkit! Ehkki blogi kui  selline pole enam veebis nähtav, jääväd kõik sellega seonduvad failid elama  ja võivad hiljem üllatavates kohtades uuele elule ärgata. Sain selle kohta järjekordselt meeldetuletuse sirvides üht blogi, mida aegajalt loen.

Ühes sissekandes on autor (taas)avaldanud pildi, mille on enda sõnul netist tuvastanud. Kust täpselt, ei selgu, aga see pole ju miski probleem. Sellise asja annab muidugi väga lihtsalt selgeks teha.

Nüüd ei taha ma heale kaasblogijale (kes küll pigem poliitikast tuntud) mingeid etteheiteid teha. See on igaühe südametunnistuse asi, kuidas ta “veebist leitud” piltidega talitab. Juriidiliselt on asi muidugi veidi karmim, kuid viimastel aegadel olen selle koha pealt märksa sallivamaks saanud.

Üldine arvamus on siiski, et oleks viisakas võõra pildi kasutuse soovi korral küsida selleks omaniku nõusolekut ja kindlasti ka allikale viidata. Ei tea, kas antud juhul on omaniku nõusolek, mingit hüperlinki ma tekstis küll ei tuvasta. Eriti halvaks tooniks peetakse nn. kuumalingitamist (hot linking).

Ja nüüd tagasi sinna, kust ma alustasin. See pilt on nimelt algselt pärit ühest blogist, mida täna enam olemas ei ole. Omanik on selle ilmselt enda arust “kustutanud”, ent materjal, sealhulgas pildid, on ellu jäänud ja nüüd ilmub üks seal vedelev pilt  kuumalingi näol hoopis kuskil mujal.

Lõpetuseks veel, et kui tahate midagi blogist või mujalt (kas või Facebookist) eemaldada, ärge arvake, et piisab deletenupule vajutamisest. Mõnel puhul, näiteks ise hostitud blogi, saab pildid ja teised failid muidugi FTP’ga kustutada, kuid see veel paraku seda ei taga, et materjal veebist ära kaoks.

Populaarsete mootorite puhul (nagu näiteks Blogger või WordPress) on üsna kindel, et mitte miski pole kustunud. Ja iseäranis kindel on see Facebookis.

Sildid: ,

Welcome to EstoniaMul pole küll väga ilusaid pilte Eestist käepärast, kuid otsustasin sellegi poolest kaasa teha Kaupo Kalda algatatud kampaanias Welcome to Estonia. Võib-olla aitavad minu pildikesed kaasa veel koledamaid pildiotsingu eesotsast koomale tõugata. Lisaks saan siit hüperlinkide abil tõeliselt ilusaid pilte Google jaoks ahvatlevamaks teha.

Kaupo seletab ise oma algatuse tagamaid järgnevalt:

Kui toksida Google pildiotsingusse või tavalisse otsingusse “Welcome to Estonia” vaatab vastu üsna nukker vaatepilt. Google väitel otsitakse seda terminit 3600 korda kuus. Teema käis mõni aeg tagasi kõikjalt läbi. Ma ei tahaks siia pilti sellest panna, et mitte omakorda kaasa aidata 🙂 See-eest kutsusin sotsiaalmeedias – Facebookis, Twitteris ja foorumites – üles patriootlikke blogijaid, piltnikke ja otsimootorite optimeerimise spetsialiste Eesti mainet/märki natuke abistama – teeme väikse SEO-tuuningu ja püüame seda kuvandit veidi korrigeerida.

Alljärgnevad pildid asuvad serveris “Welcome to Estonia” -nimelises kaustas. Kõigil on alt-tägiks “Welcome to Estonia” ja sama hüüdlause kordub ka failinimedes. Kõik ikka selleks et Google tähelepanu kinni püüda 🙂

welcome to Estonia

Welcome to Estonia!

welcome to Estonia

Welcome to Estonia!

welcome to Estonia

Welcome to Estonia!

welcome to Estonia

Welcome to Estonia!

Kampaanias kaasa teevad Jaak Nilson, Veiko Jääger, Andres, Indrek Toom, Kristo, Urmet, Valmar, Olar Barndõk, Kaido, Avasilmi MTÜ, Margus, Indrek Maripuu, Toomas Mölder, Vaido, Martin, Romeo Koitmäe, Merli, Hannele, Aarne, BC jpt.

Nii ma ükskord kirjutasin aga selliseks mu kirjutise Google tõlkida tahtis. Autoriõiguse seaduses pidi olema midagi sellist sees, et autoril peab olema võimalus määrata, millisel kujul tema looming edastatakse.

Ma kohe ei taha, et mu blogisissekandeid nii viletsalt soome keelde tõlgitakse. Kas ma siis saan Google käest kohtu teel kahjutasu nõuda? Pole nemad ju mult küsinud nõusolekut eestikeelse sissekande soome keelde tõlkimiseks ja sellisele tõlkele poleks ma kohe kindlasti nõustunud.

Sildid:

Mul pole juba kolm või isegi neli aastat ORKUTi kasutajakontot. Selle sulgesin ammu enne kui ORKUT Google konto omanikele ilma kutseta avatuks sai. Mõne aja eest sai sinna siiski vaatluspostiks Punase Viinakuu Kolhoosi nimel profiil avatud.

Äsja käisin üle küllaltki pika aja seoses eelseisvate jõulupühadega ORKUTis veidi kolhoosiasja ajamas. Ütleme nii, et sisselogimise eesmärgiks oli Punase Viinakuu Kolhoosi sõpradele jõulukalendri saladuskatet pisut enneaegselt koomale tõmmata. See aga siinkohal tähtsust ei oma.

Ma peaaegu et kukusin toolilt maha tuvastades, et ORKUT soovitab mulle kui Punase Viinakuu Kolhoosile ise enese kui Larkoga sõbraks hakata. Kontrollisin üle, et mu kunagist ORKUTi kontot pole selles mõtes olemas, et ma sinna oma kunagise parooliga ilma kontot uuesti aktiveerimata sisse logida ei saa. Sellegi poolest aga on tühi profiilileht olemas. Ja mis veel rohkem, see lage profiil väidab, et ma olevat ka Larko olekus sisse logitud.

Proovisin siis ise enesega tsättima hakata. Ja ennäe, teises arvutis tuvastan, et Punase Viinakuu Kolhoosi ORKUTist läkitatud tsätisõnum laekub Larko GMaili postkasti! No muidugi on need Google kontod omavahel seotud, kuna aegajalt nende vahel post liigub.

Sõbrasoovitusi oli mul seal tegelikult mustmiljon. Need olid enamasti inimesed, kes aegajalt mu blogis kommenteerimas käivad ja ma ise vastavalt nende omas. Kuna kommentaaridest laekuvad meiliteated, oleme mõistagi üksteise kontaktilistides ja kuna mina kui Larko ise enese kui Punase Viinakuu Kolhoosi listis olen, soovitati siis neid Larko kontakte Punase Viinakuu Kolhoosile, kuigi ma Larko olekus ORKUTi liige ei ole ja olen sealt juba ammu välja astunud.

Siin muidugi midagi ohtlikku ei juhtunud, kuid imestama ikka ajab, kuidas Google oma erinevate teenuste kasutajate kontaktiandmetega nii kergekäeliselt ringi käib. Kindlasti leidub privaatsuse määrustes paragrahv, mille alusel saab JOKKile pretendeerida, kuid minu arust see päris õige asi ei ole. Et juba GMaili ja ORKUTi kasutajate kontaktid ja sisselogimisandmed on ilmselt ühte andmebaasi kantud, on vast kõigest aja küsimus, et samuti tehakse ka näiteks Bloggeri, Picasa, YouTube, AdSense, Analyticsi jt. Google teenustega.

Siis pole kõik veebikasutajad üle maailma enam üksteisest kuue sammu kaugusel vaid kõik ühe lüliga omavahel seotud.

Sildid: ,

Väljamaa meedia teeb teatavaks, et keegi Britney Spears olevat Yahoo otsingutes Barack Obamast populaarsuses mööda läinud. Barack Obamat teavad kõik aga kesse Britney Spears selline on? Ja kas keegi tõesti veel Yahoo otsingut kasutab?

Kui ma nüüd Britney Spearsi selle õige otsingumootori sisse toksiksin, saaksin kindlasti tema kohta nii mõndagi teada. Kui jaksaks need ligi 100 miljonit linki läbi klõpsata, teaksin kindlasti, kes Britney Spears on. Obamat pole vaja guugeldadagi, kuigi tema kohta 119 miljonit linki leiaks.

Britney nimi tuleb aegajalt ette kui veebiavarustes sihitult eksleb, ent mul on seni õnnestunud tema kohta harimatuks jääda. Ei leia ka, et oleksin millestki väga olulisest teadmisest ilma jäänud. Võib-olla ongi ta just selline meelelahutuslik meediamull, ilma kelleta väljaanded ei saaks reklaamipinda müüa.

Sellega käiks üsna hästi kokku, et just Yahoo populaarsuse pingereas säärane muudatus aset leiab. Mulle seondub Yahoo igasuguse meelelahutusliku sisuga ja Google kõige töise ja asjaliku. Ausalt öeldes oli mul juba meelest läinud, et Yahool ka otsingumootor on.

Seetõttu oli mulle suureks üllatuseks, et soliidsed briti väljaanded Yahoo pingereale nii palju tähelepanu pööravad. Peaaegu et tekib tahtmine BBC ja Guardiani RSS-vood Google Readerist eemaldada.

Eile avati endiste Google ja IBM palgaliste eesvedamisel uus otsingumootor Cuil, mille arendajad lubavad Googlele kui turuliidrile rinda pista. Vähemalt kasutajaliides jätab ennast üsna segava mulje. Seal kus Google otsingutulemused hästi kompaktselt edastab, levitab Cuil need kolmes kolumnis ekraanile, mis vähemalt minu silmis raskendab tulemuste relevantsuse ja allikate usaldusväärsuse hindamist.

Google’i algoritm põhineb teadupärast otsitud lehekülje viidatavusele teistelt saitidelt. Cuil aga pretendeerib relevantsuse hindamisele lehekülje sisu alusel. Vähemalt kaks saksa blogijat (Thomas ja StoiBär) sellega mitte kuidagi nõustuda ei saa: kumbki katsus oma enese blogi cuilitada, ent vastu vaatas neid peamiselt minu blogi viited nende omadele. Thomas läks isegi nii kaugele, et poolenisti naljaga tegi ettepaneku Cuil Larko Searchiks ümber nimetada.

Maailma suurimaks otsingumootoriks ennast nimetavale saidile pole kindlasti auks, et server avapäeval korduvalt suure koormuse tõttu kinni jooksis:

Vähemalt esicuilimise järel ei tule mul pähegi vana hea Googlet uustulnuka vastu välja vahetada. Kordub vana tõde: seda pole vaja ära parandada, mis katki ei ole.

Eesti spämm

Posted on: 15 06 2008

Eilses Tehnokrati saates oli teemaks spämm. Väga huvitava arutelu käigus selgus, et mittesoovitud reklaamisaadetiseid reguleeritakse kolmes või veel rohkemaski Eestis kehtivas seaduses, mille koosmõjul pole riigil õnnestunud selgesõnaliselt üle võtta ja rakendada vastavate ülemuslike Euroliidu direktiivide eesmärki. Õiguskantsleriameti, valdkonda reguleeriva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja veel ehk mõnede ametiasutuste vahel käib juba tükk aega vaikselt arutelu, kuidas direktiivide rakendamist seadustes tõhustada.

Juhtumisi laekus mulle eile ühelt Eestis registreeritud firmalt ee-domeeni alt saadetud spämmikiri enne kui eilse saate teemast teadlik olin. Olnuks mul Petsi teemast aimu, oleksin ehk antud kirja alles hoidnud ja hakanud huvi tundma, kunas ja kus kohas ma nende arvates olen oma nõusoleku enese spämmimiseks andnud. Nüüd ei hakanudki neilt küsima, millise seaduse alusel nad soovivad mult kohtuhagi või avalduse väärteo kohta kaela saada, sest mul oli lihtsalt vaja probleem lahendada.

Lahendatav probleem seisnes selles, et postkastis oli kiri, mida ma seal näha ei soovinud ega soovi ühtegi kirja enam kunagi elus samalt firmalt saada. Lahendus väga lihtne: panin linnukese vastavasse kastisse ja vajutasin GMaili nupule “Report spam”. Kaks sekundit ja oli mure kaelast ära. Töötab eranditult: enda teada pole mulle üle nelja aasta jooksul ühtegi olulist kirja sellepärast laekumata jäänud, et GMaili spämmifilter ta ära söi. Spämmikirju aga jõuab mu kastisse äärmiselt harva, olgu nad millises keeles tahes.

Tõe huvides on mul eestikeelseid spämmikirju silma sattunud äärmisestki harvem. Peale ingliskeelsete on spämmikastis enamasti hiina- ja venekeelseid läkitusi ja viimasel ajal järjest sagedamini rumeeniakeelseid. Igaüks nendest on sel juhul sama kiuslik kui Google filter teda ära ei filtreeri kuid äärmiselt harva pean ma üldse kogu teemaga tegelema. Eks peale nelja aasta järjekindel spämmivastane töö on minu puhul vilja kandnud.

Kõige parem oleks muidugi kui igasugused seadused ja direktiivid oleksid võimalikult suures mahus päriseluga kooskõlas. Vaevalt siiski saavad Europarlament ja Riigikogu kamandada kodanikke GMaili kasutama, isegi mitte e-postiteenuse osutajaid Google spämmifiltereid pruukima. Kuidagi tuleb vast direktiivide ja seaduste omavaheline lonkamine likvideerida, kuid mina kavatsen oma järjest väiksemaks jääva probleemi päriselus edaspidigi Google lahkel kaasabil lahendada.

Gerd Tarand kirjutab piirangutest Google reklaamis. Et Gerdi spämmifilter mu kommentaari nahka õgis, edastan selle siin samas:

Ei tea. Kui ma peaksin oma blogis kirjutama: “Gerd Tarand on *vali ise meelepärane solvang*”, kajastab Google seda mõnuga kuid pole nõus vastavat sõnumit raha eest edastama. Kui nad aga hakaksid Sinu ja teiste au ja väärikust ka otsingutulemustes kaitsma, peaksid vast peagi oma tegevuse hoopis peatama. Muideks, Saksamaal on Google vastu just sel teemal kohut käidud.

Edit: Näe, Gerd on mu kommentaari üles leidnud. Millegipärast mind mõned spämmifiltrid ei armasta. Enamasti on need ise hostitud WordPress-blogide omad, kus Akismet kasutusel.

Sildid:

Abisööt

Posted on: 31 07 2007

Pets püüab Google tähelepanu kinni linkides oma prepressi-koolituste vikile Prepress 101. Tulen talle appi ja panen käesoleva abisöödaks.

Kristjan kirjutab Google teenustest, mida igapäevses veebipruukimises hästi asendada ei saaks. Ise olen samuti väga paadunud Google teenuste kasutaja. Kui need üle öö ära kaoksid, oleksin Internetis täitsa hukas. Ei suudagi Kristjani moodi kolme tähtsaimat nimetada. Samuti on meie rõhuasetustes väikseid erinevusi tuvastada.

Ise otsing on täitsa elementaarne. Kristjani kombel kasutan minagi Tulirebase veebilehitsejat, kus Google otsing oletuslikult lehe otsas paremal olemas. Mõnel üksikul puhul võin otsingu Neti.ee juurde sisestada kui on vaja eestikeelseid tulemusi ja ei viitsi Google täpsustatud otsingu parameetridega mässata. Blogipostitusi otsin ka teinekord Technoratist. Arvestatavalt 98,97 % mu otsingutest toimub siiski Google keskkonnas.

GMail on mu ainus operatiivselt töötav e-postivahend. Thunderbird peab mul pidevalt kolmel GMaili postkastil silma peal. Lisaks külastab GMaili POP mu kaste larko.org’is ja hot.ee’s, tühjendab need ja sorteerib arvuka rämpsposti ära. Otsingud arhiveeritud posti seas on täitsa asendamatud. Aegajalt tsätin ka GMaili kliendi vahendusel oma sõbradega.

Google Reader on mul pidevalt ühes tabis avatud, see on suisa lehitseja avaleheks. Hetkel käib mul seal 124 voogu, millest umbes 100 blogidest ja ülejäänud peamiselt meediaväljaannetest. Reader asendab suures osas lehitseja kirjamärke. Erinevatest kaustadest tekitan omaette voogusid, millele põhinevad näiteks mu dünaamilised blogirullid ja enese värskeimate postituste voog.

Mälu on mul üldjuhul hea kuid paratamatult lühikene. Sestap ei saaks ma mitte kuidagi Google’i kalendrit asendada. See annab mulle GMaili ja Thunderbirdi vahendusel pidevalt märku kui mõni oluline tähtaeg kätte jõüab. Ürituste korraldamisel on kutse saatmine ja vastuste haldamine üsna rakendatav tööriist. Kalendrisse on mul tellitud Soome ja Eesti riigipühad ja Eesti rahvakalendri tähtpäevad koos selgitustega.

Asendamatuks tuleb arvata ka Google kaardid ja Google Earth. Hakkama saaks küll ilma nendetagi kuid nad aitavad maailma silmapäraselt käätesaadavamaks kujundamisel oluliselt kaasa. Ükski teine teenus ei suudaks ligilähedaseltki sama kasulik mulle olla.

Asendamatu luksuse hulka loen ka Google Analyticsi. See pakub kordades rohkem kui mul tegelikult vaja oleks, ent teeb seda paremini kui ükski teine teenus vastavatel tingimustel suudaks. Analyticsit täiendab juba tükk aega suurepäraselt Eesti ja Läti keskkonnas kättesaadav GMetrix.

Erinevalt Kristjanist ei liigitaks YouTube’i päris asendamatuks teenuseks. Tõsi küll, videoid leiab sealt vaatamiseks rohkem kui mujalt, turuliidri seisundist tulenevalt muidugi. Samas on just seesamune populaarsus antud teenuse needuseks: täpiotsinguid on keeruline teha, sest need annavad alati väga palju müra kätte. Samas aga komistab teinekord täitsa kogematagi mõne pärli otsa, mida algselt ei otsinudki.

YouTube’il aga on sama hästi või pareminigi töötavaid konkurrente. Samuti Google teenus Google Video on nendest üks, otsingutel leian sageli paremini seda mida leida tahan. Üleslaadimisel kasutan järjest rohkem Daily Motionit, mille üleslaadimise kiirus teeb Tube’ile mõnusalt silmad ette. Kolmele suurele lisandub järjest rohkem väiksemaid konkurrente juurde, näiteks seesinane vastselt käivitunud (ja seetõttu veel veidi toores) portaal, kuhu ise eile paar linti üles tõmbasin toetamaks oma sõbra algatust.

Olen Kristjaniga nõus, et Yahoot ei tasu Googlega võrreldagi. Ise kasutan mõne isiklikku laadi projekti tarvis üksikuid Yahooga seonduvaid teenuseid, kuid neid saaksin vabalt kas Google või kellegi teise pakutud teenustega asendada. Yahoo on tubli küll kuid ei suuda end tõenäoliselt mitte kunagi minu juures sama asendamatuks teha kui seda Google juba ammu on.

Oliveril on väga kasulik vihje selle kohta, kuidas saab kasutades GMaili POP teenust teistes (st. googlivälistes) kohtades asuvate e-postiteenuste meiliserveritelt kirju lugeda ja GMaili postkastisse tuua. Ise olin sellest küll põgusalt lugenud, kuid mitte ei jaksanud üksikasjadesse süveneda. Praegu olen seda ligi ööpäeva aega proovinud ja pean tunnistama et mitu probleemi sai korraga lahendatud.

Olen GMaili esimese põlvkonna kasutaja ehk siis nende hulgas, keda Google kohe esimestel nädalatel ise lahkelt sinna kutsus. Enne seda kasutasin põhiliselt kahes kohas asuvat meiliteenust, nimelt larko.org ja hot.ee. Mõlemad kontod on mul tänaseni alles, ent erilist kasu pole nendest paraku, sest postkastid kipuvad üsna ruttu spämmiga ummistuma. Paraku on mõnedel inimestel need mu ammused meiliaadressid alles ja aegajalt laekub sinna isegi tähtsat posti.

Selleks et üksikud tähtsad kirjad spämmi seest üles leida, olen seni pidanud regulaarselt mõlemale kontole webmaili läbi sisse logima et need kinni ei risustuks. Kuna kummaski kohas spämmifiltrid eriti tõhusalt ei tööta, pole tahtnud lubada oma meilikliendil sealt midagi alla tõmmata. Sel juhul oleks kohatu hulk rämpsposti mu kõvaketast risustamas.

Nüüd aga loeb ja tühjendab GMail mõlemad inboksid ilma et ma peaksin ise lillegi liigutama. Ja mis kõige ilusam, GMaili filtrid kammivad posti läbi ning suunavad rämpsu spämmikaustasse edasi. Minu Äikeselind aga tõmbab puhastatud posti alla. Seega saan asjalikud kirjad koheselt kätte ja võin nendele vastavalt vajadusele õigeaegselt reageerida. Mõlema konto lasen GMailil vastava lipuga märgistada, et oleks kergem silma peal hoida kes kuhu mulle kirjutanud.

Esimesel päeval on peamiselt hot.ee poolt mõni üksik rämpskiri minuni jõudnud, kuid nendest saan ma peagi lahti, sest olen need koheselt GMailis spämmiks märgistanud. Kokkuvõtes siiski rämps mind enam ei häiri, kastid kunagi täis ei saa ja ise ei pea selleks mitte midagi ette võtma. Seega julgen jälle posti aadressidel larko[ät]larko.org ning larko[ät]hot.ee vastu võtta.

Tänud Oliverile meelde tuletamast!

Sildid: , ,

Läbi lillede

Posted on: 30 06 2007

Nooremad lugejad vist ise ei mäleta, kuid on ehk sellest kuulnud, kuidas vene ajal ei saanud päris otsekoheselt öelda, mis parasjagu südamel. Minu ealised ja vanemad, võib-olla mõned nooremadki, teavad seda väga hästi, kuidas tuli tegelik sõnum kuskile ridade vahele peitu poetada. Käesolev postitus ongi just selline, kus asja sisu öeldakse läbi lillede.

Google on suurepärane ettevõte. Seda ütlen täitsa siiralt, ise nii mõnegi Google tasuta teenuse kasutaja. Ilma Googleta ei kujuta hästi ette, kuidas oma igapäevaelu korraldaks.

Teadupärast pole tegemist üksnes otsingumootoriga. Mu post, RSS-vood, mõni üksik ajaveeb, kalender ja ei mäletagi mis veel peale nende eksisteerivad tänu Googlele. Ilma Googleta poleks mind üldse olemas.

Google võimaldab veebisaidi omanikul, blogijal kaasa arvatud, lasta soovi korral oma saidil kontekstisse haakuvaid kaubanduslikke teateid diskreetselt edastada. Google ise edastab neid samu oma teenuste kasutajatele.

Ma pole mitmel erineval põhjusel oma blogides lubanud Googlel reklaami näidata. Teenusekasutajana on mu silm immuunseks saanud. Ei pane neid reklaame tähelegi. Samas tean, et nii mõnelegi toredale ajaveebnikule tähendab kõnealuse reklaami olemasolu arvestatavat sissetulekut.

Reklaami edastava blogija jaoks on tema Google ranking üleoluline. Selleks et hea ranking saada tuleb mitu aastat väsimatult blogida. Kui ranking äkitsalt ennast sõltumata põhjustel langeb, on seda kohe ka rahakotis tunda.

Eriti kurb võiks olla asjaolu, et keegi poolkriminaalne veebitegelinski katsub blogijalt tema domeeni üle võtta just antud domeeni hea maine ja rankingu pärast. Kui aga see ei õnnestu, saadetakse Googlele põhjendamatu kaebus nagu oleks antud blogis seadustega vastuolus olevat alealiste suguelu puudutavat materjali. Nõnda talitati ka vene ajal; saadeti pahatahtlik, kusjuures sageli anonüümne, koputuskiri sinna kuhu vaja.

Google määruste alusel ei saa ma kedagi üles kutsuda ühelgi konkreetsel veebisaidil olevatele reklaamilinkidele klikima. See oleks äärmiselt ebaeetiline. Eks igaüks oma enese tarkuses ja veebihügieeni nõuetele vastavalt otsustab, kuhu oma hiirel hammustada lubab.

Siinkohal tahaks ehk kontekstiväliselt nimetada oma head sõbra Saksamaal Heidelbergi lähistel. Peter Wilhelm on kirjanik ja ajakirjanik, kelle blogis saab nalja nabani kui võtab vaevaks seda regulaarselt lugeda. Paremat satiiri ning puhtamat saksa keelt annab veebis tikutulega otsida. 🙂

Sildid:

Tahtsin siin avaldada kaks tsitaati Jeff Jarvisi postitusest kuid ei saa, sest tänä on emakeele päev. Põhimõtteliselt ei postita ma siinkohal täna ühtegi muukeelset sõna. Loetagu siis need mu ingliskeelsest ajaveebist.

Sildid: ,

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.