Larko peegel

Posts Tagged ‘e-post

Sysprint tänab mind hinnapäringu esitamise eest ja lubab sellele esimesel võimalusel vastata. Hea küll, aga paraku pole ma Sysprindi käest nende hindade kohta mitte midagi pärinud. Ei kavatsegi küsida, kuna mul prinditeenuse järele mingit vajadust ei ole.

Ma loodan, et tegemist on inimliku eksitusega. Ei tahaks hästi uskuda, et niivõrd soliidne firma lihtlabase spämmiga tegeleb.

Sildid:

Saadab mulle oma spämmikirja keegi AG Catering, kes oma suupisteid domeenil tasty.ee turustab. Kirja lõpus pakutakse opt-outi võimalust: “Käesolev kiri on saadetud teile heas usus, et see võiks teile huvi pakkuda. Juhul, kui te ei soovi Tasty.ee uudiskirja edaspidi saada, siis klikkige SIIN.” (Hüperlink eemaldatud.)

Paraku pole Eestis kehtivates seadustes “heas usus” spämmimist ette nähtud. Minu isiklikule meiliaadressile tohib äripakkumisi saata ainult mu eelneva nõusoleku alusel ehk kehtib opt-in, mitte passivne opt-outiga nõusolek. Kõigile hea usuga ettevõtjatele olgu juba etteruttavalt öeldud, et mult on väga raske turunduskirjade vastuvõtmisele nõusolekut saada.

Eks ma ise ka heas usus tegutsen. Usun nimelt kaljukindlalt, et ei taha tasty.ee ja AG Cateringu kirju enam kunagi oma postkastis ihusilmaga näha. Sestap panin need GMaili spämmifiltri alla.

Sildid:

Selle probleemi olen küll vähemalt üks kord varem edukalt lahendanud, kuid paraku tookord lahendust üles ei märgistanud. Kuidas ikkagi saab Thunderbirdi postkastile selgeks teha, et ma tahan kellaaegu 24-tundistes tsüklides näha, mitte aga AM ja PM 12 tunni tsüklides? Silm ei seleta ega pea jaga, et niisugust valikut oleks kusagil teha ja config editoris ka ei leia midagi, millega saaks seadistust muuta.

Probleem ilmnes üleminekul Ubuntu 10.4:lt versioonile 10.10. Muidugi pisiasi, aga ärritab silma sellegi poolest.

Igavene au ja kiitus, kui keegi saab mind aidata.

Üleeile sain oma ID-kaardi kätte ja olen seda juba kahel korral kasutanud. Eile tõestasin sellega, kes ma olen ja täna pruukisin seda esmakordselt elektrooniliselt. Tegin endale isikukood@eesti.ee postaadressi ja saatsin sealt esimese kirja välja ning lubasin vastuvõtjal (üks tuntud e-evangelist 🙂 ) mulle kirju saata.

Üldiselt on ametliku e-postiaadressi pakkumine hea idee, sest võimaldab see oma ametlike asju meili teel nõnda ajada, et su isiksusest ei tohiks kahtlust tekkida. Kasutajaliides muidugi on see, mis ta on (tahtsime kõige paremat aga jne), eks ta selline riigiasutuse kujuline on. Navigeerimine on isegi mulle kui staazikale veebikasutajale kohati arusaamatu.

Vaikimisi lubatakse mulle posti läkitada mõningatel riigiasutustel ja ise pean juurde lisama need aadressid, kelle kirjad luban oma Gmailikastisse edastada. Sellest aga üks küsimus.

Peeter Marveti eesti.ee-aadressi lisamine oli mõistagi käkkitegu. Aga kui ma näiteks tahaksin rohelist tuld anda Paldiski linnavalitsusele, kas ma siis pean kõik paldiski.ee all paiknevad aadressid välja uurima ja ükshaaval sisse tippima? Lihtsam oleks kogu domeen @paldiski.ee korraga ausaks tunnistada. Ei ole ju nii, et ma linnapealt kirju tahan aga abilinnapealt mitte.

Ega mul antud aadressi pruukimisele esialgu suurt vajadust ei ole, küll aga mõnedele teistele e-riigi teenustele. Eks ma neid tasakesi uurin ja puurin ja teinekord ehk siinsamas veebiruumis ka kommenteerin. Igatahes on see asjandus nüüd selgeks õpitud, milleks ID-kaarti kasutada saab.

Sildid: ,

Laekus mulle Spa Paradiisilt e-kiri, mida mul on “alust käsitleda soovimatu pakkumise, kommertsteadaande ehk lihtsamalt spämmina“. Kursiiviga märgistet väljend pärineb Peeter Marveti meisterdatud standardivastuselt spämmikirjadele, mille värskendatud versioon on Indreku juures. Arvasin heaks pöörduda viidatud tekstiga Spa Paradiisi poole aadressile spaparadiis@gmail.com pärimaks kas ettevõte soovib, et nende vastu kohtuhagi Võlausaldusseaduse või Infoühiskonna seaduse alusel esitan.

Aga ennäe, torkas mulle silma, et firma kasutab oma spämmi laiali läkitamiseks e-postiaadressit spaparadiis@gmail.com. Kaaludes oma alternatiive otsustasin kohtukulli vaevast säästa ja selle asemel teavitasin GMailile, et mulle aadressilt spaparadiis@gmail.com spämmi saadetud.

Kuna spämmirobotid teadupärast kasutavad meiliaadresside leidmiseks veebiämblikuid, panen kaasblogijatele südamele, et nemad oma ajaveebides aaressit spaparadiis@gmail.com ei nimetaks. Eriti mittesoovitatav on aadressit spaparadiis@gmail.com nimetada tägiga spämm märgistatud sissekannetes. Vastasel juhul võiks aadress spaparadiis@gmail.com enne oma Google poolset sulgemist kujuneda mitte ainult spämmi läkitajaks vaid seepeale ühtlasi spämmilaviini vastuvõtjaks.

Kui käesolevat sissekannet juhuslikult loeb keegi Spa Paradiisi (kelle aadressit spaparadiis@gmail.com ei soovita blogides seoses spämmiga nimetada) asjapulk, võtku teadmiseks, et juhul kui mul kunagi peaks olema soov firma tegevusvaldkonna teenuseid pruukida, otsin neid täitsa kindlasti kusagilt mujalt.

Sildid: ,

Ei tea kas Nokia tõesti arvab, et firma kõrgelt haritud insenerid oleksid nii rumalad, et kasutaksid ärisaladuste lekitamiseks töökoha e-posti kui nad tööstusspionaažiga tegelevad. Hiljemalt Lex Nokia vastuvõtmisel peaks isegi kõige aeglasema mõttetegevusega nohik aru saama, et see on kõige kindlam viis vahele jääda. Miks siis on õigus töötajate e-postiliiklust jälgida Nokia jaoks nii tähtis, et ähvardatakse selle läbi kukkumisel Soomest ära kolida?

Lex Nokia puhul ei häiri mind just see, et tööandjale antakse võimalus tööalase postkasti nuhkimiseks. Peaks igaühele juba niigi selge olema, et tööandja e-posti kasutatakse just nimelt tööasjade ajamiseks, isiklik suhtlemine aga tuleb isiklikule meiliaadressile suunata, mille nuhkimiseks ei tohi voli olla kellelgi. Paraku on Nokia seadus sedavõrd ähmaselt sõnastatud, et seda võib kõige halvema tahtmise juures tõlgendada nõnda, et seadusega lubataks just isikliku posti jälgimine ja mitte ainult tööandjatele vaid ka tervele hulgale teisi asjapulki. Elukogemus aga on korduvalt näidanud, et juhul kui võimaldatakse õigussätte pahatahtlik tõlgendamine, keegi seda kindlasti ka ära kasutab ja seda viisil, mis ei pruugi seaduse autorite eesmärgiks ollagi.

Kui siis Nokial pole kurja kavatsust nuhksdeadust kuritarvitada, jääb ikka rippuma küsimus, miks see firma jaoks nii kuradi tähtis on? Või äkki kasutatakse e-postiseadust vaid ettekäändeks, mille abil tahetakse soomlastele Nokia tähtsust meelde tuletada? Keegi siin peab kedagi lolliks, kuid pole päris kindel, keda.

Sildid: ,

Eesti spämm

Posted on: 15 06 2008

Eilses Tehnokrati saates oli teemaks spämm. Väga huvitava arutelu käigus selgus, et mittesoovitud reklaamisaadetiseid reguleeritakse kolmes või veel rohkemaski Eestis kehtivas seaduses, mille koosmõjul pole riigil õnnestunud selgesõnaliselt üle võtta ja rakendada vastavate ülemuslike Euroliidu direktiivide eesmärki. Õiguskantsleriameti, valdkonda reguleeriva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja veel ehk mõnede ametiasutuste vahel käib juba tükk aega vaikselt arutelu, kuidas direktiivide rakendamist seadustes tõhustada.

Juhtumisi laekus mulle eile ühelt Eestis registreeritud firmalt ee-domeeni alt saadetud spämmikiri enne kui eilse saate teemast teadlik olin. Olnuks mul Petsi teemast aimu, oleksin ehk antud kirja alles hoidnud ja hakanud huvi tundma, kunas ja kus kohas ma nende arvates olen oma nõusoleku enese spämmimiseks andnud. Nüüd ei hakanudki neilt küsima, millise seaduse alusel nad soovivad mult kohtuhagi või avalduse väärteo kohta kaela saada, sest mul oli lihtsalt vaja probleem lahendada.

Lahendatav probleem seisnes selles, et postkastis oli kiri, mida ma seal näha ei soovinud ega soovi ühtegi kirja enam kunagi elus samalt firmalt saada. Lahendus väga lihtne: panin linnukese vastavasse kastisse ja vajutasin GMaili nupule “Report spam”. Kaks sekundit ja oli mure kaelast ära. Töötab eranditult: enda teada pole mulle üle nelja aasta jooksul ühtegi olulist kirja sellepärast laekumata jäänud, et GMaili spämmifilter ta ära söi. Spämmikirju aga jõuab mu kastisse äärmiselt harva, olgu nad millises keeles tahes.

Tõe huvides on mul eestikeelseid spämmikirju silma sattunud äärmisestki harvem. Peale ingliskeelsete on spämmikastis enamasti hiina- ja venekeelseid läkitusi ja viimasel ajal järjest sagedamini rumeeniakeelseid. Igaüks nendest on sel juhul sama kiuslik kui Google filter teda ära ei filtreeri kuid äärmiselt harva pean ma üldse kogu teemaga tegelema. Eks peale nelja aasta järjekindel spämmivastane töö on minu puhul vilja kandnud.

Kõige parem oleks muidugi kui igasugused seadused ja direktiivid oleksid võimalikult suures mahus päriseluga kooskõlas. Vaevalt siiski saavad Europarlament ja Riigikogu kamandada kodanikke GMaili kasutama, isegi mitte e-postiteenuse osutajaid Google spämmifiltereid pruukima. Kuidagi tuleb vast direktiivide ja seaduste omavaheline lonkamine likvideerida, kuid mina kavatsen oma järjest väiksemaks jääva probleemi päriselus edaspidigi Google lahkel kaasabil lahendada.

Laekus mulle täna selline spämmikiri:

Tere,

Pakkume Teile dünaamiline koduleht hinnaga 3500 krooni (Tavahind: 5500 krooni). Pakkumine kehtib kuu jooksul.

Tervitades,

New design 2008
newdesign2008@hot.ee

Kirja päis näeb niimoodi välja:

From: – Mon Apr 7 11:37:46 2008
X-Account-Key: account2
X-UIDL: GmailId11927db88a64a322
X-Mozilla-Status: 0001
X-Mozilla-Status2: 00000000
X-Mozilla-Keys:
Delivered-To: onularko@gmail.com
Received: by 10.114.241.1 with SMTP id o1cs348578wah; Mon, 7 Apr 2008 01:34:09 -0700 (PDT)
Received: by 10.100.211.8 with SMTP id j8mr384886ang.11.1207557248482; Mon, 07 Apr 2008 01:34:08 -0700 (PDT)
Received-SPF: softfail (google.com: domain of transitioning newdesign2008@hot.ee does not designate 88.196.174.142 as permitted sender) client-ip=88.196.174.142;
Received: by 10.126.190.30 with POP3 id n30mf467468elf.6; Mon, 07 Apr 2008 01:34:08 -0700 (PDT)
X-Gmail-Fetch-Info: larko@hot.ee 3 mail.hot.ee 110 larko
Return-Path: <newdesign2008@hot.ee>
Received: from MXR-6.estpak.ee ([10.3.0.25]) by mh3-5 (Cyrus v2.2.13-Debian-2.2.13-10) with LMTPA; Mon, 07 Apr 2008 10:48:35 +0300
X-Sieve: CMU Sieve 2.2
Received: from localhost (localhost [127.0.0.1]) by MXR-6.estpak.ee (Postfix) with ESMTP id E9BBD499FAB for <larko@hot.ee>; Mon, 7 Apr 2008 10:48:37 +0300 (EEST)
X-Virus-Scanned: amavisd-new at Relay6.estpak.ee
Received: from mail.hot.ee ([127.0.0.1]) by localhost (MXR-9.estpak.ee [127.0.0.1]) (amavisd-new, port 10024) with ESMTP id ibRAtPIKR5d4 for <larko@hot.ee>; Mon, 7 Apr 2008 10:48:37 +0300 (EEST)
Received: from Relayhost2.neti.ee (Relayhost2 [88.196.174.142]) by MXR-6.estpak.ee (Postfix) with ESMTP id A8D6B499F91 for <larko@hot.ee>; Mon, 7 Apr 2008 10:48:37 +0300 (EEST)
Received: from ubr1-201-168.tartu.stv.ee (ubr1-201-133.ubr.tartu.stv.ee [85.196.201.133]) by Relayhost2.neti.ee (Postfix) with SMTP id 414401F86CF for <larko@hot.ee>; Mon, 7 Apr 2008 10:48:31 +0300 (EEST)
From: newdesign2008@hot.ee <newdesign2008@hot.ee>
To: larko <larko@hot.ee>
Subject: Pakkumine Teie jaoks.
Date: Mon, 7 Apr 2008 10:48:29 +0300
Organization: New Design 2008
MIME-Version: 1.0
Content-Type: multipart/alternative; boundary=”—-=_NextPart_000_0000_01C6527E.AE8904D0″
Message-Id: <20080407074832.414401F86CF@Relayhost2.neti.ee>


Sisu ja päritolu poolt sarnaneb rämpssaadetis sellega, millest detsembrikuul kirjutas Dukelupus, kuigi läkituse vahendustee on veidi teistsugune. Inflatsioon on muidugi vahepeal aset leidnud, sest mitte millegi eest küsitakse praegu rohkem pappi kui tookord.

Ei viitsinud vastata Petsi standardähvardusega. Küll aga edastasin kirja ja päise aadressile abuse@hot.ee koos omapoolse küsimusega, et järsku on hot.ee konto kasutamine rämpsposti läkitamiseks vahepeal lubatuks saanud. Eelmine kord kui ma võtsin vaevaks kasutajatingimustele pilgu visata, oli see mu mäletamist mööda rängelt keelatud, kusjuures lubati sellisel puhul kasutajakonto sulgeda.

Sildid:

Marek kurdab, et uue riistapuu kasutusele võtmine põhjustab kontaktiandmete kadumist. Ise olen viimase aasta jooksul kaks uut arvutit soetanud kuid mul on asi ikka valutult läinud. Isegi ei võtnud vaevaks kontaktiandmete faili vanast Thunderbirdist serverile üles laadida.

Skype kontaktide pärast muretseda ei pruugi, sest need on ikka veebis. Samuti on e-postiga, sest minu meilindus käib täienisti GMaili läbi ehk saan kõik aadressid sealt kätte. Kui kellelegi kirjutama pean, salvestub aadress Thunderbirdis automaagiliselt. Kõik taastub aegamööda ise enesest ja kui ma kellelegi üle aasta või pikemagi aja kirjutanud pole, ei ole vast selle inimese andmetel mu aadressiraamatus asjagi. Pealegi saan vajadusel andmed ikka GMailist kätte.

Üldiselt tuleb ikka kasuks, et igast andmebaasist on vähemalt üks varukoopia. Kõige parem oleks kui nendest üks oleks veebipõhine ja teine kohalikus andmekandjas. GMaili ja Thunderbirdi koostöös töötab asi enam vähem eesmärgipäraselt. Need kaks andmebaasi on igal suvalisel ajal omavahel enam vähem kooskõlas.

Probleeme võivad tekitada olukorrad, kus üks või teine veebiteenus on kättesaamatu nagu juhtus hiljuti Skypega. Skypekõnesid poleks saanudki helistada kuna enamus kontaktidest polnud sisse loginud. Mul aga on ridamisi ka selliseid kontakte, kellele helistan Skype Out kõnesid. Antud juhul taastus see osa Skypest kõige kiiremini kuid põhimõtteliselt oleks vast kasulik kui saaks oma Skypekontaktid kuidagi alla laadida. Minu teada sellist võimalust aga ei ole. Skype Outi puhul peaks selline alla tõmbamise rakendus näitama nii inimese või asutuse nime kui ka telefoninumbrit.

Meilinduse puhul võib teinekord kasuks tulla ka ise meilide alla laadimine varukoopia mõttes. Tükk aega tagasi kirjutas sel teemal fou roux kuigi tema fookus oli pigem selles kuidas kindlustada ennast GMaili konto varastamise vastu. Mul on oma peamisel Google kontol vanu meile kokku 482 mega ulatuses ning kahel muul kontol vastavalt 30 ja 99 mega.

Oma läpakale ei pea otstarbekaks kõiki neid vanu meile alla tõmmata, sest süleraali Thunderbirdi kasutan operatiivselt, st et inboxis on ainult vastamata kirjad ja sellised mille puhul pean endale midagi meelde tuletama. Ent enne läpaka soetamist oli mul lauaarvuti Thunderbird sama eesmärgi jaoks olemas ja pole seda raalilt seni eemaldanud. Võiksin siis väga hästi sinna kõigilt kolmelt kontolt meilide komplektid alla laadida ja olekski varukoopiad olemas ilma et need operatiivmeilindust segaksid.

Üldiselt pole mul kombeks midagi olulist kõvakettal hoida. Kõik failid tõmban üles vähemalt ühele veebiserverile, iseäranis tähtsad kahele või isegi kolmele. Need omakorda teevad kasutajate andmetest korralikud varukoopiad nagu teevad ka kõik blogihostijad, kus ma oma ajaveebe pean. Sellesinase ajaveebi kõik postitused on pealegi juba eelmise aasta maist alates kahes kohas avaldatud.

Ehkki ma pole andmeturvale ehk kaugeltki piisavalt tähelepanu pööranud – alati võiks paremini teha, eks ole – ei tohiks ma andmete kadumise tõttu eriti kergelt hätta sattuda. Kõige kriitilisem moment võiks selles seista, et kellelgi õnnestuks mu sülearvuti pihta panna sellisel hetkel et olen sisse loginud. Mul on nimelt halvaks kombeks lasta Tulirebasel kasutajatunnuseid ja paroole salvestada. See aga on teadlik riski võtmine, kus tuleb turvalisuse ja kasutajamugavuse vahel valik teha.


Klikides näed kuvaripildi täies suuruses

Esmapilgul võiks järeldada et see Hot.ee postkastist Gmaili POP3 teenuse kaudu laekunud rämpskiri pärineks Eesti Kindlustusseltsilt If, mis oleks juba Eestis kehtivate seadustega jämedalt vastuolus. Kui ma siiski päisest õigesti lugeda oskan, on kirja lähtallikaks IP 201.17.145.10 mis paigneb sootuks Brasiilias nagu on näha viidatud WHOIS-päringust. Järelikult peab kuskil Eesti serveris madu asuma või kuidas seda muidu seletada annab? Tunnistan ausalt et päise igast reast aru ei saa.

Sildid:

Oliveril on väga kasulik vihje selle kohta, kuidas saab kasutades GMaili POP teenust teistes (st. googlivälistes) kohtades asuvate e-postiteenuste meiliserveritelt kirju lugeda ja GMaili postkastisse tuua. Ise olin sellest küll põgusalt lugenud, kuid mitte ei jaksanud üksikasjadesse süveneda. Praegu olen seda ligi ööpäeva aega proovinud ja pean tunnistama et mitu probleemi sai korraga lahendatud.

Olen GMaili esimese põlvkonna kasutaja ehk siis nende hulgas, keda Google kohe esimestel nädalatel ise lahkelt sinna kutsus. Enne seda kasutasin põhiliselt kahes kohas asuvat meiliteenust, nimelt larko.org ja hot.ee. Mõlemad kontod on mul tänaseni alles, ent erilist kasu pole nendest paraku, sest postkastid kipuvad üsna ruttu spämmiga ummistuma. Paraku on mõnedel inimestel need mu ammused meiliaadressid alles ja aegajalt laekub sinna isegi tähtsat posti.

Selleks et üksikud tähtsad kirjad spämmi seest üles leida, olen seni pidanud regulaarselt mõlemale kontole webmaili läbi sisse logima et need kinni ei risustuks. Kuna kummaski kohas spämmifiltrid eriti tõhusalt ei tööta, pole tahtnud lubada oma meilikliendil sealt midagi alla tõmmata. Sel juhul oleks kohatu hulk rämpsposti mu kõvaketast risustamas.

Nüüd aga loeb ja tühjendab GMail mõlemad inboksid ilma et ma peaksin ise lillegi liigutama. Ja mis kõige ilusam, GMaili filtrid kammivad posti läbi ning suunavad rämpsu spämmikaustasse edasi. Minu Äikeselind aga tõmbab puhastatud posti alla. Seega saan asjalikud kirjad koheselt kätte ja võin nendele vastavalt vajadusele õigeaegselt reageerida. Mõlema konto lasen GMailil vastava lipuga märgistada, et oleks kergem silma peal hoida kes kuhu mulle kirjutanud.

Esimesel päeval on peamiselt hot.ee poolt mõni üksik rämpskiri minuni jõudnud, kuid nendest saan ma peagi lahti, sest olen need koheselt GMailis spämmiks märgistanud. Kokkuvõtes siiski rämps mind enam ei häiri, kastid kunagi täis ei saa ja ise ei pea selleks mitte midagi ette võtma. Seega julgen jälle posti aadressidel larko[ät]larko.org ning larko[ät]hot.ee vastu võtta.

Tänud Oliverile meelde tuletamast!

Sildid: , ,

Nagu olen mitmel korral ennegi kirjutanud (viimati siin), on mul Hot.ee keskkonnas e-postkast juba ammu enam selleks olemas, et sinna spämmi suunata. Aegajalt käin prügikasti juures vaatamas, kas sinna mitte poleks mõni asjalik läkitus eksinud ning samas prahi ära viskamas. Täna oli mul jäätmekäsitluse päev.

Tavapärast prahti oli järjekordselt mahukalt, enamus nendest ingliskeelseid nagu ikka. Silma torkas pealkiri järgmise väitega: “Larko does not stand sex all night long”. Huvitav, kust nad seda küll võtavad? Ei kujuta hästi ette, et keegi oleks sel teemal tunnistusi andnud. See olekski muuseas valevanne. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Kõige selle võõrkeelse rämpsu seas näen ma üht pealkirja sulaselges maakeeles: “Kande väljatrükk”, saatjaks märgistatud keegi Anne Tuisk. Ahaa, ma mõtlen, eestikeelne späm! Saan kedagi hurjutama hakata.

Ent tule ja võta näpust! Osutub, et kiri pärineb Harju Maakohtust, täpsemalt öeldes selle kinnistusosakonnast. Tegemist on registriväljatrükkisega konkreetse Viimsi vallas, Tammneeme külas asuva krundi kohta. Näha on ka krundi kaasomanike isikuandmed ehk nimed ja isikutunnused ning osaluste jagunemine nende vahel. Kirja päisest on tuvastada, et see on tõepoolest Justiitsministeeriumi meiliserverist saadetud.

Et mina pole antud maaomandiga mitte kuidagi seotud ja krundiomanikke ei tunne, küsiks nüüd Harju Maakohtu käest (Justiitsministeeriumi ettepanekud on samuti oodatud), mis ma mulle saadetud andmetega peaksin peale hakkama? Samuti oleks kena teada saada, kuidas antud dokument minu postkastisse satus. Kas kohtuorganitel on kombeks andmeid suvalistele meiliaadressidele läkitada?

Edit: Asi läheb päris põnevaks. Nimelt vastab mu järelepärimisele dokumendi läkitanud Anne Tuisk järgnevalt:

Tere !

Põhjus lihtne – Xxxxxxx Xxxxxxxx meili aadress on larko@hot.ee. Ja tema on asjaga seotud. Vabandan segaduse pärast. Taolist juhtu pole varem ette tulnud .
Head päeva jätku !

Lugupidamisega
A.Tuisk

Kodaniku nime olen tema privaatsuse huvides X’idega asendanud.

No tule taevas appi! Teadupärast on ju iga meiliaadress maailmas unikaalne. Ei saa olla nii et kahel inimesel oleks samas domeenis identse kasutajatunnusega e-postaadress olemas. larko@hot.ee kuulub minule alates aastast 2000. Saatsin uue päringu sisuga kust Anne Tuisk seda võtab, et minu meiliaadress oleks kodanik X’i oma.

Edit: Anne Tuisk teatab, et meiliaadress pärineb kodaniku avaldusest:

Ma võtan selle avalduse pealt, ammugi mitte omast peast !

Pole muidugi välistatud. Kodaniku eesnime kolm esimest ja perekonnanime kaks esimest tähte koos moodustavad tõepoolest sõna “larko”. Võib-olla tahtis ta endale Hoti keskkonnas sellise kasutajatunnuse registreerida kuid ei saanud, sest see on juba ammu minu oma. Olen siiski veebis surfades tuvastanud paaris kohas antud kodaniku hot.ee postiaadressi formis eesnimi.perekonnanimi. Tavaliselt inimene ikka oma meiliaadressi mäletab, kuid ei pruugi.

Olgu sellega nii või teisiti. Mina asja rohkem ei uuri.

Sildid:

Kes kurat on Ivo Nurga? Kust ta sai mu isikliku meiliaadressi teada? Kuidas talle tuli pähe mind oma valimisreklaamiga spämmida? Ja kas ta seda tehes ei rikunud Eestis kehtivat seadust?

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.