Larko peegel

Posts Tagged ‘buzz

Siin videol on näha, kuidas telestaar Hubertus Albers alustab oma saadet. Ta kannab parukat ja prille, millest on teada, et laval seisab teletola Atze Schröder. Ainult et Hubertus arvab et ajakirjanduses ei tohi avaldada tema pärisnime ja pildigi tohib ilmutada ainult koos kohustusliku varustusega, s.t parukas peas ja prillid ees.

Nii kummaline kui see ka ei olegi, rahuldas Landgericht Berlin (kohtu pressiteade siin) Hubertuse vastava hagi. Kohtu arvates kaalub Hubertus Albersi (sündinud 27.9.1965 Emsdettenis) õigus isikuandmete privaatsusele avaliku huvi üle. Et Atze Schröder on tegelikult Hubertus Albers pole Saksamaal just riigisaladus, see on sama hästi tuntud fakt nagu iga eestlase jaoks tõik, et Johannes Saarepera kehastaja pärisnimi on Kaljo Kiisk. Pealegi jookseb nimi iga saate järel ekraanil näidetavas treileris.

Neljapäeva varahommikul postitasin oma ingiskeelses ajaveebis iroonilise sissekande, millele järgnes blogi loetavuse statistika mulluse tippmärgi purustamine nii et koliseb. Technoratis läheb asi varsti soojaks. Kui keegi tahab oma blogi statistikat hüppeliselt kaunistada, palun korrata nime Atze Schröder. Pange siiski jumalapärast juurde ka Hubertus Albers, sest Berliini kohtukull seda kindlasti ei otsusta, mida eesti ajaveebides seisab.

Saksa blogides on sissekandeid muidugi kuhjaga. Satiirizanrist toon näiteks Peteri oma. Asjaliku juriidilise nurga alt kirjutab Thomas. Muide, peavoolumeedia hakab ka tasakesi ärkama.

Ah soo! Ilma kohustusliku varustuseta pilt Hubertus Albersist on siin.

Edit: Asi on nii kaugele arenenud, et saksakeelne Wikipedia on otsustanud ägeda vaidluse järel enesetsensuuri korras Atze Schröderi artikli toimetamiselt sulgeda ja tema pärisnime Hubertus Albers artiklist maha võtta, ehkki Wikipedia pole kohtuasjas mingil moel asjaosaline. Ilmselt läksid nendel lihtsalt kohtukulli kartuses püksid märjaks.

Kinnitan

Posted on: 29 11 2006

Tekitamaks [digi.ee]‘le veidi buzzi juurde olgu märgitud, et [digi] uudistele lisatud kommentaarides on ilmselt sisse logimata olekus sisestatud kommentaaride autori juures märkus “kinnitamata”. Käesolevaga kinnitan, et sellele uudisele lisatud kommentaar on tõepoolest minu klaviatuurist pärit. Tähendab et ise mõtlesin välja, kirjutasin ning postitasin. 🙂

Ei kavatse edaspidi kommides ka sisse logida, isegi regida mitte. Oma tulevasi kommentaare ei kavatse ka eraldi siin kinnitada. Kui aga peaks keegi mu head nime kuritarvitama ja selle all midagi [digi]’s või kuskil mujal postitama, kavatsen kindlasti märku anda, kui säärast tuvastan.

Henrik kurdab digi.ee näitel, et veebikeskkonna uutest asjadest blogides ei kirjutata. Ei teki buzz’i. Kui seda omalt poolt kommenteerida, on mul ikka kombeks asjaga enne tutvuda ja alles siis selle kohta arvamus kujundada. Kui arvamus juba olemas, annan ehk sellest ka oma ajaveebi läbi märku.

Mina vähemalt ei rutta kohe esimesel päeval iga uut saiti uudistama, mis veebis ilma näeb. Ei ole mul häbi seda tunnistada, et pole ma kordagi veel digi.ee’t külastanud. Aga ärgu Henrik kurvastagu, küll ma veel buzzima jõuan, kui ootamata ära ei sure.

Ma saan küll aru, et praegusel ajal kiputakse arvama, et nädal tagasi avaldatud sissekandele kommentaari lisamine lihtsalt hea tooni juurde ei käi. Ei tea mispärast. Internet on juba kord ajalooline virtuaalarhiiv, kus avaldatud materjal jääb sinna aastate pärast loetavaks, kui seda just tahtlikult ei kustutata või server rajalt maha ei kuku.

Ise olen sel saidil oma kirjutisi juba pea kuus aastat avaldanud, kusjuures on ka lõbusaid vahejuhtumeid ette tulnud. Kui mul veel paari aasta eest siin tagasiside jaoks labane meiliplank oli, (toona veel spämmirobod eriti ei seganud) laekus mulle ühel kaunil päeval vihane sõnum kelleltki, kes hiljem endiseks riigikogulaseks osutus. Jätan tema nime enda teada, sest ei taha inimest naeruvääristada. Ta kirjutas järgnevalt:

Millal suvatsete vanad andmed välja vahetada? Häbi on lugeda nii vananenud andmeid!!!

Esialgu polnud mul mõistagi õrna aimugi, milliseid andmeid ta silmas pidas, sest mu meiliplank oli rohkem kui tuhandele leheküljele kleebitud, kusjuures mina ei teadnud, missugust külge tagasiside saatja külastanud. Nii ma palusingi tal täpsustada, õnneks oli inimene oma meiliaadressi vastavasse lahtrisse lahkelt sisse toksinud. Laekus vastus:

Andmed puudutavad Siiri Oviiri, kus räägitakse veel temast kui ministrist… Nüüdseks on ta ju Europarlamendi liige.

Nii ma siis pidingi seletama, mis asi on ajaveeb ja juhtima tähelepanu, et viidatud postituse juures on selle kuupäev ilusti kirjas. Sel kuupäeval oli proua Oviir paraku ministriametis, sest postituse eesmärgiks oligi värskelt ametisse astunud valitsuskabineti koosseisu kommenteerida. Kui aga iga veebis avadatud faktiline asjaolu peaks igal ajal tõele vastama, ei saaks ajaveebis üldse midagi avaldada. Kui ma täna kirjutan, et on ilus varatalvine teisipäev, peaksin homme kähku parandama, et ongi kolmapäev, ja võib-olla läheb ka ilm vahepeal inetuks.

Henrik nentib, et Blogipuus kipuvad ITialased postitused sageli parema tulba eesotsa ronima. Ei imesta ma seda põrmugi. Asja enese juurde ju käib, et seda teemat puudutavat inffi otsitakse värskelt. Blogipuu statistika kajastab minu teada selle keskkonna läbi toimunud klikimisi viimase 12 tunni jooksul. Sealt mitte keegi kogemata sellist postitust lugema ei satu, kus Siiri Oviir justkui vales ametis oleks.

Eile viskasin juhuslikult üle pika aja pilgu oma Google Analyticsi andmetele vaadeldes neid oktoobrikuu mõõtes. Külastusi oli mul harilikust vähem, kuskil 4000 kandis, mida seletab vast asjaolu, et tulenevalt oma arvutiprobleemidest ei postitanud eelmisel kuul eriti agaralt. Blogipuu osakaal külastuste tekitajana on tasakesi tõusnud kuskile 12 % juurde. Mõne kuu vältel on Blogipuu mu külastuste allikana praktiliselt nullist tähtsuselt teisele kohale tõusnud.

Ülekaalukalt rohkeim aga satutakse minu juurde Neti.ee kaudu. Üle pika aja on sealt pärinevate klikide osakaal kuskil 40-45 % vahel kõikunud. Kahjuks ei käsitle Analytics Neti.ee’t otsingumootorina, mistõttu ei saa ma teada sinna toksitud otsingusõnu. Kui aga need üldiselt katuvad Google’i omadega, nagu võiks oletada, saab sellest järeldada, et umbes pool mu blogi külastajatest satub siia kogemata otsides veebist midagi sellist, mida enamus nendest minu juurest ei leia. Nagu näiteks see Tripolis asuv araabiakeelset Windows XP’t kasutav külaline, kes oli guugeldanud “persest”. Mul pole aimugi, mida see võiks araabia keeles tähendada, kuid vaevalt seda, mis Google’i vastuste kolmandal kohal minu juurde juhatab.

Siia satutakse ka erinevate blogide kaudu, ehkki nende osakaal jääb tublisti alla esikolmikust Neti.ee, Blogipuu ja Google. Kui see kellelegi huvi pakub, on selliste blogide esinelik järgnev: Punane Hanrahan, Sirje, Henrik ja uustulnukana Bobik. Bobik pole päris uustulnukas sõna otseses tähenduses, küll aga üsna järsult oma kohta nimekirjas tõstnud.

Paraku ei saa ma sellestki suurt midagi järeldada. Et Punase Hanrahani läbi tulevatest külastustest suur osa on Paldiskist pärit, kerkib kuri kahtlus, et Kati või Arni ise Hanrahani blogirolli kirjamärkina kasutab. Võimalik et ka Kuriloom, kui pererahvas korraks selja pöörab.

Henrik püstitab küsimuse, kui suur võiks blogide auditoorium olla. Täpset vastust ei tea kindlasti keegi. Google Analytics on umbes ühe aasta töötanud, kusjuures mina oma blogi sinna kohe alguses teatava vaevaga sisse sokutasin. Mu eelmise kuu lugejatest on umbes 200 selliseid, keda Analytics on seal esmakordselt juba ligi aasta eest tuvastanud. Kindlasti on selle numbri sees inimesi, kes siia kahes eri kohas asuvalt arvutilt tulevad, näiteks tööl ja kodus. Ettevaatlikult arvestades võiks siis järeldada, et mul oleks umbes 100 pikaajalist püsilugejat.

Umbes 70 % oktoobrikuu külastustest on IP-aadressidelt, kust pole varem siin käidud. Tagasi pöörduvate osakaal on aasta jooksul aeglaselt kerkinud. Alguses oli see muidugi null. 30 % 4.000st oleks 1.200 ja kui jälle oletada, et need kõik kahelt arvutilt siia tulnud, saaks arvestada, et oktoobrikuus käis siin 600 inimest, kes olid ennegi käinud. Muidugi ei saa arvestustes peensusteni minna: näiteks mõne kooli, raamatukogu või veebipunkti arvutilt on ehk siin korduvalt käidud kuid võib-olla pole iga kord arvuti juures üks ja sama inimene istunud.

Saksakeelseid ajaveebe oli veebruarikuu alguses mõningate rehkenduste kohaselt umbes 220.000-230.000. Saksa keeleruum on muidugi ligi sajakordselt eesti omast suurem, ent blogijate osakaal interneti kasutajatest on sealmaal kõrgem. See on juba kriitiline mass, mis suudab laiatarbelist piimapakki turustada, erinevalt umbes 1000 eestikeelsest blogist.

Väiksemas keeleruumis avaldavad ajaveebid mõju pigem spetsialiseerumise läbi, kui üldse avaldavad. Näiteks minu blogi loetakse tähelepanuväärselt palju erinevates riigiasutustes ning maa- ja omavalitsustes, samuti õppeasutustes igal tasemel. Siin käivad ka erinevates meediates ja mõnedes suurettevõtetes töötavad inimesed. Ärge aga kartke, nimesid välja ei lobise. Konfidentsiaalsus on mulle auasi. 🙂

Iga asi juhtub teadupärast omal ajal. Ju ma siis varsti pean ka digi.ee’t esmakordselt elus külastama. Mul on ikka kombeks kontrollida, et sissekannete lingid töötavad. Võib-olla tekib siis ka tahtmine veidi buzzimisega tegeleda.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.