Larko peegel

Posts Tagged ‘arvamus

Eelmisel nädalal Altexi üritusele Eesti vajab Sinu ideesid sisse astudes ütles mulle Robin Gurney, et ta olevat tähele pannud, et mul on tugevaid arvamusi. Kindlasti tahtis Robin sellega siiralt viisakust avaldada, kuid järele mõtlema jäin sellegi poolest. Millistel inimestel on tavaliselt kõige tugevamad arvamused? Eks ikka nendel, kes kõige vähem teavad.

Ükskõik millises veebikommentaariumis ei pruugi kaua ringi kolada selleks et jõuda järeldusele, et kõige kindlamalt ja kirglikumalt avaldavad oma arvamust inimesed, kes asjast suurt midagi ei tea. Need, kes üldse asjast midagi ei tea, avaldavad kindlalt ja kirglikult arvamust artikli autori isiku kohta, keda nad enamatel juhtudel üldse ei tunne ega tema kohta mitte midagi tea. Need aga, kes kõige rohkem teemat jagavad, jäävad üldjuhul tasa ja targu oma arvamustega tagasihoidlikuks.

Lugedes mitmeid viimaste nädalate uudiseid olen jõudnud järeldusele, et ei taha nende kohta midagi arvata, kuna hakan nendest tasakesi midagi teadma. Näiteks Gaza sõda, majanduskriis, Maret Maripuu pädevus ja Riia pronksiöö on teemad, mille kohta olen püüdnud end kurssi viia. Mida rohkem nendest teada saan, seda kindlamalt jõuan arusaamisele, et ma õieti mitte midagi ei teagi.

Mul on kindel arvamus, et Silvio Berlusconi on tõbras, et Gerhard Schröderi vaimseks eeskujuks on Juudas Iskariot ja Martin Sinijärv on targem kui välja paistab. Kui aga tegelikult Berlusconit, Schröderit ja Sinijärve tunneksin, võiksin ehk teisiti arvata. Paavo Lippost ja tema Rootsi parteiõde Mona Sahlinit tunnen, mistõttu jätan viisakalt nende kohta arvamust avaldamata.

Nii siis, kas mul ikka on tugevad arvamused? Kui on, tahaks kangelt, et nad edaspidi sama tugevad ei oleks. Mida vähem mul on põhjust millegi kohta midagi arvata, seda rohkem sellest tean.

Sildid:

Naistepäev

Posted on: 8 03 2008

Õde astus täna mu juurest läbi. Õnneks ta enne ei ilmunud kui olin edukalt poest peaparanduse kraami koju toonud, seda tarvitanud ja kõige suurema lahtise prahi põranda pealt prügipunkti juurde tassinud. Vastasel juhul oleksin ma kuulda saanud, milline siga ma õe arvates olen.

Aga seda sain ma sellegi poolest kuulda. Ma olevat mõtte- ja arulage, kuna ei saanud kohe pihta, milline päev täna on peale selle, et laupäev on kahtlemata. Oleks pidanud õde õnnitlema, arvas ta.

Ei tea mis hea pärast, küsisin vastu. Uusi näovärve ma Sinu peal ei tuvasta, seelik on Sul see sama, mida isa mattusel kandsid. Äkki oled vahepeal lotovõitjaks saanud? Sel juhul palju õnne Sulle! Ära aga oma suurt venda täiesti maha unusta.

Ei olnud aga mu õde vahepeal rikuriks saanud. Ta arvas, et täna peab olema päev, mille puhul ma pidanuks teda juba kalendrijärgselt õnnitlema. Pea kinni, ma nõudsin. Mul on kogu suguvõsa sünnipäevad Google kalendris olemas ja saan nendest endale õigeaegselt meeldetuletuse et video salvestada, see veebis üles riputada ja asjaosalise sünnipäev terveks aastaks maha unustada.

Polnud aga paraku selleski asi. Täna olevat kuupäev, millal iga ennast lugupidav meesterahvas peab kõiki talle teada olevaid naisterahvaid õnnitlema. No sain ise aru ka, et naistepäev oli mul kahe silma vahele jäänud.

Nii et kõik te naised üle maailma, kes te mind tunnete, võtke teadmiseks: ma soovin teile kõigile koos ja igaühele eraldi toredat naistepäeva!

Olgu kohe algatuseks öeldud, et mul ei ole kindlat arvamust vabaduse samba poolt ega selle vastu. See tähendab, et sammas saagu minugi poolest püstitatud kuid ei ole ma kindlalt poolt ega vastu sellisel kujul vabaduse sambale, mille poolt ja vastu praegu allkirju kogutakse. Küll aga on mul paar tähelepanekut samba püstitamise protsessi kohta.

Nõutakse selle samba puhul uue konkursi välja kuulutamist. Väga kena, aga öelge mulle, kui suudate, mis te arvate et järjekordse konkursi tulemuseks olla võis. Kas üldrahvalik konsensus? Minge nüüd, kõige paremalgi juhul järjekordne kavand, mis uusi proteste ja allkirjade kogumisi üles kutsub. Sest sel teemal vist polegi võimalik kõigile vastuvõetava lahenduseni jõuda, maitse asi nagu ta on.

Ühtepidi oleks mõeldav, et see sammas ükskord ka püstitataks, olgu ta milline tahes. Teisest küljest aga võiks küsida, kas nii olulisel ja tundlikul teemal tasub lõhestumist üleskutsuvaid lahendusi vägisi ellu viia. Kolmandast küljest võiks sedagi pärida, kas kunstilistes küsimustes üldse saab esindusdemokraatia raames häid otsuseid vastu võtta. Kas demokraatia üldse suudab häid lahendusi kätte anda, nagu eelmisel laupäeval Söömaklubis küsisime?

Räägitakse ka asjatundjate arvamuste arvestamisest, näiteks oli sellest äsja Keskpäevatunnis juttu. Ühes Keskpäevatunni blogisissekandele lisatud kommentaaris võrreldakse omavahel kunstilist ja arstiteaduslikku eksperdiisi:

Kuidas suhtuksite, kui haige operatsiooni üle otsustamiseks pöörduksid arstid rahva poole? Näiteks läheksid haigla vastuvõturuumi ja küsiksid ootavate patsientide käest “Kuulge, mis arvate, kas võtame jala maha või paneme plaastri peale?”

Paraku on haige ravimisel ja avaliku ruumi kujundamisel teatav vahe. Esimese puhul võib vale otsus (näiteks plaastri peale panemine) suisa eluohtlikuks osutuda. Aga kelle asi on öelda, milline otsus avaliku ruumi kujundamisel on õige või vale?

Mina pole Tallinna linnakodanik, isegi Eestis pole mul hetkel alalist elukohta kuid Tallinnas käin ikka regulaarselt. Sealt samast Vabaduse platsistki astun sageli läbi ja pean oma silmaga praegu käimas oleva vaidluse tulemusega ükskord leppima. Mille poolest siis arhitektide ja kunstiteadlaste arvamus peaks siin kaalukam olema kui minu oma (kui mul selline oleks)?

Sambatülides pole ma sageli sõna võtnud, küll aga omal ajal pildil oleva samba puhul:

Lenini sammast on, nagu näha, vabaduse hammas kärpinud. Sestap ta Peata Lenin ongi. Äkki saaks temast vabaduse samba (kas või ajutine) asendaja? Seniks kuni üksmeelele jõutakse, võiks ju tema eemaldamine eesmärgiks omaette olla, mis konsensusele üles kutsuks.

Mis Sa arvad, Mark?

Evelyn Sepp kurdab, et Edgar Savisaare mõttemõlgutus Postimehes pälvis tema arvates “kõike muud kui adekvaatset” vastukaja. Sealjuures viitab ta kommentaaridele Delfis. Asja sisu jätan siinkohal puudutamata, sest ise artikkel vast polnud mõeldudki väga tõsiselt võetavaks.

Sepa sissekande kommentaarides nentib Paul Viikon, et adekvaatset tagasisidet saaks alles siis oodata, kui artikkel ise oleks üheselt mõistetav. Kui tõepoolest oleks eesmärgiks sisukat arutelu tekitada, tuleks sõnum väga konkreetselt ja valesti mõistamist ennetavalt vormistada. Seda aga suudavad või tahavad vaid harvad autorid teha. Millegipärast on mul põhjust arvata, et Savisaarel polnudki eesmärgiks konstruktiivse aruteluni jõuda.

Autori mõtte ja tagasiside kvaliteedi vaheline suhe sõltub oluliselt ka foorumist, kus üks või teine edastatakse. Et ühes foorumis avaldatud artiklit kommenteeritakse teises, on üleilmalise võrgustumise tingimustes igatipidi normaalne. Küll aga tuleb mul Evelyn Sepale teadmiseks nentida, et isegi Edgar Savisaarest tunduvat tõsisemalt võetavad autorid kipuvad oletuslikult just Delfi kommentaariumis “kõike muud kui adekvaatset” tagasisidet saama.

Foorumil pole siiski tagasiside kvaliteedile olulist mõju, kui autori eesmärgiks on suvisel hapukurgi hooajal propagandistlikult möla ajada. Sel juhul ei maksa tasemelist vastukaja oodatagi.

Sildid: ,

Priit Hõbemägi sõnastab täpselt seda, mis mul viimastel nädalatel meeles. Just nõnda oleksin kirjutanud kui oleks suutnud end sundida seda vastikku reaalsust kajastama. Priit nimetab kaksikparteid Keskreformierakonnaks. Ise ütleks parem KKL: Kulli ja Kirja Liit.

Ma ei teagi kumb on demokraatia seisukohalt kurvem. Kas Soome, kus valijal pole mingit võimalust teada, kelle kasuks ta hääl langeb? Või Eesti, kus valija saab kulli ja kirja valitsuse, kuidas ta ka ei hääletagi.

Sildid:

Jah, ma olen nõus et maakeelset materjali on veebis ingliskeelsega võrreldes liiga vähe. Et aga juba kirjutatud sai, ei pea vajalikuks tõlget meisterdada. Seega, kes tahab teada, mida ma kellakruttimise kohta arvan, peab seda paraku inglise keeles lugema.

Sai ka kinnisvarahooldajatele kirjutatud, et need sedapuhku meie sauna automaagiat untsu ei keeraks.

Sildid:

Aeg annab aru

Posted on: 26 10 2006

Merlis arvab, et see on kuradi äge lugemine. Mina nii ei ütleks. Huvitav, seda kindlasti, kuid siiski kõigest ühe tehingupoole subjektiivne arvamus. Pealegi üsna kibestunud meeleoludes välja hõisatud arvamus, olgugi et kibestumine on arusaadav.

Alles aeg toob faktid lagedale ja annab nende adekvaatseks hindamiseks vajaliku perspektiivi. Seniks ei taha selle kohta mitte midagi arvata, kelle jutt kõige ägedamaks jääb.

Sildid: ,

Kivisildnik juhib tähelepanu, et Soomes jõustus eile seksiostu keelav seadus. Ise imetlesin juba selle sama seaduse parlamendimenetluse käigus, kuidas ja kust seksiteenuse ostu kaaluv kodanik võib teada, kas selle pakkuja on kupeldamise või inimkaubanduse ohver või mitte. See aga ei seganud Soome parlamenti vastu võtmast ja president Tarja Halost välja kuulutamast seadust, kus just nende kahe nähtusega seonduv seksi ostmine ära keelatakse.

Rootsis kehtib teadupärast juba mõned aastad seadus, mis keelab igasuguse seksiostu, ent jätab selle müümise seaduslikuks. Ostmise eest võib halvemal juhul isegi vanglasse sattuda. Kevadel sai täheldatud, et sellegi seaduse rakendamine on enam vähem vahele jäänud ostjate südametunnistuse asi.

Rootsis tahetakse seaduse jõu ja nõuga selgeks teha, kes ujuda oskab ja mida ta selleks peab suutma teha. Soomes kehtib suitsuanduri seadus, mida ma juba aastaid meelega rikun ilma et mul oleks mingisugust kartust oma kuritegeliku eluviisi tõttu paragrahvi alla sattuda. Ei ole ka kunagi kuulnud, et kedagi oleks seepärast trahvitud, et tal pole rattasõidul kiivrit peas või pimedal kõndides helkurit.

Ma kipun arvama, et Soomes ja Rootsis oleks terve rida tõsiseid probleeme, mille lahendamine eeldaks kehtivate seaduste muutmist ja koguni uusi seaduseid. Parlamendisaadikutel tuleks nendega tegeleda ja sealjuures oma töö kvaliteedile tõsist tähelepanu pöörata. Probleemid tuleb sisuliselt lahendada, mitte ainult välja hõisata, kuidas parlamendi arvates hea oleks.

Sildid:

On küll

Posted on: 14 09 2006

Teile, kes te neid kaht bännerit oma blogide servas eksponeerite, ütlen ma mõlemale poole üheselt: jätke see jama! See on puhas demagoogia.

Keda iganes presidendiks ka ei valitagi, olgu ta Rüütel, Ilves või keegi kolmas, on ta kehtiva põhiseaduse kohaselt pärast ametivande andmist Eesti Vabariigi president. Ta ei pruugi kõigile kodanikele meeldida. Ega ei saagi meeldida, sest sellist inimest ei olegi, kes kõigile meeldiks.

Eesti Vabariik on tervik. Ta teostab oma territooriumil riigivõimu, mis vähemalt ideaalis on kõigi jaoks ühesugune. Tema võimuorganid ja nende koosseis tulenevad põhiseadusest ja teistest seadustest.

Te ei saa ühest või teisest riigivõimu teostavast organist või ametiasutusest lihtsalt ära öelda, kuna selle isikukoosseis teile ei meeldi. Sel juhul ütlete kogu Eesti Vabariigist ära. Te peate politsei korraldustele alluma ka siis kui siseminister Kalle Laanet teile ei meeldi. Seaduseid peate täitma, ehkki riigikogulased on teie arvates lollid ja kaabakad.

Igaühel on õigus oma arvamust vabalt avaldada, sealhulgas ka presidendi kandidaatide kohta. Avaldatav arvamus ei pruugi tark olla, sageli ei olegi. Õigus seda avaldada on rikkumatu, kuid kasulik oleks ise enese ja teiste ees ausaks jääda.

Presidendi valimise kord pole just kõige paremini rahva arvamust arvestav, kuid selliselt ta põhiseadusesse kirjutati, mis rahvahääletusel ülekaaluka enamusega vastu võeti. Korra muutmine on rahva ja tema esindajate pädevuses, ent seni kuni vastav muudatus jõustub, valitakse president praegu kehtiva korra kohaselt. Valitakse üks president kogu rahva jaoks, ka nende, kes teda ei toeta.

Eestile on kombeks, üks president korraga. Seda ütles mees, kes toona oligi see president, mäletate? Ega temagi oma ametiajal kõigile ei meeldinud, kuid teda austati kui inimest, kes sisustab põhiseaduses paika pantud presidendi institutsiooni. Samamoodi tuleb austada Arnold Rüütlit kui vabariigi presidenti, sest austades teda austame Eesti Vabariiki.

Kui te siis praeguse või tulevase presidendi kohta ütlete, et ta pole teie president, vastan ma teile, et on küll! Kus te temast pääsu leiate? Ma ei usu, et keegi sellist Eestit tahtis, millest suvalise tuju järgi ära öeldakse. Vabariigi president on üks Eesti Vabariigi sümbolitest, kindlasti üks ja sama kõigile. Nagu lipp, vapp ja hümn.

Muud võimalust ei ole. Ma olen kindel, et te teate seda väga hästi. Jätke siis demagoogia ja jääge ausaks!

Aru tule koju

Posted on: 10 09 2006

Mida Helsingi kesklinnas laupäeva õhtul õieti toimus? Selle kohta on eemalt raske midagi arvata, kuna kohalviibinutegi kirjeldused ja muljed on omavahel niivõrd vastuolulised. Võib-olla kirjeldab sündmusi enam vähem adekvaatselt Kiasma ees ja märulipolitsei piirangurõnga sees kolm tundi viibinud YLE ajakirjanik Juha Blomberg, kuid ta teeb seda muidugi selle mätta otsast, kuhu ise juhuslikult sattus.

Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel ja nende ühendustel õigus arvamust avaldada ning sel eesmärgil koosolekuid ja meeleavaldusi korraldada. See aga ei tähenda, et meeleavaldusi tohiks korraldada eirates avaliku korra nõudeid, ammugi mitte eesmärgiga avalikku korda rikkuda. Avaliku korra, sealhulgas ka meeleavaldamise õiguse, turvamine on politsei ülesanne.

Nagu selgub YLE uudistes, oli Kiasma ees kogunenud anarhistideks ennast nimetavate kodanike eesmärgiks rongkäik korraldada. Seaduses ette nähtud avaldus oli politseisse tehtud, kuid mitte ürituse korraldaja vaid kellegi teise poolt. Avalduses kirjeldatud rongkäigu marstruut vajas politsei hinnangul täpsustamist, ent polnud kedagi, kellega selle täpsustamises läbirääkimisi pidada.

Korraldajate veebilehel tutvustati ürituse tagamaid juba eelnevalt ja edastati sealjuures üleskutse Helsingi südalinnas “veidi kaaost” tekitada:

Vähintä mitä me yhdessä voimme tehdä heidän tukemisekseen on tuoda edes hieman sekasortoa myös Helsingin kaduille.


Arvestades et linnas viibivad samal ajal Euroopa ja Aasia riigipead ja valitsusjuhid, kelle kohalviibimisega kavandatud “kaaose tekitamine” on otseselt seotud, pidigi politsei asjasse sekkuma, ja seda sootuks enne kui midagi hullu juhtuda sai. Oli vast paratamatus, et politsei tegevusest pidid peale üritusega seotud inimeste kannatama süütud möödakäijad, ajakirjanikud ja muidu uudishimulikud pealtvaatajad. Üht või teist märulipolitsei liigutust on kerge kritiseerida, eriti nendel, kes kohalgi ei viibinud. Pealtnägijate tunnistuste vastuolulisus ise eneses juba näidab, et kellelgi tavakodanikul polnud tervikust ülevaadet.

Meediakajastuses on selle väikse seltskonna provokatiivne ettevõtmine peamise tähelepanu pälvinud. Samal ajal korraldatud umbes 2000 osavõtja rahulikult ja korrapäraselt möödunud meeleavaldust nimetatakse kõigest möödakäies, justkui sulgumärkide sees. Seega on Kiasma mässajatel läinud korda mitte ainult ennast, vaid peale selle ka teiste inimeste siirast sõnumit täis sittuda. Rääkimatagi Kagu-Aasia rahvaste inimõigustest.

Sildid:

Ma ei hinda eriti kõrgele Mailis Repsi tegevust teadus- ja haridusministrina. Pean teda praeguse valitsuse ministritest üheks nõrgematest. Tõenäoliselt on ta taasiseseisvuse aja haridusministritest viletsaim. Liiga noorelt võimupiruka juurde pääsenuna puuduvad temalt elukogemused ja tarkus, mida amet eeldaks.

Ma julgen seda talle kas või näkku öelda ja kuulama jääda kas ta midagi vastu kostab. Kuna see on mu siiras arvamus, ei ole mul pärast selle väljaütlemist häbi ministriprouale näkku vaadata. Samas soovin ma talle elus kõige paremat. Ehk saab temastki asja veel, kui veidi vananeb.

Juuru koolipoiss Tõnu minu arvates mingit julgust oma avaldusega ei näitanud. Pigem näitis ta oma ebaviisaka käitumisega argpükslikkust. Tõelist julgust oleks Tõnust näitanud see, et ta pärast oma arvamuse väljahõiskamist jäänuks rahulikult istuma et ministri vastus ära kuulata. See oleks juba ise eneses eeldanud arvamuse viisakamat vormistamist, mis aga poleks põrmugi tema mõtte sisust ära võtnud.

KyberKurat annab Tõnu ja Mailisi juhtumile väga tabava hinnangu:

Pealegi, õppetund Tõnule, tulevikus sa pead paljude selliste inimestega ühes ruumis viibima, kes sulle meeldida ei pruugi. Väga lapsik on hakata niimoodi oma emotsioone näitama. Kool on õpilastele töö ning töö juures tuleb oma emotsioonid uksetaha jätta. mul on tunne, et see kool on jätnud veidi kasvatustööd tegemata…

Ega Tõnu tõesti oma koolile ja perele au ei teinud. Ent võib-olla saab temastki asja veel, kui suureks kasvab ja veidi vananeb. Selles mõistes on ta Mailis Repsiga ühes paadis.

Parem lahendus

Posted on: 7 09 2006

Tänasel valitsuse istungil tuleb arutusele Mailis Repsi eelnõu vabastada ametist haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas. ETV 24 kirjutab:

Reps põhjendab korralduse eelnõus oma ettepanekut ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumisega, teatas valitsuse pressiesindaja.

See tähendab maakeeli, et minister ja kantsler omavahel läbi ei saa. Tavaliselt peab taolistes tingimustes kantsler lahkuma. Sedapuhku oleks mul siiski parem lahendus, millega hoiaks riigiraha kokku.

Arvestades, et Kallase ametiaeg peatub 4. jaanuaril 2009, kaasneks tema vallandamisega kopsakas hüvitis, mis jääks maksumaksja kanda. Teisest küljest, ministri ametiaeg peatub pärast Riigikogu valimisi, kuhu on jäänud vaid kuus kuud. Jäägu siis pealegi Kallas ametisse, sest järgmises valitsuse pole teadus- ja haridusministriks Mailis Reps.

Olen nõus sümboolse panuse eest selles kihla vedama. Nagu selleski, et Keskerakond on pärast valimisi vähemalt esialgu opositsioonis.

Sildid: ,

Enne kui siia kirjutama hakasin, pidin enne kõik täpitähed kuskilt mujalt veebist üles otsima ja siia endale abiks kopieerima. Pärast kustutan ära, et need siia jutu otsa risustama ei jääks. Aga täpidega seonduv pole sugugi suurim jama, mis mul just praegu kaelas.

Juba paar kuud on teada, et Windows 98 on aegumas. Bill Gatesi juhitud Pisipehme vötis endale ühepoolse õiguse öelda üles igasugusest vastutusest oma toote kohta. Lihtsalt keeldusid seda enam päivitamast.

Kui ma tootaksin mõnda olulist komponenti, ilma milleta näteks elektripardel ei tööta, kas ma tohiksin niisama selle riistapuu eeldatava elukaare poole peal öelda, et ei kavatse seda enam sellisel kujul tarbijatele kätte anda? Et olgu kenad ja maksku mulle juurde et selle komponendi uuema versiooni kätte saada või ostku uuema pardelli, kus minu komponent juba sees. Või siis ajagu oma habeme kuidas tahavad.

Neljapäeval ei õnnestunud mul enam oma arvutit sisse lülitada. Mida ma ka ei teinudki, lubas Win98 mulle oma arvutile ainult safe modes juurdepääsu. Lasin viirusepeletisel terve kõvaketta läbi kammida veendumaks et mõni tõbi pole mu masinale külge haakunud. Ei olnud.

Arvuti ise eneses võiks väga hästi veel 5-10 aastat vastu pidada, kui ma talle umbes 20 euro eest mälu juurde ostaksin. Ilma opsyssita pole mul aga temaga mitte midagi peale hakata. Ajutiseks lahenduseks leidsin ühe Linuxi CD, mis lubab mul oma masinat Windowsi peal DClt buutides kasutada. Nagu ajaksin habemet mingi hädakomponendi abil pardelli käivitades.

Mu vanad kirjutised on endiselt veebis olemas. Aga kas ma ei peks leiutama uue tähestiku, ilma milleta neid lugeda ei saa? Ja küsima sellele juurdepääsu eest kopsakat raha? Kui Billile lubatakse, miks siis mitte mullegi?

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.