Larko peegel

Kukupai hüüab oma sõbrannale appi, kes millegipärast kaotanud Bloggerisse üles laetud videod. Kahjuks ei saa ma konkreetses küsimuses kasulik olla, sest ammu enam pole ma ühtegi Bloggeri blogi aktiivselt kasutanud ja mitte kunagi sinna videoid riputanud (st Bloggeri enese majutust kasutades). Küll aga võin oma enesega seotud äparduse alusel varukoopiatest veidi üldisemalt rääkida.

Mul on kasutajakonto mitme videomajutust pakuva saidi juures ja olen enda tehtud videoid ka paari viimase aasta vältel mitmele poole tõmmanud. Seni olen arvanud, et varukoopiaks piisab mu läpaka kõvaketal olevatest originaalidest, millest mitte ühtegi pole ma kustutanud. Enam ei arva.

Ühel mu ookeanitagusel tuttaval on videomajutuse sait, mida ta poolenisti hobi korras peab. (Jätan diskreetselt linkimata, eks ole). Toetuse mõttes olen oma videoid ka sinna üles laadinud, iseäranis ingliskeelseid. Varukoopiaks jäid mu läpaka kõveketal asuvad originaalid.

Mõni aeg tagasi juhtus talle päris inimlik eksitus, mille pärast mitte keegi talle pahane ei ole, sõbrade asi. Nimelt adminnib ta oma saiti koduse arvuti läbi, mida ta tahtis XP’st Vistale üle viia. Selle tegevuse käigus aga juhtus ta kogemata valele nupule vajutama, millest järgnes, et korraga kustusid ta serverilt nii originaalid kui ka tema enese varukoopiad.

No, pole viga, ma arvasin. Taastan oma videod läpakalt kui aega leian. Nüüd aga ei lähe mu läpari sisse vool ja akud on juba ammu tühjad. Ja ma ei tea, millal ise jõuan süleka parandamisega tegeleda. Nii palju siis mu varukoopiatest.

Loo moraal seisneb selles, et ehkki on hea mõte originaal oma arvuti kettale jätta, ei piisa üksnes sellest. Lisaks tasub videod vähemalt kahele erinevale majutussaidile üles laadida. Ja kui väga väärtusliku kraamiga tegemist, mõeldagu CD’le põletamisest.

Siinkohal kasutan juhust ja kiidan väga head Eesti saiti Toru.ee. Tänud Jürile selle ülalpidamise eest!