Larko peegel

Archive for the ‘web 2.0.’ Category

Laekus mulle täna värske ports Google Wave kutseid. Nendega talitan samamoodi kui eelmisel korral: nii kui tuvastan sooviavalduse kas siin samas, vastava soomekeelse sissekande juures, Facebookis või Twitteris, saadan kutse omalt poolt edasi ja Googlest sõltub, millal see vastuvõtjani jõuab. Kutse edastamisel on mul töötavat e-postiaadressi vaja. Kui ei taha seda avalikult näidata, piisab sellestki, et reaalne aadress on blogi kommentaariankeedi vastavas lahtris.

Kes ees, see mees. Ärkvel ja arvuti juures olles jälgin kõiki eelpool nimetatud kanaleid operatiivselt. Lainetamiseni!

Edit: Vähemmalt selleks korraks  on kutsed otsas. Annan eri sissekandes teada kui uusi laekub.

Sildid:

Eile püüdsin oma käsutuses olevaid Google Wave kutseid Twitteri kaudu jagada, sest tahtsin oma Twitteri ja Facebooki kontakte kutsete väljastamisel prioriteerida. Paistab siiski, et need mu kontaktidest, keda Google Wave huvitab on juba seal sees. Nimelt läks mu 16 kutsest sedapidi vaid kaks ringlusesse ja alles on 14. Ju ma siis olen hästi võrgustunud.

Nii panengi oma kutsed suurele ringile jagamisele. Kes saada tahab, andku kommentaariumis märku. Sealjuures on reaalselt töötavat e-postiaadressi vaja. Kui seda avalikult näidata ei taha, pane kindlasti korrektne aadress vastavasse lahtrisse kommentaari sisestamise ankeedile. Sealt näen seda ainult mina.

Google sõnul kutseid koheselt laiali ei saadeta vaid ikka jupphaaval. Kogemus aga näitab, et see ei pruugi kauem kui 1-3 päeva võtta. Kui kutset oma postkastis ei tuvasta, tasub ehk rämpskaustasse pilk visata; ise tuvastasingi oma kutse just seal.

Teen vastava sissekande ka oma soomekeelses blogis ja nii kui mõlemas sooviavaldusi tuvastan, edastan need Google Wave’ile, kes kutsed päriselt väljastab.

Edit: Kutsed on praeguseks otsas. Juhul kui neid veel juurde saan, annan sellest eraldi sissekandes teada.

Sildid:

Marko Mihkelson säuksus mõne hetke eest, et Riigikogu EL asjade komisjon on sotsiaalses meedias täiesti olemas:

Hakake jälgima Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tegemisi ka Twitteris: ELkomisjon. Homsest avame ka Facebooki konto.

Komisjoni säuksud ilmuvad kasutajatunnusega @ELkomisjon.Peale uue meedia avastamise saab teada, et homme kell 10 toimub komisjoni juulikuu viimane koosolek, kus arutatakse välisministrite kohtumist esmaspäeval ja Eesti huve Rootsi eesistumise ajal.

Tubli! Jään põnevusega ootama, kuidas komisjonil uue keskkonnaga kohanemine läheb.

Edit: Rumal järelemõte: ei tea kas säuksud koostatakse enamushääletuse või konsensuse alusel. Või äkki on näiteks komisjoni esimees volitatud komisjoni nimel säuksuma?

Edit: EL Komisjon on ka Facebookis olemas.

Katsun ma suure uudishimuga piiluda Rakvere Teatri veebisadi RSS-voogu. No selles mõttes ikka et järsku telliks oma lugejasse et saaks veebilehe uuendamise kohta teateid. Seal aga vaatab mulle vastu järgmine teade:

Sul puuduvad õigused selle lehe vaatamiseks.
Peaksid sisse logima.

No andke nüüd mulle rumalale andeks, hea teatrirahvas! Mina oma lihtsameelsuses arvasin, et RSS-voog on veebisaidil selleks et seal avaldatavat infot oleks kergem kätte saada. Ei tea mida teie RSS-voo eesmärgiks peate aga mulle tundub, et üks meist on loll.

Edit: Nagu kommentaaridest allpool selgub, tegeletakse asjaga. Kiiduväärse kiirusega reageeritud. Mu kaua kestvad auavaldused!

Sildid:

Mu laupäevane sissekanne pälvis sisukat tagasisidet, mille eest tänan kõiki, kes kaasa mõtlesid. Eriline tänu Robinile, kes võtis vaevaks mu postitust Altexi ajaveebis kommenteerida (ja kelle eesnime õigekirja vastu ma kogemata eksisin). Robini kommentaar on pärast mõningaid kahetsusväärseid sekkeldusi seoses Akismeti filtriga ka minu juures nähtav.

Peale Robini rõhutavad teisedki, et Twitterit võib kasutada puhtalt RSS-voo edastamise eesmärgil ilma et taotletaksegi kahesuunalist kommunikatsiooni sotsiaalse meedia vaimus. Olen nõus, et selline lähenemisviis on parem kui mitte midagi, kuid see ei motiveeri mind valitsuse säukse jälgima: laekub mulle vastav info juba teiste kanalite kaudu. Samas võib olla kasutajaid, kelle jaoks Twitter ja tema taolised mikroblogikeskkonnad ongi RSS-lugeja eest. Ja iga keskkonda võib muidugi kasutada ka muudel eesmärkidel kui nendel, milleks keskkonna arendajad on need ette näinud.

Minu jaoks võrdub valitsuse kitsas lähenemine Twitterile siiski siin klipil linnatänavatel ringi hulkuva Dan Gurewitchi säuksudega suvalistele linnakodanikele: linnakeskkonnaga oleks tema lobisemine sootuks paremini kooskõlas kui ta mitte ei kopitseks omaette vaid silmnähtavalt vestleks kellegiga. Samal teemal kirjutab Tuija Aalto, kelle juures videoklipi tuvastasin.

Ega riigiasutustelt tegelikult ei saagi eeldata, et need uue meediaga operatiivselt kursis oleksid ja suudaksid nendega koheselt kohaneda. Sellegi poolest tuleb avalikul sektoril aduda, et infoühiskonnas liigub teave sootuks teistmoodi kui vanas infokeskkonnas. Ega ma seda ei väidagi, et Eesti riik oleks täiesti käed rüpes istunud: nagu Hille Hinsberg juhibb tähelepanu on osale.ee küllaltki kena keskkond, kuid sellegi käed jäävad lühikeseks nii kaua kui sedapidi esitatud algatused mitte kusagile ei arene, nagu ise olen korduvalt kurtnud ja samuti Aarne.

Kodanikuühiskonna tingimustes peaksid eelkõige poliitikud suutma kodanikega kahepoolset sidet tekitada. Mõned on ülesandega hästi hakkama saanud: positiivsetest näidetest tuleb esimesena (ja õnneks mitte ainsana) meelde Keit Pentus. Taani vastse peaministri Lars Løkke Rasmusseni puhul kehtib see, mida eelpool valitsuse kohta öeldud: parem ehk Twitteris kohaolek ise eneses mui mitte sedagi. Paraku on nii side sisu kui interaktiivsuse tase traditsionaalsed.

Ei jäägi mul muud üle kui soovida valitsusele ning üldisemalt riigile ja poliitikutele edu uue infokeskkonnaga kohanemisele. Siinkohal kehtib vist paraku vaata et loodusseaduse kombel eeldus, et kui avalik sektor ükskord web 2.0 rakendusi täies mahus eesmärgipäraselt kasutama hakab, oleme me muud juba web 4.0 peale üle läinud.

Sildid:

Mõttetalgud käivituvad ööl vastu maikuu esimest Twitteris aset leidval ajurünnakul #minutwitter. Aktsioon toimub kell 00.00-02.00 ehk kohe talgupäeva alguses. Kuidas asi käib ja milline on ürituse kodukord, selgub täpsemalt siit.

Registreerumiseks tuleb oma Twitteri kontolt läkitada järgmine säuks:

Olen 1. mail 00.00-02.00 twitteris ja võtan osa aktsioonist #minutwitter http://tinyurl.com/minutwitter

Virtuaalse mõttetalgu kontsept mulle meeldib. Meeldib kohe rohkem kui päris Minu Eesti, millega säuksutalgud polegi otseselt seotud. Sellegi poolest oma osalemist praegu kinnitada ei saa, kuid ei lükka ka ümber. Sel teemal tuleb enne koduseid läbirääkimisi pidada.

Igatahes soovitan säuksutalguid kõigile, kellel pole kahel nimetatud tunnil kiireloomulisemat tegemist käepärast.

Läbi Facebooki laekus mulle Minu Eesti Mõttetalgute pöördumine, kus küsitakse nõu selle kohta, kuidas asja web 2.0 keskkonnas promoda. Tsiteerin:

Juhul, kui sulle meeldib Minu Eesti Mõttetalgute idee, siis kas sa oleksid nõus meid oma nõu, jõu ja teadmistega aitama? Ehk kuidas blogikeskkondade vahendusel paremini levitada sõna mõttetalgutest, kaasata inimesi kaasa mõtlema ja kutsuma neid üles osalema mõttetalgutel?

Mõttetalgude idee elluviimisega on peale 120 vabatahtliku ja paljude suur- ja väikeettevõtete juba liitunud pea kogu paberkandjal olev meedia oma internetiväljaannetega, ETV ja Kanal2 ja paljud raadiojaamad. Oleme loonud kommuunid Facebook-is, Orkutis ja Twitteris. Kontakteerume ka Eesti tunnustatud blogijatega, et saada osa ka nende nõuannetest ja leida võimalikud koostöökohad. Samuti on oma õla alla pannud nii väli- kui ka internetireklaami pakkujad

No seda oleksin ma ehk ise ka arvanud, et pole ainult minule seda palvet edastatud. Eks see on laiatarbelise postitusena levinud et võimalikult suurt kõlapinda leida ja tekkitada palju blogipostitusi. Ja ennäe, kirjutan ju minagi, kuigi ehk just selliselt mitte kui eesmärgiks seatud oli.

Mulle tundub kogu selle ettevõtmise mõte kuidagi võõras. Et ühiskondliku laupäevaku korras mullu prahti puhastati, oli tore ja sama tore olnuks just seda sama tänavu korrata. Aga mis asi küll võib mõttelaupäevak olla? Kas sellega tõesti midagi hästi konkreetset ja geniaalset saavutada tahetakse?

Ja seda siis riigis, kus poliitilise diskursi formaadiks on jant ja ärapanemine kujunenud. Pooleteist miljoni elanikuga riigis, kus 17 aasta jooksul pole jõutud kohalike omavalitsuste arvu 227st väiksemaks kärpida, kus poliitiline kultuur on lasteaiatasemest madalam, kus Edgar Savisaare ja Andrus Ansipi taoliseid poliitikuid ikka tõsiselt võetakse, pole väga suuri lootuseid mõttetalgu korras millegi väga hiilgavani jõuda. Kuid lootus selleks ikka jääb.

Et aga mulle esitatud küsimusele vastata, võtaks lähtekohaks iga ajaveebniku esimesed tõekspidamised. Kui soovid, et su ajaveebi loetakse, pead seal midagi huvitavat avaldama. Viita teistele, kes samadel teemadel kirjutavad ja sulle viidatakse tagasi. Anna midagi kogukonnale ja kogukond annab sulle midagi vastu.

Kahjuks ei saa ma aga minueesti.ee’le hüperlingiga viidata, sest seal vaatab mind niisugune pilt vastu:

Tule taevas appi! Kui tahetakse tõesti rohujuuretasand 2.0 korras midagi ära teha, siis pannakse lihtsalt WordPressi või Bloggeri või misiganes vastavas keskkonnas ajaveeb püsti ja hakatakse seal sisu avaldama ja kodanikega dialoogi arendama. Isegi Siseministeerium sai sellise lihtsa ülesandega hakkama, kuidas siis rohujuuretasandi mõttekoda ei saa!

Kerkib kuri kahtlus, et teoksil on midagi in.ee taolist. Ehk siis et väänatakse peen veebirakendus, mille funktsionaalsusest ja otstarbest mitte keegi aru ei saa ja mis mitte kusagile ei vii. Loodan et eksin, kuid “kohe-kohe valmimas” veebisaitidest pole minu tähelepaneku järgi kunagi asja saanud.

Kõige rohkem tõukab mind Minu Eestist eemale asja projektipõhisus. Kodanikuühiskonda ei saa tähtajalise projekti korras arendada. Ta areneb tasakesi sammhaaval aga valmis ei saa ta mitte kunagi.

Mullune prahikorjamine oli nagu öeldud tore, kuid jäi ikka poolikuks. Poolikuks jäi ta sellepärast, et vaatamata suurejoonelisele kampaaniale mitte miski inimeste igapäevses käitumises ei muutunud. Vastupidi kasutasid mitmed juhust et oma vanadest salaprügilatest talguliste arvel lahti saada.

Mullu tehti siiski hea algus keskkonna eest hoolitseva prügikäitlemise juurutamisele. Seda oleks tasunud tänavu samm edasi viia ja järgmisel aastal veel üks samm. Siis oleks ehk 10 aasta pärast kusagile jõutud.

Praegu aga tehakse sootuks teine “prügikampaania” mis suure tõenäolisusega sama poolikuks jääb kui esimenegi. Võib-olla ei jõuta isegi sama kaugele kui esimesega. See sama, mis kehtib kodanikuühiskonna ja -algatustega, kehtib ka web 2.0 puhul, mille kohta just minu ja teiste ajaveebnike nõu küsiti: asjad ei arene kampaania korras vaid pikaajalise ja resoluutse igapäevse tegevuse kaudu. Ikka üks samm korraga, mitte nii et tänavu seda ja aasta pärast toda.

Sildid:

Lugedes Wildi sissekannet vanameedia perspektiividest saan ma sellele osalise kinnituse reaalaegselt. Wild kirjutab:

Mulle meeldivad viimastel aastatel blogid, foorumid, algandmed ja jooksev statistika enam kui meedia. Need kõik on omavahel muidugi seotud ega toimikski vastastikkuse “ekspluateerimiseta,” aga võrreldes nt viie aasta taguse ajaga on meedia tähtsuse osakaal informatsiooni saamiseks ja lahkamiseks minu puhul kahanenud vähemalt 50%. Vähemalt. Ma ei ole ilmselt ainus.

Ja täpselt samal ajal kui seda loen laekub mulle Twhirli läbi kaks säuksu:

@martkase mis pahapilli lopptulemus?

seikatsu

@seikatsu Euroopa meister, 6362 punkti, isiklik rekord ca 300 punktiga, Noole Eesti rekordist jäi 12 punkti puudu

martkase

Vahepeal sai asja Mardiga poliitseisukohtadest arutatud, samuti Twhirli vahendusel. Mart ise näis veebiliidest kasutavat.

@martkase Õudne! Kust küll valitsus peab preemiateks raha leidma!

unclelarko

@unclelarko Ansip leiab, Ansip ja Ligi ju vanad spordipeerud, ainult Ivari võiks rohkem liigutada

martkase

Suurepärane näide selle kohta kuidas uudis laekub kiiremini kui vanameedias isegi onlines, rääkimata eetrist ja trükist. Täpsustavad küsimused saavad küsitud ja vastatud ning kommentaarid edastatud enne kui oleks jõudnud vastavat uudist Google Readeri läbi teada saada. Antud juhul juhatas Twitter uudisele ja aitis kaasa vastuvõtjale huvi pakkuvaid üksikasju täpsustada. Side polnud ühepoolne ülevalt alla nagu vanameedias vaid vahendatava uudise sisule avaldas vastuvõtja isiklik huvi mõju. Teisisõnu toimus vertikaalne andmevahetus.

Teine huvitav näide leidis reede õhtul aset. Ei hakka siin üksikuid säuksatusi edastama, kuid seal toimus täpsustavate küsimuste esitamine kolme uudise vastuvõtja poolt otse allikale. Viimane ise võtis asja järgnevalt kokku:

@unclelarko @archiei @kixs aga tänan twitterisse sisseelamise õppetunni eest :). edaspidi üritan kahemõttelisusi vältida. või siis mitte 🙂

keitpentus

Jääb ainult Wildiga nõustuda, et pole vanameedia kahanemisest mul põrmugi kahju. Kui ta ennast uuendada ei suuda, pole tal tulevikku ja praegusel kujul meediat pole lihtsalt vaja.

Sildid:

Nagu juba tänase Pirate Bay kohtupäeva otsekajastuses lubasin saan siin edastada torrentfaili tegemise ja levitamise õpetusfilmi, mille Peter Sunde kohtusaalis ette mängis. See on tehtud n.ö. puust js punaseks põhimõtte järgi ehk nõnda, et ka kohus sellest aru saaks. Filmist selgub iga samm alates bit torrent tarkvara guugeldamisest ja installist kuni levitamiseni välja.

Filmi eesmärgiks protsessi kontekstis oli kohtule väga arusaadaval kombel selgeks teha esiteks, et torrente võib mitmel kombel peale TPB levitada ja teiseks, et ise teos ei saa kättesaadavaks enne kui eksemplari haldaja seda oma bit torrent tarkvara kaudu jagama hakab.

Torrenfaili saab alla tõmmata siit.

Mul õnnestus kätte saada kutse (aituma, Sun Äitis) suletud betafaasis olevale värskelt käivitatud startupile Twitbear. See peaks olema mingisugune rakendus, kus saab vestluskette Twitterist kergemalt, nagu öeldakse Jaiku stiilis, püstitada. Esmapilgul on kasutajaliides minu jaoks segav ja ei saa üldse pihta, millisel lehel seal mida teha saab. Tõsi küll, seoses Pirate Bay kohtuistungi jälgimisega pole mul veel aegagi olnud teenust täpsemalt uurida ja puurida.

Selle sissekande aga teen seepärast, et mulle on antud viis kutset edasi jagada. Kellel huvi, jätku siia alla kommentaari. Viis esimest palvet rahuldatakse laekumise järjekorras (kusjuures katsun ka arvestada neid, kelle kommi Akismet ehk kogemata spämmi pähe kinni püüab).

Sildid:

Satus mul Google Readeris silma Berlingske Tidende pealkiri, mille kohaselt puuduvad Taani ettevõtetel reeglid Facebooki kasutamises. Teades, et Näoraamat on Taanis ülimalt populaarne ja selle kasutajate osakaal elanikest on Taanis maailma tipus arvasin ekslikult, et probleem võiks seisneda selles, et tööandjad on mures firmasaladuste ja siseinfo lekkise pärast. Eksisin aga põhjalikult: tööandjad kurdavad hoopis, et töötajatel kulub Facebookis liiga palju tööaega [sic].

Artikli lõpus kommenteerib ametiühingu esindaja, et kuna tööandjad eeldavad töötajatelt paindlkikkust ja seda, et need ka vabaajal kättesaadavad oleksid, peab paindlikkus kahesuunaline olema. Seega ei taba kumbki pool asjale päriselt pihta. Teadupärast mõjub ju igasugune lõõgastus tööajal produktiivsusele positiivselt, muidugi eeldusega, et töövälisele tegevusele kuluv aeg mõistuse piiridesse jääb.

Selles võib nii tööandjate kui ka ametiühingutega nõustuda, et Facebookiga ringi käimine tuleb töökohtadel selgeks rääkida. Ajaraisk aga pole siin kõige olulisem vaid just nimelt tuleks selles kokku leppida, et konfidentsiaalset infot Facebooki kaudu välja ei voolaks. See pole aga esmajärguline kas Näoraamatuga töö- või vabal ajal tegeldakse.

Mõned tööandjad on isetegevuse korras Facebooki sootuks blokeerinud ja seda just tööaja sihipärase kasutamise huvides. Miskit mäda on siis Taanimaal. Mulle vähemalt mõjuks igasugune juurdepääsu takistamine risti vastupidiselt: kui mind ei usaldataks, poleks ka motivatsiooni oma tööd korralikult ära teha.

Sildid: ,

Twitteris on Rootsi kuninga nimeline kasutajakonto. Selle kohta puuduvad andmed, mida päriskuningas asja kohta arvab.

Via drewie123

Sildid:

Innovatsiooniaasta käivitudes paisati Interneti midagi innovatiivset, mille kohta mõnedes ajaveebides midagi arvati. Ise arvasin ka. Arvajatele öeldi vastu, et oodatagu rahulikult jaanuarikuu 15. päevani, alles siis pidi veebisait ametlikult avatama ja selleks ajaks olla kõik osutatud puudused parandatud.

Hea küll, kui aasta algust kahe nädalaga edasi nihutada tahetakse, siis minugi poolest. Isegi 15. kaema ei läinud vaid andsin veel nädala juurde. Aasta avaüritus pidi täna toimuma, olgugi et kutsepõhiselt ehk välja valitud seltskonna juuresolekul. Aga äkki on täna siis õige aeg piiluda, mida on vahepeal innoaasta veebist saanud?

RSS-voog on olemas, kenakene küll! Näis et see kajastab blogisissekandeid. Katkiseid linke enam ei tuvasta, tore niigi. Kommenteerimiseks peab endiselt regima ja sisse logima. Sellest järeldan, et kommentaare eriti ei taheta. Klõpsates lingile “Hakka ise blogima” saan teada, et selleks pean olema sisse logitud. Suunatakse registreerumise leheküljele, kust saan teada järgmist:

Innovatsioon oled sina. Just nüüd on sinu hetk särada, sest sind on vaja! Liitu uuendajatega ja vii oma ägedad ideed ellu. Ole IN!

Andke nüüd andeks aga seda ma juba teadsin, et innovatsioon minus eneses seisneb. Seevastu oleksin tahtnud teada, mis tingimustel blogimine innovatiivses keskkonnas aset leiab. Ehk nagu Teller oma kriitikas osutas:

Tundub ehk norimisena, aga kui annad külastajale nupu “Hakka ise blogima” ja selle taga tõesti postitusvorm, siis anna seal samas veidi infot, mis minu sisestatava infoga juhtub – kas see läheb kohe saidile välja, läheb kellelegi läbi vaatamiseks, läheb joonelt prügikasti?

Ja kas nüüd siis on rohkem IN domeeni IN.ee all blogida kui näiteks WordPress.com või Blogspot.com? Mille poolest erineb blogimine seal blogimisest siin? Kas mu mõted saavad hoobipealt innovaatsemaks kui need IN.ee all avaldan? Või saan ma seal blogides midagi juurde, millest siin ilma jään?

Midagi jalustarabava innovatiivset sisu ma IN.ee juures ei tuvasta. On küll mõned toredad sissekanded, aga need oleksid sama hästi võinud ükskõik millise domeeni all ilmuda, isegi vabalt kommenteeritavalt ja puha. Või järsku ongi asi just selles, et nad seal ilmuvad?

Ehk siis innovaatsus seisneb veebidomeeni nimes, mitte sisus? Kui juba Euroopa Liit innovatsiooniaastat tähistab, tuleb selleks tingimata banaanikoor luua et linnukene kasti saada. Kui koore sisse ka puuvili tekib, on tore küll, aga kui jääb tekimata, pole ka hullu midagi. Eurokohustus on täidetud ja patroon rahul.

Patroon muide tsiteeris oma aastavahetuse tervituses Artur Alliksaart:

ei ole mõttetult elatud aegu/
mõte ei pruugigi selguda praegu.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.