Larko peegel

Archive for the ‘virtuaalne’ Category

Oma muljeid Altexi korraldatud seminarilt e!DESIGN olen juba varem tutvustanud. Nüüd saan ka vahendada teiste arvamust või vähemalt nende 38 oma, kes võtsid vaevaks Altexi küsitlusele vastata. Selle tulemusi saab vaadata siin.

Üldiselt läks üritus enamusele korda. Neljase hinde on andnud täpselt 50 % vastajatest, seepeale ei pidanud 3 vastajat ehk 7,9 % viiest hinnangut paljuks. Ülejäänud vastused jagunesid üsna tasaselt. Mõningatele paistab seminar pettumus olevat, kuid keskmiselt ollakse üritusega rahul.

Ettekannete hinnagutes vastab üldiseim arusaam enam-vähem minu omale. Ülekaalukalt populaarseimaks osutus David McCandlessi oma, mis pälvis viieseid koguni 83,6 % ulatuses. Ainult kaks hinnangut on alla nelja, üks kolmene ja üks kahene. Populaarsuse edetabelis järgnevad Kristjan Jansen ja Tõnu Runnel. Parimate ettekannete edetabeli järjekord vastab minu omale ehk tuleb välja, et ma olingi keskmiste eelistustega osavõtja.

Ka sõnastatud kommentaare tasub vastuste juures lugeda, ehkki seal on suhtelises ülekaalus need, kellele keegi või miski ei meeldinud. Eks me kipume sõna võtma pigem kriitika kui kiitmise eesmärgil. Igas meepotis peab ikka tilk tõrva olema, mis kokkuvõtes tuleb korraldajatele kasuks.

Mõned slaidid on Slideshares olemas. Aitab kohal viibinutele ettekandeid meelde tuletada ja teistele aimu anda, millest võinuks osa saada.

Sildid:

10 päeva eest arutasin, millist kasu mulle võiks olla osalemisest disainile pühendatud seminarile e!DESIGN. Reedel ma seal tõepoolest käisin ja etteruttavalt võin öelda, et igatipidi huvitav oli see osa üritusest, millest ma päriselt aru sain. Kõigepealt aga avaldan suure tänu Altexile, kes mind lahkelt kohale kutsus.

Kõige kaasahaaravam oli vaieldamatult David McCanlessi loeng teemal “Information is beautiful“. Infograafika kasutamise ja andmete visualiseerimise saladused seletas ta puust ja punaselt lahti demonstreerides oma teese arvukate graafiliste näidetega. Davidi jutus jäi peamiselt kõlama üleskutse “mängige oma andmetega” ja seda ta tõesti väga vaimukal kombel tegigi.

Väga palju mõttetoitu serveeris Kristjan Jansen oma väikeste katkiste asjade ettekandega (slaidid pdf-failis). Kristjan kirjeldas väga tabavalt disainijamasid alates kohmakatest peldikutest, üllatavalt käituvatest kohviautomaatidest ja konarlikest piletikompostoritest kuni kaubamajade usteni, mis kliente häbimatult ründavad. Disaineritele pani ta südamele, et nii hoolikalt kui nad enda arust ka ei talitagi, on kuskil alati keegi, kelle arvates on nende tehtud asjad katkised.

Tõnu Runnel rääkis disainiettevõtja igapäevaelust teemal klienditöödest e-tootedisainini. Tema juttu aja müümisest ja kasumi teenimisest tasub arvestada igaühel, kes ühes või teises vormis ettevõtlusega tegeleb. Eks ma ise ka samade probleemide kallal oma pead murran, kuigi minu tegevus pole kuidagiviisi disaini valdkonnaga seotud.

Seminari osavõtjate enamusele ehk disainiproffidele ja -tudengitele oli kindlasti oodatuim ekraani- ja meediadisainer Marcus Bledowski ettekanne “Creating motion video projects for interactive web platforms using intelligent media and Adobe CS5”. Selle uhiuue tarkvara peensusi demonstreeris ta sellise hooga, et asjasse pühendumatul võhikul ei jäänud muud üle kui käed püsti tõsta ja alla anda. Seda sama tunnistas ka mu kõrval istunud Aarne, kellega saime küll nii palju aru, et tarkvarapakett on integreeritud ehk ühel tarkvarajupil tehtud klipp kandub paketi igale osale üle ja seda võib mõne teise sovellusega nõnda muuta, et parandused omakorda igale poole päivituvad. Mina aga ausalt öeldes ei teaks, mida nii kompaktse tarkvaraga peale hakata, mistõttu jään heaga lihtsamate liistude juurde.

Kokkuvõtes oli päris tore pärastlõunak, mis kindlasti silmaringi laiendas. Alguses oli wifiga probleem, kuna pea igaühel saalis süleraal sisse lülitatud ja Nelipühakiriku ribalaius jäi paratamatult nõudlusele jalgu. Kui üheaegseid kasutatajaid juba vähem oli, jooksis mul aku tühjaks ja pistikut polnud kusagilt võtta. Nii jäi ära esialgne plaan üritust Qaiku keskkonnas reaalaegselt kajastada. Ehk oligi nii parem, sest disainerite ettekannete puhul pole slaidid niisama moepärast. Jutu sisu on raske kellelegi vahendada, kes slaide samas ei näe.

Edit: Aarne jagab ka oma muljeid.

Sildid:

Kui oleks digitaalsele disainile pühendatud seminar e!DESIGN paar aastat tagasi korraldatud, oleks see suure tõenäolisusega minust laia kaarega mööda läinud. Ma lihtsalt poleks mõhkugi teemadest aru saanud ja vaevalt oleksin ka mõistnud, mis kasu niisugusest asjast võiks mulle olla, kui üldse. Praegugi pole veendunud, et suudan selles valdkonnas piisavalt orienteeruda, ent teatav huvi on vahepeal tekinud ja seda nii praktilistel põhjustel kui ka üldise silmaringi laienemise tõttu.

Visuaalses eneseväljendamises olen lapsepõlvest saadik täielik võhik. Joonistada ei oska üldse ja mu fotodki kipuvad nii välja kukkuma nagu jumal juhatab. Olen end alati sellega lohutanud, et saan verbaalsega seda asendada, mis visuaalses puudu jääb. Tähtsaim on ikka sisu ja seda tuleb endale kõige käepärasemal viisil vahendada.

Kaasaegne virtuaalkeskkond võimaldab mul enamasti sõnalisele väjendusele keskenduda ilma et ise peaksin asja visuaalse küljega pead murdma. Näiteks käesolev sissekanne ilmub blogis, mille kujunduse olen mitmete WordPress.com’i poolt pakutud alternatiivide hulgast välja valinud ja seda lihtsate vahenditega isikupärasemaks moonutanud. Nii lihtsate, et neid isegi mina kasutada oskan, ehkki lõpptulemus kindlasti üht-teist soovida jätab.

Viimasel ajal olen siiski oma visuaalse kujundamise oskuste puudulikkust tõsiselt tunnetanud. Ma ju teatavasti kevadel võtsin elukoha vahetuse ette ja praegu oleks juba kõrge aeg selle eest hoolitseda, et mul ka edasises elus leiva peale vorsti jätkuks. Oma parimate oskuste ehk teksti kirjutamise ja tõlkimise turustamiseks olen juba tükk aega veebisaidi loomist kavandanud.

Paraku pean tunnistama, et sellise saidi sihipäraseks tegemine pole tasuta blogikeskkonnas minu jaoks teostatav. Google Adwordsi ja Analyticsi kasutajakontod on mul juba ammu olemas, kuid neid ma WordPress.com -keskkonnas kasutada ei saa. Kettaruumi ja sobivaid domeene on samuti varuks, kuid sinna saidi püstitamiseks pean paraku just sellega tegelema, mis mul sitasti välja kukub ehk siis välimust ise kujundama. Olgu mu kirjutatud tekst kui hiilgav tahes, seda vaevalt keegi lugeda viitsib, kui see minu kujundatud veebikeskkonnas ilmutatakse. Samas aga proffikujundajale kvaliteetse töö eest tasuda ka ei jaksaks.

Siinkohal ma kujutan ette, et e!DESIGN võiks mulle vähemalt mingil määral kasuks olla. Kindlasti räägitakse seal nii mõndagi, millest ma päriselt aru ei saa, võhik nagu ma olen. Samas aga võiksin olla suutlik sealt nii mõnegi hea vihje ammendama ja inspiratsiooni saama.

Igatahes tasub praegusel ajal katsuda end virtuaalkeskkonna trendidega kursis hoida. Isegi sel juhul, et praktiline kasu konkreetse mure lahendamisel saamata jääks, pole kahju oma silmaringi kas või nii palju laiendada, et vähemalt rahuldavalt aru saaks, millest visuaalse designi tegijad ometi räägivad. Selleks oleks täpselt nädala pärast toimuv üritus minu jaoks oivaline võimalus aknaid lahti lüüa.

Avaldus läbipaistvuse huvides: Käesoleva sissekandega kandideerin e!DESIGN seminari tasuta pääsmele.

Sildid:

Seni veel 100 % kindlalt paika panemata, kuid järgmise Virtuaalse Söömaklubi istungi (pühapäev 24 mai kl  19.30) teemale tugevalt kandideerib usaldus poliitikute vastu. Usalduse või selle puudumise taset on mõeldud arutatavaks nii üldiselt kui ka päevakohase võimukriisi kontekstis.

Kas usaldad poliitikuid? Kui, siis miks, kui ei, siis miks ja mis peaks juhtuma, et usaldaksid. Milline mõju on päevakohasel valitsuskriisil usalduse tekkimise või säilimise seisukohalt? Mida see tähendab euro- ja KOV valimiste kontekstis?

Teema kohta võib arvamust avaldada söömaklubi ajaveebis kommentaari teel.

Nagu juba varem teavitatud, toimub täna õhtul alates kell 19.30 Virtuaalse Söömaklubi jürikuu vestlusring. Olen teema arutelust niipidi aru saanud, et jutu pearõhk oleks europarlamendi valimistel, mis on juba puhtpoliitiliselt üsna huvitav. Mõistagi haakuvad teemasse sisulised euroküsimused: kus sa nendest ikka pääsed kui neid lahendama saadikuid valid.

Postitan istungi operatiivsissekande söömaklubi blogisse õhtupoolikul. Etteruttavalt olgu öeldud, et ise vestlus käib vanaviisi Skype grupikõne teel ja seepeale katsun juttu veebistriimingus vahendada. Striimi täpse URLi annan teada operatiivsissekandes. Ja paluks kaasvestlejatel mulle tungivalt meelde tuletada, et sedapuhku ei unustaks striimingu salvestusnupule vajutamast.

Virtuaalne Söömaklubi peab järgmise vestluse maha tuleval pühapäeval alates kell 19.30. Kinni löömata on veel istungi teema. Pakutud on eurovalimisi või üldisemat Eesti ja ELdu suhete lahkamist.

Teisigi ettepanekuid oodatakse kui kellelgi on midagi huvitavat pakkuda. Ettepaneku tegemiseks on siiski praegu viimane aeg käes. Seda saab välgu kiirusel teha siin.

Virtuaalne Söömaklubi arutas eile õhtul kokkuhoidu. Aruanne koos lühikese (minu süü) salvestusega on lõpuks ometi üleval. Kohalolijatele paneks südamele, et mu lühikest mälu kommentaarides ja/või oma blogides värskendataks.

Virtuaalse Söömaklubi kokkuhoiuteemalise istungi käivitumiseni on kõigest paar tundi jäänud. Kell 19 käivituva vestluse oparatiivteabe sissekanne on juba avatud. Sealt leiab juhised ühinemisele ja sinna ilmub samuti veidi enne kella seitsmet link paralleelstriimingule, mille kaudu vestlust võib Skype puudumise korral jälgida. Tehnlilistest tõrgetest ühinemisel võib kommentaarides teada anda.

Kokkuhoiust isiklikus plaanis ma juba üleeile kirjutasin. Lisaks soovitan lugemiseks Eiki Nestori sissekannet töötukassa probleemidest. Annab juba hää lähtepunkti teema lahkamisele. Küll aga on kindlasti teisigi vaatenurki ja just selleks me istungi maha peamegi, et kõik arvamused kõlada saaksid.

Virtuaalne Söömaklubi ärkab sel nädalavahetusel talveunest üles. Hooaja avaistung leiab aset pühapäevaõhtul kell 19 ja siis juba arulagedalt moonutatud suveaja järgi. Teemaks on kokkuhoid isiklikus ja ühiskondlikus plaanis:

Seega – millest võiks loobuda, millest peaks loobuma ja millest kindlasti ei saa/tohi loobuda, olgu see “majanduskriis” kui kole tahes.

Endal pole enam suurt vajadust millestki loobuda, sest enamikust asjadest olen juba ammu loobunud, millest üldse loobuda saab. Osaliselt on see juhtunud omal otsusel, kuid on ka elu oma korrektiividega mu tahtmist mõjutanud. Juba eelmine majanduskriis sundis loobuma igasugusest soovist endale varandust koguda, kuid õpetas samas ka tagasihoidlikumalt elama. Nii irooniline kui see ka ei kõlagi, vastab tõele valimisloosung, et õnn pole rahas. Sestap ei mõjuta mind praegune majanduskriis: eelmise mõjusid on tänaseni tunda ja nendest vabanen heal juhul parajasti siis kui pragune kriis otsa saab.

Pigem isiklik otsus on selle taga, et mulle traditsionaalne perekonnaelu ei sobi. Seega olen täiesti vabatahtlikult loobunud taotlemast seda, millest nii paljud noored unistavad: perekonnast, lastest ja sellest, mida antud kontekstis koduks nimetatakse. Minu jaoks on kodu koht, kus ma elan, teinekord on kodu lihtsalt koht, kus parasjagu viibin.

Sellist asja pole mul ka, millest tingimata loobuma peaks. Küll aga võiks loobuda suitsetamisest. Sellega aga on nõnda, et juhul kui mind vähk kimbutada tahab, ei aita enam pärast 40-aastast suitsutõmbamist mahajätmine üldse. Tõbi tuleb niikuinii kui tulla tahab. Muidugi võiksin ehk mõne kuuga oma eluaega pikendada, aga seda tean ka kogemusest, et sõltuvusest lahti rabelemine tekitab sootuks rohkem traumasid kui lasta jääda nii kuis on.

Internet ja kõik sellega kaasnev on asi, millest loobuda ei saa. Muidugi elab sunniviisiliselt ka ilma selleta, kuid see oleks juba vaata et talumatu elukvaliteedi langus. Vabatahtlikult küll ei loobu, isegi üheks nädalaks mitte nagu on mõned tuntud veebisõltlased “ajakirjandusliku eksperimendi korras” teinud.

On üks asi veel, millest loobuda isegi ei tohi. See on ausus kas või ise enese vastu. Oma põhimõtetele peab truuks jääma, olgu nad ükskõik millised. Revideerida võib ja sageli peabki vastavalt muutunud oludele, kuid põhilised tõekspidamised peavad sellised olema, et nendest loobumine on välistatud.

Pikemalt juba söömaklubis, mille istungi operatiivinfo pühapäeva jooksul blogis ilmub.

Virtuaalne söömaklubi on oma sügavast talveunest tasakesi üles ärkamas. Kevadise istungjärgu käivitamise kohta on laekunud ettepanek. Selle kohaselt toimuks järgmine istung Skype teel pühapäeval 22 märtsil alates kell 19. Jututeema kohta kõlab ettepanek järgnevalt:

Jututeemaks võtaks kokkuhoiu – nii isiklikus kui ühiskondlikus plaanis. Seega – millest võiks loobuda, millest peaks loobuma ja millest kindlasti ei saa/tohi loobuda, olgu see “majanduskriis” kui kole tahes.

Mina toetan ettepanekut ja avaldasin vastavalt oma arvamust kommentaarides. Soovitan teistelgi asjahuvilistel kaasa rääkida.

Virtuaalne söömaklubi arutab täna õhtul kell 19 andmekaitsega seonduvat. Panen siia meeldetuletuseks mõned märksõnad, millest võiks juttu tulla. See pole sugugi ammendav ettekanne, kaugel sellest.

Andmekaitse alla liigitub palju muudki kui sünnipäevatervituste lugemine raadios või küsimus selles, kelle isikuandmete avaldamisele ajakirjanduses on ülekaalukas avalik huvi. Üksiku arvutikasutaja seisukohalt on ehk olulisimaks probleemiks teadvustada, kelle käes tema andmend ometi asuvad. Google arendab oma GDrive teenust, mille eesmärgiks on teha arvuti kõvaketas üleliigseks. Minu failid on juba praegu täies mahus erinevates serverites ja esialgu mulle tundubki, et parem on need just nimelt mitmele serverile jätta selmet kõik Google juurde koondada. Google juba niigi teab minu kohta vaata et rohkem kui ma ise.

Kodanike nuhkimine terrorivastase võitluse ettekäändel on mitmed tõekspidamised privaatsuse valdkonnas viimastel aastatel tagurpidi pööranud. Euroopa Liit käivitab ülehomme Brüsselis sõltumatu asutuse, kelle ülesandeks saab kodanike privaatsuse kaitsmine suure venna valvsa silma vastu. Eks aeg näitab kas sellest saab kodanikule reaalne abinõu või kõigest järjekordne eurobürokraatia käepikendus. Millegipärast ei kipu uskuma, et sõna “sõltumatu” on siin eriti suure rõhuga.

Andmekaitse ettekäändel on erinevateas Euroopa riikides väga absurdseid tõlgendusi tehtud. Näiteks käib Saksamaal vaidlus selles, kas Akismeti spämmitõrje mitte ei ole andmekaitse reeglistikuga vastuolus. Samuti on Saksamaal neid, kelle arvates ei tohi veebisaitidel Google Analyticsit kasutada.

Autoriõiguste kaitse nimel on Taanis ja Soomes seaduseid vastu võetud, mille alusel saab failijagajaid kohtu alla anda ja Rootsis on samal teemal ägedad väitlused käimas. Taanis ei tohi otsingumootorid ajalehtede veebiväljaandeid indekseerida, ikka autorikaitse ettekäändel. Soomes on juhtumeid, et kohus on määranud failijagamises kahtlustatavatelt veebiühenduse blokeerimisi.

Selle aasta algul jõustus Rootsis nn FRA-seadus, mille alusel Rootsi sõjaväeluurajad võivad seaduslikult jälgida kõike veebiliiklust, mis Rootsi piirid ületab. Eestit ja Soomet puudutab see väga konkreetselt, sest mõlema riigi veebiliiklusest arvestatav osa käib Rootsi sõlmepunktide kaudu. Söömaklubi istungitki võiksid Rootsi nuhid vabalt ja seaduslikult pealt kuulata.

Viimane oleks küll hästi naljakas, sest vähemalt mina teen kõige enesest oleneva, et vestlus oleks ka ilma Skypeta vabalt veebis jälgitav. Nimelt käivitan veidi enne kella seitsmet striimingu, kus püüan võimalust mööda vestlust edastada ja salvestada. Kui väga hulle tõrkeid ei ilmne, peaks siis tänane vestlus varasematega võrreldes oluliselt paremini jäädvustuma.

Edit: Istungi operatiivteave ilmub siin.

Oli mul täna juhus ühe siinse bürokraadiga vestelda. Mitte et see mulle väga meeldinuks, kuid kutsest sõbralikule vestlusele pole igatahes viisakas keelduda. Isegi siis kui kohvi ei pakuta, kangemast rääkimatagi.

Püüdsin kannatlikult ära seletada, mis asi on web 2.0 ja mida kujutab ennast kodanikumeedia. Nii palju kui ma ka ennast lihtsalt ja arusaadavalt väljendada ei püüdnudki, ei läinud mu jutt pärale. Hea et mulle kiirabi ei kutsutud et mu tervist seal kus vaja üle kontrollida.

Mis seal ikka, kui ei suudeta aru saada, oleks seda liigne nõuda. Sellegi poolest tekis mulle takkajärgi pähe ilge mõte: teeks õige ära ja näitaks, kust kohast kana pissib. Arendaks esialgu virtuaalselt ja pea seejärel ka üsna reaalselt web 2.0 algatuse korras suvise ürituse.

Teeks vähe hypet, prooviks õige kui palju möödunud aastatest õppust võetud. Mitte millestki saab ju midagi teha kui väga tahab. Umbes 5-6 kuud võiks projekti üles puhumiseks endale aega lubada.

Milles siis asi? Ega ma päriselt ei teagi. Aga mõttearendamist võiks alustada näiteks siit. Oleks piisavalt hull aga samas intrigeeriv ja kuramuse lõbus.

Teeme ära, eks?

Seoses sellega, et Söömaklubi otsib uusi rakendusi konralikult töötava Skype asemele, olen viimasel ajal erinevaid audio ja video lives striimimise võimalusi proovinud. Kuigi Dimdimist võib veel kindlasti asja saada, tuleb meil ilmselt jaanuarikuu istung veel vanamoodi Skype keskkonnas läbi viia. Peale selle aga sai palju haibitud Mogulust proovitud.

Tuvastasin peagi, et Virtuaalse Söömaklubi tarvis pole Mogulusel suurt midagi anda, ent teistel eesmärkidel võib sellest aegamööda täiesti asjalik tööriist kujuneda. Tuleb teisega enne sina peale saada, ega teisiti keskkonna võimalusi tuvastada ei saa. Nii ma siis julgelt asutasingi oma kanali pealkirjaga Larko’s shameless webcast.

Kohe kindlasti ei ole mul kavas hakata oma korterist 24/7 striimigut edastama ega üleüldsegi väga sageli otsesaateid korraldama. Küll aga laadisin üles väikse valiku oma YouTube’s ja mujal avaldatud videotest ja koostasin nendest umbes 20-minutilise play listi, mis kanalil mängib kui mind saates pole ehk suurima osa ajast. Üksikuid klippe saab ka video on demand kujul soovi kohaselt vaadata ja embediga kuskil mujal näidata.

Sellega mu kanali sisu esialgu piirdubki. Kui peaks vaatajaid korraga rohkem kui üks olema, võivad nad soovi korral omavahel tsätida. Vaatamiseks ja tsätimiseks mingisugust regimist ega kasutajatunnuse soetamist vaja ei ole.

Otsesaadet tahaks küll lähemal ajal proovida, kas või hästi lühidalt. Võib-olla annaks seda teha näiteks homse Altexi ürituse raames. Kindlasti ei kavatse ma ise üritust hakata otse striimima, seda vähem veel, et see kuuldavasti poleks korraldajatele meelepärane.

Pausi ajal või pärast üritust võiks ehk siiski lühidalt muljeid vahendada. Kena oleks kui keegi kohaletulijatest tahaks kaasa teha. Võimalikust otselülitusest annan võimalust mööda siin blogis eelnevalt märku.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.