Larko peegel

Archive for the ‘tsensuur’ Category

Kõigil aastatel ajaveebinduses polnud ma enne eile õhtut ühtegi kommentaari sisu pärast kustutanud. Spämmi eemaldamine ei loe, see kuulubki kustutamisele. Isegi kõige nõmedamad isiklikud rünnakud olen seni nähtavaks jätnud, sest olen seisukohal, et need kahjustavad rohkem kommentaari autorit kui mind. Võib-olla olen oma vastusõnas autorit korrale kutsunud, minu blogi ikkagi. Teinekord aga olen kommentaari lihtsalt ignoreerinud.

Eile õhtul sai siis see vägitükk teoks, et kommentaari kustutasin, kuna arvasin, et selle koht minu blogis ei ole. See oli hästi lühikene avaldus, koosnes ühest saksakeelsest neljasõnalisest lausest. Seal polnud ühtegi teosõna kuid sedagi ohtramalt nimetavaid väljendeid. Kaks nendest olid rahvuse täheldused ja ülejäänud kaks äärmiselt ropud nimetused, mis lauses kumbagi rahvust kirjeldasid.

See kommentaar õnnestus oma banaalsuses korraga kolme põhimõtet rikkuma, mis ma oma blogide kommentaariumitele varem kehtestanud olen. Esiteks olen üsna hiljuti nentinud, et oma blogides ropendan üksnes ma ise. Kommentaaride autoritele pole see lubatud, küll aga võivad nad kontekstisse sobivat mahlakat keelt südame mõnust viljelda.

Teiseks olen kindlal seisukohal, et minu blogides pole lubatud rahvuslikku viha ja vaenu avaldada ega õhutada. Antud kommentaar aga oligi üksnes rahvusliku vihavaenu avaldamise eesmärgil sisestatud. Mingisugust kontekstuaalset kokkupuudet sissekande sisusse ei olnud.

Kolmandaks ei tohi mu blogides isiklikke solvanguid avaldada. Et antud avaldus oli sisestatud kohe pärast asjakohast kommentaari, mille autor sarjatud rahvusest on, tõlgendan ma nõnda, et see oli sama palju tema kui minu isiku vastu suunatud. Võib-olla on see tõlgendus veidi äärmuslik, kuid seal pole suurt vahet, kuna oli kommentaar juba niigi mu virtuaalse elamistoa kodukorraga vastuolus.

Komentaari autorist on mul nii palju teada, et IP-aadressi järgi otsustades viibis ta Eestis, meiliaadress aga oli ru-lõpuga, pseudonüüm oli ingliskeelne ja kommentaar ise, nagu juba öeldud, saksa keeles kirjutatud. Mine ja võta kinni, vaevalt ta eestlane või soomlane siiski on. Igatahes sai WordPressi filtreid vastavalt vajadusele täiendatud, sest see isik pole siia enam teretulnud.

See oli siis kaheksa aasta vältel esimene kord, et ma kommentaari sisu tõttu kustutasin. Mõnel üksikul juhtumil olen enne selgelt seaduse ja hea tava vastaseid väljendeid tähtedega katnud, kuid üldjuhul läheb minu juures nii mõnigi avaldus läbi, mida ükski ajaleht lugejakirja pähe ei trükiks. Muide olen kustutanud vaid spämmi ja mõnikord harva avaliku elu tegelase palvel või omal algatusel kommentaari, kus selgelt on kasutatud autori kohta valeandmeid. Näiteks Riigikogu liikmetel ja ministritel pole tavaliselt kombeks veebikommentaarides blogijaid munniks nimetada.

Natukene kõhklesin, kas see postitus sõnavabaduse rubriigi alla ometi kuulub. Taoliste kommentaaride sisestamine pole nimelt minu arust sõnavabaduse pruukimine vaid selle kuritarvitamine. Nõnda ongi minu jaoks erakordne tsenseerimine tegelikult leidnud aset sõnavabaduse kaitseks, nii jabur kui see ehk ka ei kõlagi.

Ei kavatse ka ühe juhtumi tõttu eelmodereerimist kasutusele võtta. Et ilma selleta kaheksa aastat olen hakkama saanud, saan küll edasigi. Modereerimisest oleks rohkem kahju kui kasu. Kõigepealt oleks see töökas ja tülikas, takistaks vabat arutelut ja kõigetipuks seaks mu enda vastutusele täiendavaid nõudmisi, sest sel juhul oleks ju iga siin ilmunud kommentaar minu poolt heaks kiidetud ja mul oleks raske väita, et pole seda tähele pannud.

Sildid:

Ameerika piiblivõõndi kaksikmoraal on imelik. Tulirelvade omamist peetakse lausa kodanikuõiguseks, sõnavabadus aga kehtib ainult nii kaua kui asi palja naha eksoneerimiseks ei lähe. Läbi YouTube’i oleme me kõik piiblivõõndi moraalist puudutatud.

Henriku blogis tuvastasin sellesamuse palja pinna tsenseerimist ironiseeriva lõbusa video.

Henriku juures saan ma video ilma probleemideta ära vaadata. Kui aga katsun seda Google Readeris käivitada, visatakse mind YouTube’i lehele, kus vastu vaatab teave, et see video olevat kellegi müstilise “YouTube community” poolt ebasündsaks märgistatud, mistõttu mul palutakse oma täiesealisust kinnitada. Ja mitte ainult üks kord vaid iga kord kui ma katsun seda Google Readeri kaudu vaadata.


Pilt avaneb täies suuruses peale klikides

Tere tulemast, tali!

Sildid:

Taedupärast Hiina kompartei poliitbüroo onudele ei läinud korda seitseaastase tüdruku Yang Peiyi välimus, sest see polevat väärikas Hiina noorsugu esindama. Küll aga läks korda lapse lauluhääl, mistõttu lasti tal kõlarites kosta samas kui laval seisis üheksaaastane Lin Miaoke. Enda arvates laulis ta ise, sest keegi ei viitsinud tüdrukule öelda, et tema hääl kõlaritesse ei läinud. Looga on seotud veel kolmas petta saanud tütarlaps, kes algselt avaüritusel esinemise laulukonkursi võitis. Teda aga peeti selleks liiga vanaks, koguni 10-aastane teine! Täpsemalt Guardianis ja Lee Side Story juures.

Eile läks see pettus mul niivõrd hinge, et suisa ropendama kukkusin. Ei kavatse oma sissekannet siiski sündsamaks tsenseerida. Kui midagi kahetsen, siis seda, et veel karmimat keelt Hiina kompartei aadressil ei pruukinud. Peale kolme süütu lapsukese lollitamise ja mõnitamise ajab vihale, et Hiina meedia- ja veebitsensuur katsub nüüd desperaatselt uudist veebist ja meediaväljaannetest ära koristada, kuigi seda praeguseks terve maailm teab.

Facebookis tuvastasin grupi Yang Peiyi Fan Club, millega kohe ühinesingi. See nõuab õigust petta saanud tütarlapsele ja protesteerib Hiina meedia- ja veebitsensuuri vastu antud teema kontekstis. Kedagi kutsega spämmida ei taha, kuid soovitan kõigil grupiga ühineda, kes laste vaimset vägistamist heaks ei kiida.

Olgu siinkohal rõhutatud, et minu arvates on Yang Peiyi harukordselt ilus laps. Ilu on vaataja silmas, Hiina kompartei silmas aga on haige ajutegevuse tulemusena omaette eriline reaalsus, mis tavareaalsusega ei ühine. Varem või hiljem peab ka sealne valitsus kukkuma, tehgu õlle hinnaga mis tahab.

Nagu Aarne väga õigesti nendib, ei välista küünla süütamine Tiibeti toetuseks ja Reporters Without Borders’i bänneri panemine blogisse üksteist. Mõlemat võib teha küll ja väga hästi võib. Mul aga oli küünla mitte süütamisele veel üks praktilinegi põhjus, mis aga sissekannet kirjutades meeles ei olnud: just ette antud ajal ehk neljapäeval kell 21 on mul saunavoor, kust äsja tagasi tulin. Tuleohutuse seisukohalt on ju kahtlane küünal korterist äraoleku ajal aknale põlema jätta. Panen aga sümboolselt siia takkajärgi virtuaalküünla, mis olgu Tiibeti vabadusvõitlusele pühendatud:

Mis aga bännerit puudutab, ei piisa ilmselt sellest, et see sai blogide kõrvalpalkidesse riputatud. Tuleb välja, et sellele on ohtralt sihtotstarbelist kasutust ka olümpiateemalistes sissekannetes, nagu näiteks siin. Asi selles, et ROK on ehtsas Hiina stiilis kehtestanud olümpiale akrediteeritud isikutele (muuhulgas ajakirjanikud, sportlased jt. delegatsioonide liikmed) suukorvi isiklikes blogides mängude ajal avaldatavale ajaveebisisule (pdf-fail siin, via Barbara).

ROK arvab, et suudab ajakirjanike ja sportlaste blogimisele piirid sellega paika panna, et kategooriliselt välistab võimaluse, et blogi võiks üksnes sellepärast, et ta blogi on, ajakirjandusest välja liigitada. Tule taevas appi! Valdav enamus maailma blogidest küll ajakirjanduse alla ei liigitu, kuid just ajakirjanike puhul väga hästi võib. Maailma suured väljaanded näiteks avaldavad oma akrediteeritud korrespondentide kajastusi sageli just blogi vormis.

Samuti tean paljusid ajakirjanikke, kes isiklikus blogis avaldavad materjali, mis kuskil mujal ilmunud loo sisse ei mahtunud. Sellegi poolest on andmed ajakirjanikuna kätte saadud ja jääb lugu ajakirjanduseks olenemata sellest, kas ta ajalehes, eetris, veebiväljaandes või blogis ilmub. Seega ei saa välistada, et blogi võib ka teinekord ajakirjanduse alla liigituda ja sellele nii jaburaid piire seada on täitsa kohatu pressi- ja sõnavabaduse riivamine.

Siinkohal ei hakka 13-punktilist keeldude nimekirja üksikasjalikult lahkama. Mõned märkused panin siin inglise keeles kirja. Olgu siinkohal ainult nimetatud üks jaburus, nimelt “liikuva pildi”, nagu seda ROK nimetab, edastamise keelustamine ruumidest, kuhu sissepääs nõuab akrediteeringut või piletit. Seega ei tohi näiteks sportlane olümpiaküla piiride sees, isegi mitte oma magamistoas, moblaga videoblogi sissekannet teha. Samuti on sportlastel keelatud näiteks oma kaasvõistlejate ütluseid vahendada, sest usutlusi teha tohivad vaid akrediteeritud ajakirjanikud.

Hiina Suure Tulemüüri ja ROK’i kiuste ilmub Beijingist siiski tsenseerimata uudistematerjali ja mitte ainult mängude kohta. Näituseks siin akrediteeritud ajakirjaniku sulest (kui viitsite palun rehkendada, mitme ROKi keeluga antud sissekanne on vastuolus 🙂 ) ja siin kodanikujournalisti kajastust.

Nii et bänner saab mängude ajal ilmselt veel ohtral rakendust. Olgu ta siis ka siia riputatud, kuigi veidi teises suuruses:

Harju maakohus on mulle kui seaduskuulekale inimesele oma eilse otsusega probleemi tekitanud. Keelatud on mängufilmi Magnus levitamine ja avaldamine Eestis, Euroopa Liidus ja kogu maailmas. Kõigepealt kerkib muidugi küsimus, kas Harju maakohtul on pädevust väljaspool Eestit õigust mõista, ent jätame selle pisiasja esialgu tähelepanuta.

Mul on juhuslikult koopia Magnusest oma sülearvuti kõvakettal. Kuidas ta sinna satus, pole siinkohal oluline. Ütleme nii, et mul oli vaja filmi oma kutsealase tegevuse tarvis vaadata ja sellest tulenevalt käib koopia saamislugu allikakaitse alla.

Levitamise ja avaldamise keeld mind isiklikult muidugi ei puuduta, olenemata sellest kas ma Eestis, mujal Euroopa Liidus või kogu maamuna pinnal viibin. Kohtuotsused universaalset iseloomu ei oma ja minu vastu pole keegi hagi esitanud. Kohtusse on mu arusaamist mööda kaevatud Kadri Kõusaar ja Donal Fernandes, võimalik et keegi veel peale nende.

Kui ma aga peaksin kas meelega või kogemata filmi levitama, oleks kõigest aja küsimus, millal ma kohtukulli tervituse saaksin. Seega pean ettevaatuse mõttes arutama, milline tegu võiks filmi levitamiseks või avaldamiseks kvalifitseeruda.

Nii kaua kui filmikoopia mu kõvakettal lihtsalt vedeleb, ei levi ta sealt mitte kusagile. Ei levi ka siis kui ma ise filmi vaatan või sellest enda tarvis varukoopia teen. Aga kui ma filmi oma sõpradele näitan? Kas otsustavaks saab kohalviibijate arv või koht kus filmi vaadatakse?

Mu koduseinte vahel aset leidvat filmiõhtut ei saa vast mitte kuidagi levitamiseks ega avaldamiseks arvata ja vaatajate arvulegi panevad need samad seinad piiri paika. Aga kui ma oma arvuti kõrtsilauas käivitan et filmi oma laudkonnale näidata? Äkki kõidab etteaste teiste kõrtsiliste tähelepanu ja naaberlaudadest kiputakse mu arvutiekraanile üle õla piiluma. Kus kohas käib see avaldamise ja levitamise piir, mille ületamisel mul on põhjust kohtukutset oodata?

Hageja seisukohalt pole mõistagi väga oluline mind ja teisi minu taoliseid inimesi ahistada. Paraku aga levib film just sellistel põrandaalustel seansidel. Mida ägedamalt katsutakse Magnuse jõudmist vaatajateni takistada, seda suurem selle vastu üldsuse huvi ja seda kindlamalt filmi ka vaadata tahetakse.

Mulle jääb ausalt öeldes arusaamatuks, miks ikka Magnusele levikeeldu haetakse. Ma saan aru küll, et filmi loomisele inspiratsiooni andnud sündmused on asjaosalistele valusad, ent kohtukäimine ise eneses pole ka valutu ja põhjustab kindlasti aegamööda rohkem pahameelt kui Magnus ise eneses ilma lisapromota oleks kunagi suutnud põhjustada. Karlo Fungil on samuti selles õigus, et need, kes hagejat tunnevad, teavad kurvast sündmusest ilma filmitagi ja need, kes teda ei tunne, ei saa filmi järelgi teda teadma kui ta just ise oma seotust teose sisuga teatavaks ei tee.

Nipitiri aimab filmi nägematagi hageja isiksust. Mina jälle olen Magnuse näinud, ent mul pole sellega väidetavalt seonduvate tõsielu isikute kohta aimugi. Ma ei tahagi nende isiksust teada saada, sest see mind ei huvita. Huvitab kõigest film kui kunstiteos, mis pole just absoluutne meistrivärk kuid üsna hea ja mõtlema panev tähtsa teema käsitlus.

Kõige rohkem häirib min kogu loo juures see, et juhul kui käesolev kohtuotsus jõustub, tekib kummaline ja isegi ohtlik pretsedent. Pea ei saa filmis, raamatutes ja teatris üldse kaasaegse tõsieluga seonduvaid teemasid puudutada. Iga teema on kellelegi valus ja ükskõik millise reaalelukirjeduse juures võib keegi pretendeerida seosele oma eraeluga, kas põhjendatult või põhjendamatult.

Ja siinkohal jõuamegi alguses tähelepanuta jäetud küsimuseni Harju maakohtu pädevuse piiridest. Kui kohus võib kogu maailma pinnal kehtivaid otsuseid langetada, peab see ju igas ilmasuunas võimalik olema. Sellise tõlgenduse juures ei saagi enam eita näiteks suvalise mullahikohtu õigust taani ajakirjanikke profeedi laimamise eest surma mõista.

Igas fiktiivses teoses on enam või vähem reaalsete isikute või sündmustega seonduvat. Kui kirjanikud, stsenaristid ja rezissöörid ei tohi oma loomingule reaalelust ainet ammendada, ei ole ka loomevabadust olemas. Ja seal, kus pole loomevabadust, ei saa ka vaba mõte edukalt edasi elada.

Muide, sellist ühiskonda, kus pole loomevabadust ja kus vaba mõte edasi ei ela, on seni totalitaarseks nimetatud.

Pean tunnistama, et ma ei lugenud Olavi Ruitlase praeguseks kohtu käsul kinni keeratud blogi siis kui selle lugemine veel lubatud oli. Ei lugenud seda samal põhjusel kui ei loe ka Inno ja Irja blogi: mulle ei meeldi teiste inimeste intiimsetest suhetest lugeda. Ise oma elu blogis sedaviisi ei lahkaks, ent eks Olavi ise teab, mida teeb.

Muidugi tekis mul pärast kohtuotsust tahtmine oma silmaga veenduda, mis nii kohutut olla võiks et see pretsedentitult seaduse jõul tsenseeritakse ja ära keelatakse. Oli mul kavas Olavi ajaveeb Google puhvrist üles otsida, ent vaevast säästab min Aapo Ilves, kes sinna lahkelt lingi edastab. Sedasi saab väidetavalt Marika au teotav veebisisu kordades rohkem tähelepanu kui oleks ilma kohtu sekkumiseta saanud, nagu omalt poolt nendib ka Gerd Tarand.

Erinevalt mitmetest, kes praegu igal pool Internetis Ruitlase aadressil sitta loopivad, olen ma tema loominguga möödukalt kursis. Päris mõnusate kirjatöödega on ta hakkama saanud. Eks seda sama toredat ilukirjanduslikku elementi on suletud blogiski tuvastada.

Sellega ma muidugi kursis ei ole, kas blogi kirjeldus Marika kohta ning Marika ja Olavi kooselu kohta tõele vastab või mitte. Polegi minu asi sellega kursis olla. Tõde teavad paremini asjaosalised ise, arvatavasti kumbki erimoodi.

Võtaks siia Autoriõiguse seaduses lubatud mahus paar tsitaati ära keelatud teosest:

alkohli kuritarvitasin aasta ja paar kuud, kui laevast Uhti külla kolisime. naabrimees jõi toona kogu aeg, kui õue läksin oli vaja ainult suu lahti teha.
naabrimees pani hiljem ampulli kõhtu, mina kütsin edasi…

alkohol on hea valuvaigisti ja tuimesti, ainuke kõrvaltoime on see, et ta paneb elu perse. mu elu oli niigi perses, pld miskit kaotada.

armastus oli läbi, mulle keeratud valesüüdistust uuris politsei, õiglus sai jalule aga närve läks kilode kaupa. samal ajal olid mu roolijoodikusaagad – ega ma selgelt enam asju ei hinnanud, kõigest oli savi – 3 korda lühikese ajaga täis peaga vahele, kriminaalkorras karistamine… see on teada asi, meedia pasundas…
kui kohus otsuse välja kuulutas kukkus nagu kott seljast. Jummala kerge hakkas, nagu miski selge elupunkt kust kas siis edasi või tagasi kõmpida.

Termin identiteedivargus viitab kriminaalkorras karistatavale teole. Eesti Karistusseadustik vastavat süüteokoosseisu otseselt ei sisalda, see–eest mitmete riikide seaduste järgi on tegemist vabadusekaotust väärt teoga. Eesti kontekstis oleks identiteedivargus lahti mõtestatav isiksusõiguste rikkumisena. Sellisteks isiksusõigusteks on esmalt isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib, teiseks aga isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.

Nagu näha, ei tsiteerinudki ma mahlakamaid kohti Olavi blogist. Kes neid lugeda soovib, vaadaku Google’i puhvrist nii kaua kui sealt veel kätte saab. Valisin need kohad näitamaks kätte, kui absurdne on kohtu määrus blogi täies ulatuses kinni keerata: seal on palju sellistki, mida mitte kuidagi teotavaks arvata ei saa.

Vähemalt täies mahus tsenseerimine riivab kahtlemata Olavi Ruitlase põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele. Mul pole juriidilist pädevust hinnata, kas ja millisel määral need mahlakad kohad võiksid au teotamise tunnuseid täita, ent kindlasti pole ka kõik Marika kohta avaldatud tema au ja väärikust solvav. Võib-olla on osa sissekannetest seda, ei oska hinnata, sest nagu juba öeldud, faktilisi asjaolusid ei tea.

Peeter Marvet kirjutab eilses Postimehes, et Interneti reguleerimiseks tuleb sellest enne aru saada. Siinkohal tahaks Põlva kohtumaja kohtuniku Epp Tombaki käest küsida kuidas tal arusaamisega lood on. Kui mul näiteks juhtumisi pintsakus mõned plekid on, katsun ma neid eemaldada, mitte pintsaku kandmisest täiesti loobuda.

Mul pole selles kahtlustki, et käesolev kohtuotsus edasi kaebamisel muutub, sest ma ikkagi usun Eestit kui õigusriiki. Sellisel kujul sõnavabaduse piiramine on põhiseadusega karjuvas vastuolus.

Soome veebitsensuuri seaduse rakendamisel tuleb järjest huvitavamaid asjaolusid lagedale. Tero Lehto kirjutab, et tsensuuri praktiline teostamine on usaldatud politseinikele, kes pole kursis isegi Interneti põhilise terminoloogiaga, ammugi mitte sellele tugineva juriidikaga.

Kodanik Pasi Viheraho helistas Keskkriminaalpolitseisse ja edastas rea küsimusi seoses veebitsensuuriga. Et politsei avaldas arvamust, mille kohaselt on seadusega kooskõlas blokeerida saite, kus on lastepornole hüperlinke, küsis Pasi vastu, mispärast siis Googlet ei blokeerita. Politsei arvates olevat Google veebilehitseja, mitte aga portaal.

Pasi kõne mp3-faili kujul (7:28 min) siin.

Sildid:

Mõne aasta eest tekis Soome valitsuses geniaalne mõte: takistaks õige soomlastelt juurdepääsu lastepornot näitavatele veebisaitidele. Mõeldud tehtud; valitsus koostas seaduse eelnõu, millega tehti Keskkriminaalpolitseile ülesandeks koostada välismaiste pedofiilsaitide nimekiri, mis pidi Interneti teenuseosutajatele teadmiseks saadetama koos “palvega” klientidelt nimekirjas olevatele saitidele juurdepääs takistada. See kõik pidi toimuma “vabatahtlikult”.

Kooskõlastusringil (pdf-file) avaldas oma arvamust teiste seas Turu Ülikooli õigusteaduskond:

Lausuntopyynnön pohjana oleva ehdotus on ilmeisellä tavalla perustuslainvastainen. Ehdotuksen mukaisella lailla säädettäisiin salainen ennakkosensuurijärjestelmä, joka perustuisi ehdotuksen mukaan internet-operaattorien vapaaehtoiseen toimintaan, mutta jonka tarkoituksena olisi viranomaistoimin estää poliisiviranomaisen lainvastaiseksi epäilemän viestin vastaanottaminen. Sensuurin sisältö perustuisi poliisiviranomaisen ylläpitämään listaan internet-osoitteista. Järjestelmä esitetään operaattoreille vapaaehtoisena, mutta mikäli operaattorit eivät sensuuria toteuttaisi, säädettäisiin operaattoreita velvoittava sensuurijärjestelmä.

Valitsus ja parlament aga vastuolust põhiseadusega endi kõigutada ei lasnud. Olid ju valimised ukse lävel ja pedofiilia vastu tegutsemisel arvati hääli juurde laekuvat. 2006. aasta lõpul võeti eelnõu seadusena vastu ja kehtestati salajane tsensuur, mis pidi valitsuse väitel täpisteaduse kombel just ebasündsate pedofiilsaitide piilumise takistama jätes legitiimse veebisisu puutumatuks.

Tsenseerimise täpsust osutab ilmekalt asjaolu, et blokeeritud on näiteks terve Jaapani portaal www.iij4u.or.jp. Ma muidugi ei oska kõikide seal majutatud tuhandete veebisaitide kohta oma arvamust avaldada, kuid päris kindlasti pole nendest iga kui viimane pedofiiliaga seotud. Oma rumaluses ei saa ma näiteks aru kuidas haakub lastepornograafiaga seesinane muusikainstrumentidega kauplev sait.

Seadus pidi kehtima just nimelt välismaa saitide kohta, sest Soome saitide kohta on politseil juba ammu sootuks tõhusamad meetmed käepärast. Millegipärast aga blokeeriti mõne aja eest veebitsesuuri kriitilise pilgu alt tutvustav Matti Nikki sait lapsiporno.info. Tema juures on nähtav ka seesamune tsenseeritud saitide nimekiri.

Mattile pole kriminaalsüüdistusi edastatud. Keskkriminaalid muidugi keelduvad oma tsensuurinimekirja avalikult kommenteerimast, sest see on ju ametlikult salastatud. Õiguskantslerile peavad vast siiski oma südant puistatama, sest kantslerile saatis kaebuse Electronic Frontiers Finland.

Ma muidugi ei taha pedofiile ja lapsepornograafiat vähemalgi määral kaitsta. Risti vastupidi arvaks, et kõige tõhusam tee selle vastu võitlemiseks oleks lihtne e-kiri Keskkriminaalidelt FBI’le ja Euroopa kolleegidele, kelle haldusalas lapsepornosaidid väidetavalt asuvad. Seda pole vast siiski tehtud kuna antud saidid on endiselt üleval. Praegu aga tekib kuri kahtlus, et tsensuurlisti eesmärgiks polegi just pedofiilia vaid kriitilise veebisisu blokeerimine.

Ah soo! Minu ISP pole (esialgu?) filtrit peale keeranud. Seetõttu saangi ma oma silmaga veenduda, kus lastepornot asub, kus mitte. Tsensuurlistis olevatelt saitidelt pole seda veel leidnud kuigi eriti tõhusalt ka läbi kammida ei viitsi. Mind üldiseltki pornosaidid ei huvita.

Samal teemal:

Mu enese sissekanded soome ja inglise keeles

Lapsiporno.info soome ja inglise keeles

Rahvasaadik Jyrki Kasvi (roheline) blogisissekanne

Electronic Frontiers Finland’i põhjalik artikkel inglise keeles koos täiendavate viidetega ning õiguskantslerile saadetud kaebus täies mahus soome keeles

Gerd Tarand kirjutab piirangutest Google reklaamis. Et Gerdi spämmifilter mu kommentaari nahka õgis, edastan selle siin samas:

Ei tea. Kui ma peaksin oma blogis kirjutama: “Gerd Tarand on *vali ise meelepärane solvang*”, kajastab Google seda mõnuga kuid pole nõus vastavat sõnumit raha eest edastama. Kui nad aga hakaksid Sinu ja teiste au ja väärikust ka otsingutulemustes kaitsma, peaksid vast peagi oma tegevuse hoopis peatama. Muideks, Saksamaal on Google vastu just sel teemal kohut käidud.

Edit: Näe, Gerd on mu kommentaari üles leidnud. Millegipärast mind mõned spämmifiltrid ei armasta. Enamasti on need ise hostitud WordPress-blogide omad, kus Akismet kasutusel.

Sildid:

Öösel satus mul silma uudis või pigem kuulujutt nagu oleks Osama bin Laden mõrvatud. Benazir Bhutto poetas täiesti möödaminnes David Frostile antud usutluse sisse väite, et Osama olevat mõrvanud šeik Omari Osama. Panen siia alla kaks videoklippi: esimeses on antud koht usutlusest, teises aga usutlus täies mahus:

Imestama ajab muidugi, et Bhutto nentis justkui teadatuntud fakti, ent Frost ei haara sellest kinni. Kui väga prominentne maailmaklassi poliitik usutluses pommiuudise räägib, oleks iga ajakirjaniku loomulik reaktsioon selle kohta täpsustavaid küsimusi esitada. Aga Frost hiilib asjast vaikides mööda. Mispärast?

Prisonplanet.com kirjutab, et vastava lõigu antud usutluses olla BBC välja tsenseerinud. Ei viitsi BBC videoga mässata, need edastatakse sellisel kujul, mida mu lehitseja plug-inid ilma tembutamata ei toeta. Lihtsalt lähtun sellest et see koht on tõesti BBC loost eemaldatud. Ega uudist pole ka kuskil mujalgi peavoolumeedias edastatud.

Kui nüüd Bhutto jutt tõele vastab, seaks see tema enese tapmise hoopis teise konteksti. Tõekuulutamine oleks usutav tapmise motiiv kuigi mitte ainus võimalik. Oluline aga on asjaolu et sel juhul poleks Al Qaeda ainus, kellel Bhutto surmast kasu oleks. Paratamatult langeb kahtluse vari ühtlasi lääne salateenistuste peale.

Seevastu ei saa ma nõustuda Prisonplanet.com’i järeldusega nagu oleks seoses Osama bin Ladeni väidetava surmaga kukkunud igasugune põhjus terrorivastase sõja jätkamisele. Ükski sõda pole ühest mehest sõltuv ning Al Qaeda ja teised üleilmalised terrorivõrgustikud tegutsevad edasi Osama saatusest täiesti sõltumata.

Kui aga Osama bin Laden tõesti surnud on, ei saa ma väga hästi pihta, mis mõted on nendel lääneilma juhtidel, kes arvavad, et sellist sündmust praegusel infoajastul salastada saab. See on igatipidi ohtlik nähtus. Kerkib paratamatult küsimus, millistest teistest olulistest asjadest avalikkuse ees vaiki jäädakse.

Kuigi Voice of Russia on vastik valevabrik, on Leedu TV- ja Raadiokomisjoni otsus keelata selle edastamine lauslollus. Propaganda ei jää sellepärast edastamata kuid Leedu maine kannatab tublisti. Praegusel ajal ei saa info kättesaadavust, valeinfo kaasa arvatud, administratiivsetel meetmetel reguleerida.

Sildid:

Kui su blogi asub WordPress.com’i all, ei ole see hetkel Türgis nähtav. Türgi esimese astme kohus määras terve WordPress.com’i blokeerimise Türgi veebis. Tsenseerimist taotles islamistist kreationist ja holokaustieitaja Adnan Oktar.

Oktari advokaadid Kerim Kalkan ja Ceyhun Gökdoğan väidavad Matt Mullenwegile saadetud kirjas, et seesinane ja mõned teised ajaveebid olla asutatud nende kliendi laimamise eesmärgil. Väidetavalt on blogide autoriks organisatsioon, mida juhib keegi Edip Yuksel.

Laimuväidete kohta ei oska mitte midagi arvata, sest türgi keel pole just mu tugevaim külg. Küll aga julgen vabalt öelda et üle ühe miljoni ajaveebi blokeerimine kogu Türgi ulatuses on igatipidi tasakaalutu ja pealegi täiesti mõttelage ettevõtmine. Täpsemalt avaldan oma arvamust inglise keeli.

Sildid:

Rootsi ajaleht Dagens Nyheter kirjutab, et Põhja-Korea rahva julgeoleku ministeerium on keelustanud eraomandis karaokebaarid kui sotsialislikule korrale ohtlikud nähtused. Edaspidi tohivad tegutseda ainult riiklikud lauluasutused, kuhu juurdepääs on ainult kooskõlastatud isikutel, keda poliitiliselt usaldusväärseks peetakse. Seepeale võimaldab sissepääsu eest küsitav soolane tasu karaokega ennast lõbustada vaid nendel, kellel on kõrvalsissetulekuid ärist või korruptsioonist.

Muide, eraisikutel on samuti keelatud omandada raadiovastuvõtjaid ja televiisoreid, millega võiks jälgida muid kui riikliku ringhäälingu saateid. Samuti pole tavakodanikel Internetile juurdepääsu, kuid diktaator Kim Jong Il olevat paadunud uudistesaitide külastaja.

Ju ta on siis pidanud mingil määral ka kommunismile vaenulikke ajaloolehekülgi salaja piiluma. Kuidas ta muidu teaks, et laulev revolutsioon on võimudele ohtlik?


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.