Larko peegel

Archive for the ‘tartu’ Category

Onud pingil

Posted on: 7 12 2009

Fotojahi sissekande koostamise käigus sai skannerit proovitud, kusjuures digitaliseerisin ka need kaks pilti Vildeonudest nende nimelise kohviku ees Taaralinnas. Vilde ja Wilde vahel olen mitmel korral istunud, ent kunagi pole suutnud kedagi meelitada end seal pildistama. Ükskord küll vene turistid meist pildi tegid, kuid jätsid täitmata oma lubaduse pilt mulle saata. Võib-olla saan kellelegi tartlasele augu pähe rääkida kui järgmine kord sinna satun.

Mul käib siin plaanipidamine tähistamaks hapukurgi hooaega Tartu linnas. Mõte on niisugune, et viibiks Taaralinnas juulikuu kuueandal algaval (töö)nädalal mitte vähem kui kaks ööpäeva. Oma sõidugraafiku panen enam vähem lõplikult kinni tuleva nädala keskpaigas ehk juulikuu esimese ja teise päeva ringis.

Olen vaikselt maad kuulanud mõningate inimeste Tartus viibimise kohta ja selle alusel katsungi mõistliku ajamosaaiigi koostamiseni jõuda, mille raames saaks ka inimestega kohtuda. Kui kellelgi antud nädala raames on tahtmine mind reaalses olekus Dorpatis näha, palun sellest mulle hiljemalt teisipäeva õhtuks (30. juuni) teada anda. Soovitav oleks ka kõige sobivama(te) päeva(de) kohta märku anda.

Sidevahendiks võib vabal valikul pruukida käesoleva blogisissekande kommentaariumit, Twitterit, Facebooki, Skypet, e-posti või isegi kirjatuvi kui sellega sõnum kohale jõuab. Kohtutäituri sideteenust palun mitte tülitada, samuti mitte piirivalve, politsei, kiirabi ja päästeameti ressursse koormata.

Edit: Hapukurgi hooaja Tartus tähistamise kava on muutunud. Dorpati reis realiseerub orienteeruvalt lõikuskuu esimesel poolel.

Igasuguse korruptsiooni ja huvide konflikti võimalusegi puhul ei piisa sellest, et tegelikult on asjad ausalt ja läbipaistvalt aetud. Asjaajamisest peab ka selline mulje jääma, et igasugune huvide konflikt on välistatud. Paljalt JOKKist ei aita.

Tartu linnapea “ultimaatum” on igatipidi positiivne, kuigi ma ei saa aru, et seda üldse vaja oli. Ei mahu pähe kuidas saab linnaga ärisuhtes oleva ehitusfirma arvestatav osanik aastaid rahulikult abilinnapea ametis olla ja keegi ei leia, et selles midagi valesti oleks. Minu hinnangul peaks säärane kahel toolil korraga istumine põhimõtteliselt välistatud olema.

Ilmselt on linnapea takkajärgi minuga ühele lainele jõudnud. Parem hiljagi kui üldse mitte. Mul pole põhjust lahkuvat abilinnapead milleski süüdistada, kuid päris ausa ja läbipaistva muljet sellise olukorra aastaid jätkumisest mitte kuidagi ei jää.

Sildid:

Ekspress arvab, et Tigutornist saab üks Tartu maamärkidest ja lausa ülikoolilinna sümbool. Küsitakse, kes Eiffeli tornigi armastas kui ta valmis sai.

Einoh, ilu on teatavasti vaataja silmas. Minu silmas seda Tigutorni puhul ei ole, ent mul ongi silmanägemine viimasel ajal järjest kehvemaks läinud.

Võib-olla ongi see koletis ehitis oma ajastust eespool. Võib-olla saabki Tigutornist saja aasta pärast arhitektuuri pärl ja turistimagneet, mida rahvas üle maailma sõidab Tartusse kaema. Kuid õnneks mina saja aasta pärast enam ei ela!

Sildid:

Juhul kui sul pole mitte midagi teha, tule siia seda mitte tegema!

Ristiisa pub

BC on Tartu peale pahane. Ei tea kas seda tuleb mõista kui Tallinna patrioodi nõrdimust või on Tartus mõni konkreetne omadus, mis korda ei lähe. Sissekandest jääb mulje nagu oleks asi linna suuruses: mitte ei ole Morna taoline väikelinn aga samas ka suurlinn mitte. Poleks nagu siga ega kägu.

Oleneb muidugi millise mätta otsast vaadata. Kui nüüd jättä kõrvale, et päris suurlinnu pole siin kandis ühtegi peale Piiteri, võiks nentida, et Tartu on Lõuna-Eesti keskus, täpselt nii nagu on Tallinn Põhja-Eesti keskus. Seepeale on Tallinn kui pealinn muidugi samas terve Eesti keskus. Niisiis ei saa Tartut mastaabi suhtes Tallinnaga ühele joonele panna, ent regionaalse tähtsusega linn on ta igatahes.

BC kurvastab, et Tartusse pääseb kiirelt ainult surmamaanteed mööda, kuid toob samas ise ajapingest vaba sõitja jaoks alternatiiviks Piibe maantee. Ise katsun ma võimalust mõõda mõlemat vältida ja Tallinna Tartu vahet rahuldava kiirusega rõõbastel sõita. Sõidugraafik võiks veidi tihedam olla, ent üldiselt olen raudteeühendusega rahul ja oleksin nõus pileti eest mõõdukalt rohkemgi tasuma.

BC osutab Tartu liikluskorralduse puudujääkidele. Eks see asi ongi igas Mornat suuremas linnas igaveseks vaidluste objektiks, kusjuures sageli tehakse kompromisse, millega mitte keegi rahule ei jää. Tartus on kunagi isegi trammid [lisatud: peaaegu et] käinud, kuid nende taastamiseks trammiliinide rajamiseks on linn vist paratamatult liiga väikne et ära tasuks.

Vaatamata oma 100.000 ringis elanikule, on Tartu pind seda võrd väikne, et minu arust pole sõiduauto kasutamine linnaliikluses kellegi jaoks vältimatu. Seega võiks kesklinnale autoga juurdepääsu praegusest oluliselt piirata. See eeldaks muidugi korrallikku panustust ühistranspordile ja teha tuleks asi terviklahendusena, mitte kvartaleid ühe kaupa autodelt sulgedes. Rattateevõrgustikku annaks veel tublisti parandada.

Tarkust toitva Tartumaa võtab BC kokku Pirogovist algava ja Zavoodis lõpeva mõnusa õhtuga. Miks ka mitte pole seegi üks Tartu võludest, kuid sugugi mitte ainus. Mul on veel näiteks pool Tartu muuseumitest külastamata. Vanemuine pakub regulaarselt põhjust Tartus käia, samuti on filme vaadata sootuks mõnusam Tartu pisikinodes kui Tallinnas karastusjoogi nimelises kinokolossis. Universumist siinkohal ei räägigi, see väärib omaette heietust.

Tartus ei tule mind keegi pintsakukäisest rebima et mulle võltskelle või madusalva sokutada. Pätte ja vargaid on Tartuski, kuid kaugelt mitte sama palju kui Tallinnas. Tartus saab igal pool riigikeeles hakkama, Tallinnas veel mitte, kuigi asi on viimase 10-15 aasta jooksul kõvasti paremaks läinud.

Mulle meeldib eriliselt Tartu juures sealne stressi- ja pingevaba õhkkond. Erinevalt Tallinnast ei tunneta ma seal vajadust pidevalt kiirustada nagu oleks tuli takus. Tallinnas viibin ma võimalust mööda lühikese aja korraga: toimetan oma asjad ära ja suundun seejärel kohe kuskile mujale. Tartus niimoodi ei saa, vähemalt paar päeva linnaõhku nuusutada mõjub vaimsele tervisele hästi.

Sellegi poolest on Tartu paratamatult liiga väike et ma seal pidevalt elada tahaksin. Puudub suurlinnale omane anonüümsus. Ühest küljest on muidugi armas, et mind mitmel pool ära tuntakse, kuid see jätab samas hingamisruumi vähem kui täitsa incognito olekus reisimine. Mõni kord aastas Tartus käia toob igatahes mulle elukvaliteeti juurde.

Edit: WR määratleb ka suurlinna, oma nurga alt. 🙂

Siin videoklipil on näha, mis võib halvimal juhul juhtuda kui riigivõimu teostamine jõmmide kätte usaldatakse. Intsident leidis tunamullu sügisel siin kohalikus kaubanduskeskuses aset. Tänu juhusliku möödakäija tähelepanelikkusele sattus see aga YouTube’i, misjärel jõhker turvamees vallandati ja sai ka kriminaalsüüdistuse kaela.

Tegelikult turvafirmade töötajatel mingisuguseid politseivolitusi ei ole. Nendel on täpselt samad õigused kui iga kodanikul: värskelt tabatud kuriteo toimepaneja tohib kinni pidada ja politseile üle anda. Jõu kasutamine on lubatud ainult enesekaitseks.

Turvafirmade töötajatel pole samuti lubatud sõidujäneseid läbi sõimata ja mõnitada, olgu nad kogemata piletibürokraatiast valesti aru saanud linnakülalised või sihilikult sõidutasu eest kõrvale hiilivad pätid. Nüüd on Riigikohus lõpuks jõudnud lahenduseni, et trahvikviitungite vormistamine on ikkagi avaliku võimu ülesanne, mida ei tohi eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida. Kui juba turisti mõnitada, tehgu seda linnaametnik, mitte keegi suvaline ühisteenindaja!

Tartu linnavalitsus reageeris kohtulahendile kiiduväärse kiirusega: jäneseid jahivad edaspidi linnaametnikust jahikoerad. Ootame ja näeme kuidas Tallinna vürstiriik olukorra lahendab. Kindlasti leitakse mõni teine viis maksumaksja raha üle kantimiseks sõbralikele erafirmadele kui just jänesejahi ettekäändel seda teha ei saa.

Muide, Tartu jänesejahtijate kohta on mul vaid head kosta. Mõne aasta eest astusin sihilikult paljaks röövitud ja läbi pekstud olekus ilma rahata bussi peale, sest enam kõndida ei jõudnud. Tunnistasin puhtsüdamlikult piletikontrollijale oma vea üles ja palusin tal mulle trahvikviitung kirjutada, mille lubasin pangas tasumas käia. Aga ennäe, ohkas proua kaastundlikult ja teatas, et trahvi ei järgne. Isegi bussist välja ei visatud.

Arni võtis järjekordselt Tallinna ja Tartu teema üles, millele Kati omalt poolt ka kinni haaras. Nagu arvata oligi, käib mõlema juures äge arutelu. Peale traditsionaalse suurlinna ja provintsilinna aspektide käib jutt hästi konkreetsetest ehitistest ja muudatustest linnaruumis.

Mulle meeldib mõlemas linnas regulaarselt käia kuid ei tea kas ma suudaksin ühes või teises elada. Või miks ma ei suudaks kuid seda ei oska öelda, kummas rohkem meeldiks. Võib-olla kunagi proovin järele.

Elu on just praegu minu jaoks asjad nõnda paika pannud, et alaline majapidamine on mul Helsingis. Sellest faktist tulenevalt käin Tallinnas sagedamini kui Tartus. Seda saab spontaansemalt teha, kusjuures iga hästi ette planeeritud Tartu külastamise juurde käib paratamatult kaks lühipeatumist Tallinnas.

Nii siis ongi need kolm linna juba tükk aega mu elu Bermuuda kolmnurgaks: ühest kolmnurga otsast kipun alati kusagile mujale kaduma. Mida vähem ülejäänud ilm on mu konkreetse asukohaga kursis, seda parem mulle.

Kolmnurga linnadel on igaühel oma head ja vead küljes. Näiteks ei mäletagi, millal ma viimati Helsingis kinos käisin. Millegipärast meeldib mulle just Tartus seda teha, sest seal pole üldjuhul raske soovitud seansile piletit kätte saada. Kui ma veel mõne aasta eest PÖFFit regulaarselt väisasin, vaatasingi Tallinnas vaid mõned üksikud filmid (enamasti pressietendustel) ja kolisin kõige kuumemaks festivalinädalaks Tartusse.

Kuigi üldiselt jagan Arni arvamust, et ükski linn ei saa liiga suur olla, on Tartu puhul linnaruumi piirid parajasti kitsad. Dorpatis elab suurepäraselt ilma autota. Isegi bussiga sõita pole just hädavajalik, sest Tartu linnapiirides jaksab igalt poolt kesklinna ja kesklinnast igale poole jalagi käia. Kui töö või mõne teise asjaolu pärast väga kiire on, jõuab jalgrattaga õigeks ajaks kohale küll. Mägedest Tallinna või Kontulast Helsingi kesklinna aga naljalt ei jalutaks.

Ükski kolmest linnast pole selles mõistes suurlinn, et elu saaks kuidagi anonüümne olla. Pariisis, Londonis või Berliinis võid kuskil juhuslikult kohatud inimesega lühidalt vestelda ja seejärel ta tõesti jumalaga jätta, sest tõenäoliselt teda mitte kunagi enam ei näe. Helsingist, Tallinnast ja Tartust aga astub nii väikne hulk rahvast läbi, et igal pool tunneb keegi su ära ja vastupidi. Kas või Arniga sattusime mõne kuu eest täitsa juhuslikult Viru tänavas kokku, juhuslikult umbes tund poolteist enne kui meil juba oli hoopis mujal kohtumine kokku lepitud.

Kati kardab Tartus ära eksimist. Väikemõõtmelisest linnaruumist oli juba eelpool juttu, kuid hästi irooniliselt õnnestus mul just Tartus eelmisel sügisel ära eksida. Mitte seepärast, et polnuks umbkaudu oma asukohast teadlik vaid Emajõe korrastamata kallaste pärast. Tahtsin nimelt Tähtverest kesklinna poole kõndides jõe kaldal käia kuid tuvastasin end varsti keset läbimatut sood ja raba, kus enam eriti ettepoole ja tagasigi astuda ei saanud.

Arni arvab, et ma ei armasta Helsingit. Miks ei armastagi, nagu armastatakse näiteks ema, õde või abikaasat. Paraku torkavad just nende ärritavad pisivead silma, keegi võõras aga suudab nende juures midagi positiivset näha, mis sul endal igapäevaelus kahe silma vahele jääb. Mind näiteks ärritab, et mult rootsi teatri kohvikus oodetakse rootsi keele kõnelemist kuid Arni ja Kati jaoks on arvatavasti teatrihoone ilus fasaad sootuks olulisem.

Kui nüüd jätta kõrvale sellised kohad nagu Mustamäe, Tapulikaupunki ja Annelinn, milline võiks kolmes linnas, st. kesklinna raames, olla selline koht, kus tõenäoliselt kellegi tuttava otsa ei komista? Minu jaoks võiksid sellisteks olla Helsingi toomkirik, Viru keskus ja Pirogovi läbula. Arvake ära, millises nendest ma ilusal suvepäeval parima meelega viibiksin?

Maandunud

Posted on: 20 09 2007

Olen Tartusse edukalt maandunud ja hakan siin ennast sisse seadma. Eile oli sõidujala peal probleeme veebiga kuid praeguseks umbes tean kuidas nendega ringi käia. Edelaraudteel soovitaksin ikkagi oma “tehnilised probleemid” ruttu lahendada, sest esimese klassi pileti eest ei saa ju 140 krooni ainult tassi kohvi eest küsida kui teise klassi pilet samas rongis kõigest 80 krooni maksab.

Majutuskoht vaksali kõrval on suurepärane. Wifi töötab ilma probleemideta ja seal saan ka arvuti akku laadida. Küll aga anti mulle täna hommikul sõbralikult kuid resoluutselt teada, et eile õhtul ja öösel maja sisekorra vastu eksisin. Nimelt ei pannud tähele, et toas suitsetamine on rängelt keelatud. Ebamugav kirgliku suitsumehe jaoks, ent eks ma siis edaspidi kas või keset ööd õue peale ronin.

Seni on mul linna peal wifi leidmine sajaprotsendiliselt korda läinud. Astusin nimelt Nurga Baari uksest sisse, mida juba ammu mu austet variisik Joodik veebis kajastas, ja tuvastasin aukartust vääriva kiirusega wifi olemasolu. Toolid akna all pole enam nõukaaegsed ja nii personali kui ka külastajate osas on integreerumine edukalt aset leidnud.

Varsti kavatsen Ekraanist läbi astuda et homsele Sügispulli Sügisballi seansile pilet saada. Täna õhtul on mul kavas kannukene õlut ühe auväärse ajaveebnikuga juua. Katsun veel vähemalt isand Silmaga kohtuda, mis eeldatavalt homme aset leiab. Tore oleks muidugi Universumi reostuse likvideerimisele kaasa aidata, seda enam et mu öömaja antud ilmaruumi vahetus naabruses asub.

Laupäeva varahommikul astun oma paar sammu hostelli uksest jaamani ja jään lootma, et satuksin selle rongi peale, kus wifitamine ikka töötab. Hommikueinet laupäeval kavatsen süüa ka, mida koordineerib Kati katsudes samas Arni töökohustuste graafikuid arvestada. See aga toimub juba pealinnas, kuhu sedapuhku maanduda ei kavatse.

Seoses Riigikogu valimiste ja uue valitsuse moodustamisega toimuvad nii mõnedki muudatused Tallinna ja Tartu volikogude ja linnavalitsuste koosseisus. Muudatustest Tallinna sotside fraktsioonis kirjutab Jaak Juske. Ta valgustab ka arvatavaid tagamaid selles, miks Erika Salumäele saadikukoht üllatuslikult ei paistagi meelepärane olevat:

Kui vaadata, kes on Salumäe asendusliige parlamendis, võib olla enam kui kindel, et Rahvaliidu Villu Reiljani tiib tegi kõik Tarmo Männi Riigikokku saamiseks. Arvata on, et Rahvaliidu auesimees Arnold Rüütel isiklikult käis Erikat moosimas.

Tartus otsitakse koguni uut linnapead, sest Laine Jänes kavatseb kultuuriministriks hakata. Alles see oli kui Jänku linnameeri toolilt valitsustööle suunatud Andrus Ansipi välja vahetas, praegu aga suunab partei teda ennast sama teed käima. Kompartei Tartu linnakomiteel Reformierakonnal ongi vastutusrikas ülesanne uus täitevkomitee esimees linnapea välja sõeluda, sest tedagi vast varsti ministrite nõukogu vabariigi valitsuse koosseisus tuvastatakse.

Postkommunistliku Kulli ja Kirja Liidu teisel tiival ehk Keskerakonnal pole seda muret kaelas, et peaksid ministrikohtade jaotamisega Partei Pead murdma. Nii naasebki Partei Pea linnapea kabinetti ja tema asetäitja Abiratas suunatakse Toompeale asumisele. Ei maksa temal arvata, et guugelpommitajast blogijad uue veebilehekülje asukohta üles ei leiaks.

Uusvana linnapea ise teatab Siret Kotka vahendusel, millised juhtpositisioonid Tallinna linnavalitsuses veel vabanevad:

Tallinna linna praegused juhid said tugeva mandaati Tallinna elanikelt. Leppisime kokku, et Tallinna linna juhtidest lähevad Jüri Ratas, Olga Sõtnik ja Vilja Savisaar Riigikokku.

Pean tunnistama, et mulle pole see sugugi üllatuseks, et Olga Sõtnik ja Vilja Savisaar samuti mäe otsa ronivad. Seda ennustasin ma juba kohe pärast valimisi, ehkki ajaveebis kirja ei pannud. Mu suulise ennustuse kuulsid Helsingi trammis kaks usaldusväärset tunnistajat.

Kuulsid Kati ja Arni minu suu läbi muudki. Nimelt seda, et mu ennustuse kohaselt suunatakse Marika Tuus Tallinna valitsemise tööle. Ei tea kas abilinnapeaks või linnaosavanemaks, eks see on juba peenema seadmise asi.

Miks ma aga nii arvan? Mõistagi sellepärast, et see on ainus viis, kuidas saab Riigikogu liikmeks Võsa-Petsi sokutada. Tema nimelt asendaks Riigikogus Keskerakonna ringkonnamandaati Jõgeva- ja Tartumaal.

Valimistele järgnev rotatsioon vormistatakse lõplikult kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Pärast munadepühi peaks asi enam vähem ühel pool olema. Selleks ajaks peab valimas käinud kodanik olema võimukandja joovastavast meeleolust kainenenud, sest ees ootavad uued sigadused partei, valitsuse ja linnavõimude nimel.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.