Larko peegel

Archive for the ‘tallinn’ Category

Kuna mõned mu Facebook-sõbrad on “laikinud” FB-lehte Maha Tallinna TV – raha lasteaedadele, pidin ka mina paratamatult seda nägema. Lehe tutvustus kõlab järgnevalt:

About
Tallinna linnatelevisioonile on eelarves 1,9 miljonit eurot, lasteaedade avariiremondiks 127 800, rattateedeks 262 038 eurot ja nii edasi.

Description

sellest artiklist lisa.

Kaua võib sellist häbematust taluda? See on Tallinna maksumaksjale ja lastega peredele näkku sülitamine!

Mulle ka Tallinna TV ei meeldi ja ma ei taha, et Tallinna maksumaksja raha kasutataks ühe partei poliitilise sõnumi edastamiseks. Samuti olen seisukohal, et lasteaedu tuleb praegusest rohkem linnaeelarvest rahastada. Sellegi poolest mulle niisugusel kujul Facebooki kampaania ei meeldi.

Eelarve koostamine on terviklik protsess, kus üht kulurida teisega niisama üksüheselt kõrvutada ei saa. Seda võib küll illustratoorsel ja demagoogilisel eesmärgil teha, kuid eelarve tõsise menetlemise juures tuleb kõik argumendid iga kulu- ja tulupositsiooni kohta lauale kõrvuti panna ja nende hulgast rahuldav terviklahendus leida. Seda üksik kodanik või huvigrupp üldjuhul ära teha ei jaksa ja selleks ongi esindusdemokraatias poliitikud olemas.

Kui leitakse, et demokraatlikus korras valitud poliitikud saavad oma tööga halvasti hakkama, tuleb need järgmistel valimistel paremate vastu välja vahetada. Praeguse valimiste korra juures on isegi Keskerakonnal Tallinnas demokraatiale põhinev mandaat oma poliitikat teostada, kuna see oli eelmistel KOV valimistel piisavalt mitmele tallinlasele meelepärane. Selle kohta võib küll nii mõndagi arvata, kuidas võimupartei oma mandaati kasutab.

Mina näiteks arvan, et Tallinna TV kui sellise järele pole mingit objektiivset või praktilist vajadust ja avalik võim ei pea maksumaksja raha eest meediateenuseid osutama. Samuti arvan, et lasteaiad vajavad täiendavat rahastamist. Seda aga ei arva, et oleks asjakohane nende kahe arvamuse alusel Facebookis demagoogitseda.

Linn hoolib, kuid iga linn omamoodi. Siin on reedene vaade Peetri tänava kõnniteest Paldiski Vene Gümnaasiumi juures. Täitsa mõnus oli käia.

Tallinn hoolib ka, ent ikka Tallinna moodi. Nime poolest seisan ma küll kõnnitee peal, aga pildilt seda on raske järeldada. Pärnu maantee Järve Keskuse lähistel esmaspäeval.

.

Sildid:

Delfi tundis huvi hüpoteetilise küsimuse kohta, mis võiks juhtuda Helsingi linnapeaga, kui ta Savisaare kombel unustaks ebamäärasest allikast pärineva väga suure laenu majanduslike huvide deklaratsiooni sisse kandmast ja veenvate seletuste asemel oma võimalikust majanduslikust sõltuvusest rääkides vassiks. Eks ma siis mõtlesin mõeldamatust ja spekuleerisin, mis sellisel juhul võiks tõenäoliselt juhtuda. Sealjuures seletasin lahti mõningaid põhimõttelisi erinevusi Soome ja Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses ja poliitilises kultuuris.

Ei hakka lugu siin ümber jutustama. Loetagu parem otse allikast ehk siis Delfist. Kommentaare lugeda eriti ei soovita. Ise neid sirvides polnud kindel, kas ma nüüd peaksin naerma või nutma. Pigem ehk siiski naerma. Iseäranis ajas naerma mu kirjeldamine “IRLdu põhjapoolseks klooniks”. Eks kõige kindlama tooniga kommenteerivad just need, kes kommenteeritavast mitte midagi ei tea, antud juhul mu poliitilistest eelistustest ja elukohast 🙂

Mittelugemise soovitus mõistagi mu enese kommentaari ei puuduta. Pidin nimelt vajalikuks kahele kommijale tõe huvides vastata. Et seda vähem kui vaimukast rida ei peaks täies ulatuses läbi vaatama, tõstan enda kommentaari siia samasse:

Markus Larkovirta, 27.10.2010 13:31
@ keelevaist:

Faktilise täpsustuse korras pean Teie väite ümber lükkama nagu võrduks Helsingi linnapea Tallinna volikogu esimehega. See ei vasta tõele. Ei hakka kordama, mida artiklis kirjutasin, aga täpselt nii see on. Soovitan veel kord üle lugeda.

@ Kirjutage lisaks:

Tänan pakkumast presidendi institutsiooni kajastamist. Kuna see mitte kuidagi kohaliku omavalitsuse korraldusega ei haaku, oleks selle arutamiseks tõepoolest omaette artiklit vaja. Kui see DELFI juhtkonnale huvi pakub, olen vajadusel valmis sel teemal kirjutama.

Soome parlament ei saa presidendi valimistel ühe ega teise soovi peale vilistada, kuna Soomes valitakse president juba aastast 1994 kahevoorulise otsevalimise teel. See tähendab, et valija valib endale meelepärast presidendikandidaati ja kui esimeses voorus keegi absoluutset häälteenamust ei pälvi, korraldatakse kahe rohkeim hääli saanud kandidaadi vahel teine valimisvoor. Valituks osutub see, kes teises voorus rohkem hääli saab.

Helsingis ei ole sellist elukat nagu MUPO, seega on rahva mõnitaminegi täiesti riigipolitsei pädevuses. Soome seadustes pole munitsipaalpolitseid üldse ette nähtud. Ühistranspordi piletikontrolli ja parkeerimise järelevalvet teostavad vastavad linna ametkonnad, kelle töötajatel politseiniku volitusi ei ole.

Eelmisel nädalal osalesin Tallinnas aset leidnud üritusele Helsinki-Tallinn Euregio Forum, kus kahe pealinna ühise inforuumi kujunemist arutati. Peavoolumeedia ise ei paistnud sellest eriti vaimustatud olevat, kajastus oli üsna tagasihoidlik. Soome meediast ei leidnud kiirpilgul ühtegi uudist või kommentaari ja Eestistki mõne üksiku. Teisipäeva hommikul avaldas Neljas.ee ilmselt pressika alusel koostatud lühiuudise, Delfis oli kolmapäeval Helsingi abilinnapea Pekka Sauri usutlus ja Tallinna TV veebilehel on linnavalitsuse pressikonverentsi salvestus, kus Jüri Pihli ja Pekka Sauri sõnavõtud foorumi teemadel.

Foorumile osales üsna mitmekülgse taustaga rahvast ja sellest tulenevalt olid arusaamad ja ootused erinevad. Eks igaüks vaatleb asju oma enese mätta otsast. Kuna ise olin üritusele sotsiaalse meedia grupi kaasjuhiks kutsutud, keskendusin mõistagi vastavalt selle valdkonna teemadele. Muideks, siinkohal veel suur tänu Barbi Pilvrele hea ja ladusalt laabunud koostöö eest!

Kui päris täpne olla, ei peakski Talsingi või Hellinna puhul kaksiklinnast rääkima. Kui lähtuda Kristi Grisakovi ettekande (pdf-fail slaididest) terminoloogiast, on Helsinki ja Tallinn praegu piirilinnad, millest võib tulevikus kujuneda ühendatud linnad. Viimased on piirilinnad, mis on uue infrastruktuuriga omavahel ühendatud.

Millised võiksid olla meie kaht pealinna ühendavad infrad? Suvisel ajal on meil küllaltki tihe laevaliiklus, mis aga talvetingimustes paratamatult üht-teist soovida jätab. Merealune raudteetunnel juba oleks ühendav toru ja mitte ainult piirkondlikul tasemel. See kujuneks osaks Peterburgi-Berliini kiiret rongiühendust. Piitri ja Helsingi vaheline kiirraudtee on peatselt reaalsus ja Rail Baltica tiksub ka omasoodu edasi, ehkki mitte just nii kiirelt kui loota võiks.

Ühendatud linnade mõte ei seisne üksnes selles, et kahekesi on kenam kui mõlemal omaette. Visonäärseks eesmärgiks on kahe pealinna ja neid ümbritsevate piirkondade (Harjumaa ja Uusimaa) lõimumisest kujunev lisaväärtus majandusele, inimestele, kultuurile, mõtete ja ideede vabale liikumisele jne. Materiaalsete ja vaimsete ressurside ühendamine toob sünergiat, mille abil see küllaltki preifeerne piirkond võiks ennast Euroopas rohkem maksma panna, nii majanduse kui ideede tasandil.

Seni on kogu asjandus olnud üsna halduskeskne. Mõtetalgutele ja eesmärkide püstitamisele tuleb kaasa haarata ettevõtlus, mittetulundussektor ja kodanikud nii kogukondade kui ka üksikisikute näol. Vähemalt kirjade järgi on valitsus (olgu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) rahva jaoks, mitte vastupidi.

Sotsiaalne meedia ühendatud linnadest ja piirkondadest koosnevat Euregiot ei ehita vaid pakub kanaleid ja tööriistu mõtete jagamiseks ja arutamiseks. See pole üksnes Facebooki ja Twitteri vahendusel suhtlemine. Erinevad kaardipõhised kogukonnatarkvarad, wikid, videoblogid ja teised vidinad ühendavad inimesi ja vahendavad mõteid.

Saalis pälvis väga elavat huvi Anna Kanervo ettekanne (slaidid ppt-faili kujul) Helsingi linnaosade ühenduse HELKA projektist Kotikatu ehk Kodutänav, kus erinevate linnaosade elanikele pakutakse kodanikuaktiivsuse korras omaette veebisaiti toimetada. Platvorm ja server kuuluvad linnaosade ühendusele, aga saitide sisu üle otsustavad ja selle eest vastutavad linnaosade ja asumite kodanikud ise. Probleeme on olnud üsna harva ja vaid mõne üksikjuhtumi puhul on HELKAl tulnud konfliktide lahendamisse sekkuda. Millegipärast jäi mulle mulje, et foorumi siinpoolsed osalejad jäid selles kõhklema, kas rahvas tõesti ise suudab niisugust asja ilma kellegi kontrollimata teostada.

Linnavalitsuste tasandil on kuuldavasti otsustatud, et Talsingi ametlikuks asjaajamise keeleks on inglise keel ja see oli ka foorumi töökeeleks. Kui poliitikud ja linnaametnikud väga tahavad omavahel suhelda keeles, mis pole kummagi emakeel, mis mul kui kodanikul saaks selle vastu olla. Kodanikuühiskonnale, sealhulgas sotsiaalsele meediale, ei saa siiski vastavaid ettekirjutusi teha. Sotsiaalse meedia grupis käis arutelu eesti keeles, ehkki ettekanne edastati suures saalis inglise keeles. Ise kajastasin foorumi teise päeva sündmusi otse saalist soome keeles. (Ei mõtlegi arvukaid trükivigu takkajärgi ära parandada, need käivad juba lives kirjutamise juurde 🙂 )

Nagu eelpool öeldud, tuli igaüks foorumile omamoodi ootustega ja vast sealt samuti igaüks omaette järeldustega koju läks. Mingit üldist konsensust ei tekinud ja ei saanudki tekkida. Selleks oli teema liiga üldine ja mõnede jaoks vist küllaltki abstraktne. Sellest rääkimatagi, et osalejate taustad väga erinevad olid.

Viited ettekannetele on foorumi veebisaidil avaldatud. Viiteid sotsiaalse meedia gruppi puudutavale eel- ja järelekajastusele ja muule asjasse haakuvale on grupi Facebooki lehel.

Tänases Rahva teenrite saates (mp3) rääkis Urmet Kook midagi sellist, mis kaudselt haakub tuleval teisipäeval ja kolmapäeval Tallinnas aset leidva Helsinki-Tallinn kaksiklinna Euregio Foorumiga. Koostasin Koogi sõnavõtust erilise, umbes 1 minut ja 15 sekundit kestva mp3-faili et mitte ei peaks kogu saadet kuulama või sealt vastavat lõiku üles otsima ja kerima.

Antud kontekstis on jutu tagamaaks põikpäine Florida pastor Terry Jones, kes ähvardas oma 50-liikmelise koguduse raames koraanipõletamise korraldada. Paarkümmend aastat tagasi oleks niisugune hullumeelsus kõige rohkem Gainesville linnakese kohaliku taseme uudiseks jäänud. Paraku järgnes pisikoguduse õpetaja lobale üleilmaline reaktsioon, kusjuures on maakera teisel pool meeleavalduste käigus vähemalt ühe surmajuhtumi kohta andmeid olemas.

Kuivõrd Euregio foorumi peateemaks on Helsingi-Tallinna kaksiklinna piirkonna ühise inforuumi loomine, ajendas see mul kõhkluse, kas üldse saab enam praegusel ajastul ühel või teisel moel geofraafiliselt inforuumi määratleda. Trüki- ja eetrimeedia puhul paneb muidugi mingil määral inforuumi piire paika trükiste ja saadete levi. Trükiajakirjanduse ja kohaliku televisiooni (antud juhul Tallinn TV ja Stadi TV) puhul võib muidugi algselt kohaliku inforuumi piirkondlikuks laiendada materjali vahetamise ja tõlkimise teel.

Sotsiaalse meedia puhul on paraku keerulisem. Mis asi see niisugune kaksiklinna inforuum saab olla kui levikanaliks on üleilmaline Internet? Kohaliku, piirkondliku, üleriigilise ja üleilmalise ruumi piirid on seal ju teadupärast ähmased kui neid üldse ongi. Vürtsi lisab sinna juurde veel kasutatav keel: vähemalt esialgu pole veel arenenud nüüdisaegsete lisanditega soome-ugri algkeel, millele Linda Järve oma teemakohase sissekande kommentaaris vihjab.

Äkki ei olegi Helsingi-Tallinna ühine inforuum midagi sellist (vähemalt mitte ainuüksi), kus linnakodanikud ja asutused omavahel üle Soome lahe suhtlevad vaid seondub inforuumi määratlemine hoopis info sisu ja päritoluga? Vastuvõtja keel ja asukoht ei pruugi olulised olla. Näiteks turismi puhul on sihtgrupp geoograafiliselt üleilmaline ja vahendavaks keeleks peamiselt inglise keel. Kui info päritolu, sihtgrupp või kontekstuaalne sisu on kaksiklinna piirkonnaga kuidagi seotud, kas see siis juba ei liigitu ühise inforuumi alla, ehkki päritolu või sihtgrupp võib olla sootuks kusagil mujal?

Mul ei ole nendele küsimustele vastuseid ja neid ei mul peagi olema. Minu kui sotsiaalse meedia töörühma kaasjuhi ülesandeks on püstitada küsimusi, millele vastuseid otsitakse. Kaasa mõtlema kutsun kõiki, kellele asi huvi pakub.

Foorumit puudutav eelmine maakeelne sissekanne on siin ja viited mu kogu eelkajastusele ning mõnedele teistele huvitavatele postitustele leiab töögrupi Facebook-lehelt.

Tallinnas toimub 14.-15.9.2010 põneva nimega üritus Helsinki-Tallinn Euregio Forum, millega olen otsapidi seotud. Nimelt koos Barbi Pilvrega juhatame töörühma “Bloggers, portals and social media“. Tänavuse Helsingi-Tallinna kaksiklinna foorumi peateemaks on Helsingi ja Tallinna ühise inforuumi loomine, mida siis meie töörühmas sotsiaalse meedia kontekstis arutatakse.

Ettevalmistuse ja lahtimõtestamise eesmärgil võtsin nõuks haakuvaid teemasid oma blogides ja mujal sotsiaalse meedia kanalites kajastada. Et foorumi töökeeleks on inglise keel, on mu blogipostituste pearõhk ingliskeelses blogis. Seni olen seal avaldanud kaks seonduvat sissekannet: Thoughts about (local) government and social media ja Twin city tourism in social media.

Kuna siiski valdav enamus osalejatest on eestlased ja soomlased, oleks patt jätta asja siin ja soomekeelses blogis kajastamata. Pealegi olen äärmiselt huvitatud suure ringi arvamusi kuulemast, mida võib siis nii inglise-, soome- kui maakeeli avaldada. Ütlen otse välja, et kavatsen laekuvat tagasisidet ka ürituse käigus ära kasutada.

Foorumil on ka Facebooki lehekülg olemas, samuti on sotsiaalse meedia töörühmal omaette leht. Viimaselt leiab viited kõigile mu sissekannetele foorumi teemadel. Soovitan soojalt neid jälgida ja like-nupule vajutada kui asja kohta vähegi huvi olemas. Minu kirjutisi võib vabalt kommenteerida nii Facebookis kui ka blogisissekannete juures. Mulle võib ka meilida või saata sõnumeid erinevate sotsiaalse meedia kanalite läbi. Mu kontaktiandmed on näiteks siin.

Korraldajate poolt on esialgselt püstitatud järgnevaid küsimusi, mida sotsiaalse meedia töörühm arutada võiks:

Everybody’s right of speech, but only select few’s right to be heard – how to listen to your citizens in
the information plurality of new media?
Can social media really take us back to the grassroots? Has municipal leadership harnessed
the power of social media? What are the main challenges? How do you draw a line between
the personal and the professional – should we introduce social media codes of conduct for civil
servants? What about politicians and municipalities?
What are the chances for common information space bridge building in social media?
Can social media be centrally driven or is it just civil society based?
What are the possibilities for cities common efforts?

See pole kindlasti rühma lõplik päevakord. Täpsemad teemad ja rõhuasetused selguvad paari järgneva nädala jooksul. Eks ma just sellepärast haakuvaid blogipostitusi kirjutangi, et enda jaoks asja selgemaks teha.

Tänan ette kõiki, kes võtavad vaevaks mind kõige väiksemategi kommentaaridega aidata. Kui kellelegi tekib huvi ise kohale tulla, soovitan pöörduda korraldajate poole ja küsida – suu peale ju ei lööda, eks ole – kas veel mahub. Kontaktiandmed on siin.

Eile õhtupoolikul astusin Balti jaama juures trammi peale, komposteerisin pileti ning istusin rahulikult trammi eespoolses osas maha. Seal, kus tramm enne Põhja Puiestee peatust järsult paremale pöörab, oli näha et peatuses seisab Mupo patrull ees. Siis läks komposteri juures saginaks.

Vähemalt nelja reisija piletid komposteeriti kiirkorras. Ju nad juba ettenägelikult olidki sel eesmärgil komposteerija läheduses istet võtnud. Muponautid astusid sisse ja erinevalt kuulujuttudest üsna viisakalt kontrollisid pileteid. Fikseeritud said nelja salajänese ja minu paberpiletid ning üks ID-pilet.

Käis juba meeles, et selline kontrolltegevus ei saa kuigi vilja kanda aga võta näpust. Kui tramm edasi teele sai, oli aknast näha, kuidas muponautide autosse juhatati trammi tagumisest osast tabatud juhmi välimusega jänesest noormees. Ilmselt polnud ta Mupot tähele pannud või polnud tal piletit, mida komposteerida.

On sellest juhtumist midagi õppida? Kohe kindlasti on! Esiteks, reisi eest tuleb igal juhul tasuda. Jänesena sõitmine on ebamoraalne ja käib ausate kodanike rahakoti arvel. Mitte ei varasta jänesed Edgarilt vaid sinult ja minult.

Teiseks, kui oma moraal varastamist paljuks ei pea, tasub ikka pilet käepärast hoida ja kompostori läheduses passida. Nii tegid need neli, kes vahele ei jäänud. Kuigi ma nende käitumist heaks ei kiida, ei kipu minu suu ka koputama. Ehkki on nad vist varastamisega juba piisavalt teeninud, et oleksid küll võinud 600 krooni tasuda.

Sai juba mõne aja eest loetud Jüri Pino volikogumeenutuste raamat Kohatäide, kus ta ausalt ja puhtsüdamlikult räägib loo sellest, kuidas ta kogemata Tallinna volikogu liikmeks satus ja seal kaks aastat Erki Noolest tühjaks jäänud tooli täitis. Pean tunnistama, et ammu pole mul mittefiktiivset raamatut lugedes nii lõbus olnud, ehkki seda tagakaanes suisa paskervilliks hüütakse. Või ehk just sellepärast: Jüri kirjutab endale omase huumoriga volikogu tööst sellisena nagu ta on, ennast ja teisi õigustamata või taunimata ning püüdmata musta valgeks rääkida.

Alguse saab asi sellest, et Isamaaliidul on 2005. aasta KOV valimistel tarvis Lasnamäe nimekirja kandidaate juurde saada. Tehakse ettepanek, juuakse veidi õlut ja lüüakse kätt. Selleni oleks ehk asi piirdunudki kui Jüri Pino polnuks enda ja teiste üllatuseks ise valimistel kohe Erki Noole järel kopsakaimat häälesaaki Isamaa Lasnamäe nimekirjas kokku korjanud.

Nagu ajaloost teame läks Nool aastal 2007 Toompea otsa riigikogujaks ja oligi volikogus kohatäiturit tarvis. Isamaalastel aga häda, et äkki Jüri polegi nõus, sest järgmisena nimekirjas olnuks vahepeal Keskerakonda astunud “Skaudiema” Anne Eenpalu. Andis Nool ka oma kohatäitjale mõne praktilise nõu:

ega siin sittagi teha saa, kõigest käiakse teerulliga üle, ninasarvikutel on absoluutne enamus, teevad, mis tahavad, ainult vastu saab hääletada, aga kasu pole sellest miskit.

Kohatäitur leiab nii peagi, et temal on volikogus tohutult igav. Ta hakab volikogu istungitelt järjest sagedamini puuduma, hoolitseb aga küll selle eest, et kolme kuu jooksul vähemalt üks kord kohale ilmub. Vastasel juhul oleks võetud ära linnavolinikele makstav pool Eesti keskmist ja tasuta parkimine. Jürist saab puudujate nimekirja esinumber.

Puuduma jäävad samuti kogu volinikupõlve ajal sõnavõtud, rääkimata veel eelnõudest ja arupärimistest. Vahetevahel käib küll meeles, et võiks esitada eelnõu, et Tallinna linn teeks Riigikogule ettepaneku taastada vana tubakaseadus ehk taaslubada kõrtsides suitsetamine. Seegi jääb kahjuks tegemata, ehkki ma ausalt ei usu, et sellest niikuinii asja saanuks.

Pole mul mõtet siin kogu teose sisu välja lobiseda. Lugege parem ise, ma luban, et nalja saate nabani. Ma isegi veidi kartsin seda paskervilli öösiti lugeda: naabritele ei pruugi meeldida kui minu juurest keset sügavamat ööd ohjeldamata naeruplahvatusi kostab. Täitsa asja eest raamat, ehkki volikogu päevakordade jms. ametlike dokumentide täies mahus taasavaldamine on ehk üleliigne. Eks lugeja ka muidu saab aru, et igav ja mõttelage on volikogus istuda.

Sildid:

Kui Tallinna linnavalitsus sügisel oma plaani A-terminali juurde rajatava Helsingi väljaku ja sellega kaasneva president Kekkose kuju püstitamise kohta avalikustas, käratasin vastu, et A-terminali esise võib küll Helsingi väljakuks nimetada, kuid mingit meeldetuletust mitte just kõige uhkema ajalooperiodi kohta sinna küll ei taha. A/S Tallinna Sadam on üsna mõistlikele argumentidele toetudes algatuse sellisel kujul tagasi lükkanud. Sadama arvates võib väljaku küll ümber nimetada, kuid liikluskorraldust muuta ei tohi ja mingi samba jaoks terminali ees ruumi ei ole. Sadam pakub seevastu Kekkose bareljeefi või mõne teise mälestusmärgi paigutamist terminalihoone sisse.

Mul oleks veel parem ettepanek. Kuivõrd Kekkose kuju, olgu siis bareljeef või sammas, oleks ikkagi väärikas taies, ei tohi sellist terminalis pesitsevate purjus soomlaste meelevalla alla paigutada. Sootuks väärikam koht on linnapea kabinett. Seal saaksid linnarahvas ja teised kunstihuvilised seda kakukaamera vahendusel imetleda 😛

Abilinnapea Jüri Pihl ei luba taksonduses korda majja lüüa, kuid “samme paremuse poole” olevat kindlasti oodata. No mees see, kes lubabki, kuid mul oleks vihje korras soovitus nende sammudega Linna Takso juures pihta hakata. Oli nimelt üleeile selle firmaga niisugune intsident, mis võiks huvi nii Mupole, pärispolitseile kui ka isegi Kapole pakkuda.

Mõtlesin laisast peast D-terminalist Viru keskusesse taksoga sõita. Kuri ilm ja puha ja kõnniteedel paks kiht ära koristamata lumepori (Mupo asi seegi). Suundusin suvalise sõiduki poole, milleks oli Linna Takso masin.

Juht mult kohe pärima, kuhu sõit. Kuuldes vastuse teavitas ta mulle, et maksumus on 10 eurot. Saatsin ta mitte just kõige viisakamal kombel kaugele, kuigi samas mitte nii ebaviisakalt kui võinuks. Kuna mul oli Viru Keskuses kokku lepitud kohtumine, ei hakanud ma asjasse ametkondi kaasa haarama. Peale ebamõistliku hinna küsimise võiks asi isegi riigireetmise alla liigituda (pop kuriteoliik viimasel ajal ju, millega Jüri Pihl hästi kursis), kuna Eesti Vabariigis minu teada veel mõnda aega on käibel kroon, mitte euro.

Ise aga edaspidi Linna Takso teenuste kasutamisest loobun. Ei suuda neid kellelegi teiselegi soovitada.

A, jala jõudsin tõenäoliselt kohale kiireminigi kui oleks taksoga saanud. Lisaks ummikutele teab tont, kuhu see kaabakas mind sõidutada püüdnud oleks.

Sildid:

Filmirahvas protesteeris Solarise kino kehva ligipääsu vastu. Asja eest küll, sest ega seda seal ringi käies kohe ei taipagi, et niisugune asi kui kino on ka selles ostupõrgus olemas. Lohutuseks võib ehk öelda, et poolteist kuud tagasi oli olukord veel sootumaks hullem:

Praegu on kinosse vähemalt juurdepääs olemas ja võib ka loota, et lagi pähe ei varise. Aga kui aus olla, ega Solarist just kino pärast ei rajatudki. Selleks polnuks mingisugust vajadust, sest maha lammutatud Sakala keskuses oli täiesti tasemel kinosaal, kuhu juurdepääsu üle just keegi ei kurtnud. Mäletamist mööda paigutati kino Solarise juurde eeskätt selleks et kultuurihuvilised Sakala lõhkumise üle just nii palju ei nuriseks. Ime siis et kino on kõrvaliselt paigutatud ja vähese külegetõmbejõuga: ega ta ei tohi kommertsi segada, mis selles küllaltki nõmedas hoones aset leiab.

Jajah, tõesti pole see koletis koht, kus ostelda, süüa, juua või isegi niisama tsillida tahaks. Isegi Viru keskus, kus ma ennem oma olemise natuke võõraks tundsin, hakab Solarise kõrval täitsa sümpaatne paistma.

Siin muide on Solarise parim koht: uks mille läbi saab majast välja astuda!

Sildid:

Tekis vajadus üsna improviseeritult paar peäeva Tallinnas viibida. Et juba kiirliigutusi niigi tegema pidin, otsustasin ka majutuses midagi uut proovida. Õnnestus mul kaheks ööks majutuda pealinna odavaimate hulka kuuluvas hostellis 16 Eur.

Nagu ütleb majutusasutuse nimigi, maksab ühe inimese majutumine hostellis 250 krooni ringis. Mina veel komistasin kampaania otsa ja sain peavarju 220 krooni eest ööpäeva kohta. Ei tea kui kaua möödub enne kui hostel peab üldise majandusarengu käigus oma nime vahetama. Praeguse deflatsiooni tingimustes vast siiski mitte nii pea.

Teenindus on siin igatipidi asjalik, isegi sõbralik nagu on tagasisidest lugeda. Wifi, mille otsas sedagi sissekannet kirjutan, on täitsa rahuldava kiirusega. Paraku see aga kolmanda korruse tuppa ei ulatu, mistõttu tuleb mul arvutit kasutada lobbybaaris.

Öösel oli toas külm. Ei saanud mina jagu kuidas saab radika sisse lülitada, külm ta igatahes oli. Õnneks oli tekk paks ja soe. Samuti oli vetsus märksa soojem kui toas. Tuleb vast järgmisel ööl kempsu uks lahti jätta.

Klubi Korter on otse mu akna all üle tänava. Ega mul selle vastu ise eneses midagi pole, kuid üsna lärmakat muusikat kostis sealt varajaste hommikutundideni. Et olin peaaegu et ööpäeva läbi magamata, õnnestus mul ime kombel siiski und silma meelitada, kuid mitmel korral ärkasin ka müra pärast.

Paadunud suitsumees nagu ma olen, ei meeldi mulle mõistagi üks raas, et terve hostel on suitsuvaba. Samas on see mittesuitsetajate jaoks suurepärane asi. Minu tagasihoidlik soovitus oleks seda tõika hostelli kodulehel hästi suure fondiga rõhutada. Meelitaks seda sorti külastajaid juurde, kellele see meeldib, teised aga oskaksid kas eemale jääda või paneksid end teadlikult proovile. Üllatusena pole sellist asja kuigi tore alles oma toas tuvastada.

Kokkuvõtes tore koht mitte just kõige tinglikumale reisijale. Liikumispuudega inimesele 16 Euri ei soovita, sest lifti ei ole. Asukoht keset linna on suisa ideaalne. Ise olen siiski juba nii vana ja mugavust ning oma harjumusi armastav, et hea meelega tasun veidi rohkem mulle sobivamate tingimuste eest.

Pilte kahjuks juurde panna ei saa, kuna lahkumiskiires oli mul küll meeles kaamera USB-kaabel kaasa haarata, ise fotokas aga jäi kahetsusväärselt maha.

Edit: Päevavalguses leidsin nupu, mis paistis radikas elu esile kutsuvat. Elame näeme, kas tuba õhtuks soojaks saab. Samuti lubati tuba välja vahetada kui peaks Korteri klubist öösel müra kostma. Erinevalt eilsest ja homsest seal aga täna ööl mingisugust suurütitust ei peaks olema.

Sildid: ,

Juba suvest saadik olen suhtunud vabadussõja võidusambasse üsna vaoshoitult katsudes teadlikult vältida teravaid sõnavõtte nii selle poolt kui vastu. Pole isegi jõudnud Vabaduse platsil päriselt käiagi, nii sammas kui ka väljak on mööda käies või sõites silmanurgas kõigest põgusalt vilksatanud. Olengi mõelnud, et jõuab küll, niisugused asjad nõuavad aega enne kui nende iseloom tasakesi avaneb.

Paar nädalat tagasi põgusalt Tallinnas käies tekis Vabaduse väljakust möödudes mõte sammakest ja väljakut pildistada. Et ilm oli kurjavõitu, enesel kõht tühi ja hiline lõunakohtumine kohe algamas, ei läinud veelgi päriselt risti juurde. Kõigest klõpsasin paar pilti Jaani kiriku juures.

Kui ma nüüd neid pilte rahulikult vaatan, tekib küll tunne nagu Ivan Orava mälestussammas oma asukoha keskkonnaga kooskõlas ei oleks. Just siit Jaani juurest vaadeldes ta kuidagi rikub vaate Vanalinna poole. Nagu oleks Tallinna kõige väärtuslikumale esindusplatsile midagi võõrast kerkinud, mis sinna õieti ei kuulu.

Ise väljakust aga võib asja saada küll. Iseäranis suvel kujuneb ta kindlasti mõnusaks kohaks, kus aega surnuks lüüa. Oleneb muidugi paljus ka sellest, kuidas linnavõimud ja -kodanikud väljakut sisustavad. Kui seal hakab kommerts ohjeldamatult lohama, põdrast turistid ja nendega kaasnevad taskuvargast sabarakud väljaku vallutavad, siis ei taha seal küll viibida. See oleks umbes nagu Raekoja platsi jõuluturg, kus ehtsaid asju pole ollagi.

Need aga on alles esimesed muljed. Aegamööda võib pilt muutuda nii samba kui väljaku osas. Võib-olla piisab sellest et mõne teise nurga alt vaadata, mine tea. Päriselt ei taha endiselt veel kiita ega laita, asja avanemine nõuab aega.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.