Larko peegel

Archive for the ‘kultuur’ Category

tippotsingud Technoratis 30.7.2007 kell 22.45

Sellised on hetkeseisuga Technorati tippotsingud. Pole küll blogivatest massidest seda näha, et lahkunud on keegi, kes tänaseni suurim elus filmimees oli. Värskeid postitusi Ingmar Bergmani kohta muidugi on nagu tõestab vastav Technorati otsing. Need lihtsalt ei pea arvuliselt vastu “kultuursete” blogijate arvates tähtsamatele teemadele, nagu näiteks Paris Hilton, Harry Potter ja MySpace.

Suveöö naeratustes näitas suveöö oma naeratavat nägu kolmel korral. Täna varahommikul naeratas ta neljandat korda, sedapuhku meistrile enesele. Surm oli tema vastu sama helde ja armulik kui elugi.

Rootsi Televisioon korraldas oma tänase saatekava ümber. Enamus maailma blogijatest aga ei tee Bergmanist väljagi. Teinekord lihtsalt kahtlen kas ajaveebide laiatarbeline levik ikkagi on kasulik nähtus.

Sildid:

Läbipaistvuse ja terviklikkuse huvides pean vajalikuks avaldada majanduslike huvide deklaratsiooni. Nimelt allkirjastasin täna tähtajalise lepingu, kus teiseks lepingupartneriks on Helsingi linnavalitsuse kultuuriamet. Leping jõustub kohe pärast lihavõttepühi 10. aprillil ja kehtib kuni 9. detsembrini käesoleval aastal.

Lepingu sisu on üldjoontes selline, et eelpool nimetatud ametiasutus võtab endale kohustuse kanda mu pangaarvele iga kuu viimasel päeval kokku lepitud rahasumma palgatulu näol. Ise pean vastavalt ette nähtud aegadel tööruumidesse ilmuma ja seal lepingus ette nähtud töökohustusi täitma. Kahtlemata on minupoolne kohustus kõnealuse lepingu negatiivsem külg, ehkki ise eneses paratamatus. Mu ajadisponeerimist piirab töökohustus umbes 32 tunni ulatuses nädalas.

Kui ma peaksin kultuuriameti ja iseäranis selle kultuuriasutuse kohta veebis või kuskil mujal avalikult midagi kirjutama, tasub meie partnerlust arvestada kui mu sõnavõtu sisule mõju avaldavat asjaolu. Linnakodanikuna jätan muidugi endale õiguse avaldada arvamust poliitilistes ja teistes linnaelu puudutavates küsimustes.

Sildid:

Valimiste eel pole mõistagi viljakas millegi konstruktiivsega lagedale tulla. Sestap teengi poolkonstruktiivse ettepaneku, mille kallal võivad nii vene kui ka eesti marurahvuslased hammast teritada. Kui seda peaks keegi tõsisemalt arutama, võib-olla saavad sellest teised pisut nalja ka.

Mu ettepanek on järgmine: viidagu Pronkssõdur kohe pärast valimisi Tõnismäelt Viljandisse! Ta võiks endale uue kodu rajatava Uue Kunsti Muuseumi hoone ees saada. Sääl nad seisaksid kahekesi Peata Leniniga (pildil) Mulgimaa pealinna elu uudistamas.

Viljandi turismielule ja seeläbi majandusele tuleks Pronkssõdur kindlasti kasuks. Peale igasuguste eksentriliste välismaalaste, kes Mark Soosaare korraldatud kultuuriüritustel käivad, suunduksid Mulgimaale nõukogude pühapäevadel suured venelaste kambad, kes saaksid korraga isegi kahele ajalookujundile austust avaldada. Missugune käive sellest kujuneks näiteks lille-, toidu- ja viinakaupmeestele ning majutus- ja transpordiärile!

Kolimine on muidugi kallis lõbu, kuid antud juhul võiksid selle toetamisest olla huvitatud päris mitmed asutused. Viljandi, Tallinna ja isegi Pärnu linnavalitsustel tasuks kindlasti projekti toetada. Mulkidele on asi majanduslikel kaalutustel mõttekas, pealinna isad jälle hoiaksid korrapidamise ja tänavapuhastuse kulutusi kokku, pärnakad aga oleksid ehk nõus selle eest tasuma, et Soosaar oma särgid ja värgid linnast eemale koristaks. Kultuurkapitalist ja erinevatest eurofondidest isegi ei räägi.

Kõigepealt tuleb muidugi valimised ja nendega seonduvad propagandaüritused ära lärmitseda. Kui vastastiku sitaloopimisega ükskord märtsikuul ühele poole jõutakse ja asutakse elu edasi elama, võib-olla tuletan oma tänast ettepanekut meelde. Tee ära, Mark, ega keegi teine sellega tegeleda ei taha!

Eileõhtuses OP’is oli Mati Undist üks saatelõige. See tuletas mulle meelde seda ainukest isiklikku kokkupuudet temaga, mis mul elus oli. Tühine asi, ent aegajalt ikka meelde taastub.

Umbes kolme nelja aasta eest viibisin mõned päevad Rakveres. Nagu enamasti, peatusin ka tookord teatri võõrastemajas. Hommikueinet ja vahepeal ka õhtust õlut manustasin mõistagi teatri kohvikus.

Ühel hommikul olin Postimehe, Päevalehe ja Virumaa Teataja juba kohvilauas lugenud. Viimast taastades tuvastasin, et värske Sirp oli hoivatud. Seda lugemas oli kohviku ainus klient peale minu.

Otsustasin siiski tassikese kohvi juurde juua; äkki jõuab peagi Sirbiga ühele poole. Ja näe, tõusiski varsti püsti ei keegi teine kui Mati Unt et Sirpi oma kohale seina peale taastada. Et tema teekond minu lauast mööda käis, küsisin viisakalt, kas Sirp vaba. Muidugi, vastas Unt ulatades mulle lehe. Tänasin ja asusin lugema.

Hetke pärast tabas mind seletamatu tunne, et keegi mind jälgib. Seda mulle sageli ei juhtu. Nähtusesse kui sellisesse suhtun pigem skeptiliselt. Tõstes oma pilku tuvastasin siiski kirjaniku minu poole vaatamas. Mu vastupilgu fikseeris ta naeratusega.

Ehkki sama asi veel tol hommikul üks või kaks korda uuesti juhtus, ei pidanud ma seda millekski eriliseks. Isegi siis ei arvanud ma selle kohta mitte kui midagi, kui kohvikusse teisigi kliente saabunud, mõni isegi Undi lauda istunud. Ma polnud enam ainus, kellele tähelepanu pöörata, kuskile peab ju inimene vaatama.

Oleksin kogu intsidendi kindlasti ära unustanud, kui sellele poleks järgnenud midagi veel. Ei mäleta enam, kas samal või järgmisel päeval olin pärastlõunasel ajal linna pealt naasemas. Teatri õue peal polnud absoluutselt kedagi, ent peahoone uksest sisse astumas Mati Unt. Ta juhtus vist niisama oma õla üle vaatama ja peatus hoobi pealt. Astus trepile tagasi ja hakas mind väga intensiivselt vaatama.

See pole minu luul, ausõna! Teatrihoovis peale meie kahe kedagi ei olnud. Unt jälgis mind oma pilguga kui ma võõrastemaja ukse poole sammusin. Et mul veel suits pooleli, jäin ukse ette seda lõpuni tõmbama. Ja kogu aeg vaatas mind üle õue Mati Unt sellise pilguga nagu oleksin ma kummitus. Alles nähes, et ma oma taskust võõrastemaja võtme õngitsesin ning ust avama asusin, pööras ta selja ja astus peahoone uksest sisse.

Veel paaril korral tookordse Rakveres viibimise ajal ilmutas Undi pilk minu vastu kohvikus huvi. Mul oleks muidugi olnud võimalus temalt küsida, kas ta võib-olla mind kellekski teiseks arvas. Järeldasin siiski, et ju ta ise mulle seda ütleb, kui minust midagi tahab.

Seda aga ei juhtunud, ja nüüd ei saa ma kunagi teada, mis minu juures kirjaniku huvi äratas. Sellest teadmatusest suudan siiski üle elada, mis mul muud teha jääbki! Aegajalt siiski see kurioosne episood meelde taastub, kui Mati Undist kuskil juttu.

Sildid:

San Sebastiani filmifestivali peaauhinnaga pärjatud film “Mon fils a Moi” kutsus esile kriitikute pahameeleavaldusi, vahendab BBC. Uudisest kahjuks ei selgu, miks täpselt film kriitikutele ei meeldi. Kui vaadata tutvustust San Sebastiani festivali veebilehel, paistab nagu oleks üsna tavalise looga tegemist. Heatahtlik kuid ülehoolitsev ema armastab oma poja vaata et surnuks.

Rezissöör Martial Fougeron pole seni millegi erilise hiilgavaga silma paistnud. Ei tea kas kriitikud ehk peavad teda uustulnukaks, keda pärjata ei tohi. Või on asi siiski milleski muus?

Et tänavuse PÖFFi kava arvatavasti on parasjagu koostamisel, edastaks festivali orgunnidele tagasihoidliku soovituse katsuda “Mon fils a Moi” peale käpad panna. Sellise reaktsiooni põhjustanud film tuleb ikka oma silmaga näha enne kui selle kohta midagi arvata oskab.

Kihnu keel on unikaalne kultuurivara. Väga tore, et see kas või kord nädalas Vikerraadio lainel kõlab. Mõnus on seda kuulata.

Aga sellegi poolest, kellel väljaspool Kihnut on selle vastu huvi, kui palju kellegi põllul põud kartuleid söönud, milline on kellegi kurgisaak või kui palju kellegi lehm lüpsab? Universaalses meedias peaks veidi universaalsem sisu olema.

Emakeele seltsi keeletoimkond arutab Postimehe andmeil Birma ja Elevandiluuranniku taastamist kahe riigi ametlikuks eestikeelseks nimetuseks. Seni on esimene ametikeeles Myanmar ja viimane Côte d’Ivoire.

Birma ja Myanmari kohta ei oska midagi arvata. Eks nad mõlemad on pisut võõravõitu nimetused. Eriti pole kumbki suukohane. Samas ei oska mõeldagi, milline nimetus võiks antud riigi kohta päriselt maakeelne olla.

Côte d’Ivoire seevastu on sulaselge prantsusekeelne väljend, mis otsetõlkes tähendabki just Elevandiluurannikut. Mulle oli see siiralt üllatuseks, et seni on võõrkeelne riiginimi isegi ÕS’i kohanimevalimikus ametlikuks tähistatud. Mis pagana pärast? Ega Sakasamaadki Allemagneks ei hüüta või Madalmaid Pays Bas’ks.

Nikolai Triik, Kondrad Mäe maal

Soomes leiab algaval nädalal aset kaks Eesti ajaloo ja kultuuriga seonduvat huvitavat üritust. Mõlema puhul on tegemist 100 aasta möödumisega tähtsast sündmusest.

Tänavu möödub 100 aastat Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike esmakordsest peatumisest Ahvenamaal. Sel puhul avatakse Önningeby muuseumis kuue kilomeetri kaugusel Maarianhaminast reedel 9. juunil Noor-Eesti näitus. Muuseumi juurde paigutatakse Jüri Ojavere skulptuur Pink. Täpsemalt ürituse kohta kirjutab (sedapuhku küll minu isikus) Soome Eestlaste Liit.

100 aastat möödub samuti eesti kaluriküla rajamisest Soomelahe põhjakaldale. Sel puhul korraldavad Pernaja vald, Tuglase selts ja koostööprojekt Lainete Ühendus suure pidupäeva Kabböles pühapäeval 11. juunil. Sellegi ürituse kohta avaldab täpsemaid andmeid Soome Eestlaste Liit ja ikka minu isikus.

Tuleb välja, et Karl Martin Sinijärv tegi eelmisel nädalal nalja: OP oli täna eetris, ja seda viimast korda sel hooajal. Tagasi lubati ka sügisel tulla.

Mina loll jäin teda uskuma. Õnneks telekat minema ei saatnud, siiski.

Karl Martin Sinijärv lõpetas äsja OP’i saate soovides head aega ja kutsudes telekat minema viskama. Seega tahtis ta vist vihjata, et kultuurisaateid senises formaadis pärast suvepaussi ehk polegi enam avalik-õiguslikul ekraanil näha. Mis siin ikka, kui see kuri kahtlus tõele vastab, võikski väga hästi teleka toanurgast prügikasti kanda.

Priit juba siin õigustatult kurdab BBC ja teiste kvaliteetsete raadiouudiste kadumise üle Tallinna eetrist. Pole enam rakendust autoraadiole, milleks ka teleka peale tolmu koguda. Ilmselt tohib maksumaksja raha eest edastada vaid laiatarbelist meelelahutust, mis minu juures mölaks liigitub.

Head aega, kultuur!


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.