Larko peegel

Archive for the ‘internet’ Category

Eelmisel nädalal osalesin Tallinnas aset leidnud üritusele Helsinki-Tallinn Euregio Forum, kus kahe pealinna ühise inforuumi kujunemist arutati. Peavoolumeedia ise ei paistnud sellest eriti vaimustatud olevat, kajastus oli üsna tagasihoidlik. Soome meediast ei leidnud kiirpilgul ühtegi uudist või kommentaari ja Eestistki mõne üksiku. Teisipäeva hommikul avaldas Neljas.ee ilmselt pressika alusel koostatud lühiuudise, Delfis oli kolmapäeval Helsingi abilinnapea Pekka Sauri usutlus ja Tallinna TV veebilehel on linnavalitsuse pressikonverentsi salvestus, kus Jüri Pihli ja Pekka Sauri sõnavõtud foorumi teemadel.

Foorumile osales üsna mitmekülgse taustaga rahvast ja sellest tulenevalt olid arusaamad ja ootused erinevad. Eks igaüks vaatleb asju oma enese mätta otsast. Kuna ise olin üritusele sotsiaalse meedia grupi kaasjuhiks kutsutud, keskendusin mõistagi vastavalt selle valdkonna teemadele. Muideks, siinkohal veel suur tänu Barbi Pilvrele hea ja ladusalt laabunud koostöö eest!

Kui päris täpne olla, ei peakski Talsingi või Hellinna puhul kaksiklinnast rääkima. Kui lähtuda Kristi Grisakovi ettekande (pdf-fail slaididest) terminoloogiast, on Helsinki ja Tallinn praegu piirilinnad, millest võib tulevikus kujuneda ühendatud linnad. Viimased on piirilinnad, mis on uue infrastruktuuriga omavahel ühendatud.

Millised võiksid olla meie kaht pealinna ühendavad infrad? Suvisel ajal on meil küllaltki tihe laevaliiklus, mis aga talvetingimustes paratamatult üht-teist soovida jätab. Merealune raudteetunnel juba oleks ühendav toru ja mitte ainult piirkondlikul tasemel. See kujuneks osaks Peterburgi-Berliini kiiret rongiühendust. Piitri ja Helsingi vaheline kiirraudtee on peatselt reaalsus ja Rail Baltica tiksub ka omasoodu edasi, ehkki mitte just nii kiirelt kui loota võiks.

Ühendatud linnade mõte ei seisne üksnes selles, et kahekesi on kenam kui mõlemal omaette. Visonäärseks eesmärgiks on kahe pealinna ja neid ümbritsevate piirkondade (Harjumaa ja Uusimaa) lõimumisest kujunev lisaväärtus majandusele, inimestele, kultuurile, mõtete ja ideede vabale liikumisele jne. Materiaalsete ja vaimsete ressurside ühendamine toob sünergiat, mille abil see küllaltki preifeerne piirkond võiks ennast Euroopas rohkem maksma panna, nii majanduse kui ideede tasandil.

Seni on kogu asjandus olnud üsna halduskeskne. Mõtetalgutele ja eesmärkide püstitamisele tuleb kaasa haarata ettevõtlus, mittetulundussektor ja kodanikud nii kogukondade kui ka üksikisikute näol. Vähemalt kirjade järgi on valitsus (olgu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil) rahva jaoks, mitte vastupidi.

Sotsiaalne meedia ühendatud linnadest ja piirkondadest koosnevat Euregiot ei ehita vaid pakub kanaleid ja tööriistu mõtete jagamiseks ja arutamiseks. See pole üksnes Facebooki ja Twitteri vahendusel suhtlemine. Erinevad kaardipõhised kogukonnatarkvarad, wikid, videoblogid ja teised vidinad ühendavad inimesi ja vahendavad mõteid.

Saalis pälvis väga elavat huvi Anna Kanervo ettekanne (slaidid ppt-faili kujul) Helsingi linnaosade ühenduse HELKA projektist Kotikatu ehk Kodutänav, kus erinevate linnaosade elanikele pakutakse kodanikuaktiivsuse korras omaette veebisaiti toimetada. Platvorm ja server kuuluvad linnaosade ühendusele, aga saitide sisu üle otsustavad ja selle eest vastutavad linnaosade ja asumite kodanikud ise. Probleeme on olnud üsna harva ja vaid mõne üksikjuhtumi puhul on HELKAl tulnud konfliktide lahendamisse sekkuda. Millegipärast jäi mulle mulje, et foorumi siinpoolsed osalejad jäid selles kõhklema, kas rahvas tõesti ise suudab niisugust asja ilma kellegi kontrollimata teostada.

Linnavalitsuste tasandil on kuuldavasti otsustatud, et Talsingi ametlikuks asjaajamise keeleks on inglise keel ja see oli ka foorumi töökeeleks. Kui poliitikud ja linnaametnikud väga tahavad omavahel suhelda keeles, mis pole kummagi emakeel, mis mul kui kodanikul saaks selle vastu olla. Kodanikuühiskonnale, sealhulgas sotsiaalsele meediale, ei saa siiski vastavaid ettekirjutusi teha. Sotsiaalse meedia grupis käis arutelu eesti keeles, ehkki ettekanne edastati suures saalis inglise keeles. Ise kajastasin foorumi teise päeva sündmusi otse saalist soome keeles. (Ei mõtlegi arvukaid trükivigu takkajärgi ära parandada, need käivad juba lives kirjutamise juurde 🙂 )

Nagu eelpool öeldud, tuli igaüks foorumile omamoodi ootustega ja vast sealt samuti igaüks omaette järeldustega koju läks. Mingit üldist konsensust ei tekinud ja ei saanudki tekkida. Selleks oli teema liiga üldine ja mõnede jaoks vist küllaltki abstraktne. Sellest rääkimatagi, et osalejate taustad väga erinevad olid.

Viited ettekannetele on foorumi veebisaidil avaldatud. Viiteid sotsiaalse meedia gruppi puudutavale eel- ja järelekajastusele ja muule asjasse haakuvale on grupi Facebooki lehel.

Tänases Rahva teenrite saates (mp3) rääkis Urmet Kook midagi sellist, mis kaudselt haakub tuleval teisipäeval ja kolmapäeval Tallinnas aset leidva Helsinki-Tallinn kaksiklinna Euregio Foorumiga. Koostasin Koogi sõnavõtust erilise, umbes 1 minut ja 15 sekundit kestva mp3-faili et mitte ei peaks kogu saadet kuulama või sealt vastavat lõiku üles otsima ja kerima.

Antud kontekstis on jutu tagamaaks põikpäine Florida pastor Terry Jones, kes ähvardas oma 50-liikmelise koguduse raames koraanipõletamise korraldada. Paarkümmend aastat tagasi oleks niisugune hullumeelsus kõige rohkem Gainesville linnakese kohaliku taseme uudiseks jäänud. Paraku järgnes pisikoguduse õpetaja lobale üleilmaline reaktsioon, kusjuures on maakera teisel pool meeleavalduste käigus vähemalt ühe surmajuhtumi kohta andmeid olemas.

Kuivõrd Euregio foorumi peateemaks on Helsingi-Tallinna kaksiklinna piirkonna ühise inforuumi loomine, ajendas see mul kõhkluse, kas üldse saab enam praegusel ajastul ühel või teisel moel geofraafiliselt inforuumi määratleda. Trüki- ja eetrimeedia puhul paneb muidugi mingil määral inforuumi piire paika trükiste ja saadete levi. Trükiajakirjanduse ja kohaliku televisiooni (antud juhul Tallinn TV ja Stadi TV) puhul võib muidugi algselt kohaliku inforuumi piirkondlikuks laiendada materjali vahetamise ja tõlkimise teel.

Sotsiaalse meedia puhul on paraku keerulisem. Mis asi see niisugune kaksiklinna inforuum saab olla kui levikanaliks on üleilmaline Internet? Kohaliku, piirkondliku, üleriigilise ja üleilmalise ruumi piirid on seal ju teadupärast ähmased kui neid üldse ongi. Vürtsi lisab sinna juurde veel kasutatav keel: vähemalt esialgu pole veel arenenud nüüdisaegsete lisanditega soome-ugri algkeel, millele Linda Järve oma teemakohase sissekande kommentaaris vihjab.

Äkki ei olegi Helsingi-Tallinna ühine inforuum midagi sellist (vähemalt mitte ainuüksi), kus linnakodanikud ja asutused omavahel üle Soome lahe suhtlevad vaid seondub inforuumi määratlemine hoopis info sisu ja päritoluga? Vastuvõtja keel ja asukoht ei pruugi olulised olla. Näiteks turismi puhul on sihtgrupp geoograafiliselt üleilmaline ja vahendavaks keeleks peamiselt inglise keel. Kui info päritolu, sihtgrupp või kontekstuaalne sisu on kaksiklinna piirkonnaga kuidagi seotud, kas see siis juba ei liigitu ühise inforuumi alla, ehkki päritolu või sihtgrupp võib olla sootuks kusagil mujal?

Mul ei ole nendele küsimustele vastuseid ja neid ei mul peagi olema. Minu kui sotsiaalse meedia töörühma kaasjuhi ülesandeks on püstitada küsimusi, millele vastuseid otsitakse. Kaasa mõtlema kutsun kõiki, kellele asi huvi pakub.

Foorumit puudutav eelmine maakeelne sissekanne on siin ja viited mu kogu eelkajastusele ning mõnedele teistele huvitavatele postitustele leiab töögrupi Facebook-lehelt.

Tallinnas toimub 14.-15.9.2010 põneva nimega üritus Helsinki-Tallinn Euregio Forum, millega olen otsapidi seotud. Nimelt koos Barbi Pilvrega juhatame töörühma “Bloggers, portals and social media“. Tänavuse Helsingi-Tallinna kaksiklinna foorumi peateemaks on Helsingi ja Tallinna ühise inforuumi loomine, mida siis meie töörühmas sotsiaalse meedia kontekstis arutatakse.

Ettevalmistuse ja lahtimõtestamise eesmärgil võtsin nõuks haakuvaid teemasid oma blogides ja mujal sotsiaalse meedia kanalites kajastada. Et foorumi töökeeleks on inglise keel, on mu blogipostituste pearõhk ingliskeelses blogis. Seni olen seal avaldanud kaks seonduvat sissekannet: Thoughts about (local) government and social media ja Twin city tourism in social media.

Kuna siiski valdav enamus osalejatest on eestlased ja soomlased, oleks patt jätta asja siin ja soomekeelses blogis kajastamata. Pealegi olen äärmiselt huvitatud suure ringi arvamusi kuulemast, mida võib siis nii inglise-, soome- kui maakeeli avaldada. Ütlen otse välja, et kavatsen laekuvat tagasisidet ka ürituse käigus ära kasutada.

Foorumil on ka Facebooki lehekülg olemas, samuti on sotsiaalse meedia töörühmal omaette leht. Viimaselt leiab viited kõigile mu sissekannetele foorumi teemadel. Soovitan soojalt neid jälgida ja like-nupule vajutada kui asja kohta vähegi huvi olemas. Minu kirjutisi võib vabalt kommenteerida nii Facebookis kui ka blogisissekannete juures. Mulle võib ka meilida või saata sõnumeid erinevate sotsiaalse meedia kanalite läbi. Mu kontaktiandmed on näiteks siin.

Korraldajate poolt on esialgselt püstitatud järgnevaid küsimusi, mida sotsiaalse meedia töörühm arutada võiks:

Everybody’s right of speech, but only select few’s right to be heard – how to listen to your citizens in
the information plurality of new media?
Can social media really take us back to the grassroots? Has municipal leadership harnessed
the power of social media? What are the main challenges? How do you draw a line between
the personal and the professional – should we introduce social media codes of conduct for civil
servants? What about politicians and municipalities?
What are the chances for common information space bridge building in social media?
Can social media be centrally driven or is it just civil society based?
What are the possibilities for cities common efforts?

See pole kindlasti rühma lõplik päevakord. Täpsemad teemad ja rõhuasetused selguvad paari järgneva nädala jooksul. Eks ma just sellepärast haakuvaid blogipostitusi kirjutangi, et enda jaoks asja selgemaks teha.

Tänan ette kõiki, kes võtavad vaevaks mind kõige väiksemategi kommentaaridega aidata. Kui kellelegi tekib huvi ise kohale tulla, soovitan pöörduda korraldajate poole ja küsida – suu peale ju ei lööda, eks ole – kas veel mahub. Kontaktiandmed on siin.

Juhtus mulle eile üks imelik intsident: pärast lühiajalist veebiühenduse katkestust olin rahul, et see aset leidis. Oma hommikust kohvi uimase peaga juues tuvastasin järsku, et ühendus Internetiga kadus. Esialgu muidugi kirusin väga ebaviisakaid sõnu pruukides.

Seejärel jõudis mõte sinnapaika, et voodist üles tõustes ja aknast väja piiludes olin õue peal kaks STV autot näinud. Üle kontrollides tegin kindlaks, et need olid seal alles. Järelikult teostati meie majas hooldustöid ja kuna nendest polnud ette teatatud, arvasin et tegemist pole pikaajalise jamaga.

Võtsin siis rahulikult kätte raamatu (Saksa Liiduvabariigi militäärluure välisluure asutaja Reinhard Gehleni mälestused) et õudusest üle elada. Veebist eraldatud aeg sai hästi sisustatud ja umbes 10 minutit hiljem sain oma kohvitamist harjumuspärastes tiingimustes jätkata. Veebiühendus oli taastunud.

Kohe pärast maailmaga taasühinemist tuvastasin, et ühenduse kvaliteet oli silmnähtavalt paranenud. Võtsin huvipärast ette ühenduskiiruse mõõtmise, mis kinnitas, et too oli tõusnud. Kiiruseks oli 2,07 Mb/s alla ja 1,93 Mb/s üles.

Seejärel jõudis mu unisesse pähe meenutus, et STV ju mõne aja eest lubas oma veebiühenduse põhikiirust siin Paldiskis 2 mega peale tõsta. Tookord arvasin, et mees see, kes lubabki. Aga võta näpust, tegid ära ka, mis siis et kolm kuud hiljem kui planeeritud.

Ei tulegi kohe meelde, et oleksin kordagi varem elus veebiühenduse katkemise pärast rõõmu tundnud. Sedapuhku oli katkestus hästi põhjendatud ja mul on hea meel, et nii juhtus. Sellise ISP kliendiks pole raske jääda.

Sildid:

STV vastus

Posted on: 10 07 2010

Eelmise nädala reedel käratasin STV’le veebiühenduse katkestuste tõttu. Vastus laekus mulle kolmapäeval kell 10.25, seega peaaegu et 5 ööpäeva ja 3 tööpäeva pärast reklamatsiooni läkitamist. Leian, et reageerimine läks väga aeglaselt. Sellest oleks veel aru saanud kui vastatud oleks esmaspäeval tööaja raames, kuid kolmapäevani venitamine on ISP jaoks lubamatu.

Mis aga vastuse sisu puudutab, on see igatipidi otsekohane. Hakatuseks nõnda:

Tervist,
Lugupeetud Klient

Ajavahemikul 02.07.2010 oli tõepoolest STV poolne seadmerike, mis oli tingitud elektritoite puudumisest ühes STV võrgusõlmes. Samal päeval peale lõunat rike oli kõrvaldatud.

Vähemalt sain põhjuse teada. Selle üle ei viitsi nuriseda, et mu ees- ega perekonnanimi ei ole Klient. Kumbki on operaatoril teada aga ju nendele selles osas inimlik eksitus juhtus. Kui juba suure algustähega Kliendist lugu peetakse, peab järelikult niisugune ees- või perekonnanimi kusagil mu lepingu juures olema. Palun siiski vääratuse võimaluse korral ära parandada!

Edasi läheb juba pisut konarlikuks. Tsiteeritakse mulle lepingutingimusi:

4.7. Operaator on kohustatud kõrvaldama võrgu ja üüriseadme rikke kahe (2) tööpaeva jooksul rikketeate saamise päevale järgnevast tööpaevast arvates

Nii seisab tõepoolest lepingus, kuid küsida võib, kas seda saab enam mõõdukaks ja vastuvõetavaks tingimuseks pidada. Kui näiteks peaks (jumal paraku) mõni äpardus reede õhtul juhtuma, saaks ISP väita, et sai sellest alles esmaspäeva hommikul teada. Siis oleks tal kuni kolmapäeva õhtuni aega viga ära parandada ja nii mina kui ka härra või proua Klient peaksime viis ööpäeva ilma veebita olema. No andke andeks aga tänapäeva tingimustes niisugune asi enam läbi ei lähe!

Viisakas lõpetus on muidugi ka sees:

Tulevikus püüame selliseid olukordi vältida. Vabandame tekitatud ebamugavuste pärast

No seda on mul tõesti rõõm kuulda, et jama kordumist välditakse! Ma soovin sellele püüdlusele täiest südamest edu.

Olgu veel siinkohal rõhutatud, et olen STV teenuse kvaliteediga täiesti rahul! Kui käesolev intsident välja arvata, töötab ühendus stabiilselt ja tegelik kiirus vastab kirjas olevale, vahepeal seda isegi ületab. ISP vahetamisele praegu põhjust ei näe, küll aga võiks tagasisidele reageerimise kiirusele ja kvaliteedile tähelepanu pöörata.

Sildid:

Sai neljapäeval Windowsi all jooksva arvuti tulemüür uuendatud. Installisin värskeima versiooni, mis pidi taipama mind ohtude eest hoiatada, mida vanem versioon ei suutnud riskantseks arvatagi. Saingi kohe ennenägematu hoiatuse silme ette kui püüdsin ETV otsestriimingus AK põhisaadet piiluda:

Nüüd te siis teate, et Eesti rahvustelevisioon on üsna kahtlane veebitegelinski ja Aktuaalset Kaamerat vaadates ei tohi tundlikke isikuandmeid sisse toksida 😛

Kuna pole 7 tunni jooksul oma tagasisidele vastust saanud (vaatamata sellele, et täna reede on), avalikustan tagasiside, mis sai täna STV’le katkendliku veebiühenduse tõttu saadetud.

Mul on olnud STV veebiühendus Paldiskis juba peale kolme kuu ja üldiselt olen teenusega üsnagi rahul. Viimase ööpäeva jooksul on siiski juhtunud asju, mida minu arvates juhtuda ei tohiks. Ühendus on hakanud katki minema!

Ma saan aru kui näiteks ühe aasta jooksul juhtub kolm (3) veebiühenduse katkestust, kuid sellest ma aru ei saa, kuidas seda võib ühe ööpäeva jooksul kolm (3) korda ette tulla. Eile (1.7.2010) täpselt kell 3.00 katkes ühendus. Kontrollisin loomulikult kõik juhtmed ja püüdsin kahe (2) arvutiga (1 Win XP ja 1 Ubuntu 9.10 opsyssiga, mida kumbagi igapäevselt kasutan) veebiga ühenduda. Kella neljani (4.00) see ei õnnestunud, misjärel löin käega ja läksin magama.

Hommikul töötas ühendus jälle normaalselt kuni umbes kella kolme-neljani (15.00-16.00). Katkestuse täpset kellaaega kahjuks ei fikseerinud, kuid peaks ta olema nimetet vahemikus. See aga õnneks möödus vähem kui veerandtunniga.

Nüüd jälle täna (2.7.2010) hommikul läks ühendus kell pool neli (3.30) katki. Käesolevat kirjutan off line seisundis ja saan Teile ühenduse taastumise kohta midagi täpsemat öelda siis kui ta (loodetavalt) taastub. Mida ruttem seda parem, muidugi!

Leian, et siin on juba liiga palju lubamatut liiga lühikese aja sees juhtunud. Et meil praegu on kuuvahetus käes, on ka Teie järjekordset arvet peadselt oodata. Oma arved olen seni regulaarselt tasunud ja kavatsen seda ka edasi teha. Selleks aga oleks ka vaja, et tasutud teenus laitamatult töötab.

P.S Kell 4.56 ühendus taastunud ei ole. See on lubamatu pikk aeg! Praegu aga lähen magama.

P.S.S. Ühendus polnud taastunud ka hommikul kell 9 ega ole taastunud kl. 12.50. See on juba pretsedenditu ja mõistagi häbiväärne!

P.S.S.S. Ühendus taastus 2.7.2010 kl 13.29 ehk oli siis maas koguni 10 tundi!

Nüüd aga minu küsimused:

1. Mis on katkestuste põhjuseks?

2. Mida kavatsete ette võtta, et asi ei korduks?

3. Mida kavatsete ette võtta mu usalduse taastamiseks ja selleks, et meie seni hea kliendisuhe võiks jätkuda?

Palun arvestada, et käesolev kiri ja Teie vastus võivad ilmuda Internetis ja/või trükiajakirjanduses. Samuti leiab Internetis/trükiajakirjanduses mainimist kui ma ei peaks Teilt rahuldavat vastust saama.

Sildid:

Eilsel Äripäeva üritusel Altexi juures mainisin muu jutu seas, et juba mõnda aega tegelen vaikselt malemänguga Twitteri vahendusel. Teistest kohalviibijatest keegi polnud sellisest võimalusest kuulnudki aga üks ja teine tundis selle vastu huvi. Nõnda arvasin, et oleks igatipidi asjalik tutvustada toredat keskkonda Chesstweets.

Chesstweets ise registreerumist ei nõua, kuid Twitteri kasutajatunnus peab olema. Esimesel korral Twitteri tunnustega sisse logides küsib sait luba su Twitteri kontole juurdepääsuks. Seda julgen ma vabalt soovitada. Saidi ülalpidaja o0lit3 on tore poiss, kellelt ei maksa mingit sigadust karta. Ta on maleentusiast, kellele seepeale meeldib mängimist sotsiaalse meedia vahendusel arendada.

Malendeid võib hiirega laual liigutada või soovi korral ka liigutuse koordinaadid algebralisel kujul ülalpool lauda asuvasse kastisse sisse toksida. Sinna võib soovi korral ka 140 tähemärgi raames vastasele sõnumi kirjutada. Kui ise liigutusele midagi ei lisa, ilmub laua alla liigutuse juurde standardsõnum koos lingiga konkreetsele mängule.

Kui vastavasse kohta linnukene panna, ilmub liigutus säutsuna. Igal juhul saadab Chesstweet sellest vastasele Twitteri otsesõnumi. Ise eemaldasin linnukese juba ammu, kuna maleliigutused hakasid mu teisi säutse segama. Mõned aga kasutavadki Twitterit ainult male mängimise eesmärgil ja nende jaoks on säutsulinnukene täitsa mõistlik. Eelpool oleva ekraanipaugu mängu võib vaadelda siin et keskkonna töötamisest paremini aru saada.

Ise ma miski malegeenius ei ole ega minu jaoks polegi tähtsaim võit. Vastasel juhul oleksin juba ammu mängu maha pannud. Kõige toredam on suhtlemine kaasmängijatega. Mulle on umbes 9 kuu jooksul tekinud hulk toredaid mängusõpru kahelt madrilt, kellega suhtlemine toob veebielule vürtsi juurde. Siinkohal tahan eraldi tervitada head sõpra Pat Gallagherit New Jerseyst 🙂

Peale kahemängude käib Chesstweetis pidevalt väljakutsemäng, kus üks inimene mängib kogukonda vastu. Kogukonna liigutus otsustatakse hääletamise teel. Praegu on käimas mäng @o0lit3 ja kogukonna vahel. Kogukonna liigutust jõuab veel mõne tunni jooksul hääletama.

Mulle on Chesstweets peale uute tutvuste toonud palju lõbu ja juba aastaid roostunud maleoskused hakavd ehk tasapisi taastuma, kuigi seda pole veel mu tulemuslehel näha. Ajaviidet piisab kindlasti igal ajal kui muud targemat teha ei ole. Vahepeal tuleb siiski piiri pidada ja aeg maha võtta. Ehkki kõige toredam on peaaegu et reaalaegne mäng, ei tohi sel lasta muid tegemisi segada. Liigutuse sisestamiseks on umbes nädala jagu aega.

Teatavasti on KAPO juba nädala alguses ilmutanud oma oodatud igaastase aruande ehk aastaraamatu 2009. Täpselt nagu eelmisel aastalgi pole aga aastaraamatu veebis avaldamisega peetud vajalikuks kiirustada. Üle kuu aega läks mullu selleks et fail veebis avaldati ja minagi sain sellest teada alles teabenõude abil. Praegu on veebis pdf-failidena aastaraamatud 1999-2008.

Kaua võib ühe pdf-faili üles laadimine võtta? Mispärast peab KAPO oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega iga aasta põhjendamatult venitama? Järsku peaks need küsimused hoopis õiguskantslerile saatma.

Aitäh, STV!

Posted on: 8 04 2010

Seni olen ma pärast alguse äpardustest ülesaamist STV veebiteenusega Paldiskis üsna rahul. Nominaalkiirus 1 Mb/s töötab kõhutunde järgi umbes sama kiirelt kui 2 Mb/s Helsingis. Laekus mulle aga aprillikuu arve ja koos sellega järgmine teade:

Meil on väga hea meel Teile teatada, et alates aprillist pakub AS STV internetiühendusi parema kiirusega.
Lisaks teeb STV kõikidele olemaolevatele internetiühenduse klientidele Paldiskis väikese kingituse – aprillis on kõikidel meie klientidel interneti kiirus kuni 5 mbit/s.
Saturn Paldiski internetiühenduse kiiruse tõstame aga alates 01.05.10 kahekordseks, kuni 2mbit/s!
Tutvu lähemalt STV pakkumistega Paldiski elanikele meie veebilehel http://www.stv.ee või helista numbril 6880000.

Esialgu kiirenenud veebisirvimist just eriti ei pannud tähelegi aga ülesuure Ubuntu päivituse allalaadimisel oli märgata küll, et midagi oleks justkui teisiti. Võtsin siis ette väikse mõõtmistehingu.

Mitte ainult pole kiirus lubatud “kuni 5 mega” vaid lausa tublisti peale kuue. Ja seda nii üles- kui allalaadimisel. Ei maksa eriti kurta.

Aitäh, STV!

Sildid:

Alates eilsest on mu Paldiski elamises rahuldavalt töötav ja mõõduka hinnaga veebiühendus. Olen siis igal pool maailmaga ühenduses.

Allpool töö kangelane seda korda seadmas.

Täna olevat Olympic Casino oma virtuaalse mängupõrgu uksed valla löönud. Mitte et mul olnuks suur tung oma raha seal nelja tuule poole pillata, kuid ikka uudishimust vaatasin järele. See aga kadus ruttu: mängimiseks peaksin ma firma tarkvara alla tõmbama ja installima!

Esiteks on veebiavarustes juba nii palju hästi töötavaid veebipõhiseid hasartmängukohti, et tõesti pole huvi mõne järjekordse kasiino tarkvara arvutisse paigutada. Ja teiseks, kust ma tean, mida kõike selle tarkvaraga veel ei kaasneks? Viimane asi, mida ükski oma arvuti turvalisusest lugupidav inimene teha tahab, on raha sellise arvutiga liigutada, kus võõras tarkvara sees.

Kui mul siis peaks teinekord hasartmängu järele isu tekkima, ei rahulda seda kindlasti Olympic-Casino kaasabil.

Sildid:

Seni ajani olen ma Ubuntu all Firefoxis suutnud ilma tõrgedeta Google Wave’ile sisse lülituda, kuid täna paistab, et seda enam ei lubata. Ubuntult on viimase nädala vältel laekunud üsna ohtralt päivitusi just Firefoxiga seoses ja olen need kõik sõnakuulelikult ka installinud. Tänagi niisugune päivitus laekus ja pärast selle installlimist antakse mulle teada, et Wave mu brauserit toetada ei suvatse.

Asi ise pole muidugi nii hull kui veateatest järeldada võiks. Google Chromega probleeme ei ole ja klikides Firefoxis lingile, millega oma enese riskiga sisse login töötab Wave sama hästi või halvasti kui siiamani. Hapumaik suhu kogu loost sellegi poolest jääb: oli säärast diskrimineerimist nüüd vaja?


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.