Larko peegel

Archive for the ‘infoühiskond’ Category

Üldiselt on mul hea meel, et hääleõigust Riigikogu valimistel ei ole. Erakondadest ükski mu täielikku toetust ei pälviks, ehkki see on valimistel enam-vähem normaalne nähtus. Valida tuleb enamasti halbade ja veel halvemate vahel. Mul aga oleks seekordsetel valimistel seegi tõttu üsna raske otsust langetada, et elamiskohajärgse Harju- ja Raplamaa ringkonna nimekirjadest ja üksikkandidaatidest esmapilgul kedagi ei tuvasta, keda hea südametunnistuse säilitades valida tahaksin.

Riigikogu valimistel on siiski minu jaoks rohkem tähtsust kui poolteist kuud hiljem toimuvatel Soome parlamendivalimistel, kus ma lausa esmakordselt elus tõsiselt kaalun osalemast kõrvale hiilimist. Järelikult pakuvad Eesti valimised mulle rohkem huvi ja neid jälgin sootuks tähelepanelikumalt kui Soome omi.

Selles võtmes katsetasin ka Rahvusringhäälingu veebilehel asuva Valijakompassi kasutamist. Tundub, et sedapuhku on esmakordselt arvestatav rakendus Eesti valija abiks olemas, mis isegi senistele Soome omadele rinda pistab, rääkimata varasematel valimistel Eesti veebiväljaannete kokku nikerdatud üllitistest.

Sellegi poolest tuleb mõned risud ulatada, nii tehnilise teostuse kui ka sisu poolest. Esiteks ei tööta Valijakompass vähemalt minu süsteemis (Ubuntu 10.10) Firefoxiga, mis ikkagi on Eesti populaarseim veebibrauser. Chrome’i ja Operaga probleeme ei ole ja Chrome’iga ma testi tegingi.

Võib-olla mult mõni vajalik Tulirebase lisavidin puudub, kuid minu arust peaksid e-riigi rakendused tavalistes brauserites naksti töötama ilma et kasutaja peaks asja tehnilise küljega oma pead murdma. See spetsiifiline viga on mul just Eesti avalike veebiteenustega mõnikord vastu tulnud, näiteks Elektriraudtee sõidukaardi keskkonnas on täpselt sama lugu. Ei või ju nii olla, et Eestis avalikku teenust osutavad veebirakendused tervest ülejäänud ilmast erinevaid nõudmisi kasutajale püstitavad!

Teine tehniline märkus seondub serveri vastupidavusega. Ma küll kasutasin kompassi kohe esimesel tunnil pärast selle ülespanekut, kuid seda tulnuks eelnevalt arvestada, et alguses on serveri koormus väga suur. Nüüd jäi mul radarikiire abil oma arvamuste dimensioonid kaardistamata, mida iganes see ka ei tähendagi. Kirjelduse järgi paistab segane värk olevat, kuid äkki olnuks arusaadavam, kui vidin oleks reaalselt töötanud. Muidugi on parem osa kompassist ajutiselt välja lülitada kui lasta kogu teenusel ülekoormuse tõttu kinni joosta.

Valijale esitatatud küsimused on harukordselt adekvaatsed ja enamasti hästi vormistatud. Mõnedele eranditele tuleb siiski osutada. Arvamuse ja põhjenduse kokkusidumist oli paari küsimuse juures tuvastada. Inimene võib väitega nõustuda või mitte nõustuda mõnel teisel põhjusel kui küsimuses välja toodud.

Näiteks kõlab küsimus 16:

16. Madalama elektrihinna huvides tuleb vähendada taastuvenergia toetusi.

Kõigepealt tuleks küsida, kas madalam energiahind üldse on hea eesmärk või ei ole. Alles seejärel (kui vastaja seda heaks eesmärgiks peab) võib uurida meetmeid, mille abil eesmärkini jõuda. Vastavalt võib taastuvenergia toetuste kohta mõnel sootuks teisel põhjendusel nii või teisiti arvata. Küsimustiku koostajad on siinkohal ilmselt oma isiklike arvamuste põhjendusi üldistanud.

Täiesti võimatu on vastata küsimusele 21:

21. Maksudega kogutud rahast peab senisest suurem osa minema kohalike omavalitsuste eelarvesse

Kui palju raha tuleb maksudega koguda? Kas makse tuleb tõsta, langetada või praegusele tasemele jätta? Mitu omavalitsust peab Eestis olema ja kui suured need peavad olema? Milliseid ülesandeid tuleb omavalitsusel täita?

Kui nendele seadusega ülesandeid juurde kehtestatakse, tuleb omavalitsusi kindlasti täiendavalt rahastada, aga kui riik mõned olulised valdkonnad enda hooleks võtab, võiks ehk omavalitsuste osakaalu maksutulust hoopis langetada. Sellisel kujul tingimusi arvestamata küsimus aga on tühja väärt.

Erandid eranditeks, laias laastus on küsimused siiski üsna head. Seda tõestab seegi, et parteide vahel on tulemustes üllatavalt suured erinevused. Huvitaval kombel on eranditult iga erakonna arvamuste kattumus minu omadega väiksem, kui ma endale tähtsaid valdkondi kaaludega rõhutan ja teisejärgulistelt kaalu vähendan. Kas sellest võib järeldada, et kõik parteid peavad tähtsaks teisi küsimusi kui mina? Või äkki kipuvad mulle tähtsates küsimustes minust erinevalt arvama?

Järgnevatel piltidel on kõigepealt kaaludega rõhutatud tulemus ja seejärel midagi rõhutamata puhttulemus.

Neljast tõsiseltvõetavast erakonnast üllatab mind sotside ja Keskerakonna suur protsent ning see, et kaalutamata tulemuses IRLdul ja oravatel vahet ei ole. Kumbagi pean ma nuhtluseks, ent Reformierakond asub subjektiivsel hinnangul mu mõtetest kaugemal. Oravaid ja Savisaare juhitud Keskerakonda pean ma sama postsovjetliku jäägnähtuse erinevateks külgedeks. Tegelikult mulle meeldiks kui põhilisteks alternatiivideks oleksid SDE ja IRL, mis ka Euroopa poliitmaastikule üsna hästi vastaks.

Kui mul peaks nendel valimistel hääleõigus olema, valiksin tõenäoliselt sotse, kuid mitte puhta südametunnistusega. Eriti olen seepärast mures, et sotside nimekirjas Harju- ja Raplamaal pole kedagi, keda valida väga tahaks ja need teistes ringkondades kandideerivad sotsid, keda ehk tahaks, on üldnimekirjas üsna madalal kohal. Teisest küljest näiteks Mikser, Saar ja Nestor osutuvad niikuinii valituks, aga sootuks teistes ringkondades.

Valimiskompassi soovitan igatahes kõigil valijatel loominguliselt kasutada. Senistest on see Eesti tingimustes ka oma vigadega parim rakendus, mille edasisele arendamisele soovin edu. Firefoxiga sobivust aga soovitan koheselt parandada, sest on karta, et päris suur osa potentsiaalsetest kasutajatest lööb kohe käega, kui alustamise nupule vajutamisel mitte midagi ei toimu.

Muideks, infoühiskonna arendamise, netineutraalsuse ja teistel e-teemadel oleks ka võinud mõned küsimused välja mõelda. Neid asju kindlasti järgmisel mandaadiperiodil arutatakse. Kui ei arutata, on see katastroof, mis viitab sellele, et Riigikogust sõltub järjest vähem.

Edit: Ilmselt seonduvad eelpool nimetatud Firefoxi probleemid ikkagi mu Ubuntusüsteemiga, kuna nii Valijakompass kui ka Elektriraudtee sõidukaardi keskkond töötavad Firefoxis teise arvuti Jolicloudi all.

Oma muljeid Altexi korraldatud seminarilt e!DESIGN olen juba varem tutvustanud. Nüüd saan ka vahendada teiste arvamust või vähemalt nende 38 oma, kes võtsid vaevaks Altexi küsitlusele vastata. Selle tulemusi saab vaadata siin.

Üldiselt läks üritus enamusele korda. Neljase hinde on andnud täpselt 50 % vastajatest, seepeale ei pidanud 3 vastajat ehk 7,9 % viiest hinnangut paljuks. Ülejäänud vastused jagunesid üsna tasaselt. Mõningatele paistab seminar pettumus olevat, kuid keskmiselt ollakse üritusega rahul.

Ettekannete hinnagutes vastab üldiseim arusaam enam-vähem minu omale. Ülekaalukalt populaarseimaks osutus David McCandlessi oma, mis pälvis viieseid koguni 83,6 % ulatuses. Ainult kaks hinnangut on alla nelja, üks kolmene ja üks kahene. Populaarsuse edetabelis järgnevad Kristjan Jansen ja Tõnu Runnel. Parimate ettekannete edetabeli järjekord vastab minu omale ehk tuleb välja, et ma olingi keskmiste eelistustega osavõtja.

Ka sõnastatud kommentaare tasub vastuste juures lugeda, ehkki seal on suhtelises ülekaalus need, kellele keegi või miski ei meeldinud. Eks me kipume sõna võtma pigem kriitika kui kiitmise eesmärgil. Igas meepotis peab ikka tilk tõrva olema, mis kokkuvõtes tuleb korraldajatele kasuks.

Mõned slaidid on Slideshares olemas. Aitab kohal viibinutele ettekandeid meelde tuletada ja teistele aimu anda, millest võinuks osa saada.

Sildid:

10 päeva eest arutasin, millist kasu mulle võiks olla osalemisest disainile pühendatud seminarile e!DESIGN. Reedel ma seal tõepoolest käisin ja etteruttavalt võin öelda, et igatipidi huvitav oli see osa üritusest, millest ma päriselt aru sain. Kõigepealt aga avaldan suure tänu Altexile, kes mind lahkelt kohale kutsus.

Kõige kaasahaaravam oli vaieldamatult David McCanlessi loeng teemal “Information is beautiful“. Infograafika kasutamise ja andmete visualiseerimise saladused seletas ta puust ja punaselt lahti demonstreerides oma teese arvukate graafiliste näidetega. Davidi jutus jäi peamiselt kõlama üleskutse “mängige oma andmetega” ja seda ta tõesti väga vaimukal kombel tegigi.

Väga palju mõttetoitu serveeris Kristjan Jansen oma väikeste katkiste asjade ettekandega (slaidid pdf-failis). Kristjan kirjeldas väga tabavalt disainijamasid alates kohmakatest peldikutest, üllatavalt käituvatest kohviautomaatidest ja konarlikest piletikompostoritest kuni kaubamajade usteni, mis kliente häbimatult ründavad. Disaineritele pani ta südamele, et nii hoolikalt kui nad enda arust ka ei talitagi, on kuskil alati keegi, kelle arvates on nende tehtud asjad katkised.

Tõnu Runnel rääkis disainiettevõtja igapäevaelust teemal klienditöödest e-tootedisainini. Tema juttu aja müümisest ja kasumi teenimisest tasub arvestada igaühel, kes ühes või teises vormis ettevõtlusega tegeleb. Eks ma ise ka samade probleemide kallal oma pead murran, kuigi minu tegevus pole kuidagiviisi disaini valdkonnaga seotud.

Seminari osavõtjate enamusele ehk disainiproffidele ja -tudengitele oli kindlasti oodatuim ekraani- ja meediadisainer Marcus Bledowski ettekanne “Creating motion video projects for interactive web platforms using intelligent media and Adobe CS5”. Selle uhiuue tarkvara peensusi demonstreeris ta sellise hooga, et asjasse pühendumatul võhikul ei jäänud muud üle kui käed püsti tõsta ja alla anda. Seda sama tunnistas ka mu kõrval istunud Aarne, kellega saime küll nii palju aru, et tarkvarapakett on integreeritud ehk ühel tarkvarajupil tehtud klipp kandub paketi igale osale üle ja seda võib mõne teise sovellusega nõnda muuta, et parandused omakorda igale poole päivituvad. Mina aga ausalt öeldes ei teaks, mida nii kompaktse tarkvaraga peale hakata, mistõttu jään heaga lihtsamate liistude juurde.

Kokkuvõtes oli päris tore pärastlõunak, mis kindlasti silmaringi laiendas. Alguses oli wifiga probleem, kuna pea igaühel saalis süleraal sisse lülitatud ja Nelipühakiriku ribalaius jäi paratamatult nõudlusele jalgu. Kui üheaegseid kasutatajaid juba vähem oli, jooksis mul aku tühjaks ja pistikut polnud kusagilt võtta. Nii jäi ära esialgne plaan üritust Qaiku keskkonnas reaalaegselt kajastada. Ehk oligi nii parem, sest disainerite ettekannete puhul pole slaidid niisama moepärast. Jutu sisu on raske kellelegi vahendada, kes slaide samas ei näe.

Edit: Aarne jagab ka oma muljeid.

Sildid:

Kui oleks digitaalsele disainile pühendatud seminar e!DESIGN paar aastat tagasi korraldatud, oleks see suure tõenäolisusega minust laia kaarega mööda läinud. Ma lihtsalt poleks mõhkugi teemadest aru saanud ja vaevalt oleksin ka mõistnud, mis kasu niisugusest asjast võiks mulle olla, kui üldse. Praegugi pole veendunud, et suudan selles valdkonnas piisavalt orienteeruda, ent teatav huvi on vahepeal tekinud ja seda nii praktilistel põhjustel kui ka üldise silmaringi laienemise tõttu.

Visuaalses eneseväljendamises olen lapsepõlvest saadik täielik võhik. Joonistada ei oska üldse ja mu fotodki kipuvad nii välja kukkuma nagu jumal juhatab. Olen end alati sellega lohutanud, et saan verbaalsega seda asendada, mis visuaalses puudu jääb. Tähtsaim on ikka sisu ja seda tuleb endale kõige käepärasemal viisil vahendada.

Kaasaegne virtuaalkeskkond võimaldab mul enamasti sõnalisele väjendusele keskenduda ilma et ise peaksin asja visuaalse küljega pead murdma. Näiteks käesolev sissekanne ilmub blogis, mille kujunduse olen mitmete WordPress.com’i poolt pakutud alternatiivide hulgast välja valinud ja seda lihtsate vahenditega isikupärasemaks moonutanud. Nii lihtsate, et neid isegi mina kasutada oskan, ehkki lõpptulemus kindlasti üht-teist soovida jätab.

Viimasel ajal olen siiski oma visuaalse kujundamise oskuste puudulikkust tõsiselt tunnetanud. Ma ju teatavasti kevadel võtsin elukoha vahetuse ette ja praegu oleks juba kõrge aeg selle eest hoolitseda, et mul ka edasises elus leiva peale vorsti jätkuks. Oma parimate oskuste ehk teksti kirjutamise ja tõlkimise turustamiseks olen juba tükk aega veebisaidi loomist kavandanud.

Paraku pean tunnistama, et sellise saidi sihipäraseks tegemine pole tasuta blogikeskkonnas minu jaoks teostatav. Google Adwordsi ja Analyticsi kasutajakontod on mul juba ammu olemas, kuid neid ma WordPress.com -keskkonnas kasutada ei saa. Kettaruumi ja sobivaid domeene on samuti varuks, kuid sinna saidi püstitamiseks pean paraku just sellega tegelema, mis mul sitasti välja kukub ehk siis välimust ise kujundama. Olgu mu kirjutatud tekst kui hiilgav tahes, seda vaevalt keegi lugeda viitsib, kui see minu kujundatud veebikeskkonnas ilmutatakse. Samas aga proffikujundajale kvaliteetse töö eest tasuda ka ei jaksaks.

Siinkohal ma kujutan ette, et e!DESIGN võiks mulle vähemalt mingil määral kasuks olla. Kindlasti räägitakse seal nii mõndagi, millest ma päriselt aru ei saa, võhik nagu ma olen. Samas aga võiksin olla suutlik sealt nii mõnegi hea vihje ammendama ja inspiratsiooni saama.

Igatahes tasub praegusel ajal katsuda end virtuaalkeskkonna trendidega kursis hoida. Isegi sel juhul, et praktiline kasu konkreetse mure lahendamisel saamata jääks, pole kahju oma silmaringi kas või nii palju laiendada, et vähemalt rahuldavalt aru saaks, millest visuaalse designi tegijad ometi räägivad. Selleks oleks täpselt nädala pärast toimuv üritus minu jaoks oivaline võimalus aknaid lahti lüüa.

Avaldus läbipaistvuse huvides: Käesoleva sissekandega kandideerin e!DESIGN seminari tasuta pääsmele.

Sildid:

Laekus postkastisse Vabariigi Valimiskomisjoni kiireloomuline pressiteade:

Tänane uudis selle kohta, et valitsus otsustas lisada infoühiskonna edendamise investeeringute kavasse mobiilse isikutunnistuse taotlemise ja väljastamise tehnilise lahenduse loomise projekti on olnud ilmselt põhjuseks, miks on mõned toimetused rutanud järeldama, et järgmistel valimistel saab hääletada ka mobiiliga. See on siiski lugejaid – tulevasi valijaid – eksitav.

Tulenevalt järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuvast seadusemuudatusest ning muudatusest Mobiil-ID väljastamisprotsessis (neid hakatakse väljastama kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seadusega), saab 2011. a Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise kasutamisel isikut identifitseerida ning digitaalset allkirja anda ka Mobiil-ID lahendust kasutades. Hääletada ei saa mobiili kasutades, hääletatakse ikka arvuti abil, asendades ID-kaardi Mobiil-ID-ga. Täpsemalt Mobiil-ID kasutamisest ning võimalustest http://www.id.ee/mobiil

Ise pole sel teemal meediakaja enne pressika läkitamist näinud ega kuulnud. Kui kusagil on otseselt väidetud, et hääletada saaks mobla teel, ju siis niisugused valeandmed on juba seniks veebist ära koristatud. Küll aga on üleval uudiseid, mille sõnastus on paksust kantseliidist reostatud.

Asjasse pühendumatu lugeja võib näiteks E24.ee uudisest valesti aru saada. Vastavaid näiteid leiaks kindlasti mujaltki. Ehk toimetustes pole jälle kord võetud vaevaks asja sisu endale selgeks teha. Keeletoimetajaidki enam ei ole, kes sellisel kujul avaldamisele minevatest pressikatest kantseliidi ära koristaksid ja uudise sisu lihtkodanikule arusaadavaks kujundaksid.

Loo moraal seisneb selles, et kui peavoolumeedia ennast pressiteadete vahendajaks alandab, jätab ta oma töö sisuliselt tegemata. Mõnda aega võib kõiki petta ja mõningaid võib kogu aeg petta, kuid kõiki kogu aeg ei saa. Ma saan aru, et toimetustes püütakse masu ajal kulutusi kärpida. Paraku lööb see varem või hiljem valusalt tagasi. Kes viitsib pidevalt toimetamata kantseliidi eest tasuda kui selle juba otse allikast väikse vaevaga tasuta kätte saab?

Hoopis teine asi muidugi, et Valimiskomisjon oleks võinud juba kohe asja arusaadavas maakeeles lahti seletada.

Mu laupäevane sissekanne pälvis sisukat tagasisidet, mille eest tänan kõiki, kes kaasa mõtlesid. Eriline tänu Robinile, kes võtis vaevaks mu postitust Altexi ajaveebis kommenteerida (ja kelle eesnime õigekirja vastu ma kogemata eksisin). Robini kommentaar on pärast mõningaid kahetsusväärseid sekkeldusi seoses Akismeti filtriga ka minu juures nähtav.

Peale Robini rõhutavad teisedki, et Twitterit võib kasutada puhtalt RSS-voo edastamise eesmärgil ilma et taotletaksegi kahesuunalist kommunikatsiooni sotsiaalse meedia vaimus. Olen nõus, et selline lähenemisviis on parem kui mitte midagi, kuid see ei motiveeri mind valitsuse säukse jälgima: laekub mulle vastav info juba teiste kanalite kaudu. Samas võib olla kasutajaid, kelle jaoks Twitter ja tema taolised mikroblogikeskkonnad ongi RSS-lugeja eest. Ja iga keskkonda võib muidugi kasutada ka muudel eesmärkidel kui nendel, milleks keskkonna arendajad on need ette näinud.

Minu jaoks võrdub valitsuse kitsas lähenemine Twitterile siiski siin klipil linnatänavatel ringi hulkuva Dan Gurewitchi säuksudega suvalistele linnakodanikele: linnakeskkonnaga oleks tema lobisemine sootuks paremini kooskõlas kui ta mitte ei kopitseks omaette vaid silmnähtavalt vestleks kellegiga. Samal teemal kirjutab Tuija Aalto, kelle juures videoklipi tuvastasin.

Ega riigiasutustelt tegelikult ei saagi eeldata, et need uue meediaga operatiivselt kursis oleksid ja suudaksid nendega koheselt kohaneda. Sellegi poolest tuleb avalikul sektoril aduda, et infoühiskonnas liigub teave sootuks teistmoodi kui vanas infokeskkonnas. Ega ma seda ei väidagi, et Eesti riik oleks täiesti käed rüpes istunud: nagu Hille Hinsberg juhibb tähelepanu on osale.ee küllaltki kena keskkond, kuid sellegi käed jäävad lühikeseks nii kaua kui sedapidi esitatud algatused mitte kusagile ei arene, nagu ise olen korduvalt kurtnud ja samuti Aarne.

Kodanikuühiskonna tingimustes peaksid eelkõige poliitikud suutma kodanikega kahepoolset sidet tekitada. Mõned on ülesandega hästi hakkama saanud: positiivsetest näidetest tuleb esimesena (ja õnneks mitte ainsana) meelde Keit Pentus. Taani vastse peaministri Lars Løkke Rasmusseni puhul kehtib see, mida eelpool valitsuse kohta öeldud: parem ehk Twitteris kohaolek ise eneses mui mitte sedagi. Paraku on nii side sisu kui interaktiivsuse tase traditsionaalsed.

Ei jäägi mul muud üle kui soovida valitsusele ning üldisemalt riigile ja poliitikutele edu uue infokeskkonnaga kohanemisele. Siinkohal kehtib vist paraku vaata et loodusseaduse kombel eeldus, et kui avalik sektor ükskord web 2.0 rakendusi täies mahus eesmärgipäraselt kasutama hakab, oleme me muud juba web 4.0 peale üle läinud.

Sildid:

Mõne päeva eest teatas Robyn Robin Altexi ajaveebis, et Altexi hea klient Vabariigi Valitsus on hakanud Twitteris säuksuma. Eks minagi hakasin uudishimuga jälgima, kuidas valitsusel pseudonüümi @StenbockiMaja all sotsiaalses meedias kaasa tegemine ka korda läheb. Et mul pole põhjust selles kahelda, et Altex poleks valitsust korralikult nõustanud, pean järeldama, et asjast pole veel täitevvõimu pool õigesti aru saadud.

Sotsiaalne meedia on oma iseloomult kahesuunaline infokanal. Sellest ei piisa, et sa Twitteris oma sõnumi õigel ajal välja paiskad. Asja juurde käib seegi, et teabe vastuvõtjatelt laekub tagasisidet, millega tuleb arvestada ja sellele tuleb kindlasti reageerida. Sotsiaalses meedias ei vahendata üksnes teavet rahvani vaid seepeale suheldakse rahvaga võrdsetel alustel.

Hetkeseisuga on @StenbockiMajal 63 jälgijat, valitsus ise aga ei jälgi mitte kedagi. Samuti pole võetud vaevaks vastata küsimustele ja pöördumistele. Ma saan aru, et tagasiside jälgimine ja rahvaga suhtlemine võib valitsusametnike arvates tüütav olla, kuid viisakas oleks igatahes nägu teha nagu tagasiside huvitaks.

Olgu võrdluseks öeldud, et vastava Suurbritannia valitsusasutuse @DowningStreeti säukse jälgib 642.200 Twitteri kasutajat ja @DowningStreet ise jälgib 495.250 kasutaja säukse. Kuigi poole miljoni kasutaja iga säuksu otse loomulikult ei loeta, olen pannud tähele, et briti valitsus jõudumööda ikkagi tagasisidele vastab. Muidugi on tagasijälgimine peamiselt viisakusest tingitud žest, kuid seegi on kindlasti parem kui oma jälgijate ignoreerimine ja pöördumistele vastamata jätmine.

Võib-olla teen ma valitsusametnikele sedapidi liiga, et nad alles on Twitterit selgeks õppimas. Soovitaks sellegi poolest Altexil oma kliendile puust ja punaseks seletada, et moodsas Internetis võrdub kolm päeva juba igavikuga. Samuti tasuks rõhutada, et uues keskkonnas ei tohi vanaviisi edasi talitada vaid tuleb oma käitumist keskkonna kommetega kohandada. Vastasel juhul on igasugune jutt e-riigist ja e-valitsusest tühjaväärt möla.

Sildid:

Sel nädalal käivitatud haldusreformi ajaveebi olen juba varem kiitnud. Lihtsa ja käepärase lahenduse abil on päevakohane teema otse rahvani toodud. Kellelgi pole enam põhjust kurta, et kaasa rääkimine tehniliselt üle jõu käiks.

Kuidas aga saaks ametkonnad oma mõteid arusaadavalt avaldama? Haldusreformarite silmatorkavaimaks veaks on just kantseliidi vohamine sissekannetes. Kui sõnum ilusas ja arusaadavas eesti keeles edastataks, ei jääks enam suurt millegi üle viriseda.

Et pole võimalik keerulisi kontekste maakeeli lahti seletada? On küll, lugege kas või Valdo Prausti külalispostitust! Valdo on asjasse süvenenud, oma ettepaneku põhjalikult läbi mõelnud ja üsna ilusas ning arusaadavas keeles puust ja punaseks seletanud.

Müts maha, tehke järele või makske kinni!

Siseministeerium jagab teavet haldusreformi kohta täna käivitatud ajaveebis. Ei saa salata, et mulle selline käik meeldib. Eriti meelepärane on see, et mitte ei hakatud innovatsioonihoos kodus kootud rakendustega mässama vaid pandi lihtsalt blogi WordPress.com’is püsti. Sedasi saavad ametnikud veebisisule keskenduda, mitte ei pruugi tehniliste probleemide lahendamisega pead vaevata.

Rahvast kutsutakse haldusreformi teemal kaasa rääkima. Ma siiralt loodan, et kommentaariumi kaudu saab ka küsimustele sisulisi vastuseid.

Pean tunnistama, et haldusreformi ajaveeb on riigiasutuse kohta positiivses mõttes pretsedenditu. Soovin edu ajaveebnikest ametnikele.

Sildid:

Vaatasin osalusveebist osale.ee järele, kuidas mu jaanuarikuisel algatusel käsi ka käib. Õieti polnud ma väga huvitatud seda osalusveebis avaldamast, ent otsustasin siiski seda teha, kuna mind Altexi korraldatud üritusel selleks julgustati. Avalikul hääletusel pälvis algatus 18 poolthäält, vastu ei olnud keegi.

Pärast hääletuse lõppemist ei juhtunud tükk aega mitte kui midagi. Sahtlis “vastamisel” pole ma oma ettepanekut tuvastanud, praegu aga on ta ilmunud sahtlisse “vastamata“. Seal on algatuse staatusena kirjas, et vastamine on lõppenud, kuid ühtegi vastust pole laekunud. Kas ta siis üldse kellelegi vastamiseks saadeti? Mul on kuri kahtlus, et seda pole tehtudki.

Ja mis nüüd saab? Jääbki asi sinnapaika? Arvake ära kas ma osale.ee-keskonnas veel ühtegi mõtet avaldada kavatsen! Mitte midagi saab küsimatagi kätte.

Oop tahtis andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide tööpuuduse kohta teada saada ja läks neid Eurostati veebilehele kaema. Pärast pikka ja ülekeerulist regimist ja katkistele linkidele klõpsamist jõudis ta järeldusele, et olemas on vaid üsna vanu andmeid, mis juba mitmel korral meediast läbi käinud. Pealtnäha konarlik veebirakendus, kuid asja sügav olemus seisneb selles, et Euroopa Liidus põrkavad omavahel kokku põhjaeuroopalik läbipaistva halduse kultuur ja lõunaeurooplastele omane komme avalikud dokumendid alles siis kättesaadavaks teha kui nende sisu juba on hapuks läinud.

Kui kodanikel, rääkimata ajakirjanikust kodanikest, oleks neid huvitavale olulisele infole piiramatu juurdepääs, võiks nendele tekkida põhjendamatu soov ametnike tööd päringute ja pöördumistega segada. Kõige halvemal juhul võiksid päringud ja pöördumised koguni mõjutada ettevalmistusel olevaid otsuseid mittesoovitavas suunas. Kuigi asi nii hulluks minna ei pruugi, on igaks juhuks kasulik ametkonnaväliste kodanike juurdepääsu andmetele töörahu huvides takistada ja kui seda teha ei saa, vähemalt piisavas ulatuses viivitada. Menetlemisel olevate oluliste otsuste väljatöötamine käib igatipidi ladusalt kui pole vaja nende üksikasjadest alatasa tülikaid kommentaare ja selgitusi anda.

Eurokraatide jaoks aga on problemaatiline, et Põhja-Euroopa survel on vastu võetud terve rida otsuseid, mida pahatahtlikud ajakirjanikud jultunult tõlgendavad nagu oleks ametkondade käsutuses olevad dokumendid avalikud. Et väidetavalt avalikud dokumendid enneaegselt kättesaadavaks ei jõuaks, on arendatud erinevaid dokumentide hapendamise mehhanisme. Nende ühiseks eesmärgiks on kindlustada, et avalik dokument muutub avalikkusele kättesaadavaks alles siis kui selle sisu on piisavalt hapnenud.

Siinkohal on dokumentide avaldamine Internetis oivaliseks abimeheks. Veebikeskkond tuleb lihtsalt ehitada võimalikult keeruliseks kasutada. Navigeerimine peab olema igasuguse tavaloogikaga vastuolus ja regimisprotseduuri annab kindlasti sedavõrd arusaamatuks teha, et enamus uudishimulistest juba enne kasutajatunnuse kättesaamist käega lööb.

Paratamatult leidub alati teatav kogus uudishimulisi, kes oma jonni ei jäta vaid käivad kogu registreerumise kadalipu läbi ja õpivad veebikeskkonna omapärase navigeerimissüsteemi selgeks. Pole põhjust muretseda! Kui isegi katkiste linkide abil ei saa tülitsejaid eemale peletada, tuleb lihtsalt võtta traditsionaalsed ettekäänded tarvitusele: küsitud dokument on kooskõlastamisel/redigeerimisel/kinnitamisel/revideerimisel/tõlkimisel (palun kriipsutage soovitud vigurille alla).

Edit:

Tänud Oopile vihjamast!

Sildid:

Viskasin pilgu Osalusveebis hääletamisel olevatele ideedele. Hetkeseisuga on neid 15, millest ülekaalukalt populaarseim 142 poolt- ja 2 vastuhäälega taotleb kontserdipiletite käibemaksumäära taaslangetamist viie protsendi peale. Selle ettepaneku hääletamine lõppeb tuleva nädala teisipäeval. Paradoksaalselt on vast karta, et vaatamata ülekaalukale poolehoiule võetakse kõige tõenäolisemalt just see idee parlamentaarse teerulli meetodil rajalt maha.

Ülejäänud 14 ideed on kõik vähem kui 20 inimese jaoks sedavõrd olulised, et oleks võetud vaevaks poolt või vastu hääletada. Mu enda algatus on seni kogunud 14 poolthäält, vastu pole keegi. Täpsustasin oma ettepanekut kommentaari korras järgnevalt:

Täiendaks oma ettepanekut nõnda, et juhul kui algatus komisjonipoolseks eelnõuks vormistatakse, kajastuvad selle menetluse etapid Osale.ee keskkonnas. Siit võiks tuvastada, millal toimub eelnõu esimene lugemine, millal komisjon seda arutab, milliseid parandusettepanekuid on laekunud ja milliseid nendest on arvestatud, millal on teine lugemine jne.

Täpsustuse mõte seisneb selles, et algatuse käekäigul oleks lihtsam Osale.ee keskkonna läbi silma peal hoida kui Riigikogu veebilehel ringi surfates. Lisaks saaksid algataja, algatuse toetajad ja vastased igal menetluse etapil eelnõu juhtivkomisjonile Osale.ee keskkonna kaudu tagasisidet saata. Riigikogu veebis vist kunagi miskisugune kommentaarium oli, aga sellega läks vist nii nagu kommentaariumitega alati. Nii või teisiti, oleksid menetluse käigus lisatud kommentaarid just Osale.ee’s täpselt selles kontekstis nähtavad, kuhu nad kuuluvad, mitte niisama peldikuseinal.

Vahepeal on Aarne teinud väärtettepaneku, mida hea meelega toetasin. Asi on lihtsalt selles, et Vaata Maailma arvutialase algõpetuse käigus tuleks peale teiste algoskuste just Osale.ee keskkonna kasutamist õpetada. Kuna see algatus mingisugust parlamentaarset heakskiitu ei vaja, ennustan, et see kõige suurema tõenäolisusega realiseerub, mida ei saa ülejäänud 14 idee kohta sama kindlalt öelda.

Näe, juba leidiski mu algatus moderaatorite käest heakskiitu, ja on juba osalusveebis üleval. Isegi kaks poolthäält on talle antud, vastu pole seni veel keegi. Aega poolt- ja vastuhääli anda on 25. jaanuarini.

Kirgliku suitsumehena toetasin ka Aarne algatust. Selle poolt saab siin hääletada.

Tänan proua Liina Hännit, kes mind oma mõtteterakest julgustas üles riputama. Ei olevat ühe või teise riigi kodakondsus eeliseks või takistuseks algatuse tegemisel. Tänan ka heade Riigikogu tööd puudutavate mõtete eest, mida ehk hiljem siin samas veebiruumis tutvustan.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.