Larko peegel

Archive for the ‘euroopa liit’ Category

Viimastel päevadel on Delfis ilmunud päris palju kirjutisi Euroopa ja Euroliidu teemadel. Täna siis ilmus minu oma: Mida nad tegid meie Euroopale?

Peale akuutse majanduskriisi sukeldan veidi sügavamale. Jutuks tulevad muuhulgas demokraatia defitsiit, võimas eurokraatia, lõimumise mõte ja eesmärgid, suveräänsus, kodanike Euroopa jne. Toon pole just väga optimistlik, ent lootus sureb teadupärast viimasena.

Jõudsin põgusalt ka kommentaare vaadata. Pean tunnistama, et sedapuhku on nendest enamus harukordselt sisukaid. Näiteks sõna “rumal” esineb ainult ühel korral 🙂

Kaugeltki kõikidega ühel meelel ei ole, kuid see on täiesti normaalne. Eks igaüks saab asjadest isemoodi aru ja arvamused on igaühe enda omad. Mis siis veel, et nii keerulises teemas.

Kui ma viimati lennukiga reisisin, oli maailm täitsa teistsugune. USA presidendiks oli keegi Reagan ja Venemaal võimutses üks G-tähega algava perekonnanimega meesterahvas. Sellest oli mul vaid märg unenägu, et kunagi veel võiksin täievoliliseks Euroopa Liidu kodanikuks saada.

Ka lennunduse tingimused olid teised. Neid on vahepeal mitu korda ümber tehtud. Näiteks lennupilet koosnes paberihunnikust kaante vahel ja keegi ei piilunud lennuki pardale minnes, kui palju sul hambapasta või habemeajamisvahtu kaasas oli.

Nüüd pean jälle üle pikema aja lendma. Lausa hirm on seetõttu nahas ja naha all. Kuigi mulle ennemuistsel ajal lennureisid sugugi harjumatud ei olnud, ei hakka selle teadmisega praegu enam mitte tuhkagi peale.

Esiteks on see lennupileti värk. Saadeti mu e-postisse täitsa asjalikku moodi e-pilet. Andmed olid enam-vähem samad kui vanasti paberihunnikus. Aga enne tuli paberimajandus kaasa võtta. Mis ma siis nüüd tegema pean? Otsin kuskilt printeri üles või piisab äkki sellest, et mul arvuti kaasas on?

Nüüd ma siis katsun kaasaegse lennunduse algeid pähe tuupida, et Lennu Mere nimelises jaamas päris nii loll välja ei paistaks kui tegelikult olen. Üht-teist Eesti Õhk ilusti ära seletabki, ent mõned seletustest tekitavad paraku rohkem küsimusi juurde kui selgeks sai.

Regimine näiteks on keeruline protseduur küll. Lihtsaim oleks muidugi e-regida, kuid selle kohta on kirjas, et peaks pardakaardi välja trükkima. No pean ma nüüd siis ühe ainsa lennureisi tõttu endale printeri muretsema, mida seejärel enam naljalt kordagi elus vaja läheks?

Vedelikukogustest ja nende moodustest juba oli eelpool juttu. Kindlaim oleks muidugi täitsa kuivalt sõita, aga pean ikkagi terve ööpäeva Tallinna ja Brüsseli vahel viibima. Ja selle kohta pole juhistes mitte sõnagi öeldud, kas seda ka ühe liitri sisse arvestatakse, kui lennuki pardal higistama hakan? Või pean kusel käima? Seal ikka peldik on, vist?

Pardale lubatakse lahkelt üks arvuti kaasa tuua, ent samas keelatakse rängelt kasutamast raadiosaatjaga elektroonikat. No kuidas ma sülearvuti võrgukaardi välja lülitan? Ise enesest hakab sunnik tööle isegi siis kui veebibrauserit ei näppi. Ja siis jään mina selles süüdi kui Boeing maha kukub. Pannakse kinni veel kui ellu jään.

Suitsetamisega on päris karmid lood. Lennujaamades ja lennukis ei tohi, hotellis samuti mitte ja vaevalt ka Euroopa Parlamendi hoones. Esiteks piinatakse nikotiinipuuduse all vaata et surnuks ja siis peaksin veel naeratades väitma, et meeldiv oli käia. Raisk!

Pidin ma nüüd sellele auhinnale kandideerima? Hirmu ja viletsust on sellest seni vaid järgnenud. Õpi veel vanast peast uuesti ära, kuidas tänapäeval peenema rahva seltskonnans ringi käiakse!

Nii see juhtuma pidigi, mida juba vaikimisi kartnud olen. Nüüd on mind kuu aja pärast Brüsselisse kutsutud ja lausa Euroopa Parlamendi kulul. Homme ennelõunaks peaksin vastama, kas sinna sõita saan.

Nagu juba kevadel kirjutasin, sai üks Delfis ilmunud lugu EP ajakirjanduspreemia konkursile edastatud ja selle ka Eesti dzürii Brüsselisse edasi saatis. Auhinnatseremoonia toimub 19. oktoobril ja sinna on kutsutud kõik rahvuslike voorude võitjad. Ainult sellest pole mul halli aimugi, kas mind seal valge rahalaev ees ootab või kõigest rõõm kohalviibimise pärast.

Kumbki asi oleks muidugi omaette kena. Ega ma kunagi Europarlamenti oma raha eest ei sõida ja üritusest ennastki jääb juba eluaegne mälestus. Ainuüksi parlamendi külalisena osaleminegi oleks tore ka siis kui asi sinnapaika jääbki, mida ma tõenäoliseks peangi.

Samas pole mul sellest täna aimugi, milline on mu tervislik seisund ja majanduslik olukord kuu aja pärast. Nõme oleks isegi kinnimakstud lennupileti ja hotellimajutuse olemasolul Brüsselisse sõita kui peaks juhtuma, et mul siis üldse raha poleks nagu tänagi ei ole. Vähemalt üks lõunasöök on küll kavas ehk päris nälga vast ei sureks, ent päriselt näpud põhjas suures ilmas käia küll lahe ei oleks.

Nüüd seisab selle kohta tõsine mõtlemine ees, mida ma küll homme Europarlamendi Tallinna esindusele vastan.

10 € täht

Sellesinase kümneeurose rahatähe võtsin täna välja Paldiski Kaubamaja juures asuvast Swedbanki sularahaautomaadist. Teinekord on ju sula tarvis ja õnneks seda  katte olemasolul saabki seinast tõmmata. Praegu aga ei tea kas võin seda vääringut usaldada või mitte.

Rahatähte EuroBillTrackerisse sisestades läks mul nimelt suisa hirm nahka. Sain teada, et just selle vääringu on trükinud Bank of Greece ja on see Kreeka jaoks käibele lastud. Euroraha eest peaks küll Euroopa Keskpank hea seisma, kuid kõik me ju teame, et Kreekal on just nimelt euroga seoses rahandusega suur jama kaelas.

Ei tea kas ma nüüd võin rahumeeli selle kümneeurose taskusse jätta või äkki oleks siiski kõige targem sellest võimalikult ruttu lahti saada. Õnneks või kahjuks pole rahal siiski sellist kommet, et minu juurde pikemaks ajaks pesitsema jääks. Kui mitte varem, lahkume üksteisest hiljemalt neljapäeva hommikul kui ma elektrirongiga Tallinna poole põrutan.

Nii või teisiti, kui siin keegi peab Kreeka riigivõla tõttu muret tundma, on vast Elektriraudtee minust natukesegi soliidsem Kreeka eurode nimel riskima 😛

Sildid: , ,

Laekus mulle kiri Euroopa Parlamendi infobüroolt Eestis:

Täname, et otsustasite osaleda Euroopa Parlamendi 2011.a. ajakirjanduspreemia konkursil.
Rahvuslik zhürii, mida juhatas Eesti Ajakirjanike Liidu  juhatuse esimees hr Peeter Ernits, otsustas 12. mail toimunud koosolekul saata Teie kandidatuur ja töö edasi järgmisesse, üle-Euroopalisse vooru.
Üle-Euroopalised võitjad valib välja rahvusvaheline zhürii selle aasta septembris.

Sai nimelt Delfis ilmunud arvamuslugu kõnealuse preemia konkursile veebikategoorias edastatud. Pigem küll naljaviluks, ehkki mulle preemiaraha marjaks ära kuluks. Ja näe, nüüd siis lähebki Eestist edasi järgmisesse etappi.

Kivi kotti mulle 🙂

Konkursi veebisait

74 % Eesti elanikest usub, et seoses euroga hakavad hinnad kerkima. Mul on sel teemal juba ühes riigis isiklikke kogemusi. Need on kuuldavasti üsna sarnased kõigis eurole üle läinud riikides.

Kas hinnad seoses euroga tõusevad? Lühivastus oleks selline, et mõned hinnad tõusevad küll ja kõvasti, kuid üldist hinnatõusu, mida tarbijahinnaindeksiga mõõdetakse, karta ei ole. Muidugi iseasi, millised hinnatõusud on otseselt eurost tingitud ja millised hinnad tõusnuks niikuinii. Näiteks kütuse ja teravilja hinnad kipuvad kerkima olenemata vääringust.

Nagu öeldud on asja püütud kõigis euroriikides uurida. Uuringutes on enam või vähem edukalt katsutud eristada eurost tingitud hinnatõusud nii öelda “objektiivsetest” põhjustest. Laias laastus on leitud, et euro hindu ei tõstnud.

Mõned hinnad aga tõusid järsult. Näiteks Soomes maksis tass kohvi kohvikus enne eurot tüüpiliselt 5 marka. Mehhaaniliselt vahetuskursi järgi arvutades ja lähemale 5 sendile ümardades olnuks kohvitassi eurohinnaks 85 senti, kuid kohe esimesel uue vääringu päeval küsiti selle eest igal pool üht eurot. Hullem veel, üsna ruttu kergitati kohvi hinda sammhaaval kahe euro peale, kus ta juba pikemat aega pesitseb. Samas on kohvi omahind enam vähem paigal püsinud.

Sarnaselt juhtus näiteks puu-, köögi- ja juurviljadega turgudel. Värsked herned maksid varem viis marka liiter ja vahest allagi. Praegu neid naljalt kusagilt alla kahe euro leiab. Tüüpiliselt ongi tõusnud pisihinnad iseäranis kohtades, kus sulaga arveldatakse.

Samas aga suured toidupoeketid oma hindu eriti ei tõstnud. Ei tea kas see oli tihedast konkurentsist tingitud või seisnes asi selles, et korraliku raamatupidamise ja tõhusa andmetöötluse tingimustes oli lihtsaim hinnad mehhaaniliselt ümber arvutada. Võib-olla osaliselt mõjutas tulemust kumbki asjaolu nagu ka seegi, et just poekette kipuvad erinevad tarbijakaitseorganid kõige rohkem kontrollima.

Korteriüürid ja teised kommunaalkulud kanti enamasti sendi peale eurodeks üle. Seda ongi lihtne teha, kuna neid arveid üldjuhul sulas ei tasuta. Kaubamajades ei tõusnud kallimate toodete hinnad, mõned isegi odavnesid.

Niisiis ongi lõpptulemuseks, et statistiliselt euro hindade tõusmist ei põhjustanud. Seda aga ei pruugi kodanik tunnistada, kellele kohvitassi või jäätise hind kohe silma torkab. Pangaarve läbi jooksevad numbrid ja väiksema numbri puhul ei pruugi kodanik tervikust väga hästi aru saadagi. See, mis igapävselt ja konkreetselt rahakotist välja käib, tõmbab tõhusalt tähelepanu, ehkki moodustab üsna väikse osa tavainimese kogumajandusest.

Pole põhjust oletada, et Eestis teisiti läheks. Seega on oodata pisihindade kerkimist turgudel, kohvikutes ja mujal, kus sulaga tasutakse. Tarbijahinnaindeks aga näitab ilusti, et hinnatõus jäi ära.

Sildid: ,

Aarne juhtis tähelepanu Osale.ee juures hääletamisel olevale ettepanekule hääletada maha riiklik eurokalkulaator. Ise hääletasin poolt ja soovitan seda kõigil teha. Au ja kiitus kodanik Oksana Tsaregorodtsevale, kes võtis vaevaks teema püstitada!

Ei hakka siin oma argumente kordama. Need on Aarne kommentaariumis esitatud. Loetagu sealt!

Sildid:

Rootsi Piraatpartei juht Rick Falkvinge tsiteerib oma blogis täpselt sama kohta Euroliidu komisjoni Stockholmi programmis (pdf)  kui ise eilses sissekandes tsiteerisin. Kordame veel:

Interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel tuleb jälgida erilise tähelepanuga, eelkõige suurendades kontrolli eest vastutavate ametiasutuste tegutsemisvõimet. Tuleb luua asjakohased tehnilised vahendid ja teha tihedamat koostööd riikliku ja erasektori vahel. Eesmärk on vähendada terroristliku propaganda levitamist ja praktilist toetust terroritegevusele. See koostöö peab hõlbustama ka terroristlikes võrgustikes osalejate kindlakstegemist.

Kuigi tsitaat paljuski meenutab Rootsis jõustunud FRA-seadust, mille alusel kõik Rootsi piiridest üle liikuv andmeside kuulub ametkondade järelevalvele, pole Ricki arvates programmi koostajatel vast just see meles olnud. Ta leiab, et pigem on tegemist üldpopulistliku avaldusega, millega tahetakse rohkem järelevalvet, kuna põhimõtteliselt on iga klodanik potentsiaalne terrorist ja ühiskonnavaenlane. Seega võrduks ühiskonnakriitiline hoiak ja kriitika avadamine veebis lausterrorismiga.

Võib-olla küll, kuid ei pruugi. Ei saa salata, et sellist tendentsi on juba tükk aega õhus, ent kas seda programmist otseselt välja lugeda saab, on juba teine asi. Selles asi ongi, et nii palju kui ise olen lugema jõudnud, midagi väga üheseltmõistetavat pole programmis leidnud.

Rick rõhutab (ja selles olen temaga täiesti nõus), et igasugune kriitika Stockholmi programmi kohta peab põhinema konkreetsetele tsitaatidele. Muidu juhtub, et kriitikat ei võeta tõsiselt nagu ta juba debatis Rootsi justiitsminister Askiga saanud tunda.

Eks loeme edasi et leida õiged küsimused, millele vastuseid nõuda.

Päeva tsitaat pärineb olulisest Euroliidu dokumendist (pdf, 34 lehekülge), “KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses”, kus leheküljel 23 on järgmist kirjas:

Interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel tuleb jälgida erilise tähelepanuga, eelkõige suurendades kontrolli eest vastutavate ametiasutuste tegutsemisvõimet. Tuleb luua asjakohased tehnilised vahendid ja teha tihedamat koostööd riikliku ja erasektori vahel. Eesmärk on vähendada terroristliku propaganda levitamist ja praktilist toetust terroritegevusele. See koostöö peab hõlbustama ka terroristlikes võrgustikes osalejate kindlakstegemist.

Selles mahukas dokustaadis on nii mõndagi kirjas, mida võib mitmeti mõista. Kui EL komisjon hakab mitmesõnaliselt vabadusest, turvalisusest ja õigusest rääkima, on ehk tõepoolest põhjust skeptilisusele, kas ikka on eesmärgiks kodanike teenindamine üllastest printsiipidest lähtudes või on seal varjatuid eesmärke sees. Mõned arvavad lausa, et tegelikult on eesmärgiks demokraatia ja vabaduse hävitamine ning üleeuroopalise politseiriigi ehitamine.

Ühest küljest pole kuigi viljakas erinevates tõlgetes üksikuid lauseid kontekstist välja rebida ja selle alusel kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Teisest küljest pole ma ka nii sinisilmne, et uskuksin et selle mahuka programmi koostamine lähtuks just sellest, mida tegelikult teha soovitakse. Kui nii oleks asi, saaks selle lihtsamas ja kergemini arusaadavas keeles vormistada ja ausalt ära rääkida.

Eks ma siis Stockholmi programmi erinevaid tõlkeid edasi loen ja katsun pihta saada, mida see oluline dokument tegelikult on söönud. Soovitan kõigil teistel seda sama teha, kuna kahtlemata on siin tegemist Euroopa Liidu tuleviku seisukohast ülioluliste otsustega, millega vastsed eurosaadikud nii peagi tegelema hakavad.

Õigust mööda kuuluks Indrek Tarandile kaks euromandaati, sest tema häälesaak on Keskerakonna omaga sisuliselt võrdne (vahe kesikute kasuks 1016 häält). Keski kolmandat ja sotside ainsat mandaati aga lahutab praeguse seisuga, kus kõik valimisjaoskonnad on e- ja eelhäätega kokku liidetud, kõigest 46 häält (103.525/3=34.508,33333 sotside 34.554 vastu). Pole siis raske ennustada, et valimistulemus kindlasti seaduses ette nähtud korras vaidlustatakse, milleks põhjuseid alati leitakse.

100.000 valija sõnumit vast eirata ei saa. Ma pakun, et parlamendiparteid asuvad nüüd kiireimas korras Europarlamendi valimisseadust reformima. Kui seda pole Riigikogu valimisteks ära tehtud, kordub protest kindla peale. Olgu see viimane kord linnufarmi valimistega!

Tähelepanekuid mujalt ka. Rootsis murdsid piraadid end ühe mandaadiga Europarlamenti. Lissaboni lepingu jõustumise korral aga laekub Rootsile kaks mandaati juurde, millest üks käesoleva valimistulemuse alusel kuulub piraatidele. Seega saavad uustulnukad kohe kaks saadikut Brüsselisse läkitada, kellest teine esialgu ilma hääleõiguseta.

Soomes jõudsid piraadid alles paar päeva enne valimisi end registrisse kanda ja veel valimistel osaleda ei saanud. Valimised läksid üsna ootuspäraselt, nii heast kui halvast küljest. Tõsisoomlaste ja kristlike valimisliit sai kaks mandaati (mõlemale üks), kusjuures tõsisoomlaste häälesaak kerkis 9,8 %ni. Kui see 2011 aasta parlamendivalimistel kordub, läheb asi jubedaks kätte. Hea meel on mul aga selle üle, et Keskerakond, Koonderakond, sotsid ja Vasakliit igaüks ühe mandaadi kaotas ja rohelised ühe juurde said.

Eesti e-riik kukus tulemuste teavitamisel praginal läbi. Tulemusi kella 23ni täieliku saladuskatte all varjata ja katsuda need kõik korraga kella kukkumisel veebi paisata läks viimase osas vett vedama. Mõistagi ei pidanud vvk.ee server koormusele vastu, kuigi hiiglaslik nõudlus pidi ettearvatav olema. Info tsenseerimine kuni kõikide Euroopa valimisjaoskondade sulgemiseni on tobe mõte, sest Iirimaa ja Portugali valijaid ei koti, kuidas eestlased ja soomlased valivad. Soome tulemusi saigi pärast kella kaheksat meedia vahendusel operatiivselt jälgida, need olid mitteametlikult välja lekitatud.

Siinmail laskub linnatänavatele tükiks ajaks poliit- ja valimisrahu, sest enne aasta 2011 parlamendivalimisi pole seda tsirkust rohkem oodata. Eestis aga saavad parteid kindlasti hoogu juurde ja vaene valija peab vast tobedust oktoobrini taluma. Hea kui jaanirahu rahvale antakse, kuid sedagi väga uskuda ei julge.

Edit 8.6. kl 21.38: Hetkeseis pärast maakonnakomisjonides toiminud häälte ülelugemist on selline, et Keskerakonna komanda ja sotside ainsa mandaadi vahe on 23 häält. Vabariigi Valimiskomisjon teavitab:

Täna toimus vastavalt seadusele teistkordne häältelugemine maakonnakomisjonides. Hääletamistulemuste kontroll ei muutnud mandaatide jaotust. Esialgsetel andmetel valiti Euroopa Parlamendi liikmeteks Edgar Savisaar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Tunne-Väldo Kelam ja Ivari Padar.

Eesti Keskerakonna palvel toimub homme osades maakonnakonnakomisjonides täiendav järelkontroll.

Proovisin lõpuks ometi ka Delfi eurovalimiste valimismasina ära (tänud Aarnele meelde tuletamast). Küsimused on sedapidi asjalikult, et küsitakse Euroopa Liidu põhiliste alusalade kohta, mille sisulist kajastamist valimiskampaaniates pole küll eriti tuvastanud. Samas aga ei saa tulemuse alusel järeldusi teha, kuna esiteks võib küsimustele sama vastuseni jõuda mitmel eri põhjusel ja küsimust mitmeti tõlgendades. Teiseks pole tõenäoline, et ükski partei tervikuna mu arvamusi jagaks ja tähtsaim on ikka see, milliseid valdkondi tähtsaimateks peetakse.

Oma eelistuste kohta kirjutasin juba eile, et jääksin vast jänni kui peaksin Eestis valima. Küll aga pean tahest tahtmata tunnistama, et mida rohkem ma Indrek Tarandit jälgin seda enam hakab ta mulle eurokontekstis meeldima. Ma ei teagi kas tema ka koos parteidega Delfi küsimustele vastas.

Siin igatahes tulemus, mida Delfi mulle pakub. Selle väärtus on peamiselt meelelahutuslik.

Käisin täna Helsingi Idakeskuse postkontoris valimas. Õnneks ei pea Eesti eurosaadikuid valima, sest sel juhul jääksin kindlasti jänni. Pole ju suletud nimekirjade tingimustes võimalik endale meelepäraseimat kandidaati valida, loevad vaid need, kes nimekirjade eesotsas.

Mulle on sedapuhku tähtsaimad infoühiskonna ja Interneti vabadusega seonduvad küsimused ja nendes on kõik Eesti parteid sama suured võhikud. Mõned üksikud kandidaadid neid mingil piiratud määral jagavad, kuid mitte need, kes nimekirjade tipust valituks osutuvad. Näiteks Padari või Kelami vastu pole mul suurt midagi, kuid neid ei saa just kõige suuremateks infoühiskonna eeskostjateks nimetada.

Kui ma peaksin Rootsis valima, oleks pilt üsna selge. Valiksin Rootsi Piraatparteid. Ühe mandaadi peaksid nad vähemalt kätte saama kui mitte isegi kaks. Mõned uuringud vihjavad koguni sellele, et piraadid võiksid Rootsis suuruselt kolmas partei olla.

Soome Piraatpartei on paraku alles registreerimisel ja seekordsetel valimistel ei läinud nendel korda veel kandidaate üles seada. Ükski erakond tervikuna sama hea veebikaitsja ei ole, kuid rohelised on ikka selles valdkonnas mu arvamustele lähedaimad. Õnneks on erakonna aseesimees ja parlamendisaadik Jyrki Kasvi etableeritud poliitikutest IT-valdkonnaga suveräänselt kõige paremini kursis. Piraatide eemalolekul julgen teda usaldada küll. Peaaegu et läheks Jyrkiga luurele.

Nõnda ei olnudki mul tea mis raske oma otsust langetada. Olen selles üsna veendunud, et sedapuhku mu hääl tõepoolest loeb. Kui kedagi paremat ei tea, siis võite minu soovituse alusel julgelt Brüsseli floorat “kasutaimega” rikastada ja Jyrki Kasvi valida.

Diskleimer: Olen endiselt parteitu ega pole käesoleva sissekande kohta kellegiga nõu pidanud, iseäranis mitte kandidaadiga.

Nagu juba varem teavitatud, toimub täna õhtul alates kell 19.30 Virtuaalse Söömaklubi jürikuu vestlusring. Olen teema arutelust niipidi aru saanud, et jutu pearõhk oleks europarlamendi valimistel, mis on juba puhtpoliitiliselt üsna huvitav. Mõistagi haakuvad teemasse sisulised euroküsimused: kus sa nendest ikka pääsed kui neid lahendama saadikuid valid.

Postitan istungi operatiivsissekande söömaklubi blogisse õhtupoolikul. Etteruttavalt olgu öeldud, et ise vestlus käib vanaviisi Skype grupikõne teel ja seepeale katsun juttu veebistriimingus vahendada. Striimi täpse URLi annan teada operatiivsissekandes. Ja paluks kaasvestlejatel mulle tungivalt meelde tuletada, et sedapuhku ei unustaks striimingu salvestusnupule vajutamast.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.