Larko peegel

Archive for the ‘e-riik’ Category

Vajadus Eesti Energiaga suhtlemiseks tekib keskeltläbi üks kord kuus. Täpselt ühe kuu eest ma sellega seonduvalt kirjutasingi. Ei tea kas nüüd pean iga kuu tuvastama, et millegiga rahul ei ole.

Käies mõne minuti eest oma arvestinäitu iseteeenindamise portaalis teavitamas tahtsin igaks juhuks oma arvetele pilgu peale visata, kuigi oli mul teada, et need on tasutud. No niimoodi kindluse mõttes. Saigi kinnitatud, et hetkeseisuga ma elektrimonopolile võlgu ei ole.

Küll aga olin rohkem kui hämmastunud, et mul polevat piisavalt õigusi saamaks teada, kuhu mu arved saadetakse (vaata pilti üleval). Tegelikult ma seda väga hästi tean, kuhu need arved laekuvad, aga kui see teadmine õiguspärane ei ole, võin küll nägu teha, et olin puu otsas kui pauk käis. Sest kui mul pole õigust arvete sihtaadressi teada, ei peaks ka järelikult olema õigust neid tasuda. Kuidas saab midagi tasuda, millest teadagi ei tohi? Ja õiguste puudumisel puudub ka vastav kohustus.

Nõnda lähebki minu ja Eesti Energia omavaheline suhtlemine täiesti uuele tasemele. Puudub mul õigus ja kohustus arveid tasuda, ent firma on sellegi poolest võtnud enda peale lepingulise kohustuse mulle elektrit tarnida. Nii et polegi need elektriarved enam üldse minu asi.

Eesti Energia iseteenindusportaali aadressil on viimasel ajal palju kriitikat avaldatud. Eks iga uus asi vajab sisse seadmist, kuid mõningaid ärritavaid puudujääke olen tuvastanud küll. Paraku pole nendest mitte kusagile peale käesoleva blogi ette kanda, kuna vähemalt minu silma ei sattu mingisugust tagaside linki ega isegi klienditeeninduse kontaktandmeid.

Vanaga võrreldes on minu jaoks kindlasti parem see, et praegu õnnestub reaalselt näidunumbrite teatamine. Vanas süsteemis see mul korda ei läinud ja pidin andmed iga kord e-postiga saatma. See polnud eriti praktiline, sest pidin iga kord eraldi põhiandmed ehk lepingunumbri üles otsima.

Nüüd aga juhtus niisugune asi, et tasusin äsja eelmise kuu arve, mille tähtpäev juba möödunud oli. Arve tasusin kasutades iseteenindusportaali pangalinki ja raha arvati muidugi mu pangaarvelt koheselt maha. Loomulikult vajutasin nuppu “tagasi kaupmehe juurde”, ent sellegi poolest kajastub kõnealune arve portaalis nagu oleks veel tasumata. Ja mul pole sellest kusagile teada anda.

Parimal juhul on andmed homme või hiljemalt ülehomme korras, aga mis siis saab kui millegipärast õnneks ei lähegi? Oleks küll nõme kui mult elekter välja lülitataks ja kui nii peaks juhtuma, saan kohe kindlasti kurjaks. Panga kviitung on mul mõistagi salvestatud, oleks ainult aadress, kuhu selle saata saab.

Ma ei tea, kui suuri kulutusi uue iseteenindusportaali jaoks on tehtud, kuid see pole kindlasti väike raha. Kuna vanasti kõik peale näidu teatamise enam-vähem normaalselt töötas, oleks hea kui uue süsteemi ilmselged vead parandataks. Vastasel juhul on uuenduse peale kasutatud raha niisama asjata maha raisatud. Ja see on ju meie raha.

Edit: Iseteenindusportaalis hiljem ringi surfates leidsin meiliaadressi teenindus@energia.ee. Saatsin sinna asjakohase reklamatsiooni koos panga maksekviitungiga.

Edit: Kiiduväärse kiirusega ehk kohe pärast kella kaheksat järgmisel hommikul laekus Eesti Energia vastus:

Täname, et teavitasite Eesti Energiat arve tasumisest.
Vastuseks Teie pöördumisele anname teada, et seoses uue kliendiinfosüsteemi rakendumisega viibib maksete kandmine andmebaasi. Palume vabandust ebamugavuste pärast.

See vastus kinnitab olukorda, kuid ei luba programmeerimisvea parandamist. Seda ma ju teadsin, et makseteave  andmebaasis koheselt ei kajastu ja nõudsin, et saaks kajastuma. Seda aga ei lubatud.

 

 

laua viinMa pole tea mis suur pühade tähistaja ja nii mul läinud neljapäeval Eesti Vabariigi sünnipäev ilma erilise tähelepanuta mööduski. Kui põhjust pole, ei pea ise enese sünnipäevagi kuidagi teistmoodi päevaks kui iga teinegi, rääkimata veel jaanist või jõuludest. Täna võtan sellegi poolest Eesti Vabariigi terviseks pisikese pitsi uperpallimahla ja rohkemgi veel kui maitseb.

E-riigi kohta võib nii mõndagi kriitilist öelda ja öeldakse ka ning seda õigusega. See vastab tõele, et vägagi suur osa e-riigist on bürokraatide mõttelagedusega maha parseldet. Alles on aga midagi kas või kogemata kombel jäänud: näiteks e-valimised ja e-Maksuamet.

Täna on Eesti valijad teinud maailmarekordi Interneti teel valimises. Mina kui teise EL-riigi kodanik selles osaleda ei saanud, kuid järgmistel KOV valimistel aastal 2013 olen vast üks uue tippmärgi püstitajatest kui Vanapagan mind enne ära ei korista. Praegu aga rõõmustan teise (veel töötava) e-riigi rakenduse üle.

Elagu e-Maksuamet ja elektrooniline tuludeklaratsioon!

Vormistasin oma tuludeklaratsiooni 15. veebruari esimeste tundide jooksul. Kohe lubati tulumaksu nii palju tagastada kui seda eelmisel aastal koguda jõudsin. Kui masu ajal elukohta vahetad ja teise riiki elama kolid, tuleb ikka arvestada, et mõnda aega suurt midagi tulu kokku ei korja.

Mulle on seni kuulujutu tasandil teada olnud, et tuludeklaratsiooni saab veebis anda ja üsna pea ka raha pangaarvele kui selleks põhjust. Nii ma siis sellist imevärki suure uudishimuga proovisingi ja deklareerisin oma tuluraasukese veebi teel. Peale tagastatava summa polnud siiski mõnda aega midagi selle kohta näha, kas ja millal ka raha võiks arvele laekuda.

Eile (st. 13 päeva pärast kohustuse täitmist) tuvastasin e-Maksuameti veebilehel, et üleeile ehk pühapäevsel päeval olevat mu deklaratsioon kinnitatud ja otsustatud tasutud tulumaks mulle tagastada. Ja eks täna juba oligi raha mu pangaarvele laekunud ja seda mitte üks raas liiga vara. Likviidsus oli pehmelt öeldes viletsaks läinud.

Nii ongi mul täna põhjust Eesti Vabariigi ja e-Maksuameti terviseks tina panna. Kahjuks ei saanud eelmise aasta tulumaksuga siiski päris kõike ära õgvendada, mis mul tasuda tarvis. Nõnda on endiselt igasugused tööpakkumised enam kui oodatud.

Homseni aga panen e-riigi auks pidu. Terviseks!

Ekraanipauk

Nagu eelolevast ekraanipaugust näha, ei saanud ma e-valimisel hääletada ega pidanudki saama. Lihtsalt kontrollisin valimisprotsessi usaldusväärsust üle. Nõme oleks kui lubataks hääletamine riigis elavale mittekodanikule, kellel ID-kaart või mobiil-ID käepärast.

Tahtmine kontrollida tekis sellest, et mulle ennist saadeti meeldetuletus e-valijakaardi tellimise kohta ja seepeale veel õnnestus mul proovivalimisel takistamatult oma hääl Agu Sihvkale anda. Järelepärimisele vastates RIA kasutajatugi mu hääletamisõigust otseselt ei kinnitanud ega lükanud ümber. Lihtsalt vabandati, et mul “inimliku näpuvea” tõttu valijakaarti tellida soovitati.

Nii on valimisprotsessi terviklikkus selles osas kindlaks tehtud, et e-hääletamisel saavad osaleda ainult Eesti kodanikud, kelle nimi on kantud hääletajate nimekirja. Ei mingeid süsteemivigu ega inimlikke näpukaid.  E-valimisel on kõik korras.

Sildid:

Laekus mulle äsja Riigiportaalist eesti.ee järgmine kiri:

Olete aktiveerinud Riigiportaalis oma ametliku @eesti .ee e-posti aadressi ümbersuunamise teenuse, mille tulemusena saabuvad Teie ametliku @eesti .ee e-posti aadressile saadetud kirjad Teie igapäevaselt kasutatavale meiliaadressile.

2011. aasta 6. märtsil toimuvad Riigikogu valimised, mistõttu kutsume Teid tellima Riigiportaalis elektroonilist valijakaarti. E-valijakaart saadetakse Teie e-posti aadressile ja see annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaardi tellijatele paberil valijakaarti enam ei saadeta.

Et saada e-valijakaart juba eelseisvateks Riigikogu valimisteks, peate Te selle tellima hiljemalt 3. veebruaril (k.a). Tellimus kehtib ka kõigi järgnevate valimiste puhul. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui ka loodust.

E-valijakaarti saate tellida siit.

See juba põhjustas mulle tõsist muret, kuna seni olen aru saanud, et mul 6. märtsi valimistel hääletamisõigust ei ole. Nii läkitasingi vastu järelepärimise:

Tere!

Tänan Teid kutsumast e-valijakaarti tellima. Kutse ajendiks nimetate käesoleva aasta 6. märtsil toimuvaid Riigikogu valimisi. Mul aga on sellega seoses mõned probleemid.

Vähemalt eelmise aasta 1. novembril kehtinud redaktsioonis kõlas Riigikogu valimise seaduse paragrah 4, lõige 1 järgnevalt: “(1) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.”

Juhuslikult kontrollisin eile üle oma andmed Rahvastikuregistris. Sain kinnitust, et olen juba ammu 18-aastaseks saanud. Samuti sain kinnitust, et ma pole vahepeal Eesti kodanikuks saanud ega oleks saanudki saada, sest Rahvastikuregistri andmetel olen Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse alusel alaliselt elanud Eestis veidi vähem kui 11 kuud. Kodakondsuse seaduse paragrahvis 6 on aga sätestatud, et oleksin pidanud riigis vähemalt kaheksa aastat elama enne kui isegi saanuks naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise soovigi avaldada.

Paraku on mul tänu Riigikantseleis kasutusele võetud uuele tarkvarale juurdepääs ainult seaduste andmebaasile, mis kajastab kehtivaid seadusi just eelpool nimetatud eelmise aasta 1. novembri seisuga. Ei ole küll meediakajastust selle kohta tuvastanud, et Riigikogu valimise seadust oleks vahepeal muudetud ja selline muudatus oleks jõustunud. Samas ei saa ka niisugust võimalust välistada, kuna otse allikast kontrollimise võimalus puudub. Poliitikud ju võivad valimistele eelneval ajal igasuguseid mõtteid pähe saada.

Tahaksingi nüüd teada saada, kas mul ikka on 6. märtsi valimistel hääletamisõigus või ei ole. Kui tõepoolest on seadust muudetud ja valimisõigust laiendatud, kas see puudutab ainult Soome kodanikke, kõiki Euroopa Liidu kodanikke, kõikide välisriikide kodanikke või ka koguni riigis elavaid kodakondsuseta isikuid?

Teie kirjas viidatud võimalus sellele, et mul oleks hääleõigus, tekitab mulle tõsist muret. Kui tõesti pean valimistel osalema, tahaks ikka Eestile parima võimaliku otsuse langetada. Paraku pole valimisringkonna 4 (Harju- ja Raplamaa) kandidaatide nimekirjas ühtegi kandidaati, keda võiksin puhta südametunnistusega toetada.

Palun nüüd oma hingerahu huvides kinnitada või ümber lükkata, et mul oleks Riigikogu valimistel hääleõigus. Ja kui mul seda ei ole, miks pagana pärast läkitasite mulle e-valijakaardi tellimise meeldetuletuse?

Lugupidamisega

Nüüd jään suure põnevusega ootama, mida riik mulle teada annab. Kui ma tõesti pean sellest pundist kõige vähem halva valiku tegema, ei saa küll tükk aega rahulikult magada.

Edit: Mõõduka kiirusega ehk nelja päeva jooksul (sealhulgas vahepealne nädalavahetus) laekus RIA kasutajatoelt järgmine vastus:

Täname Teid pöördumise eest.

Vabandame Teile ekslikult saadetud kirja pärast. Inimliku näpuvea tõttu lisati ka Teie ametlik e-posti aadress teate saajate nimekirja.
Kui Te soovite samal teemal kasutajatoega uuesti ühendust võtta, siis palun viidake selle pöördumise ID numbrile: F0xxxxxx.

Aitäh! Ei soovi.

Kirjas pole küll hääletamisõigust otseselt kinnitatud ega ümber lükatud. Näpuveale viitamise loen siiski kaudseks ümber lükkamiseks.

Üldiselt on mul hea meel, et hääleõigust Riigikogu valimistel ei ole. Erakondadest ükski mu täielikku toetust ei pälviks, ehkki see on valimistel enam-vähem normaalne nähtus. Valida tuleb enamasti halbade ja veel halvemate vahel. Mul aga oleks seekordsetel valimistel seegi tõttu üsna raske otsust langetada, et elamiskohajärgse Harju- ja Raplamaa ringkonna nimekirjadest ja üksikkandidaatidest esmapilgul kedagi ei tuvasta, keda hea südametunnistuse säilitades valida tahaksin.

Riigikogu valimistel on siiski minu jaoks rohkem tähtsust kui poolteist kuud hiljem toimuvatel Soome parlamendivalimistel, kus ma lausa esmakordselt elus tõsiselt kaalun osalemast kõrvale hiilimist. Järelikult pakuvad Eesti valimised mulle rohkem huvi ja neid jälgin sootuks tähelepanelikumalt kui Soome omi.

Selles võtmes katsetasin ka Rahvusringhäälingu veebilehel asuva Valijakompassi kasutamist. Tundub, et sedapuhku on esmakordselt arvestatav rakendus Eesti valija abiks olemas, mis isegi senistele Soome omadele rinda pistab, rääkimata varasematel valimistel Eesti veebiväljaannete kokku nikerdatud üllitistest.

Sellegi poolest tuleb mõned risud ulatada, nii tehnilise teostuse kui ka sisu poolest. Esiteks ei tööta Valijakompass vähemalt minu süsteemis (Ubuntu 10.10) Firefoxiga, mis ikkagi on Eesti populaarseim veebibrauser. Chrome’i ja Operaga probleeme ei ole ja Chrome’iga ma testi tegingi.

Võib-olla mult mõni vajalik Tulirebase lisavidin puudub, kuid minu arust peaksid e-riigi rakendused tavalistes brauserites naksti töötama ilma et kasutaja peaks asja tehnilise küljega oma pead murdma. See spetsiifiline viga on mul just Eesti avalike veebiteenustega mõnikord vastu tulnud, näiteks Elektriraudtee sõidukaardi keskkonnas on täpselt sama lugu. Ei või ju nii olla, et Eestis avalikku teenust osutavad veebirakendused tervest ülejäänud ilmast erinevaid nõudmisi kasutajale püstitavad!

Teine tehniline märkus seondub serveri vastupidavusega. Ma küll kasutasin kompassi kohe esimesel tunnil pärast selle ülespanekut, kuid seda tulnuks eelnevalt arvestada, et alguses on serveri koormus väga suur. Nüüd jäi mul radarikiire abil oma arvamuste dimensioonid kaardistamata, mida iganes see ka ei tähendagi. Kirjelduse järgi paistab segane värk olevat, kuid äkki olnuks arusaadavam, kui vidin oleks reaalselt töötanud. Muidugi on parem osa kompassist ajutiselt välja lülitada kui lasta kogu teenusel ülekoormuse tõttu kinni joosta.

Valijale esitatatud küsimused on harukordselt adekvaatsed ja enamasti hästi vormistatud. Mõnedele eranditele tuleb siiski osutada. Arvamuse ja põhjenduse kokkusidumist oli paari küsimuse juures tuvastada. Inimene võib väitega nõustuda või mitte nõustuda mõnel teisel põhjusel kui küsimuses välja toodud.

Näiteks kõlab küsimus 16:

16. Madalama elektrihinna huvides tuleb vähendada taastuvenergia toetusi.

Kõigepealt tuleks küsida, kas madalam energiahind üldse on hea eesmärk või ei ole. Alles seejärel (kui vastaja seda heaks eesmärgiks peab) võib uurida meetmeid, mille abil eesmärkini jõuda. Vastavalt võib taastuvenergia toetuste kohta mõnel sootuks teisel põhjendusel nii või teisiti arvata. Küsimustiku koostajad on siinkohal ilmselt oma isiklike arvamuste põhjendusi üldistanud.

Täiesti võimatu on vastata küsimusele 21:

21. Maksudega kogutud rahast peab senisest suurem osa minema kohalike omavalitsuste eelarvesse

Kui palju raha tuleb maksudega koguda? Kas makse tuleb tõsta, langetada või praegusele tasemele jätta? Mitu omavalitsust peab Eestis olema ja kui suured need peavad olema? Milliseid ülesandeid tuleb omavalitsusel täita?

Kui nendele seadusega ülesandeid juurde kehtestatakse, tuleb omavalitsusi kindlasti täiendavalt rahastada, aga kui riik mõned olulised valdkonnad enda hooleks võtab, võiks ehk omavalitsuste osakaalu maksutulust hoopis langetada. Sellisel kujul tingimusi arvestamata küsimus aga on tühja väärt.

Erandid eranditeks, laias laastus on küsimused siiski üsna head. Seda tõestab seegi, et parteide vahel on tulemustes üllatavalt suured erinevused. Huvitaval kombel on eranditult iga erakonna arvamuste kattumus minu omadega väiksem, kui ma endale tähtsaid valdkondi kaaludega rõhutan ja teisejärgulistelt kaalu vähendan. Kas sellest võib järeldada, et kõik parteid peavad tähtsaks teisi küsimusi kui mina? Või äkki kipuvad mulle tähtsates küsimustes minust erinevalt arvama?

Järgnevatel piltidel on kõigepealt kaaludega rõhutatud tulemus ja seejärel midagi rõhutamata puhttulemus.

Neljast tõsiseltvõetavast erakonnast üllatab mind sotside ja Keskerakonna suur protsent ning see, et kaalutamata tulemuses IRLdul ja oravatel vahet ei ole. Kumbagi pean ma nuhtluseks, ent Reformierakond asub subjektiivsel hinnangul mu mõtetest kaugemal. Oravaid ja Savisaare juhitud Keskerakonda pean ma sama postsovjetliku jäägnähtuse erinevateks külgedeks. Tegelikult mulle meeldiks kui põhilisteks alternatiivideks oleksid SDE ja IRL, mis ka Euroopa poliitmaastikule üsna hästi vastaks.

Kui mul peaks nendel valimistel hääleõigus olema, valiksin tõenäoliselt sotse, kuid mitte puhta südametunnistusega. Eriti olen seepärast mures, et sotside nimekirjas Harju- ja Raplamaal pole kedagi, keda valida väga tahaks ja need teistes ringkondades kandideerivad sotsid, keda ehk tahaks, on üldnimekirjas üsna madalal kohal. Teisest küljest näiteks Mikser, Saar ja Nestor osutuvad niikuinii valituks, aga sootuks teistes ringkondades.

Valimiskompassi soovitan igatahes kõigil valijatel loominguliselt kasutada. Senistest on see Eesti tingimustes ka oma vigadega parim rakendus, mille edasisele arendamisele soovin edu. Firefoxiga sobivust aga soovitan koheselt parandada, sest on karta, et päris suur osa potentsiaalsetest kasutajatest lööb kohe käega, kui alustamise nupule vajutamisel mitte midagi ei toimu.

Muideks, infoühiskonna arendamise, netineutraalsuse ja teistel e-teemadel oleks ka võinud mõned küsimused välja mõelda. Neid asju kindlasti järgmisel mandaadiperiodil arutatakse. Kui ei arutata, on see katastroof, mis viitab sellele, et Riigikogust sõltub järjest vähem.

Edit: Ilmselt seonduvad eelpool nimetatud Firefoxi probleemid ikkagi mu Ubuntusüsteemiga, kuna nii Valijakompass kui ka Elektriraudtee sõidukaardi keskkond töötavad Firefoxis teise arvuti Jolicloudi all.

Laekus postkastisse Vabariigi Valimiskomisjoni kiireloomuline pressiteade:

Tänane uudis selle kohta, et valitsus otsustas lisada infoühiskonna edendamise investeeringute kavasse mobiilse isikutunnistuse taotlemise ja väljastamise tehnilise lahenduse loomise projekti on olnud ilmselt põhjuseks, miks on mõned toimetused rutanud järeldama, et järgmistel valimistel saab hääletada ka mobiiliga. See on siiski lugejaid – tulevasi valijaid – eksitav.

Tulenevalt järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuvast seadusemuudatusest ning muudatusest Mobiil-ID väljastamisprotsessis (neid hakatakse väljastama kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seadusega), saab 2011. a Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise kasutamisel isikut identifitseerida ning digitaalset allkirja anda ka Mobiil-ID lahendust kasutades. Hääletada ei saa mobiili kasutades, hääletatakse ikka arvuti abil, asendades ID-kaardi Mobiil-ID-ga. Täpsemalt Mobiil-ID kasutamisest ning võimalustest http://www.id.ee/mobiil

Ise pole sel teemal meediakaja enne pressika läkitamist näinud ega kuulnud. Kui kusagil on otseselt väidetud, et hääletada saaks mobla teel, ju siis niisugused valeandmed on juba seniks veebist ära koristatud. Küll aga on üleval uudiseid, mille sõnastus on paksust kantseliidist reostatud.

Asjasse pühendumatu lugeja võib näiteks E24.ee uudisest valesti aru saada. Vastavaid näiteid leiaks kindlasti mujaltki. Ehk toimetustes pole jälle kord võetud vaevaks asja sisu endale selgeks teha. Keeletoimetajaidki enam ei ole, kes sellisel kujul avaldamisele minevatest pressikatest kantseliidi ära koristaksid ja uudise sisu lihtkodanikule arusaadavaks kujundaksid.

Loo moraal seisneb selles, et kui peavoolumeedia ennast pressiteadete vahendajaks alandab, jätab ta oma töö sisuliselt tegemata. Mõnda aega võib kõiki petta ja mõningaid võib kogu aeg petta, kuid kõiki kogu aeg ei saa. Ma saan aru, et toimetustes püütakse masu ajal kulutusi kärpida. Paraku lööb see varem või hiljem valusalt tagasi. Kes viitsib pidevalt toimetamata kantseliidi eest tasuda kui selle juba otse allikast väikse vaevaga tasuta kätte saab?

Hoopis teine asi muidugi, et Valimiskomisjon oleks võinud juba kohe asja arusaadavas maakeeles lahti seletada.

Teatavasti on KAPO juba nädala alguses ilmutanud oma oodatud igaastase aruande ehk aastaraamatu 2009. Täpselt nagu eelmisel aastalgi pole aga aastaraamatu veebis avaldamisega peetud vajalikuks kiirustada. Üle kuu aega läks mullu selleks et fail veebis avaldati ja minagi sain sellest teada alles teabenõude abil. Praegu on veebis pdf-failidena aastaraamatud 1999-2008.

Kaua võib ühe pdf-faili üles laadimine võtta? Mispärast peab KAPO oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega iga aasta põhjendamatult venitama? Järsku peaks need küsimused hoopis õiguskantslerile saatma.

Paari nädala eest hõiskasin, et mu uhiuus ID-kaart on nii visuaalse isikutuvastamise kui ka e-riigi teenuste kasutamise mõistes kasutusele võetud. Aga ennäe, enne õhtut teadupärast hõisata ei tohi. Kui püüdsin e-teenuseid (nii riigi kui ka erafirmade omi) uuesti ja põhjalikumalt kasutada, ei tulnud sellest mitte midagi välja.

Igasuguseid veateateid laekus, kusjuures igal korral erinevaid. Küll ei leitud kaarti, küll polnud sertifikaat kehtiv ja kõik teised variandid välja arvatud, et mu kinganumber liiga suur oleks. Ka ei hakanud sk.ee isegi IE brauseri kasutamisel sertifikaadi kehtivust kontrollima.

Vahepeal juba otsustasin kogu ID-kaardi veebis kasutamisele käega lüüa ja kasutada endiselt pangaparoolidega autentimist. Eile võtsin siiski ette veel üks kord lahendust otsida. Eemaldasin arvutilt igasuguse ID-kaardi tarkvara, mis olin sk.ee juhistele vastavalt Firefoxi jaoks käsitsi installinud. Seejärel lasin IE’l kõige vajaliku automaagiliselt paigandada. Ise installisin veel uuesti Firefoxi toe.

Mõned ajutised tõrked ilmusid. Näiteks sai millegipärast mu PIN 1 blokeeritud. PUKi abil sain selle välja vahetada ja kui, siis juba selliseks, mis mul ka meeles püsib, st. pangakaartidega ühinevalt. Sertifikaadi registreerimist nõuti veel, kuid selle tegi Utility ära.

Seejärel hakas asi juba töötama. Sain kenasti igale poole sisse logida ja digitaalseid allkirju anda. Swedpankast väljamakset tehes tekis küll tõrge, mida pean veel lähemalt uurima. Vajaliku makse teostasin järelikult SEB kontolt, mis kobisema ei hakanud.

Siin aga küsimus suurele ringile. Mis kaval mõte seisneb selles, et miljoneid ja miljoneid maksev digitaalse ID projekt on tehtud kasutaja jaoks nii keeruliseks, et isegi mitte just kõige võhikum arvutikasutaja peab väga kaua pead murdma enne kui asi töötama hakab? Ja miks ometi on neutraalsus justkui paberil olemas, ent praktiliselt ja sisuliselt töötab ainult Windows ja IE kombinatsioon?

Kui keegi suudab veel kas või viite edastada, kuidas ma saaksin ID-kaardi ka Ubuntule selgeks õpetada, olen äärmiselt tänulik.

Edit: cd kommentaaris toodud viide aitas Ubuntul ID-kaart lõpuks selgeks õppida. Allkirjastamisega on veel sama probleem kui Winowsiski, kuid selle jõuan lahendada küll.

Sildid:

Üleeile sain oma ID-kaardi kätte ja olen seda juba kahel korral kasutanud. Eile tõestasin sellega, kes ma olen ja täna pruukisin seda esmakordselt elektrooniliselt. Tegin endale isikukood@eesti.ee postaadressi ja saatsin sealt esimese kirja välja ning lubasin vastuvõtjal (üks tuntud e-evangelist 🙂 ) mulle kirju saata.

Üldiselt on ametliku e-postiaadressi pakkumine hea idee, sest võimaldab see oma ametlike asju meili teel nõnda ajada, et su isiksusest ei tohiks kahtlust tekkida. Kasutajaliides muidugi on see, mis ta on (tahtsime kõige paremat aga jne), eks ta selline riigiasutuse kujuline on. Navigeerimine on isegi mulle kui staazikale veebikasutajale kohati arusaamatu.

Vaikimisi lubatakse mulle posti läkitada mõningatel riigiasutustel ja ise pean juurde lisama need aadressid, kelle kirjad luban oma Gmailikastisse edastada. Sellest aga üks küsimus.

Peeter Marveti eesti.ee-aadressi lisamine oli mõistagi käkkitegu. Aga kui ma näiteks tahaksin rohelist tuld anda Paldiski linnavalitsusele, kas ma siis pean kõik paldiski.ee all paiknevad aadressid välja uurima ja ükshaaval sisse tippima? Lihtsam oleks kogu domeen @paldiski.ee korraga ausaks tunnistada. Ei ole ju nii, et ma linnapealt kirju tahan aga abilinnapealt mitte.

Ega mul antud aadressi pruukimisele esialgu suurt vajadust ei ole, küll aga mõnedele teistele e-riigi teenustele. Eks ma neid tasakesi uurin ja puurin ja teinekord ehk siinsamas veebiruumis ka kommenteerin. Igatahes on see asjandus nüüd selgeks õpitud, milleks ID-kaarti kasutada saab.

Sildid: ,

Alates tänasest olen ametlikult Paldiski linnakodanik. Mu ees on Paldiski linnavalitsuses vormistatud väljavõte rahvastikuregistrist, mis kinnitab, et tänase kuupäevaga on mind võetud arvele korteris, mis sai umbes täpselt 3 kuu eest ostetud. Isikukood ja puha on dokumendis kirjas.

Esmaspäeval lähen Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroosse Narva maanteele et endale Eesti ID-kaart soetada ja hakata e-riigi teenuseid pruukima. Kuuldavasti on asutus reedeti masu tõttu suletud, kuid pole viga. Ikka jõuan seda e-asjandust üle nädalavahetuse oodata.

Suur tänu Paldiski linnavalitsuse elanike registriteenistuse peaspetsialistile Helje Jaanimäele, kes linna poolt tehingu vormistas ja mind asjatundlikult nõustas.

Andsin just Petitsioon.ee keskkonnas oma poolthääle fablabi algatusele, mida palun edumeelsetel e-riigi ja kodanikuühiskonna austajatel toetada.

Kutsume kohalikke omavalitsusi ja EASi üles looma vähemalt igasse maakonda kaasaegne keskus, kus nn maker generation saab teha koostööd ning bitte aatomiteks muuta.

Ise Petitsioon.ee on edasisamm varematest sarnastest, nagu näiteks Ton ja Osale.ee. Raudselt meeldib. Kuidas asi töötab, selgub Peeter Marveti ekraaniviisorilt allpool ja Petsi blogist.

Gerd on võtnud vaevaks rahvaalgatuse mõtte konkreetseks Riikikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõuks vormistada ja riputanud selle algatusena osale.ee keskkonnas üles. Igatipidi väärt idée, mille poolt kutsun hääletama. Ise hääletasin ka.

Seoses sellega meenus mulle oma jaanuarikuine algatus, mis küll osale.ee’s 18 poolthäält pälvis ilma ühegi vastuhääleta, kuid sellegi poolest pärast vastamisaja lõppemist kodanikuportaalis soiku jäänud. Leian, et Gerti ja minu algatustel on enam vähem ühine eesmärk, kuigi pakutud lahendused on veidi erinevad. Need kaks asja aga ei pruugi sugugi üksteist välistada.

Kui mind mälu ei peta, peaks Riigikogu kodukorra seaduses olema ette nähtud kahe või rohkema sarnase sisuga eelnõu menetluse ühendamine algatajate nõusolekul. Ise oleksin huvitatud sellest, et minu algatus võetaks riiuli pealt maha ja menetletaks seda koos Gerti omaga. Kas niisugune algatuste ühendamine on osale.ee’s võimalik?

Edit: Nagu selgub Gerdi sissekande kommentaaridest, suhtub osale.ee positiivselt Gerdi ja minu ettepanekute üheskoos menetlemisse. See tähendab, et mu ettepanek ehk lõpuks ometi nihkub riiulilt kusagile kui Gerdi idée hääletamine läbi saab. Väga kena!

Kutsun veel kord üles Gerdi ettepanekule poolthääli andma.


Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.