Larko peegel

Archive for the ‘argielu’ Category

Saatsin äsja STV’le alljärgneva pärimise:

Tere!

Seoses septembrikuu interneti arvega teatasite mulle järgmist:

“Lisaks teatame, et tõstame teie internetiuhenduse kiirust, alates 05.09.11 kiiruseks 5 mbit.”

Oleks kena kui nii oleks ka läinud. Olles pidevalt ühenduse kiirust mõõtnud olen siiski tuvastanud, et see on endiselt soliidselt 2 mbit juures. Selles pole ise eneses midagi hullu, hästi saan ka niisuguse kiiruse juures hakkama. Hoopis rohkem häirib mind vastuolu Teie jutu ja tegelikuse vahel.

Kuidas selle asjaga ometi on?

Nagu tekstist ilmneb, pole siin ise kiirus tähtsaim. Mind lihtsalt häirib narritamine. Kui mulle midagi teada antakse, eeldan, et asi ka nii on.

Rong Paldiski jaamas

Tere, Korteriühistu Pakri 6

Aitäh Sulle, lp. korteriühistu, et täna lõpuks ometi otsustasid toakütte käivitada. Hea meelega võtan kasuka seljast ära. Polnudki nii kena kasukaväel voodi minna.

Oleks seda tarkust olnud juba paar nädalat varem, oleks selle kuu arve ehk veidi väiksem. Aga tühja sellest, parem hilja kui üldse mitte.

Aga ütle mulle, kallis ühistu, kes sa selline oled. Olen majas pea kaks aastat elanud, kuid seni ei tea, kes need ühistuinimesed on. Arveid saadad sa mulle ja neid ka jõudumööda tasun. Need on ikkagi numbrite ja eestikeelse tekstiga.

Peale arvete pole mulle kahe aasta jooksul kunagi laekunud teavet, kellega ja kuidas peaksin ühendust võtma kui tahan meie maja asjades kaasa rääkida. Ma tean, et üks postkast on olemas, kuhu näiteks veearvesti numbrid teatatakse. Aga selle vahendusel kaasa rääkimine eeldaks paberkandjas kirjutamist, mis täna enam kaasaegne ei ole.

Ja veel, kallis  ühistu, kas sinuga saab eesti keeles suhelda? Mulle pakuks küll huvi vene keelt õppida, kuid see ei saa olla eelduseks mu seaduses reguleeritud õiguste kasutamisele.

Sinu liige pean seaduse alusel olema, midagi pole parata. Üks teine seadus aga ütleb, et asjaajamine peab riigikeeles käima. Meie trepikojas on paar nädalat üks teatis seinal olnud, mille tähestikustki ma aru ei saa. Kirillitsa selline.

Kevadel kutsusid sa mind aastakoosolekule Vene Gümnaasiumis. Tänan selle eest, ehkki ei saanud varasema kokkuleppe tõttu kohale tulla. Kutse oli hästi varjatud kohal trepikoja seinal.

Miks sa ometi kutseid ja teisi tähtsaid teatisi mulle e-postis ei saada? Miks sul pole kodulehte, mille vahendusel ma saaksin sinuga suhelda? Ja kas sa üldse tahad, et sinuga suheldaks, peale arvete tasumise?

Keegi võib seda kohatuks pidada, et ma suurel riiklikul pühal niisugusest täitsa banaalsest igapäevase argielu asjast kirjutan. Saan sellest aru ja palun vabandada kui kellelegi pahameelt põhjustan. Samas aga tahavad mõned argised asjad tegemist ning mõted mõtlemist ka pidupäeval ja lugeda võib ka hiljem (või sootuks lugemata jätta, kuidas soovite).

Uksekell

Täna kempsus istudes kargas pähe isekesi arutada, kas uksetelefon tingimata peab just selles kohas paiknema, kus ta asub. Miks mitte hoopis peldikus? Sest mis siis saab kui ta paaregu heliseda otsustab?

Ei, sellist äpardust täna ei juhtunud ega mäletamist mööda ka mitte kordagi varem sel ajal kui siin elanud olen. Teoreetiliselt oleks siiski võinud ja võib samuti juhtuda veel tulevikus. Käepärane oleks ju kemmergus toru võtta, inimene treppikotta lasta ja juba ette hoiatada, et ootagu korteriukse juures, et ma ennast vabaks teen.

Kui nii peaks juhtuma, et telefon mu toas või köögis viibimise ajal heliseb (nagu ongi seni), pole suurt vahet kas vastamise eesmärgil koperdada esikusse ukse juurde või peldikusse. Viimane oleks isegi paar meetrit ligemal. Kuigi ma oma elamispinda naljatades residentsiks hüüan, ei tee see just päris palee mõõtu välja, ruutmeetrides arvestades.

Teine võimalik koht oleks muidugi vannituba, ent üllatuse tõenäolisus on seal kordades väiksem kui kempsus, kus viibin mitu korda päevas. Pealegi ei pruugiks seal vee voolates helinat kuuldagi. Ja kui juba vannis istun, ei jõuaks niikuinii end veekahjustuse vältimiseks kuivata.

Tegelikult on telefoni asukoht mu enda otsustada. Mitte midagi muud kui ettevõtmise asi. Ja siinkohal jõuamegi kaarega iseseisvuse teema juurde tagasi.

Eks siia kolimine poolteist aastat tagasi tähendas mulle omal moel iseseisvuse taastamist. Seda võib muidugi küsida, kas ma just sellist argielu tahtsin; täpselt nagu küsitakse praegu, kas sellist Eestit taheti. Üldjoontes olen siiski rahul nagu ka minu arvates on põhjust praeguse Eestiga üldjoontes rahul olla kui seda kahe aastakümne tagusega võrrelda.

Mul isiklikult ja riigil tervikuna ei pruugi just nii minna kui tahaks ja sageli ei lähegi. Ise kumbki siiski oma otsused teeme ja saame nende läbi tulevikku mõjutada. See on märksa parem kui võõraid korraldusi täita, olgu tegemist sotsiaalse arengu või uksetelefoni asukohaga.

Iseseisvus puudutabki igasuguseid argipäva muresid kõige otsesemalt. Kui juba endal voli otsustada ja tarkus õigeid otsuseid vastu võtta, on eksimise võimalus märksa väiksem kui vastupidisel juhul.

Näe, polnudki kohatu iseseisvuse taastamise aastapäeval igapäevseid mõteid mõelda.

Sildid:

Suure osa eilsest päevast viibisin töiselt Tallinnas. Nagu sellistel puhkudel ikka, astusin koduteel Balti jaama pirukaletist läbi. Mulle meeldivad koledalt sealsed viineripirukad.

Et pole viimasel ajal kuigi sageli pealinnas käinud, on eelmisest pirukaostmisest umbes täpselt pool aastat möödunud. Päris krooniaja lõpul eelmise aasta detsembrikuul maksis viineripirukas 4,50 EEK, praegu aga 0,40 €. Kroonidesse ümberarvutatult on see 6,26 EEK.

Toiduainete hinnad on küll viimasel ajal kõvasti kerkinud, kuid 28 protsenti poole aasta peale on küll üle mõistuse suur hinnatõus. Pisiasi muidugi, aga suured asjad koosnevadki tihti mitme pisiasja koosmõjust.

Sildid:

Reede õhtul tuvastasin trepikoja välisukse peale kleebitud teate, et korteriühistu üldkoosolek, kus ma ei osalenud, olla otsustanud, et kõik veemõõdikud kontrollitakse üle. Põhjust otse välja ei öeldud, ent ju siis pidi kahtlustatama, et keegi mõõdunumbrite teavitamisel luiskab. Mäletamist mõõda oli üldkoosoleku kutses (mille ma samuti juhuslikult nägema sattusin) nimetatud, et veekasutamise korrast tuleb koosolekul juttu.

Kontrollimine pidi täna õhtul kell 19-21 aset leidma. Elanikelele anti korraldus mitte kodust eemal viibida: “Palun kodus olla, et juurdepääs oleks tagatud.” Praegu on kell juba peale 23, aga kedagi pole seni käinud uksele koputamas.

Ma saan aru küll, et niisugust operatsiooni ei saa nõnda ette planeerida, et kindlapeale saaks kõiki kortereid väljakuulutatud kahe tunni raames külastada. Ei tea, miks seda on üldse püütudki teha. Meie majas on viis 15 korteriga trepikoda, seega kokku 75 korterit. See tähendab, et iga korteri peale keskmiselt on aega varutud üks minut ja 36 sekundit, mis kuigi reaalne ei kõla. Äkki võinuks kontrollreidi viiele õhtule trepikodade kaupa jaotada?

Aga mis nüüd saab? Kui ma juhuslikult tahaksin magama minna, võiks ju kohe pärast magama jäämist esikust nõudlikku koputamist kostma hakkata. Ja kas ma nüüd olen sunnitud ka homme õhtul ja ei tea mitmel õhtul veel koduarestis viibima? Mul ei ole teada ühegi juhatuse liikme meiliaadressi, et saaks küsida. Isegi seda ei tea, kes need juhatuse liikmed üldse on.

Edit (üks päev hiljem): Tänaseks oli teade trepikoja ukse pealt eemaldatud. Ju siis polnud vaja mu veemõõturit inspekteerida.

 

Peaksin kohvi jooma et enne poodi minekut üles ärgata. Samas aga peaksin enne kohvijoomist poes käima, sest filtripaberid on otsas. Võta nüüd siis kinni, kust otsast seda umbsõlmu lahti kangutada!

Paras Larko paradoks selline.

Valla juustuviinerOstsin täna poolekilose pakendi Valla juustuviinereid. Jämedast kilest pakendi peal on tekst, mis väidab, pakendit taassuletavaks. Kena küll, kuid enne taassulgemist tuleks pakend ikkagi ilma tera- või tulirelva abita kuidagi lahti muukida.

Arvestatavalt üheksal korral kümnest katkeb mul niisuguste pakenditega võideldes enne kannatus kui silm seletab, kust kohast peaks katsuma avada. Kui liitekoha leiangi, suudan üleharva pealiskilet eesmärgipäraselt praotada. Ta kas ei tee mu pingutustest väljagi või tõmban juba nii jõuliselt, et sulgeda ei jää enam midagi.

Täna juhtus õnneks see kümnes kord olema, kus mul läks korda küüneots kile alla edukalt poetada ja pakend ettevaatlikult lahti sikutada. Pärast vajaliku viinerikoguse eemaldamist sain kilet just nii palju servade peale suruda, et pakendit võib hea tahtmise juures taassuletuks arvata. Mul ongi täna üleüldse erkordselt hea päev olnud 🙂

Teinekord turustatakse taoliseid tarku pakendeid väitega, et isegi laps suudab selle lahti teha või näiteks suudab kas või laps mööbli või masina kokku panna. Aga mul ju ühtegi last käepärast ei ole, isegi kusagilt laenata mitte! Nii siis tahaksin normaalseid toidupakendeid poest saada, mida normaalne hilises keskeas viletsa näpuoskusega meesterahvas ilma lapse abita ja relva haaramata lahti teha suudab.

Sildid:

Ma juba jõudsingi imestama, kust küll mu Elektriraudtee kontole on pärast rahaühiku vahetumist üks sent juurde laekunud. Aastavahetusel oli kaardil täpselt 50 krooni, mis igasuguste kalkulaatorite andmeil võrdub 3,20 €’ga. Ent tee või tina, saldo oli aasta esimesel päeval 3,21 €.

Elektriraudtee kontoväljavõte

Lahenduse tuvastasin kui sisse logides juhuslikult konto väljavõtele pilgu viskasin. Paistab, et kõik tehingud, st. raha juurde laadimised ja piletihinna mahavõtmised, on tagantjärele eurodeks ümber arvestatud selle asemel, et oleks lihtsalt aastavahetuse saldo eurole üle kantud. Niimoodi mitmekordselt arvutades on üsna ebatõenäoline, et täpselt õige tulemus kätte saadaks.

Sedapuhku juhtus niipidi, et valearvutus on minu kasuks tehtud. Pole mul siis midagi kurta vaid vastupidi sendikese eest tänada. Iseasi küll, mis ma sellega peale pean hakkama.

Muideks, nüüd peab korraga mullusest rohkem raha kaardile laadima, kuigi piletihindu ei tõstetud. Kroonidega arveldades oli väikseim laetav summa 100 krooni, aga nüüd nõutakse juba 56,47 % rohkem.

Pean vist edaspidi kaardil seisva raha eest intressi küsima.

Ajendatult Wolli sissekandest avaldasin eile õhtul Eesti Postile tema veebisaidi kaudu soovi, et mu postkastisse enam aadressita reklaamsaadetisi ei paigutataks. Oma suureks üllatuseks tuvastasin juba täna, et vastav kleebis oli kohale toodud ja isegi postkasti peale kleebitud. Pean kiire reageerimise eest tänama.

Sellegi poolest ei saa jätta nõustumata Wolli nõrdimusega, et Eesti Post ei arvesta vastava sisuga avaldust, kui postkasti omanik on sellise ise arusaadavas riigikeeles vormistanud, ise trükinud ja postkasti peale paigutanud. Ma pole selles sugugi kindel, et niisugusele praktikale miski seaduslik alus oleks. Loeb ikka postkasti omaniku või haldaja soov ja kui seda on üheselt arusaadavalt avaldatud, peab soovi sisu olema tähtsam kui vorm ja järelikult tuleb soovi arvestada. Reklaamist keeldumine on igaühe vaieldamatu õigus, mitte midagi sellist, mida Eesti Post armulikult kingib, kui tema seatud normid täidetakse.

Minu puhul on probleem praeguse seisuga lahendatud, muidugi eeldusel, et sisu ja vormi poolest korrektset avaldust ka tegelikult kuulda võetakse. Järgnevalt katsun lahti saada sellisest reklaamist, mis mulle nime ja aadressiga saadetakse. Kevadel sai ühest  Eestiski tegutsevast tuntud veebikaubamajast mõned riietusesemed ostetud, misjärel mulle nii umbes iga paari kuu tagant saadetakse paberkandjas kaubamaja postmüügikataloog.

Kui mul aga peaks tekkima tahtmine midagi juurde osta, otsiks kindlasti kauba veebis üles ja vormistaks ka tellimuse veebikeskkonnas.  Tellimata reklaam mõjub mu ostuhuvile risti vastupidiselt kui selle läkitaja ilmselt sooviks. Pealegi ei taha ma niisuguses arulagedas puude surnuks raiumises kaasosaline olla.

Tulles veel korraks Eesti Posti juurde tagasi, näeb ettevõte veebisait välja nagu seda poleks kordagi 21. sajandi jooksul uuendatud. Navigeerimine on üsna tülikas ja eelkõige ajab vihale, et terve hulk olulist infot on .pdf- ja .doc-failidesse peidetud. Sellisel kujul veebisait on postifirmale endale üks negatiivne reklaam.

Äsja helises mu uksekell. Teate, seda tüüpi telefonivärk, millega saab korterisse helistada et korteriomanik maja välisukse lahti teeks. Kusjuures heliseb see telefon üpris inetu häälega.

Kui ma toru võtsin, kostis sealt lapsehääl, mis midagi vene keeles rääkis. Mida tal öelda oli, ei tea, kuna mu vene keele oskused on nullilähedased. Kuulda oli sellegipoolest, et laps naeru kinni hoidis, järelikult ei saanud see midagi viisakat ja asjalikku olla.

Sellist naljanumbrit pole mul kunagi varem ette tulnud. Küll on keegi minu korterisse näpuvea tõttu kogemata helistanud ja jätnud selle eest vabandamata, kuid see pole ju päris pahatahtlik. Lihtsalt inimlik eksitus.

Lapsed on mõistagi lapsed, aga niisugust mõnitamist ma küll kaua sallida ei kavatse, kui peaks veel korduma. Oleks mõistagi huvitav teada saada, kas helistati suvalisele numbrile või teadlikult just mulle. Kurat, et ma seda vene keelt ei jaga, jutu sisus oleks ehk selle kohta vihje olnud.

Laekus mulle eile postisaadetise saabumise teade maksikirja kohta, mille järele pidin postkontorisse minema. Polnud just suur üllatus, kuna üks ameerika sõber tahtis paari nädala eest tingimata mu aadressi teada saada et mulle sünnipäevakingitus saata. Läksin siis täna õhtul läkitust koju tooma.

Teates on kirjas, et postkontor on esmaspäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti avatud kell 9-16, teisipäeviti 9-19 ja laupäeviti 9-14. Kontori akna peal seevastu on silt, mille kohaselt peaks uks peale teisipäeva veel neljapäevitigi kella seitsmeni õhtul avatud olema. Seda väidab ka Eesti Posti veebisait.

Kohale jõudsin nii umbes veerand seitse, seega pidanuks kontor veel umbes 45 minutit lahti olema. Paraku oli uks lukus ja aken kaetud. Muidugi olin nõrdinud, kuid mis mulle muud üle jäi kui tagasi pöörduda. Õnneks oli poodi asja ka, muidu oleksin täitsa ilma asjata residentsist väljunud.

Nüüd ei tea, kuidas peaksin edasi talitama. Tahaks saadetise kätte saada küll, kuid ei tea millal peaksin sellele järele minema. Kui juba kolmest kohast saadud andmed kontori lahtioleku kohta valeks osutuvad, kuidas ma saan enam Eesti Posti andmeid oma enese tegevuse kohta usaldada?

Sildid:

Tolmuimeja Volta U4401

Täna umbes kell 18.37 toimus mu residentsis tolmuimeja Volta U4401 pidulik sissepühitsemise akt. Tseremoonia käigus sai puhastatud põrandapinda kolme ruutmeetri ulatuses. Et residentsi üldpind on 47 ruutmeetrit, jääb sellest hilisemal ajal puhastada 44 ruutu.

Lisaks tolmurullide kõrvaldamisele eemaldati põrandalt avaaktuse käigus viis paariliseta sokki, kaks tühja suitsupakki, üks napsiklaas, üks täielikult ja üks osaliselt kasutatud välgumihkel ning mõõdukas koguses täpsemalt määratlemata pudipadi. Seinasse sai löödud nael, mille otsa on hiljem kavas pidulikult üles riputada Tallinna teemaline taies. Naela löömise käigus sai üks vasaku käe näpp rõvedate sõimusõnade saatel kergelt vigastada.

Oma avakõnes avaldasin heameelt, et tööpuuduse all kaua kannatanud abiline lõpuks ometi sihtotstarbelist rakendust leiab. Samas aga edastasin residentsi juhtkonna nimel kindla tõotuse riistapuud üleliigse töökoormuse näol mitte piinata. Soovisin, et täna käivitatud koostöö kujuneks meile mõlemale meeldivaks ning laabuks vastastiku lugupudamise ja mõistmise tähe all.

Mu fotojahipostituse kommentaarides arutab Jasnajan Puukissa, kui palju võib korteriukse postiava läbi paberkandjas risuposti laekuda ning nendib, et seda võib ehk teel prügikasti poole kokku arvutada. No laisk nagu ma olen, pole reaalset rämpsposti juba ammu prügikastisse tassinud. Sestap saan ma selle kumuleerunud koguse üsna lihtsalt kindlaks teha. Kahjuks ei tööta asi korterimajanduses GMailiga sarnaselt, kus rämpspost automaagiliselt ära kustutatakse.

Sildid:

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.