Larko peegel

Vox populi

Posted on: 31 05 2011

Kui ma üleelmises sissekandes viidatud artiklit Delfile kirjutasin, tundsin eeskätt selle üle muret, mis saab vene õpilastest, kes peavad endale võõras keeles reaalaineid õppima.Vaadates nüüd loole lisatud kommentaare tekib mõte, et järsku oleks hoopis põhjust eestlaste üle mures olla, kes loetud eestikeelsest tekstist aru ei saa. Äkki peaksin tõesti seda kurtma, mis tasemel on ometi emakeele õpe Eesti üldhariduskoolides.

Ma ei pea siin neid kommentaare silmas, kus mulle üht ja teist ette heidetakse, mind Soome ja tiblu Venemaale saadetakse. Ka nendest ei mõtle, kes mind ühele pulgale panevad isikutega (Lotila, Bäckman, Hietanen), kelle arvamusi pean sügavalt vastikuteks ja kellega just mitte milleski ühel arvamusel ei ole. Pean silmas seda kurba tõika, et enamus kommenteerijatest ei saa isegi sellest aru, mis mul teemaks oli, rääkimata sellest, mida ma teema kohta arvan.

Valdav enamus kommentaaride autoritest paistab arvavat, et ma oleksin selle vastu, et vene koolides eesti keelt õpitakse. Seda ma absoluutselt ei arva ja pole ka sellist arvamust avaldanud. Vastupidi kirjutasin Paldiski näitel, et siinsed vene noored on vene keskkooli raames eesti keele selgeks õppinud ja et siin valdavalt venelaste asustatud linnas saab eesti keeles suurepäraselt hakkama.

Mu lugu üldsegi ei puudutanud eesti keele õpet vene koolis vaid eesti õppekeelele üleminekut gümnaasiumi reaalainete õppes. Ise enesest mõistetavalt peavad vene õpilased riigikeele selgeks õppima. Ja nagu ma eelpool nentisin, töötab see siin Paldiskis venekeelse gümnaasiumiõpe raames hästi, kuigi mõistagi võiks veel pareminigi.

Hoopis teine asi on see, et kui õpilane peab õppima näiteks füüsikat, keemiat ja bioloogiat muus kui oma emakeeles, ei saa õppetulemused parimad olla. Nendele ainetele pihta saamine eeldab loovmõtlemist, mida valdav enamus ei suuda endale võõras keeles teostada. Ma pakkusin, et keeleliselt andekaid õpilasi võiks olla umbes viiendiku jagu. Seega jääksid umbes 80 %  õpilastest õppetulemused reaalainetes kesiseks. Küll aga olen igal juhul seisukohal, et see sama 80 % peab keskkoolis eesti keele ära õppima.

Peale eesti keele enese võiksid Eesti ajaloo ja kirjanduse tunnid eestikeelsed olla. Samuti muusika- ja kunstiõpe ja kehaline kasvatus võiksid vabalt toimuda eesti keeles. Ent füüsika ja keemia õpikutest võib küll tekste pähe õppida,aga konkreetsete ülesannete lahendamine nõuab midagi sügavamat kui pähe õppimine. See eeldab teabe analüütilist valdamist ja seda suudavad võõrkeeles vaid keeleliselt andekad, keda ma pakun umbes 20 % õpilastest olevat.

Kusjuures ei vasta tõele mitmes kommentaaris toodud etteheide, et ma peaksin venelasi rumalatemaks kui eestlasi või teistest rahvustest õpilasi. Ma ju otsesõnu palusin eesti õpilaste vanematel kaaluda, kuivõrd edukalt nende lapsed suudaksid keskkoolivanuses reaalaineid näiteks inglise keeles õppida. Seal kehtib muidugi see sama 20 % – 80 % oletus, mida ma üsna universaalseks pean.

Soomerootslaste ja eestivenelaste ajalooline taust on muidugi kolossaalselt erinev. Sellegi poolest ei saa nõustuda, et Eestis peale Peipsi kallast vene rahvusvähemust ei oleks. Mis siis, et sisserändajate järeletulijad, aga praegused keskkooliõpilased on ikka siin sündinud. Mitmed nendest on Eesti kodanikud, mõned isegi sünnipärased. Vaielda võib sellest, millal rahvusvähemus põlisvähemuseks muundub, kuid vähemus ta ikka on. Soomerootslasedki on põhiliselt sisserändajate ja vallutajate järeltulijad, ainult et see vallutusränne toimus juba 800-900 aasta eest.

Nii mõneski kommentaaris väidetakse, et kõik soomerootslased räägivad vabalt soome keelt. Tegelikult ei räägi. Suurtes kakskeelsetes linnades küll, kuid lõuna- ja läänerannikul on hulgaliselt umbkeelseid kohti, kus soome keeles mitte midagi korda ajada ei saa. See küll mu artikli kontekstis mitte mingisugust tähtsust ei oma, kuid saagu sellegi poolest ära õiendatud, kuna juba õiendamisega alustasin.

Ja olgu seegi ära märgitud, et ma Ahvenanmaad mitte nimetades ei valeta vaid jätan kõrvale marginaalse tõiga, mis asjasse ei puutu. Ahvenanmaal on eristaatus. See on autonoomne maakond, kellel on osaliselt omaette seadused ja omaette seadusandlik rahvaesindus. Ja Ahvenanmaa on oma põhiseaduse alusel ükskeelne, st. puhtalt rootsikeelne. Ent seegi mu artikli kontekstis tähtsust ei oma.

Fašismis süüdistamine on üldiselt vene propaganda tavaline võte, aga nüüd pean ka seda nägema, et marurahvuslasest eestlased mulle “Göebbelsit ja Rosenbergi väärivate teooriate levitamist” süüks panevad. Venemeelsuse etteheidet oskasin juba ette oodata, kuid seda küll mitte. Vahet pole, eks me kõik seda teame, kes see suures rahvahulgas “pidage varas kinni” karjub.

Olen alles veerandi kommentaaridest läbi vaatanud ja korraga rohkem ei jaksa. Neid on koguni 235, mis on ülekaalukalt mu isiklik rekord Delfis. Mulle teada olevalt mitmed autorid oma loole lisatud kommentaare üldse ei loe, kuid see pole minu arvates õige. Ehkki ma neid küll  sugugi südamesse ei võta, oleks kommentaariumi täielik ignoreerimine omamoodi reaalsuse eiramine. Vox populi ikka, olgu kas või peldikuseinale joonistatud häälekujund.

Edit: Järellaineid on Näoraamatus tuvastada.

 

 

7 Vastust to "Vox populi"

Minu meelest oli artikkel väga hea ja asjakohane, aga kommentaare ma pikalt lugeda ei suutnud – olukord on üsna nutune kui see ongi meie vox dei, enamuse arvamus :S

Seda ma ootasin ette, et seal just kiita ei saa, aga see on mulle suur üllatus, et nii mitmed pole loo sisust aru saanud või on sellest valesti aru saanud. Loetakse sealt sellist, mida seal ei ole ja jäetakse lugemata, mida on. See küll haridusest head muljet ei jäta. Muidugi oleksin ise võinud selgemalt väljenduda. Olen siiski seisukohal, et kõike ei pea puust ja punaseks väntama.

Funktsionaalne kirjaoskus pole eestis enam ammu moes. Kuna seda koolides enam ei õpetata, siis lõpetati ära ka selle oskuse kontrollimine, elik kirjandi kirjutamine.

Pigem oleks Sul tulnud kaasa lüüa teemal: iga nelja aasta tagant toimuv “haridusreform”🙂

Ju ma siis olen vanamoodne. Mu arusaamist mööda käib kirjaoskuse alla ka loetud teksti mõtest arusaamine ja võimsus selle üle analüüsipõhiselt arutleda. Jultunult arvan, et selliste oskuste andmine on üldhariduskooli ülesanne.

Need inimesed, kes artikli sisust aru saavad üldjuhul Delfis ei kommenteeri. Usun, et julgelt 80% Delfi kommentaaride kirjutajatest on vastavate huvigruppide ja erakondade proffesionaalsed kommentaatorid, kes kasutavad arvamuse mõjutamiseks ära fakti, et keegi neid kommentaare loeb.

Ülejäänud 20% on neid, kes on olukorra pärast mures ja üritavad mida mõistlikku vastu vaielda.

ma tean, et pedagoogid kurdavad juba ammu, et lapsed loevad soravalt, aga ei mõista loetavat teksti. vahets on mõni selline põlvkond delfi-ealiseks saanud.

aga ma ütlesin sulle, et tappa sa saad. :-))

PS (eraviisilist) vahetan minu kotti jäänud ja sulle kuuluvad patareid esimesel võimalusel mul pooleli jäänud (ja sinu aseme kõrval vedeleva) Huovise vastu.

@ Elvis:

Su teoorias on jumet. Nimelt läheks minu omaga kokku, et keeleliselt andekaid on kuni 20 %.

@ Kati:

Juba imetasingi, mida nimetet raamat seal teeb, kus praegu on. Heal (või halval) juhul võimaldaks vahetusoperatsioon sm N ihusilmaga näha😛

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: