Larko peegel

Omakohus pole lääne väärtus

Posted on: 25 05 2011

Duhh tsiteerib Ahto Lobjaka Postimehes ilmutatud kolumni ja on omakohtule õhutamise pärast mures. Lobjakas kirjutab kõmulise loomapiinamise õigeksmõistva kohtuotsuse ajendil järgmist:

Suur­britannias peaks loomapiinaja reputatsiooniga inimene kartma oma tervise ja aeg-ajalt ka elu pärast. Loomaarmastus on üks sealse avaliku õiglustaju teravaid erijooni. Möödunud nädala kaasuse peategelane vajaks seal kardetavasti uut identiteeti ja läheks avalikustatud saatanate seas kirja samal real loomkatseid tegevate teadlastega, kelle jaoks pole ebatavaline saada hommikupostiga tapmisähvardusi või kirjapomme.

Duhh imestab õigusega, kuidas saab vägivaldsele omakohtule kas või kaudselt heakskiitu avaldada ja seda veel lääneliku väärtustega siduda, vastandades väärtused Afganistani omadega. Lisasin postitusele järgneva kommentaari:

Ma põhimõtteliselt kõmulisi kohtuotsuseid ei kommenteeri, sest mina pole ju kohtumenetlusel juures viibinud ja ei tea, missuguseid tõendeid ja argumente kohtule on edastatud. Meedia kajastab ainult otsuste lühikokkuvõteid, millest ei saa järeldada, miks kohus ühel või teisel kaasusel ometi just nii otsustas nagu lugeda on. Aga see selleks.

Seepärast ma Postimeest ammu enam ei loegi, et pole suurt vahet kommentaariumi ja leheveergudel ilmutatud sisu vahel. Võib-olla pole antud kolumn juriidiliselt otseselt vägivallale õhutamine, ent ebaeetiline ja vastutustundetu on ta kindlasti. Kirjapommi saatmise mõte tekib suure tõenäolisusega nii mõnelegi lehelugejale. Annaks jumal, et keegi seda ära ei tee.

Kui viitsiks, koputaks Pressinõukogusse, aga parem on vast järele jätta. Muidu võiks ju mu endagi postkasti kahtlase sisuga saadetisi potsatada.

Lobjakast olen seni pidanud just lääne väärtuseid jagavaks ajakirjanikuks, kuid sedapuhku kõlab tema tekstis pigem Kabuli kui Londoni vaim. Ise ta just sel teljel tahtis asja arutada. Ajakirjanduse veergudel esinedes tuleb kasuks kui suudab oma tundeid vaos hoida.

Olgu ta mis või kes tahes, käib siin ometi jutt inimesest, keda pole juriidiliselt süüdi mõistetud, kuid sellegi poolest korduvalt nime ja näopildiga  meedias eksponeeritud. Omakohus pole lääne väärtus ja ammugi mitte vägivaldne omakohus. Ei peaks olema ka õigusemõistmine ajakirjanduse vahendusel.

6 Vastust to "Omakohus pole lääne väärtus"

Omakohus on metsiku lääne väärtus. Me kõik ju teame ülemöödunud sajandil Jänkistanis elanud Vigilante ja avalikke lintšimisi🙂

Arvestades, et eestis toimub kauboikapitalism ja ameerikameelsus on ülimalt suur, pole ime, et ajakirjanikud karjaga kaasa uluvad🙂

Seda küll, kuid Lobjakas peab kolumnis lääne kultuuri ja väärtustega Lääne-Euroopat silmas. Võrdlus käib Kabuli-Londoni teljel, millest metsik Meerika kaugele jääb.

Misasja? Omakohus on tugeva kodanikuyhiskonna ilming, paljukiidetud naabrivalve loogiline jätk. Korralik, regulaarselt koos käiv omakohus seob kogukonda ja annab sellele hea tugeva identiteedi. Vanasti olid KKK-s ikka korralikud inimesed, maa sool.

Väärtus see muidugi ei ole. Kohus ka ei ole. Väärtused on teistlaadi abstraktsioonid, omakohus on sotsiaalne institutsioon.

Lähtudes ingliskeelsest väljendist “rule of law” saab õigusriiki peale institutsiooni ka väärtusena käsitleda. Vastavalt mõistagi tema vastandit omakohust, millest Sa nalja teha suvatsed.

Omakohus on kolmanda sektori algatus, mida tavaliselt korraldab ajutise iseloomuga seltsing. Sellisena teda riigile vastandada on mõnevõrra kunstlik – olemuselt sarnaneb see ykskõik millise kylaseltsi korraldatavale simmanile. Pealegi lähtub omakohus yhiskonna (teatud osa) õiglustundest, mis kujundab alati mõningal määral ka riigi seadusi, seega päris seadusetu see ei ole; omakohut kiputakse rakendama tihti just siis, kui riigi seadustes on mingi teo eest karistus kyll olemas, kuid kohtusysteem seda teo väidetava kordapanija suhtes ei rakenda.

Ma kahtlustan, et kui riiki iseenesest väärtuseks hakatakse pidama, järgneb yhiskonnas suur jama; selliseid asju juhtub totalitaarriikides siiski sageli, vt näiteks Hiina legistid. Kyll aga lähtub yhiskonnakorraldus õigusriigis kodanike (või elanike) võrdsusest läbipaistvusest jms printsiipidest, mis võivad olla väärtused. Niisiis: riik võib mingeid väärtusi kanda, kuid ta ise ei ole (loodetavasti) väärtus.

Ikka teed nalja. See oli siiski tõsiseks postituseks mõeldud.

Ei tahaks küll sellises ühiskonnas elada, kus võib suvaliselt kambalt peksa saada, kelle arusaam õigest ja valest millelegi muule kui seadusele põhineb ja kellel oleks mingisugune kodanikuühiskonna volitus mulle peksa anda. Selline ühiskond juba eksisteeriib seal telje Kabuli poolses otsas. Kontsept “rule of law and due process” kõlab igav ja võib teinekord kentsakaid tulemusi kätte anda, aga mitte ei tahaks seda pööbli omavoliga asendada.

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: