Larko peegel

Repliigi korras nõukaajast

Posted on: 27 07 2009

Hillar kirjutab mu eelmise nädala sissekande ajendil, kus Kesknädalas ilmutatud Ülo Palovere õndsa nõukaaja heietust siunasin. Ei tuvasta Hillari sissekande juures kommentaarikasti, mistõttu postitan kommentaari korras siia. Võib-olla lisan juurde mõned poolikad mõtteterakesed, mida ehk kommilahtrisse polekski sisestanud. Ikka suusoojaks hapukurgi hooajal.

Olen nõus, et kõige hullemalgi riigikorral on mõningaid häid külgi. Head riigikorda ei ole seni leiutatud ja järelikult on kõige paremalgi halbu külgi juures. Erinevaid riigikorra variante saab omavahel võrrelda, kuid ideaalne pole nendest ükski.

Siin tuleb lisaks arvestada ajafaktorile. Kindlasti pettusid need, kes ehk ootasid, et nõukaajale järgnev Eesti Vabariik oleks igatipidi sellele eelnenuga sarnane. Ega Euroopa demokraatiatest needki, keda ükski võõrjõud vahepeal ei okupeerinud, tänastes tingimustes 1930nendate ühikonnale ei sarnane, õnneks.

Kuigi Eesti iseseisvuse taastamine juriidiliselt käis järjepidavuse alusel, olnuks üsna ebareaalne oodata, et tegelik elu saab sarnaselt kujundatud kui eelmisel iseseisvuse ajal. See poleks edasiminek olnud vaid sootuks tagurlus. Maailm ja Euroopa on vahepeal muutunud ja mitte vähe. Ja nagu juba öeldud, on parematelgi riigikordadel halbu külgi: kes oleks näiteks Pätsi vaikiva ajastu tagasi tahtnud?

Nõukaajal keegi vast nälga ei surnud. Kõik olid võrdselt vaesed või rikad, kuidas võtta. Mõned olid küll võrdsemad kui teised aga eks samal ajal lääneski on mõned teistest võrdsemad olnud. Läänes aga polnud otsest vajadust teisitimõtlemist läbi lillede sõnastada. Muidugi maksis ausus nii mõnelegi materjaalselt kätte, kuid otseseid repressioone ei olnud.

Nõukogude ühiskonnas olid ehk kodanike põhivajadused absoluutse miinimumi tasemel enam vähem garanteeritud, olgugi et mõtte- ja sõnavabaduse arvelt. Küll aga toimus samal ajal lääne ühiskondadeski teatav sotsiaalne areng, mis aga iseseisvuse taastajatel võib-olla tähelepanuta jäi. Sellega tahan öelda, et järsku saigi 20 aastat tagasi suures vabadusehoos laps koos pesuveega ära visatud. Kuna 1930nendatel sotsiaalkindlustust polnud ollagi, ei peetud seda ka 1990nendate kapitalismi tingimustes esialgu vajalikuks rajada.

Mitte ainult Eestile vaid ligi kõigile raudse eesriide idapoolsetele riikidele on iseloomulik, et eesriide lagunedes sammuti suure hooga lausa teise äärmuse poole. See ilmneb paduliberaalses röövkapitalismis. Tegelikult on need Lääne-Euroopa ühiskonnad, kes nõukaajal omasoodu arenesid, praegustest postsotsialistlikest riikidest sootuks reguleeritumad.

Nüüd on siis näha, et ühest küljest on meil paduliberaale, kes igasuguse riigi osaluse riigi pinnal toimuvasse ettevõtlusvabaduse nimel keelata tahavad. Teisest küljest on neid, kes nõukaaja suhtelise materjaalse turvatunde taga igatsevad ja ei tee sellest väljagi, et tol ajal kodanikuõiguseid polnud ollagi. Tasakaalustatud arengu seisukohalt oleks aga tarvis aru saada, et äärmused pole kunagi heaga lõppenud.

Kui vastab tõele, et majanduskriis pole veel korralikult alanudki, võivad halvimal juhul senise sotsiaalse kindlustatuse puudujäägid veel valusalt kätte maksta. Ju siis lisanduvad ka Ülo Palovere kombel nõukaajale tagasi pöörata soovijate avaldused. Vähemalt ei takista praegune ühiskonnakord paloverelastel oma arvamust vabalt avaldamast.

Advertisements
Sildid:

8 kommentaari to "Repliigi korras nõukaajast"

Just nimelt: “…äärmused pole kunagi heaga lõppenud”. Heal juhul võib see lõppeda nii, nagu minu viidatud Delfi artiklis, halvemal juhul võib see lõppeda Nõukogude Liidu taasmoodustamisega.

Õnneks pole Eestis siiski sama rõve olukord kui Hiinas ja vabadustki justkui oleks tsipa rohkem. Mis aga Nõukogude Liitu puudutab, pole praeguse Venamaa ühiskonnakorral sellega sisuliselt väga suurt vahet. Kui aga liit kui selline taastub, siis ikka ilma Eestita. Tahaks vähemalt uskuda.

Muide, “Hea Pätsu aeg” on suuresti omaaegse Propagandatalituse tubli töö vili. Jaa, Eesti ajal inimesed ikka oskasid korralikult tööd teha :p

Einoh, eks ma ise ka mäletan kuidas lapsepõlves suved soojemad olid ja talved korraliku lumekattega. Tavad ja kombed olid au sees, koolis olime tublimad kui praegused noored jne. Eks Eesti aja lapsed ja noored täna hallist peast samuti seda aega kullatud mälestuste kujul meenutavad.

Väga suurt rolli inimeste õnne ja rahuolu seisukohalt mängib naabrite rikkuse ja eduga võrdlemine. Kui ka üleaedne on nõukogude süsteemi tingimustes sama vaene, siis kirute koos riiki. Aga kui tema on rikkam, siis kadedus paneb ka riigikorda kriitilisemalt suhtuma. Näiteks http://eluonselline.wordpress.com/2009/07/29/appi-varas-on-mu-taskus/ toodud näide, kus inimene on pahane, et osaliselt mustalt töötanud inimesed saavad nüüd ka töötuks jäämise korral hüvitist. Justkui unustaks ära, et töötukassa makseid tehti ka nende kahekordsete alampalkade eest.
Ma ise arvan, et praegune ühiskond on haigem ja õnnetum ning nõukogude ajal oli inimestel lihtsam õnnelikuna tunda. Ei olnud sellist suurt hulka asju must have nimekirjas, mille järel võisid eluga rahul olla.
Mulle endale meeldib aeg-ajalt korrata juutide vanasõna: surilinal ei ole taskuid. Seega vähem asjade tagaajamist ja tarbimisühiskonda.

@Virgo: Kas oleksid nõus vabadusest järele andma kui nõukaaegse miinimumtasemel kindlustatuse tagasi saaksid?

Larko, loodetavasti ei küsinud Sa seda tõsiselt 🙂

EV taasiseseisvumise algul olid eestlased valmis vabaduse nimel ka kartulikoori sööma. Kui täna (poliitikud) küsiks – kas nälg ja vabadus või täiskohuga vangimaja – tõenäoliselt valiksid liigagi paljud vangimaja 😦

Kartulikoored on juba klassika. Neid vast keegi täna poleks nõus närima. Tahaks loota, et ka vabadusest poldaks nõus taganema.

Räägi kaasa

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: