Larko peegel

Taksoveo kord Helsingis

Posted on: 20 03 2009

Keit Pentus ilmutas eile õhtul huvi Helsingi taksoveo korralduse vastu seoses Tallinna volikogu menetluses olnud vastava eelnõuga. Mul polnud kohe vastust varrukast võtta, kuid äsja lõppes mul sel teemal pikem vestlus ühe tutava Helsingi taksojuhiga ja saingi hulgi targemaks. Et aga Helsingi ja Tallinna taksonduse vahe on sootuks suurem kui parkimiskord, tuleb asja veidi laiemalt lahti seletada.

Ränge reguleerimisega ei pea ma üksnes ise veologistikat silmas vaid kogu tegevuse alusalasid. Vabaturuga pole Soome taksondusel üleüldse mingit pistmist. Põhiliselt reguleerib valdkonda taksoveo seadus.

Kohalikul omavalitsusel pole Soomes taksoveoga mingit pädevust vaid tegevusloa väljastamine käib regionaaltasandil. Maavalitsus (lääninhallitus) otsustab iga veopiirkonna taksolubade ülemarvu kvoodi ning väljastab lube kehtestatud kvoodi raames. Veopiirkond on üldjuhul kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga ühene. Näiteks Helsingi veolubade kvoot ei tulene otseselt nõudlusest ja pakkumisest turul vaid sellest kuidas maavalitsus nõudluse ja pakkumise vahekorda hindab.

Otsest konkurentsi taksoettevõtjate vahel vabaturu tingimustes ei toimu. Veotariifid on üle Soome sendi peale ühesed. Need kinnitab oma määrusega vabariigi valitsus Teede- ja sideministeeriumi ettepaneku alusel. Maavalitsus kinnitab sõidugraafikud. Sõita tohib ka graafiku väliselt, kuid dispetseri juures on eelistatud sõidukid, kes graafiku alusel parasjagu sõiduvoorus.

Helsingis on umbkaudu 1400 taksot, millest valdav enamus kuulub väikeettevõtele või FIE’le. Rohkem kui pooled masinatest kuulub ühe sõiduki omanikule. Üle 10 sõiduki peremehi on kõigest näputäis.

Selleks et omaniku perekonna elatiseks umbkaudu keskmine sissetulek kasumina teenida peab ühe takso käive olema suurusjärgus 150.000 eurot aastas. Sel juhul sõidab peremees ise nii palju kui jaksab, lisaks on tal palgal tüüpiliselt üks täiskohaga juht ja seepeale ehk mõned juhid, kes juhuslikke otsi aegajalt teevad. Sõber, kellega vestlesin, on just selline juht, kes oma põhitöö kõrval vabal ajal öösiti aegaejalt taksot juhib.

Logistikat korraldab Helsingis taksoettevõtjate ühendus, kellele allub näiteks dispetserikeskus. Ühenduse inspektorid lahendavad vajaduse korral arusaamatusi klientide ja juhtide vahel, vahest ka juhtide omavahelisi tülisid. Graafikute koostamisel kuulab maavalitsus tavaliselt just inspektori arvamust ja tema pädevuses on näiteks erakorralise suure nõudluse puhul graafikus kehtestatud tööaja pikendamise üle operatiivselt otsustada. Massiürituste puhul võib inspektor ka naaberlinnade Espoo ja Vantaa juhte appi kutsuda ja nemad muidugi vastavalt Helsingi juhte enda juurde. Näiteks hokimängude puhul on Espoo ja Helsingi sageli ajutiselt ühispiirkonnaks kuulutatud.

Mis nüüd otseselt Tallinna volikogu menetluses olnud parkimist puudutab, näeb hea tava ette, et kliente võetakse peale eeskätt taksopeatustes elava järjekorra alusel. Kesklinna suurimate hotellide ja populaarsete kõrtside vahetus läheduses on enamasti taksopeatus kas ööpäevaringselt või ööklubide ja restoranide juures sageli ka ööpeatus. Seega pole juhtidel otsest vajadust kuskile väljaspoole peatuse passima minna.

Põhimõtteliselt kehtib takso parkimise kohta täpselt sama regulatsioon kui ükskõik millise sõiduki. Kui kusagil tänaval parkida tohib, võib seda ka taksojuht teha ja sealt ka kliendi peale võtta, kuid reaalselt on igatipidi suurem tõenäolisus sõiduots just peatuses kätte saada. Iseäranis halvaks tooniks peetakse peatuse vahetus läheduses passimist ja selles vahelejäämise puhul võivad inspektorid autole karistuseks kehtestada tähtajalise väljalülitamise dispetserisüsteemist, mis kindlasti valusalt kätte maksab.

Nii siis pole Helsingi taksoveo kord Tallinna omaga otseselt võrreldav. Sellegi poolest ma imestan, kuidas praktilises elus rakendatakse eilses volikogu otsuses olevat keeldu “parkida taksot (v.a ettetellitud taksot) väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust“. Kas see tähendab ka seda, et taksojuht ei tohi töövooru jooksul söömas käieski masinat kusagile mujale kui taksopeatusesse jätta? Sel juhul ummistuvad vast peatused vaheajal olevate juhtide sõidukitest. Tutava juhi kinnitusel tohivad Helsingi juhid igatahes sel puhul auto parklasse jätta ja kui juhtub söömast tulles klient küüdi küsima, võib tema ka vabalt peale võtta.

Näe, jõudsin lõpuks ka küsimusele vastata, kuigi olukorra erinevusest tulenevalt ei saa vastust ehk üksüheselt Tallinnaga võrdlemiseks kasutada. Seda vähem veel, et Helsingi linnavolikogu pädevus taksonduses on kõigest kaudne: ta avaldab läbi detailplaneeringu mõju vaid alaliste taksopeatuste asukohale ja sedagi üsna teoreetiliselt.

Advertisements

11 kommentaari to "Taksoveo kord Helsingis"

Helsingis ei ole võimalik tellida taksot aadressile mille läheduses asub taksopeatus. Sa saabud õhtuse Eckerö laevaga, et jääda sinna ööbima ja jõuda 7’ks järgmisel hommikul lennujaama. Ja siis öeldakse sulle, et sa ei saa taksot ette tellida, sest SADAMAS ON TAKSOPEATUS. Selles taksopeatuses on muidugi hommikul kell 6.30 null taksot. Sa helistad ja tellid, ei tule kedagi, sa helistad ja tellid veel (õigemini tellida ei saa – saab PALUDA, et dispetsher saadaks taksopeatusesse taksosid), aga ikka ei tule kedagi…

Kindel laks on tellida takso siis kuhugi kus ei ole lähedal taksopeatust. Siis sa võtad oma kohvri selga, väljas on -20kraadi, puhub vinge tuul ja siis sa jalutad sellises ilmas öösel kell 6 kilomeetrikese, et saada takso, kes ootab sind seal, kus pole taksopeatust.

Eks sadamas on kindlasti probleeme, kuigi laevade väljumise ja saabumise ajal sinna taksosid pidevalt laekub. Pool seitse hommikul on küll vara. Seevastu ei saa selle alusel üldistada, et üle linna taksopeatuste lähedal sarnane olukord oleks. Ise näiteks elan äärelinnas veerandtunni jalutuskäigu kaugusel lähimast taksopeatusest ja probleeme kindlasti ei ole. Kui peatuses eneses pole vabat taksot, vahendatakse kutse lähimale vabale. Kusjuures otsitakse lähim vaba masin GPS-paigandusega.

Muide, kas siis kilomeeter on tervele mehele pikk tee jalutada, isegi külmal ilmal?

Tipptund. Sa elad kohas kus sa ei näe tänavale. Sa tellid takso. Sa lähed õue. Vihma sajab nagu oavarrest. 10 minutit möödub, taksot ei tule, sa helistad ja tellid uuesti. 10 minutit möödub, taksot ei tule, sa helistad ja tellid uuesti. 10 minutit möödub, taksot ei tule, sa helistad ja tellid uuesti. 10 minutit möödub, taksot ei tule, sa helistad ja tellid uuesti. Sa oled sesinud 50 minutit tänaval lausvihmas, takso saabub.

Just nii. Tipptund ja sajab. Kas siis ootad, et tipptunnil paduvihmal takso kohe kätte saad? Eriti tingimustes, kus turul pole tähtsust vaid maavalitsuse kehtestatud graafikul. A, 50 minutiga oleksid küll juba ühistranspordiga enamasti kohale jõudnud.

Ei oota. Eestis mulle öeldakse, et läheb kauem ja kui kaua ja siis helistatakse tagasi et nüüd takso tuleb. Või siis ma saan keelduda, et liiga kaua läheb ja minna ühistranspordiga või üldse mitte minna. Helsingis ma olen nagu siil udus, minu tellimus läheb nagu musta auku ja kas sealt august midagi tuleb on määramatu.

Selsamal tipptunnul on paar korda ka 10 minutiga takso saadud, on ka 20’ga.

Positiivset ka. Kui ma tahan kell 3 kõrtsust tulles sõita 50km kaugusele Helsingi suburbiasse, siis iga taksojuht hoiab moka maas ja sõidab ja mind ei huvita kas tal on ka tasuvamat tööd ja kas ta saab tagasi sõiduks kedagi peale ja kas tal lõpeb vahetus 15 min pärast.

Igal korral on oma head ja vead. Nagu ütlesin ei saa Tallinna ja Helsingi taksondust omavahel võrrelda, sest need töötavad täiesti erinevatel alustel. Tallinnas on teenuse kättesaadavus parem, Helsingis aga on ühesed hinnad ja teenuse tase on kõigis enam vähem sama hea ja halb. Helsingis tead enam vähem, mida oodata, Tallinnas aga võib nii häid kui halbu üllatusi tulla. Ime siis, et ebaausad juhid soomlasi petma kipuvad: teised ju harjunud taksojuhti usaldama ja enamasti ei tule pähegi, et tasub hoolikalt kaaluda, millise masina peale istub. Helsingis linnakülaline aga ei oska sellest mõelda, et taksod ei olegi ühistranspordile alternatiiviks mõeldud vaid selle täienduseks. Neid tasub kasutada ainult siis kui teisiti ei saa ja igal juhul peab aega varuks olema.

Jah muidugi. Heksingi taksod on puhtad, juhid ei haise ja kui nad ei tea kuhu sõita, siis pole see minu mure – tema paneb ilusasti oma taksomeetri seisma, sõidab lähimasse taksopeatusese ja küsib kollegidelt, vabandab, teeb uksi lahti ja paneb kinni. Kui kogemata sõidab õigest kohast mööda, siis paneb taksomeetri seisma niikauaks kuni jälle ree peale satub. Super. No ja lisaks saab Helsingis reisijaga takso peatuse teha kus iganes reisija soovib.

Sellest viimasest just Keit Pentus oligi huvitatud. Tallinna uue korra järgi pidavat juht nüüdsest olema kohustatud plafooni maha keerama kui kuskil väljaspool peatuse seisab. Juhtide mõnitamine selline, mitte midagi muud. Ja tegelikud probleemid jäävad mõistagi lahendamata.

Eesti taksode plafoonid on nagu krantsikari – igaüks oma nägu.
Soomes on need justkui ühtemoodi. Ja olen oma silmaga näinud, kuidas taksojuht lükkas plafoonile peale katte kirjaga “Koulutaksi” või mis sinna kirjutatud oligi ja sõitis kooli juurde.
Siin oleks siis variant lollist seadusest mööda hiilimiseks: plafoonile kate “erasõit” ja JOKK. Kui just MINGISUGUST plafooni olla ei tohi.

Võib-olla tuleks kasuks algatada plafooni muutmise seaduse muutmise seadus. 😛

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: