Larko peegel

Riigireeturi õiglane karistus

Posted on: 5 03 2009

Õigusriigis menetleb väikseid ja suuri kuritegusid sõltumatu kohus. Õigusemõistmisel ei lähe arvesse isegi peaministri arvamus, ammugi mitte asjasse süvenematu lihtrahva oma. Kohus määrab kuriteos süüdi mõistetava karistuse tuginedes oma objektiivsele hinnangule.

Nõnda ongi sel kõigest kurioosumi tähtsus, et eilse Foorumi küsimusele Herman Simmi karistuse kohta vastas 87,7 % helistajatest, et pole Simmi karistusega rahul. Sellegi poolest oleks huvitav teada saada, millele rahva rahuolematus põhineb. Vaevalt seisnes see selles, et karistus rahvamasside arvates liiga karm olnuks, tõenaoliselt ikka vastupidi.

Esiteks tuleb arvestada Herman Simmi vanust. Tema puhul võib 12,5 aasta vangistus eluaegsega võrduda. Kui Simm aga oma vangistuse üle elabki, on ta pärast täie aja kinni istumist 74-aastane. Ega tal väga kaua enam vabaduses elada ei jää, kas või rahvastiku eluaja statistliste andmete alusel. Eripension ära võetud ja varandus kahjuhüvitiste katteks konfiskeeritud, ei saa see elu vaba mehena miski meelakkumine olema. Võib-olla elaks kinnimajas sootuks paremini.

Teine arvesse võetav tegur on see, et otsus sündis poolte kokkulepel lihtmenetluse korras. Riik pääses pikast ja vaevarikast kohtuprotsessist, kus kõik reedetud riigisaladused tulnuks ükshaaval suletud uste taga lahti arutada. Maksumus missugune ja riigisaladusse tulnuks pühendada hulk inimesi peale nende, kes neid juba praegu teavad. Seegi olnuks omaette julgeolekurisk. Kokkulepe korras karistust määrates aga peab ka süüdlaselle mõõdukalt vastu tulema.

Sellest saan ma aru, et rahvas arutab Simmi karistust oma tunnete alusel, mitte pragmaatiliste argumentide. Ei tea kas selle arvamuse protsentides fikseerimine nüüd oli sedavõrd avalikkuse huvides, et seda avalik-õiguslik Rahvusringhääling pärima pidi. Võib-olla oligi.

See aga tundus mulle veider, et karistuse kohta arvamust avaldas eetris neli poliitikut, sealhulgas kaks ministrit. Riik ja rahvas on muidugi Simmi süüasjas kannatanud, kuid õigusemõistmine peab sellegi poolest sõltumatu kohtu pädevusse jääma. Õigusriigi põhimõteid tuleb rakendada ka riigireeturi kohta. Vastasel juhul on küsitav kas ikka on õigusriigiga tegemist ja sel juhul võiks juba riigireetmise karistatavuse moraalselt küsimärgi alla seada.

Sildid:

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: