Larko peegel

Hea küsimus! Palun järgmine!

Posted on: 3 03 2009

Internetis üldiselt ja ajaveebides iseäranis pole kombeks iga asja ise sõnastada, millele tahetakse tähelepanu juhtida. Selleks on meil olemas hüperlingid. Ilma viidedeta poleks Internet see, mis ta on vaid jääks monoloogide kogumikuks. Kui soovite, sarnaneks ta traditsionaalsele meediale, kus side käib ühes suunas väljaandjast lugejani, kuulajani ja vaatajani.

Ajalehes, raadios ja teles tuleb mõte välja kirjutada või rääkida konkreetse artikli või saate raames, sest lehelugejal, raadiokuulajal ja televaatajal pole võimalust andmekandja raames lingile klõpsata. Internetis see võimalus on täiesti olemas ja seetõttu ei näiteks blogisissekandes ole iga kord vaja kõike ise kirja pannagi; piisab hüperlingistki.

Autor ei või muidugi teada kas blogisissekande lugeja võtab vaevaks kõigile linkidele klikida. Seda oleks vähemalt sel juhul viisakas teha kui blogisissekannet kavatsetakse kommenteerida sellises meedias, kuhu hüperlinki lisada ei saa. Ikka seepärast, et ajaveebniku mõte saaks õigesti edastatud.

Rain Kooli kommenteerib mu sissekannet Kvaliteetajakirjandus on nissitoode. Kiiduväärselt edastab ta oma aravamusloo ka blogis, sest vastasel juhul oleks see mul tähelepanuta jäänud. Vikerraadio keskpäevaseid saateid viimasel ajal eriti ei kuula. Raini jutt aga ilmus esialgselt hüperlingivabas meediaruumis (mp3).

Rain arvab, et mu sissekanne on üksühele Tiit Hennoste mõtte kordamine. Sellest ma julgengi järeldada, et Rain ei võtnud vaevaks mu hüperlinke arvestada. Viidates kõikidele Niemani raportidele, mida on hüperlingi taga umbes 50 ja millest suurima osa olen lugenud, eeldan et mu sissekande mõte on midagi enamat kui see, mida ise sõnastasin.

Miks mitte lahtisest uksest sisse astuda, mille keegi teine juba lahti murdnud? Ise ust vastu rünnates võiks haiget saada. Meil ajaveebnikel see võimalus on tänu hüperlinkidele, mida aga raadios kasutada ei saa.

Kahjuks ei saanud Rain lõpuni sellelegi pihta, mis mu sissekandes sõnastatud oli:

Tegelikult murrab ka Larko oma kriitikaga lahtisest uksest sisse. Tsiteerides Martin Langeveldi Harwardi Ülikooli Niemani Sihtasutuse Ajakirjanduslaborist, jätab Larko tähele panemata, et ka Hennoste esineb intervjuus täpselt sama visiooniga: internetis peavad tulevikus ilmuma uudised, ajalehtedes aga ülevaated, kommentaarid ja taustalood.

Probleem aga on selles, et see suundumus võib olla uus kusagil maailmas, kuid Eestis ta seda kohe kindlasti enam ei ole. See, millest räägivad Hennoste, Larko ja Langeveld, on siinsete ajalehtede puhul juba ammu realiseerunud.

Kuidas küll on Eestis realiseerunud, et suurimad ajalehed 24/7 veebis operatiivselt tegutsevad ja kord või kaks nädalas trükis kokkuvõteid teevad? Mu tähelepaneku järgi ilmuvad need ikka kuus korda nädalas paberil. Trend on sinnapoole ja Eesti meedia on sellele kindlasti lähemal kui näiteks Saksamaa oma, kuid võrreldes kas või USAga ikka eesmärgist kaugel.

Aga hüperlinkidest veel. Nendest kirjutab seal mu viidatud Niemani Raportides Joss Korr. Vanameedia veebisaidid on kitsad linkima, kuna peavad veebi oma paberkandja paljundamise kohaks. Internet aga on põhiliselt sootuks midagi muud kui vanamoodse meedia jaotuskanal. Ta on omavahel lingitud lehekülgede ja saitide võrgustik, kus infot ja mõteid vahendatakse mitmes suunas korraga.

Selleks et uues keskkonnas ellu jääda tuleb traditsionaalsel meedial oma tegevuse alusalad ümber mõtestada. Meedia pole ammu enam see väravavaht, kelle kaudu uudised ja nende taustad käivad tarbijani. Kaasaegses meedias polegi enam tootjaid ja tarbijaid vaid igaüks meist on nii üks kui teine.

Järjest sagedamini saan ma oluliste sündmuste kohta esimesed teated blogide või sotsiaalsete võrgustike kaudu. Twitter on teinekord tähtsam allikas kui Guardian või BBC. Kui ma Taani ja Rootsi kohta uudiseid ainult Berlingskest, Jyllands-Postenist, Dagens Nyheterist ja Svenska Dagbladetist loeksin (mis kõik mu Google Readeris käivad), ei teaks ma Rootsi ja Taani päriselu kohta suurt midagi. Ei teaks, millest rootslased ja taanlased tegelikult mõtlevad ja mis nende jaoks tähtis on.

Rain Kooli paneb Tiit Hennoste, Martin Langenveldi ja minu mõted kõik ühte patta. Me olevat nagu poliitik, kes pressikonverentsil keerulisele küsimusele vastab: “”Hea küsimus! Palun järgmine!”

Ja siis küsimus, millest me pidavat kõrvale hiilima, puudutas seda, mis ajakirjandusest päriselt saab. Ei piisa sellest, et ta järjest rohkem Internetti kolib. Ta peab ennast ka Interneti kommete ja kultuuriga kooskõlla viima.

Sellest kirjutab seal samas minu viidatud Niemani Raportides näiteks Mark Briggs ja kirjutavad teisedki. Ei hakka jälle nende mõteid siin ümber jutustama, selleks meil veebis hüperlingid olemas ongi et viitele klõpsates saab lugeja ise viidatud materjali konteksti tuua. Kui aga viiteid uurida ei viitsita, tekibki väärastunud arusaam, mis ekslikult sarnaneb pseudovastusele “Hea küsimus! Palun järgmine!”

Advertisements

2 kommentaari to "Hea küsimus! Palun järgmine!"

Larko tabab üht lihtsat tõde seoses ajakirjanduse arenguga, seda et ebaadekvaatsus ei süvene vaid kaubalises ajakirjanduses, vaid ka avalik-õiguslikus, milel kohta nimetatud meediakommentar on heaks tõendiks. Julgen siiski pidada Tiit Hennostet endiselt autoriteediks ja tema väljaütlemisi teadlasele omaselt tasakaalustatuiks, mitte lihtsalt odavaks turukaubaks.
Ka mina ei näe põhjust kiita eesti ajakirjandust liikumise eest veebi, see on pigem olnud sulgumine veebi, sest pole kaasa toonud ajakirjanduse kvaliteedi ega mõjukuse kasvu, vaid vähendanud seda olematuks. Niisiis, Eestis pole sugugi liigutud selles suunas, millest kirjutab Larko, vaid suisa vastupidises suunas. Ajakirjandusväljaanded pole oma online-versiooni kaudu mitte suurendanud demokraatiat ega koos sellega ühiskonan arengut, vaid selle uputanud alaväärtuslikku virtuaalsesse mudamaadlusse. Ja ikka üksnes klikkide nimel, nagu ütles meie president.

Tänapäeva klikimeedia (klikk=hiirega tehtav operatsioon 😛 ) ajastul on oluline, et inimene istuks võimalikult kaua lehe peal (leht saaks võimalikult palju klikke). Sellest tulenevalt ei taha veebiväljaanded mitte ühtegi väljaspoole suunatud linki lubada. Isegi juhul, kui lubatakse, siis püütakse võimalikult vähendada selle käideldavust.

Teine moment on see, et tänapäeval kipuvad kõik hirmus tähtsad olema ja üritavad näidata, et neil on hirmus kiire. Seetõttu oodatakse läbinämmutatud tõdesid 🙂

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: