Larko peegel

Seksuaalkurjategija isikuandmed

Posted on: 14 12 2008

Kui võrrelda selle nädala isikuandmete uudist sellega, mida Rootsist kuulukse, on siinne sealse kõrval kindlasti torm veeklaasis. Nagu Rootsi ajalehed pajatada teavad, on Rootsis viis tavakodanikku hakanud kodanikualgatuse korras seksuaalkurjategijate isikuandmeid sihikindlalt koguma ja üksikasjalikult veebis avaldama ega kavatsegi oma jonni jätta. Rootsi andmekaitse uurib asja, kuid ei oska isegi selle kohta midagi kindlat öelda, kas asi üldse nende pädevuses on või mitte ja kas anmdmete avalikustamine veebis on seaduslik või mitte ja kui siis millise seaduse alusel.

Veebisaidil on seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikute nimed, isikukoodid ja täpsed kodused aadressid. Elukoht on samuti täpselt kaardil osutatud ja üles on riputatud täies mahus kohtuotsused. Kõik saidil eksponeeritud isikud on kohtus süüdi mõistetud, osaliselt on kohtuotsused jõustunud kuid mõni võib veel edasikaebamisel olla. Osa süüdi mõistetud isikutest kannab karistust, mõnel aga võib karistus juba aegunud olla. Esindatud on igat masti seksuaalkuriteod vägistamisest ja laste seksuaalsest kuritarvitamisest ahistamiseni ja lastepornopiltide veebist alla laadimiseni.

Ehkki tegemist on kindlasti seaduse mõistes isikuandmete registriga, ei Rootsi Admekaitse Inspektsioon oska kommenteerida, kas asja menetlemine on ameti pädevuses või liigitub veebisait hoopiski ajakirjanduse alla. Kuigi andmed on kogutud avalikest dokumentidest, ei andmekaitsjate sõnul pruugi olla seaduslik nendest koostatud andmebaasi veebis avaldada. Juhul kui andmekaitsjad jõuavad järeldusele, et andmebaas on seadusega vastuolus, võib sellele omakorda kriminaalmenetlus järgneda.

Ma poleks ehk kogu asjast ilma Kingsepp vs Päevaleht kaasuseta nii väga huvitatud olnudki. Neid kaht asja kõrvuti vaadeldes aga torkab silma Eesti ja Rootsi andmekaitsjate erinev aktiivsuse tase ja enesekindlus. Kuigi Eesti andmekaitsealasele seadusandlusele on nii mõndagi ette heidetud, on olukord Rootsis kindlasti veel sellestki segasem.

Koduseks ülesandeks võiks püstitada järgmistele küsimustele mõelda: kui kaua peab endine poliitik ennast avaliku elu tegelaseks aduma ja kas kuriteos süüdi mõistetud inimene peab elu lõpuni end avaliku elu tegelaseks aduma? Ja kas seksuaalkurjategijate elukoha avalikustamisele on ülekaalukas avalik huvi sõltumata kuriteo astmest ja kantud karistuse mõjust konkreetsele isikule?

6 Vastust to "Seksuaalkurjategija isikuandmed"

Tjah, tiba haige siiski see paranoia.

USA-s olla kah niimoodi, mingites linnades. Kaaskodanikud on usinasti yles korjanud kõik kahtlased tegelased oma ymbruskonnas ja netti riputanud. Sealhulgas ka siuksed lood, kus mõni 17-aastane kutt ja 15-aastase naabritydruk on midagi teinud ja kutt selle eest tydruku tigedate vanemate pealekaebuse põhjal syydi mõistetud, kusjuures asi ise juba ligi kymme aastat tagasi olnud…

USAga võrrelda pole päris kohane, kuna seal on isikuandmeid puudutav õigusruum hoopis teistsugune. Mitmes osariigis ongi just seksuaalkurjategijate andmete avaldamine lausa kohustuslik. Samuti toimub seal erinevalt Põhjamaadest igasuguste kriminaalasjade puhul “trial by media” ehk süüaluste üle mõistetetakse näo ja nimega meedias kohut ammu enne süüdimõistvat kohtuotsust.

Nojah – “nooremate vendade” jaoks on osa kysimust selles, kumba mudelit nad järgivad. Anglosaksi õigus on muidugi yldse hoopis teistsugune nähtus.

Suurepärane võimalus kuulsusenarridele – mitte 15 minutit, vaid vägemalt 15 aastat, garanteeritud.

Imelik, et Rootsis asi nii reguleerimata on. Või siis pole keegi seal varem selle peale tulnud, et kusagil mingid andmed kokku koguda. Meil siin keelati ju isegi roolijoodikute avaldamine. Mitte et see avaldamine nüüd nii otseselt vajalik on muidugi.
Mis Sirje Kingsepa ja Päevalehe juhtumisse puutub, siis pole need vist üldse sarnased. Oleksid juhul, kui Rootsis seksuaalkurjategijad ise oleksid teada andnud, et selline sait on olemas ja et nemad on proovinud oma andmeid sealt igati eemaldada. Aga näe, ei saa kuidagi.

Tegelikult on asi Rootsi Andmekaitse töölaual seetõttu, et ühe süüdi mõistetud inimese lähedane on sinna avalduse teinud.

Asi pole selles, et Rootsis regulatsioon puuduks vaid vastupidi selles, et seda on ülearu. Seaduseid on mitmeid ja need on omavahel vastuolus. Isegi ametnikud ei tea, millise seaduse alla lugu liigitub. Kuskilt allikast lugesin (kahjuks ei salvestanud sinna viidet) kellegi IT-juristi arvamust, et võiks hoopis laimuga tegemist olla, mis oleks juba kolmas juriidiline lähenemisviis. Tema tõlgenduse järgi võiks isegi tõele vastavate andmete sellisel kujul avalikustamine au ja väärikuse solvamine olla.

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: