Larko peegel

Ajaveebniku isikuandmed

Posted on: 10 12 2008

Ei taha konkreetse vaidluse kohta nii ega naa arvata, kuid sellegi poolest mulle tundub, et selles artiklis avaldatud isikuandmed on kõik selles blogis juba ammu avaldatud ja väikese vaevaga üles leitavad. Vähemalt meenub mulle nagu oleksin iga Päevalehes avaldatud tõiga juba varem antud ajaveebist lugenud.

Ei taha ka sel teemal spekuleerida, kuidas Andmekaitse Inspektsioon seaduseid tõlgendab, kuid mäletamist mööda leidis andmekaitse mõne aja eest, et Andrus Ansipi koduse aadressi avaldamine kesknoorte kampaania käigus oli õiguspärane, kuna aadress oli varem kuskil telefoniraamatus Ansipi nõusolekul avaldatud.

Teisest küljest, ega ma ise ei taha ka, et kõik mu isikuandmed ühele leheküljele koondatud oleksid. See, kes tahab mu kohta kõik veebis olevad andmed kätte saada, peab ikka selleks korraliku töö ära tegema, nii umbes paartuhat lehekülge läbi sirvima. Aga kui keegi peaks selle töö ette võtma, kas mul siis on õigus keelata teda andmeid ühes kindlas kohas avaldamast? Need on ikkagi andmed, mis ma ise oma vaba tahte alusel olen veebis avaldanud.

Reaalselt on vast nõnda, et olenemata konkreetse vaidluse tulemusest ei saa veebist midagi tagasi, mis sinna üks kord satunud. Google teab kõike ja näiteks siin on Sirje kohta vaata et samad andmed kui vaidlusealases artikliski ja veidi veel juurde. Ainult lapse sünniaeg puudub. Seega pole kuulsus just täna “pähe kukkunud“.

Igatahes jään ma vaidluse tulemust suure huviga ootama. Siis on teada, kas ise midagi ette võtta saan juhul kui keegi otsustab kõik mu ise avaldatud isikuandmed ühes kohas kogumikuna avaldada.

Haige Mõistuse Sündikaat vaatleb asja oma nurga alt.

31 Vastust to "Ajaveebniku isikuandmed"

Absurdikas. Eriti, et selle kammi on algatanud vasakpoolne, sõnavabadust jmt pooldav inimene. Ei noh, tere talv, varsti võib iga mats öelda kaks päeva pärast artikli ilmumist, et hävitage kogu tiraaž. (Tegelt põhjusel, et pilt oli kole).

Ära roni poliitikasse, ära roni lavale ega bändibussi tagaistmele, kui kardad, et keegi teada saab. Lihtne.

Kodanikud andmekaitsjad võiksid ise ka muidugi ennast Isikuandmete kaitse seadusega kurssi viia.
Väike abi: http://lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=80902&akt_id=80902

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

Ehk siis eriti puupäistele veelkord: kui oled ajakirjandusele kõik oma mehed-armukesed-aluspesu värvi ette laulnud, siis hiljem seda ajalehe seest ära kustutada ei anna kohe kuidagi.

Ei noh, trükipressi puhul probleemi ei ole, sest eilne leht on teadupärast juba täna prügikasti põhjal. Samuti pole vastavat probleemi eetrimeedias, sest sellest midagi püsivat jälge ei jää. Eetrisse lipsanud valeandmed saab järgmises saates ära õgvendada, kuid viie aasta pärast keegi enam juhtimit ei mäleta.

Internetiga on paraku nõnda, et kõik seal avaldatud jääb sisuliselt igavesti ja kontrollimatult elama. Sellega tuleb meil arvestada.

Dr B, ma ei taha AKI seisukohta ennetada, kuid võib-olla kohaldavad nad siinkohal väljendit “ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi” ehk siis leiavad, et jätkuv avalikustamine kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Olgu nii või naa, siin kohe kindlasti luuakse pretsedenti.

Veeb on teadupärast muutumas tavaajakirjanduse käepikendusest põhivoolukanaliks, seetõttu kehtib IKS ka online-väljaannete kohta. Muide, pole välistatud, et mõistliku põhjenduse korral (mitte stiilis “mul on see õigus ja ma ei ole kohustatud seda teile põhjendama!”) oleks EPL kolmandate isikute privaatsusele potentsiaalselt ohtlikud andmed ka ise ära korjanud, aga kui asi on juba teravaks aetud, lähevad nad muidugi lõpuni välja.
Mina oleksin lihtsalt veidi oodanud, kuni Päewalehe veebiarhiiv järjekordselt õhku lendab (nagu seda juba korduvalt juhtunud on).
Iseasi, et enamik veebisisu indekseerivaid, arhiveerivaid ja puhverdavaid teenuseid jääb nagunii meie AKI haardeulatusest välja, mis muudab kõrvaldamisnõude veel eriti rumalaks.

Ei ole AKI asi otsustada, kas ühe erakonna eksjuhi isikuandmete avalikustamiseks on avalik huvi piisav või mitte.
Sirjel on sellest positsioonist paraku võimalik valida halbade ja veel halvemate variantide vahel – kui ta muidugi ikka tegelikult oma andmeid varjata soovib.
Mida suurem skandaal, seda suurem avalik huvi ja seda vähem põhjust andmete varjamiseks.
Mida kõvem kära, seda rohkem tema andmeid vaatamas käiakse.
Mida rohkem klikke, seda kindlamini Google ja teised mootorid need andmed puhverdavad.
Ja nii edasi.

SKANDAAL JÄTKUB

kolekunstnik allah pugatsoova kujutas prohvet muhamedi ja sirje kingseppa

http://pugatchova.blogspot.com/2008/12/sirje-kingsepp-ja-prohvet-muhamed.html

Dr B, mina muidugi menetluse üksikasju ei tunne, kuid juhul kui AKI poole on selles asjas pöördutud, peab ta mõistagi ka mingisuguse lahendi andma ja sealjuures näiteks just avaliku huvi olemasolu hindama. Nagu ma aru saan, kavatseb Päevaleht nüüd selle lahendi kohtus vaidlustada. Asi saab sedasi täitsa asjakohaselt juriidiliselt läbi arutatud, pole seal kobiseda midagi.

Asja juriidiline ja praktiline külg aga on iseasjad. Veebist mitte miski kaduma ei kipu ja seda eriti väikses riigis, kus “kõik kõiki teavad”. Kohus võib siin niipidi või naapidi otsustada, kuid vaevalt see konkreetsete andmete kättesaadavusele mõju avaldab.

Dr.Barmani tsiteeritud
” Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise /…/ või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.”
1. Kas ajakirjanikule andmete andmine = “ise avalikustamine”. Kuna sündmus toimus enne IKS jõustumist, tuleb kellelgi seadust tõlgendada. Arvatavasti võib tõlgendaja (kohus ilmselt, kui asi sinnamaani jõuab) tunda huvi, et kas subjekt kuidagimoodi porises andmete avaldamise vastu siis, kui see artikkel ilmus. Vastus on vist ei?

EPL võib rõhuda §11 lõikele (3)” Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2″.
Edasi peab kohus otsustama, “kas andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi”. Siin on ilmselt subjektil kohustus näidata, mil moel ta õigusi jätkuva avaldamisega rikutakse.

2. Avalik huvi – kas just ülekaalukas – avaldamise momendil ilmselt oli ning oli tõenäoliselt ka “kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega”. Viimase komplekti olemasolul seaduse teised §-d rakendamisele ei kuulu (elik kogu seadus taolise case’i kohta ei kehti.

vist

noh, oleks ma päevalehest, ma kaabiks ka maad.

lehtede seisukohast on üsna rõve, kui Sirje oma tahtmist saab. see lükkab lehed lollakalt kahe tule vahele. ühelt poolt võivad inimesed muudkui nõuda nõuda, et x hetkel nende kohta kirjutatud lood kustutataks. teisalt ajab see kõik lugejad maad kaapima, sest on, on rõve, kui eie lia mingit asja arhiivist.

jääb veel üks teoreetilisemgi jama koht. saab küsida, kas selline tagantjärgi lugude ära korjamine ei ole mitte ajaloo ümber kirjutamine, kunagise pildi moonutamine. aastal xxxx ju ilmus see lugu. vastu saab muidugi väita just seda, et ega paberilt seda lugu ära korjata.

aga teisest küljest on küss, mille Sirje õhku viskab, väga põnev. nimelt, kas inimene jääb eluks ajaks avaliku elu tegelaseks? tookord oli ta parteijuht ja temast portreeloo kirjutamine igati põhjendatud. nüüd on ta lihtsalt inimene, kes elab lihtsalt oma elu. mingiks avalikuke huviks pole põhjust. kas sel juhul peavad tema eraelulised andmed kuskil kõigile kättesaadavad olema? kas kord avalikkuse huviorbiidis olemine tähendab, et enam ei saa kunagi tagasi tavaliseks inimeseks?

igal juhul põnev, kuidas see laheneb.

Tjah, eks klassikaline mõiste “15 minutit kuulsust” on paratamatult aegunud. Seda võimendab veel väikne keele- ja kultuuriruum, kus isegi lühiajaliselt pisitillukese partei eesotsas olemine toob tuntust juba niigi, veebiajastu tingimustest veel rääkimata.

Olgu võrdluseks öeldud, et ise esinesin mõne aasta eest Washington Posti tähtreporteri kirjutatud loos, mis paberil ja veebis võis miljonite lugejateni jõuda. See lugu on tänaseni veebis, kuid ega sellest mulle kuulsust ei järgne. Ingliskeelses veebis on mastaabid hoopis teistsugused.

Ma ei oska ka seisukohta võtta, sest nagu ma Sirje blogiski juba kirjutasin (ma ei tea, kas ta avaldas muidugi), siis tema isikuandmed + teatud annus soppa ripub ilusasti üleval Wikipeedias. Kui lugeda “arutelu” lehte tema lehekülje ülaservas, siis tekib tahtmine oksendada natuke & kas selle valguses on mõtet donkihhotlikult ajalehtedega võidelda?

Võib-olla on osal kommenteerijaist õigus ja tegu ongi lihtsalt igavleva ja tähelepanuvajaduses inimese rabelemisega, et enda ja teiste elu lõbustada, aga siin lähevad palju sügavamad hoovused tegelikult läbi.

Ajalehed peaksid olema mõeldud inimeste poolt inimeste jaoks. Mitte, et teatud grupp inimesi kotib mingeid inimesi teiste inimeste lõbuks. Mis on SL Õhtulehe ja mõne mainekama lehe vahe? No just, viisakus ja eetilisus.

Sirje ju palus alguses ilusasti, et võtke see oma arhiivist maha, ilma relvadega vehkimata. Palvele vastati (tema sõnutsi) ülbitsemisega. Oma õigusi tundva kodanikuna pöördus ta ainsa organisatsiooni poole, mis võiks teda aidata. Iseasi, kui palju sellel nõudmisel õigust-õiglust sees on.

Meie inimestel on arusaam, et üksikisik < kõik teised asjad siin maailmas. Aga peaks olema vastupidi, ju. Kui inimesel on soov, siis kui see on talle tõesti oluline ja selle täitmine ei riku seadusi ega kellegi teise õigusi, siis miks ei võiks seda täita?

Issand jumal, tegu on ju ainult netiarhiiviga, mitte riikliku andmebaasi muutmisega!

“Mis on SL Õhtulehe ja mõne mainekama lehe vahe” – mulle kusjuures tundub viimasel ajal, et EPL on tunduvalt kollasem kui Õhtuleht.

Ega mina muidugi Päevalehe motiive ei tea, kuid kujutan ette, et nad tahavad siin pretsendenti luua.

No minu kokkupuude SL Õhtulehega on juba ca 2 aastat olnud see, et mingid kollased lipikukesed eriliselt nilbete pealkirjadega vehivad iga R kioski küljes.

Teised nii labaselt silma ei torka.

Minu arvates nòue eemaldada veebist info oma lapse vanuse kohta, omaenda synniaja kohta ja muude selliste faktide kohta, mis seal artikli sabas olid, ei ole mingi tsensuur.

Tsensuur on ikka mingit tyypi arvamuste eemaldamine vòi mingit tyypi avaliku huvi pakkuvatest syndmustest mittekirjutamine vòi keeld mingit sòna kasutada jne. Yhesònaga sisuline. Soov, et veebiarhiivis ei oleks kàttesaadav info inimese perekonna kohta, ei ole mingi sònavabaduse piiramise juhtum. See on selgelt isiklik elu ja see vòiks olla kaitstud, muidu lòppeb paanilise pògenemisega ajakirjanike eest, mis vòib lòppeda liiklusònnetuse ja surmaga.

Oot-oot.
Ma saan aru, et kodanik Kingsepp, vähe sellest, et juhtis üht Eesti erakondadest, kandideeris ka Riigikogusse. Ja andis selle tegevuse käigus ka mingeid lubadusi. Ning muidugi arvestas ka võimalusega, et saab valitud, et asub võimu teostama ja oma lubadusi ellu viima.
Ja nüüd, vaevalt mõned aastad hiljem, üritab ajada liini, et unustame kogu loo?
Niipalju siis meie poliitikute järjekindlusest, nende lubaduste väärtusest ja üldisest planeerimisvõimest😦
Miks ma ei imesta, et kogu Eesti poliitika on selline nagu ta on, et lubadused ei pea vett, et poliitiku kahe nädala tagune jutt on juba unustatud ning arengukavad pole väärt isegi seda paberit, millele nad välja on prinditud?
Kurat, kui sa juba kord riiki juhtima trügid, siis käitu ka vastavalt! Ära peida pead liiva alla, ära tagane oma lubadustest, ära susserda ega varja! Ning muidugi vastuta tagajärgede eest, ka nende eest, mis sulle isiklikult kaela langevad!
Nirti, Sirje Kingsepa näol ei ole tegemist tavakodanikuga. Ta ei ole loobunud oma poliitilistest vaadetest, ta võtab jätkuvalt avalikult sõna ning kui ta saaks sobiva pakkumise, ei takistaks miski teda, Eesti Vabariigi täisõiguslikku kodanikku, uuesti poliitikasse naasmast. Pole võimatu, et ka edukalt.
Tahaksid sa tõesti, et kui sama kodanik uuesti kandideerima peaks, ei oleks valijatel võimalust tema sobivuse üle otsustamiseks kasutada teavet selle kohta, kuidas ta suhtub oma lubadustesse ning mis tegelane ta üldse seesugune on?
Jah, inimesel on õigus avalikust elust tagasi tõmbuda. Kuid iga meie tegu jätab jälje ning meil tuleb sellega edasi elada. Mei ei saa oma minevikku maha pesta, veel vähem saame kontrollida, mida teised inimesed meist arvavad või mõtlevad. Ja isegi kui saaksime – kas sa tahaksid niisuguses maailmas elada?
Jah, mul endal on kah pikk ja lohisev jälg sabas ning nii mõndagi hingel, mida tagantjärgi häbenen. Pole parata – parim, mida ma teha saan, on üritada sättida nii, et seda head, mida Google mu kohta teab, oleks rohkem kui halba🙂

Blogid on head. Mõtleks et kirjutaks sellest või tollest. Aga siis tuleb välja et keegi on seda juba sinu eest teinud.

Barman,

sinu jutt on ilus ja kullasäraline, aga kuidas puutub tema laste sünniaeg vms tema poliitikukarjääri…? Või on selleks, et inimene oleks edukas poliitik, vaja tingimata tema lastest igal pool kirjutada, et neid ikka maksimaalselt retsida saaks?

Ma, muide, ei kujuta ette, et mis elu võib Rosina Savisaarel olla…

Nirti, sa Larko viidatud artiklist ikka lasid silmad üle?
Milliste seal toodud andmete alusel Sirje last ja meest retsida annab?🙂
Ja oluline detail: ajakirjanik ei mõelnud neid andmeid välja ega korjanud külapealt. Sirje ise andis need talle! Siin pole vaja isegi rakendada neid IKS-i paragrahve, mis räägivad üldisest avalikust huvist ja asjaosalise nõusoleku puudumisest.

No on nüüd ka asi, mida nii suureks ajada! Inime andis andmed ja jutu, et avaldadaks. Nüüd ei meeldi enam, et avaldati ja kõik. Ja kes see ikka selle vastu nii väga huvi tunneb. Blogides räägitakse endast palju rohkem ja kõik enamasti rahul.
Kirjutasin sellest Nirti blogis. Hurjutas mu läbi ja pani kommid kinni.

Nirti

“Sirje ju palus alguses ilusasti, et võtke see oma arhiivist maha, ilma relvadega vehkimata. Palvele vastati (tema sõnutsi) ülbitsemisega. ”

Mhmh. Ilus. EPL loob arhiivi kustutamise pretsedendi. Kes on järgmine ilusasti paluja? Mõni Meola oleks sellise arhiivirappimise võimaluse üle ilmselt päris rõõmus.

see on juba suures hunnikus lehtedes probleem. Sakala just eile, kui pressisõpru ja -vaenlasi valiti, rääkis, kuidas üks tänapäeval vist tuntud poliitik nõudis enda kustutamist roolijoodikute nimekirjast, nagu neid 1990ndatel aastatel avaldati. Inspektsioon käskis lehel nimi nimekirjast kustutada. Sakala peatoimetaja tõi näite selle kohta, kui raske on midagi kustutada, kui sul on portaal mitu korda ise muutunud, aga minu arust ei ajaloo ümberkirjutamine õige. Juba olen selle kommentaari kirjutamise ajaga läinud tigedaks nagu pull. Mis kamm üldse nende isikuandmetega on. Kas on olemas mingi õigus objektiivsele pildile tegelikkusest või ei ole?

“Soov, et veebiarhiivis ei oleks kàttesaadav info inimese perekonna kohta, ei ole mingi sònavabaduse piiramise juhtum.”

aga andmekaitseinspektsioon käskis ju kustutada kogu intervjuu, mitte rea Sirje lapse sünniaja kohta. muidu motiivist (kõrvaldada lapse andmed lehest) saan täiesti aru, aga valitud lahendusviis on, nagu eurokraadid ütlevad nii counter-productive kui vähegi olla saab.

[…] nagu olnud, millest ajaveebides kirjutada, ent siinse blogosfääri tähelepanu kõidab seesinane küllaltki huvitav kuid laia ilma kontekstis siiski võrdlemisi tühine teema. Ise arvasin eile, et […]

jaajah, teise inimese hambavalu on maru kerge kannatada ja lausa naljakas vaadata .(

“Mis on SL Õhtulehe ja mõne mainekama lehe vahe? No just, viisakus ja eetilisus.”

Õhtulehe kõrval seisavad kõmutsemises võrdväärseina nii Eesti Ekspress, Postimees kui ka Päevaleht – ei ole märkimisväärset vahet. JOK ehk on.

Muuseas, ka Äripäeva arhiivist võeti yks mõne aja eest yks PDF maha, kui yhe tegelinski advokaat liiga kõvasti kohtuga ähvardama hakkas. Mitte, et seal midagi väga koledat olnuks, ainult iseloomustus oli pisut liiga otsekohene. Aga nagu teada: ne poiman, ne vor. Paberlehte kyll kokku ei korjatud.

Nii et mineviku muutmine on igati õigustatud, kui tehnilised vahendid seda mugavalt võimaldavad.

[…] peegel.wordpress.com… […]

[…] 14 12 2008 at 23:21 | In andmekäsitlus, rootsi | Kui võrrelda selle nädala isikuandmete uudist sellega, mida Rootsist kuulukse, on siinne sealse kõrval kindlasti torm veeklaasis. Nagu Rootsi […]

[…] alla liigitub palju muudki kui sünnipäevatervituste lugemine raadios või küsimus selles, kelle isikuandmete avaldamisele ajakirjanduses on ülekaalukas avalik huvi. Üksiku arvutikasutaja seisukohalt on ehk […]

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: