Larko peegel

Andmekaitse, demokraatia ja demagoogia

Posted on: 20 11 2008

Andmekaitse uurib Linnateater vs. Kultuurikatel –jandi seadusele vastavust. See on väga kena, kuigi probleem kogu üritusega minu hinnangul seisneb põhiliselt milleski muus kui andmekaitses ja tegeliku probleemi arutamiseks pole Andmekaitse inspektsioonil pädevust. Tahtmata andmekaitsjate hinnangut ennetada ei imestaks isegi kui kampaania sellest juurdlusest puhtalt välja tuleks.

Hääletusankeedil on kohustuslikeks väljadeks eesnimi, perekonnanimi, elukoht omavalitsusüksuse täpsusel ja e-postiaadress. Viriseda võiks selle üle, et oletuslikult on linnukesed andmete veebilehel kuvamise ja edaspidise spämmimise lubamiseks juba eelnevalt paigutatud, mistõttu on küsitav kas ikkagi kehtib opt-in või opt-out. Tähelepanelik hääletaja siiski taipab linnukesed ise eemaldada aga kui tähelepanelik nüüd tavasurfaja on?

Andmekaitse seisukohalt on kindlasti probleemiks, et vähemalt minu silm ei seleta, et kuskil oleks selgelt kirjas asjaolu, et korraldajaks on tegelikult Keskerakond. Pigem jäetakse kogu saidil muljet, et tegemist on linnavalitsuse korraldatud küsitlusega. Haritud hääletaja oskab muidugi whois-päringu teha, aga kui haritud jälle on tavasurfaja?

Lisaks siin nimetatud küsimustele saab andmekaitse vast uurida kogutud andmete hoidmise ja kasutamisega seonduvat. Kellel on andmetele juurdepääs? Kuidas neid hoitakse? Kas ja millal kustutatakse nende andmed, kes pole spämmiandmebaasi ülekandmist lubanud? Ja nii edasi.

See kõik on muidugi tähtis aga andmekaitsealane juurdlus ei saa kõige tähtsamaid selle üritusega seonduvaid probleeme puudutada. Kui nüüd tehniline teostus ja protseduurilised küsimused hetkeks kõrvale jätta ja keskenduda demokraatia aspektile, on kõlanud arvamus, et säärane küsitlemine oleks justkui demokraatia lisamine ja linnakodanike arvamuse arvestamine. Ei ole!

Ise eneses on rahvahääletus ka kohalikul tasandil täiesti kõlblik ja teretatav nähtus, kuid nii kohalikul kui riigitasandil on küsimusi, mida saab referendumile panna ja teisi, mida mitte kuidagi ei saa. Esimeseks eelduseks on see, et hääletusele pannakse loogiline ja möödapääsematu küsimus. Näiteks Euroopa Liiduga ühinemine oli just nimelt selline: ei saanud olla midagi kolmandat varianti peale liikmeks astumise või mitte astumise. Need on omavahel vastuolus, üks välistab teist ja see on juba langetatava otsuse loogiline tulem.

Antud juhul on küsimus üsna lihtsustatul kombel sellest lähtuvalt püstitatud, et raha on piiratult ja tuleb otsustada, kumba kahest projektist eelistatakse. Andke nüüd andeks, aga see pole möödapääsematu valik nagu ELdu liikmeks astumine või väljaspoole jäämine! Alternatiivseid võimalikke otsuseid on mustmiljon.

Mitte kumbagi toetada ja raha näiteks sotsiaaltoetustele, liikluskorraldusele või tubli linnapea palgapreemiale suunata. Mõlemad ellu viia ja Kesktelevisiooni projekt peatada. Mõlemad ellu viia ja üks abilinnapeadest koondada. Mitte kumbagi ellu viia ja üks kultuurispets linnavalitsusse tööle võtta.

Igaüks siin nimetatud alternatiividest leiaks mingil määral rahva vastukaja ja nii mõnigi veel, mida siin ei nimeta. Eelarve koostamine aga on tervik, mille üksikasju ei saa rahvahääletusele panna. Selle eest tuleb ikka linnavalitsusel ja volikogul vastutada.

Mitte ei tohi vastutusest kõrvale hiilida ja “vox populile” pretendeerida. Meenutab see kahe projekti vastandamine kunagist “rahvaküsitlust” selle kohta, kas vabastada tuleb Jeesus või Barabas. Ei tea kas Savisaar kavatseb ka Kesktelevisiooni saates oma käed süüst puhtaks pesta.

Tõsiseltvõetava rahvahääletuse puhul on üleoluline, et protseduur on usaldatav ja läbipaistev. Antud protseduur ei saa tõsiselt kummalegi pretendeerida. Tulemust annab manipuleerida nii palju kui keegi viitsib ja häältelugemise üle puudub igasugune avalik kontroll.

Kui tõsiselt tahetakse linnakodanike arvamust kuulda võtta, tuleb rahvahääletusele panna mõni selline küsimus, mis selleks loogiliselt sobib. Ise hääletus peab toimuma läbi kindlate protseduuride ja korraldajaks peab olema linnavalitsus ise või, mis veel parem, Vabariigi valimiskomisjon. Kui veebis hääletatakse, peab see toimuma täpselt samamoodi kui e-valimised aga peale selle tuleb kodanikul loomulikult olla võimalus ka paberkandjas hääletussedeliga hääletada. Selline küsitlus võiks demokraatiale pretendeerida, seekordne aga kõigest demagoogiale.

Edit: Savisaar väidab, et mingisugust andmebaasi ei koostatagi. Huvitav, ei tea mispärast ankeedil siis küsitakse hääletaja nõusolekut selleks, et talle “korraldaja poolseid teateid selle ja ka teiste kampaaniate kohta” saadetakse. Kuidas neid ilma andmebaasita saata saab?

2 Vastust to "Andmekaitse, demokraatia ja demagoogia"

[…] on ka endale “Linnateater vs. Kultuurikatel” veebihääletuse korraldanud ja sealgi on asja taga poliitiline partei. Erinevusi […]

[…] Euroopa kultuuripealinnadest. Mitte Eesti kultuuripealinn ja ammugi mitte kultuurivürstiriik. Ettevalmistustes aga pole kultuursuse haisugi tunda, […]

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: