Larko peegel

Kas Soome TV-maks peab vastu?

Posted on: 26 10 2008

Hea kolhoosikaaslane Duhh kirjutab Soome veidrast TV-maksust. Sarnane ringhäälingumaks on mitmes Euroopa riigis ja sellega rahastatakse avalik-õiguslikku ringhäälingut. TV-maks pärineb hoopis teistsugusest ajastust, kuid elab kangekaelselt tänaseni edasi.

Ringhäälingumaks kehtestati Soomes juba ammu enne televisiooni tulekut raadiomaksu näol. See laienes omal ajal telekalegi ja päris mitu aastat oligi raadio ja teleka omanik mõlema eest maksma kohustatud. Raadio vabastati sundmaksust alles 1970nendatel.

Nagu öeldud, rahastatakse tv-maksuga avalik-õiguslikku ringhäälingut ehk YLEt. Televisiooni algusaastatel polnud selles midagi hullu, sest Soomes oligi vaid kaks YLE telekanalit, kus küll allüürilisena tegutses praeguse MTV 3 eelkäija Mainos-TV. Raadiolainetelegi tekisid esimesed erakanalid alles 1980nendate keskel.

Kuna alternatiive ei olnud, maksiski igaüks just selle eest, mida tarbis. Eks maksu suuruse üle küll nuriseti ja järjepidavalt kasvama ta kipuski. Üldjoontes oli rahvas siiski sedasi rahul, et ei osatud midagi erilist nõuda, kuna meediamaastik juba kord oli üsna üheluine. Ilma YLEta hakkama ei saanud.

Praegusel ajal on asi sootuks teisiti. Uudiseid ja meelelahutust leiab igaüks kerge vaevaga endale meelepärasest allikast. Ei ole enam nõnda nagu vanasti, et YLE kanalid kogu rahva teleka ette kogusid ja töökohtadel vesteldi populaarseimatest saadetest, mida sisuliselt kõik näinud olid. Isegi ilma telerita saab praegusel ajal suurepäraselt hakkama.

TV-maks on veel endisel kujul alles, kuigi see enam rahva õigustunnetusele ei vasta. Eriti tekitab pahameelt see, et maks just langema ei kipu, kuigi mitmekülgsemal meediamaastikul päris mitmed selle vastu enam määraliselt sama palju tagasi ei saa. Poliitringkondades arutataksegi agaralt uusi avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise mudelle.

Erakanalitele kindlasti ei meeldiks, et YLE hakaks oma saadete vahel reklaami näitama. Arusaadav muidugi, kes nüüd reklaamiturule konkurente juurde tahaks. Digitehnika võimaldaks muidugi saated tasuliseks teha nõnda et igaüks maksaks selle eest, mida vaatabki. See ei meeldi kindlasti YLEle, sest praegune süsteem neid tagasihoidlikule majandamisele eriti ei motiveeri, vabaturu tingimustes aga tuleks nii kuludes kokku hoida kui ka nõutud sisule panustada.

Õnneks pole asi siiski praegu enam sama hull kui aastakümneid tagasi, kus suurimatel parteidel olid igas toimetuses omad inimesed kohal kuni laste- ja spordisaadeteni välja. Isegi tehniline personal valiti sageli poliitilistel kaalutlustel ja igasugu politrukke oli YLE majas jalaga segada ametis. Põhiliselt tahaks YLE juhtkond siiski turust ja poliitikute suvast sõltumatult rahastamise korraldada, mistõttu nendele ei meeldi ka YLE kulutuste katmine riigieelarvest. See tekitaks juba kindla peale vaidlusi sel pinnal, mitut kanalit on ikkagi otstarbekas maksumaksja kulul ülal pidada.

Mulle jälle ei meeldiks arutusel olev ettepanek siduda ringhäälingumaks elamispinnaga, kus see võib-olla oleks korteriüüri sees ja tähendaks üüri järsku tõusu ka minutaolistele, kes just YLE teenuseid väga palju ei tarvita. YLE veebiuudiseid loen vaid teiste arvukate allikate kõrval ja veebikeskkonnas vaatan vaid mõningaid üksikuid saateid, mida tasuta vaadata lubatakse. Digiboksi pole mul olemas ja YLE raadiokanaleid pole ammu kuulanud, ei teagi mitu ja milliseid neid praegu ongi.

Selle vastu pole mul midagi, et YLE on viimasel ajal hakanud veebis näidetatavaid saateid osaliselt regimise alla panema, mis eeldab just selle neetud tv-maksu tasumist. Ma saan suurepäraselt ilma nende saadetetagi hakkama. Ühel korral olen kokku puutunud ühe filmiga, mille oleksin vaatanud kui see olnuks tasuta. Mõne üksiku filmi või näidendi eest oleksin ehk nõus mõõdukalt maksmagi, kuid seda võimalust pole pakutud. Ega selline variant vist YLEle korda ei lähegi, sest lõhnaks juba liiga palju vabaturu järele, kus tuleks vaatajate eest kvaliteetse sisuga konkureerida.

Praegune kord enam kaasaegsetele tingimustele ei vasta, kuid mujal on asi veelgi hullem. Näiteks Saksamaal on Soomes juba ammu kaotatud raadiomaks alles ja seda tuleb juba paar aastat tasuda ka internetiga ühendatava arvuti omanikel. Ma ei mäleta, kas seaduse lõpliku redaktsiooni sisse jäid ka pankade sularahaautomaatid, mis ju tehniliselt on Internetiga ühendatud arvutid.

Kuigi Soome praegune kord on mitmete vastu ebaõiglane, pole selle kaotamione ehk just minu huvides, sest praguste määruste alusel ei pea ma tv-maksu tasuma. Riigieelarvest rahastamise vastu poleks mul samuti midagi, sest minu riigimaksud on väiksetest sissetulekutest tingitult tibatillukesed. Ma siiski kipun kahtlema, et see variant eelpool kirjeldatud põhjustel ehk läbi ei lähe. Minu jaoks on ikka parem, et asjad jääksid nii nagu nad on, eriti oleksin elamispinnapõhise ringhäälingumaksu vastu, sest seda peaksin reaalselt tasuma ilma et midagi vastu saaksin.

Advertisements

3 kommentaari to "Kas Soome TV-maks peab vastu?"

“Näiteks Saksamaal on Soomes juba ammu kaotatud raadiomaks alles ja seda tuleb juba paar aastat tasuda ka internetiga ühendatava arvuti omanikel.”

täitsa hea idee ju, peaks eestis ka ellu viima.

Inglismaal on TV-maks (£139,50 aastas), mida tuleb tasuda, kui sul on kodus olemas teleprogrammi vastuvõtmist võimaldav tehnika. Selle alla käivad televiisorid, teleprogrammide lindistajad, digibox, arvutis TV-kaart… You name it. Kedagi ei huvita, kas sa neid sihipäraselt kasutad või mitte, kui tehnika kodus, siis maksad.

Ja kõik maksavadki, k.a. ma ise. Keegi isegi ei tule selle peale, et võiks kuidagi teisiti olla.

Samas pakuvad digi-TV-firmad pay-per-view varianti, et maksad saate eest, mida vaatad, mitte kogu mõttetusi täis paketi eest, aga TV-maks on ikkagi alati lisaks.

Harjumatu on maksta millegi eest, mis tavaliselt on tasuta kätte tulnud – nii Eestis kui Hispaanias ei ole sellist maksu. Ja mulle tundub ka, et ebanormaalne. Kui sellist asja nagu riigitelevisioon (mida TV-maksust ikka rahastatakse) üldse vaja on, siis maksku ka see, kes muusika tellib. Sest mina võin elada küll Jumala rahus ilma BBC, TVE, ETV või kurat teab millise riigitelevisioonita.

Toivo, Saksamaa blogijad sugugi nii ei arvanud kui seal arvutimaksu seadustamist menetleti. Mina näiteks kuulan oma arvuti kaudu Vikeri, Kuku ja Klassika saateid. Ei tea miks ma nende eest YLEle tasuma peaksin. Maksude puhul tuleb arvestada, et ebaõiglaseks peetavad maksud kipuvad ühiskonnamoraali õõnestama.

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: