Larko peegel

Aidake oma eurosaadikut!

Posted on: 24 10 2008

Kui ma Katrin Saksa blogisissekannet laste kaitsmisest veebikeskkonnas lühidalt kommenteerisin, juba arvasingi, et ei suuda end nii väljendada, et mõte pärale jõuaks. Oma vastukajas rõhutab Saks, et on minuga “nõus, et Interneti vabadus on oluline“. Huvitav, olen küll proua Saksaga selles nõus, kuid sellest ma enda arust ei kirjutanudki.

Nii nagu mina asjast aru saan, ei ole meil siin kõneaineks veebisisu tsenseerimine vaid laste turvalisuse parandamine veebikeskkonnas. Või on ehk Europarlamendil mõni salaplaan olemas Internetti lastekaitse ettekäändel tsenseerida? Seda ma pole esialgu veel tähele pannud, kuid kui plaan salajane, ei peagi ma seda tähele panema enne kui olen juba hiljaks jäänud. 😛

Nali naljaks, Katrin Saks kutsub ettepanekuid tegema, mis on ise eneses tervitatav:

Kutsun siis üles esitama ettepanekuid, et juhul kui me ei kasuta näiteks filtreerimist, kuidas kaitsta näiteks neid 6-14 aastaseid lapsi (või nooremaid?) Internetis aset leidva kiusamise ja ebasobiva sisuga klippide eest. Vägivaldsed või pornograafilise sisuga filmid on ometigi piiratud kättesaadavusega kinodes just sellel põhjusel, et kaitsta lapsi. Osa vanemaid kindlasti piiravad laste ligipääsu internetile, olles seega naturaalseks filtriks, aga täielik keeld pole ju ka mõistlik.

Ma jään siin muidugi veidi hätta, sest pole lastekasvatamisega ise tegelenud. Nelja õelapse onuna on mul selles valdkonnas mugav: saan laste tegemistes kõrvaltvaatlejana kaasa elada ja nendest rõõmu tunda, ent argipäevamured jätan õdede ja nende perede ise lahendada. Äkki tuleksid siin mõned lastevanemad appi?

Mind huvitaks teada saada, kuidas näiteks Kajal on õnnestunud Interneti ajastul kolm last tublideks teismelisteks kasvatada. Ja mäletamist mööda on perekond Marveti pojad pea kriitilises vanuses. Petsil oleks kindlasti midagi jagada, mis Europarlamendis kasuks tuleks. Anneli võiks ka lagedale tulla ja kirjeldada, kuidas ta Tijat veebiohtude eest kaitseb ning kas ja kuidas Europarlament selles kaasa aidata saaks.

Et Katrin Saks järjepidavalt f-sõna suhu võtab (filter, mitte see teine f-sõna), katsun effide iseloomu kirjeldada viidates Kehra pastori Alland Parmani kogemustele USAs, kus ta mõne aasta eest ametialasel täiendkoolitusel viibis. Tal oli oma õppeasutuses blokeeritud juurdepääs praeguse Elioni veebikeskkonnale hot.ee, kuna sõna HOT pornofiltrite arvates siivutu on. Nii ongi iga filtriga: need ei suuda loogiliselt kõike saasta ära koristada ja samas blokeeritakse kohmakate võtmesõnadega palju kasulikku ära. Filtrit kasutades loobub lastevanem oma kasvatajarollist ja annab selle anonüümsele teisest kultuuriruumist pärinevale firmale üle, kes filtritarkvara koostanud.

Katrin Saks viitab veebikiusamise statistikale:

“Internetidzunglis” seiklevatel lastel  on üha suurem risk sattuda võrgukeskkonna kaudu ahistamise või kiusamise ohvriks. 15-20 % Euroopa noortest on Internetis langenud kiusamise ohvriks. Eestis on see number aga veel kõrgem, tervelt 31% (vanuses 6-14)

Selleks on vast mitu põhjust, et see näitaja Eestis keskmist suurem paistab. Esiteks on Eestis suhteliselt rohkem veebikasutajaid kui mujal Euroopas. Teiseks ei pruugi igas keeleruumis selliseid keskkondi ollagi, kus oleks kokkupuudet võimalike kiusajatega. Kas kellelgi on andmeid näiteks rate.ee’le sarnanevate keskkondade olemasolu kohta Rumeenias või Bulgaarias? Kolmandaks on ehk erinevusi selles, mida konkreetses kultuuriruumis ahistamiseks ja kiusamiseks peetakse. Põhjuseid on lisaks siin mainituile mustmiljon, statiskikat tuleb ridade vahelt lugeda.

Saksa sissekandest ilmneb, et Europarlament on nüüd võtnud vastu mingi “rahastusinstrumendi” lahendamaks veebikiusamise probleemi. Oleksin ülimalt huvitatud selle instrumendi sisust ja iseloomust. Seda vast ei saa pahaks panna, kui veebiturvalisust parandavaid projekte rahastatakse, kuid sealjuures oleks oluline, et projekte teostaksid need, kes asja tegelikult jagavad. Kui hakatakse eurorahaga pornofiltreid juurde looma, läheb asi rängelt viltu.

Ma saan aru, et Euroopa Parlamendi liikmetel tekib teatav asendustegevuse vajadus, kuna nendel on sisuliselt üsna vähe asju, mida otsustada saaks. Ei tohi ju Euroopa Liidu ainus rahva poolt valitud organ isegi seda otsustada, kus ta oma istungeid peab. Asendustegevuse juures tuleks kasuks kui nõu annaksid need, kes asendustegevuse objektiks olevat valdkonda jagavad.

Sestap ongi teretatav, et Katrin Saks blogikogukonna poole pöördub et nõu saada. Aidake siis oma saadikut ja öelge talle, mis laste veebis kohaloleku juures oluline on! Eriti lastevanemad peaksid oma kogemusi jagama.

Advertisements

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: