Sarkozy helistagu Euroopale!
Posted on: 5 10 2008
- In: euroopa liit | majandus | poliitika
- 5 kommentaari
Euroliidu neli hiiglast (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia) on avaldanud arvamust, et “finantskriisi ohjeldamiseks” oleks ühist poliitikat tarvis, kuid ei suutnud selles üksmeelele jõuda, milles säärane ühine poliitika seisneks. Arutatud olevat koguni eurotsooni eelarvereeglite aluseid, kuigi kohal viibis eurotsooniga mitte ühinenud Suurbritannia. Ei maksa imestada, et Soome rahandusminister Jyrki Katainen pole president Sarkozy eestvedamisel kokku kutsutud läbirääkimistest mitte teps vaimustatud:
Katainen lootis, et suurte Euroopa riikide juhid ei ole nii rumalad, et esmaspäeval kogunevaile rahandusministritele tänase kohtumise põhjal ettekirjutusi tegema hakata.
Vaevalt nüüd seda, sest suured ei suutnud isegi omavahel milleski leppida. Kuid Sarkozy arvamus, et tuleks kriisi ettekäändel lubada 3-protsendilist eelarvedefitsiiti ja kuni 60-protsendilist riigivõlga SKPst, iseloomustab hästi, milles tegelikult asi. Just nimelt Prantsusmaa ja Saksamaa on senisteski tingimustes eelarveditsipliini piire katsunud ja neid isegi ületanud ilma et sellele oleks sanktsioone järgnenud. Samas aga on väiksematelt riikidelt eeldatud reeglite peensusteni täitmist. Mäletagem kas või Läti Leedu jätmist omal ajal eurotsoonist väljaspoole protsendi kümenendites või koguni sajandites rehkendatava inflatsioonipiiri ületamise tõttu.
Ma saan aru küll, et ilma hiiglasteta ühiseid otsuseid vastu võtta ei saa, kuid see ei tohi seda tähendada, et teiste asjaosaliste arvamused üldse ei loe. Vastasel juhul saab nii eurotsoonile kui ka igasugusele ühisele majandustegevusele kriipsu peale tõmmata nagu seda sisuliselt juba julgeoleku- ja välispoliitikas tehtud on. Meenub mulle siinkohal kunagise USA välisministri Kissingeri lakooniline küsimus telefoninumbrist, mis tuleks valida kui tahtmine Euroopale helistada.
5 kommentaari to "Sarkozy helistagu Euroopale!"
6 10 2008 kell 22:05
Tänan täpsustamast, vastav parandus on tekstis sisse viidud.
Mäletamist mööda jäi Leedul euroga ühinemata just nimelt inflatsiooni piirimäära tühise ületamise tõttu. Kõik teised lähenemistingimused olid õigeks ajaks täidetud. Ja samal ajal anti Prantsusmaale ja Saksamaale lahkelt andeks sootuks suuremad eelarveditsipliinist kõrvale hiilimised.
Jah suured on teises kaalukategoorias. Ma arvan selle tühise 0,x% mis Leedul puudu jäi, täitmisel ei oleks Leedu ikka saanud eurotsooni liikmeks. Nimelt kartnuks vanad Lääne-Euroopa, et leedulased on veel liialt vaesed olemaks selles väärikas klubis ja järgmine aasta olnuks juba ületanud 0,5% või 1,5%-ga inflatsiooni kriteeriumi. Sloveenia SKP/elaniku kohta aga on parem kui Portugalil või Hispaanial mistõttu Sloveenia pääseski, kuid Leedul on see Sloveeniast kaks korda madalam.
Nii rääkis mulle endine Eesti Panga nõukogu esimees, mispärast ka Eesti 2005. aasta liitumissoovi poleks rahuldatud. Aasta hiljem kasvas inflatsioon kõikjal Baltimaades nagu perutav hobune.
Viitan oma blogis artiklile, kus on maailmariikide edetabel ja seal asub Sloveenia Eestist 10 kohta eespool seega paras plaan 10-aastaks…
Ehh eksisin. Sloveenia elatustase on ikka veel 90,5% Hispaaniast ja ca 93,4% Kreekast. Aga praktiliselt võrdne.
Larko peegel 
6 10 2008 kell 21:13
Ma täpsustan riigiks, mis paari aasta eest eurotsooni ukse taha jäeti, oli Leedu. Lätis on alati inflatsioon kõrgem olnud, isegi Eestist kõrgem. Samas arvan, et lisaks inflatiooni ohjamisele peab eurot taotlev riik olema ka piisavalt jõukas, soovitavalt olgu ka inimarenguaruanne hea. Sloveenia puhul pikalt kaheldi, kuid bürokraatidel polnud mingeid ettekäändeid keeldumiseks tuua. Vähese erastamise vist võinuks olla. Aga ega Euroopaski kõik erasektori omanduses pole. Nüüd paljud pangad riigistatud. Ma soovitaks Ansipile sloganit “10 aastaga Sloveeniast mööda!” 😉