Larko peegel

Ohjata või ohjeldada?

Posted on: 27 09 2008

Kohutav pealkiri Päevalehes: Lukas: usun, et suudame Eestis koolivägivalda ohjata. Õudus! Kas Eesti koolides tõesti hakatse vägivallatsema riigi juhtimisel ja eestvedamisel? Ja haridusminister oleks veel vastava korralduse teinud.

Siiski mitte. Täpsem tsitaat tõestab, et Lukas on ikkagi risti vastupidi arvanud ja vigane pealkiri on Päevalehe toimetuse apsakas:

„Usun, et Eestis suudame üheskoos koolikiusamist ja sellega seotud ränka vägivalda ohjeldada ja ka ennetada,“ ütles Lukas.

Ohjamisel ja ohjeldamisel on tohutult suur vahe. Korrektse keelepruugi ohjamise teel ohjeldatakse ja isegi ennetatakse keelevigade satumist väljaande pealkirjadesse.

Edit: Pühapäeva õhtuks on pealkiri ära parandatud. Ligi poolteist ööpäeva pärast loo ilmumist. Hea niigi.

Advertisements
Sildid:

8 kommentaari to "Ohjata või ohjeldada?"

Ah, Eesti lehtedelt ei maksa mingit keelt oodata. Just hetk tagasi lugesin kalev.ee-st “…leidis …, et kogukondi JA saa liita ja lahutada võimu meelevalla järgi.” (Suurtähed panin ise.)

Ei viitsi enam naerdagi. Soga ilmub iga päev ja igas lehes. Ajakirjanike blogid on muidugi veel hullemad.

Vaata, ma olen selline fossiil, kes mäletab neid aegu, millal toimetustes keeletoimetajad olid. Kes parimal juhul taoliseid apse ennetasid, halvimal aga ajakirjaniku mõtte ümber pöörasid. Nüüd on keeletoimetajad mõistagi krokodillide toiduks satunud.

Demokraatia seisukohalt on äärmiselt kahetsusväärne, et arvestatav ajaleht ministri sõnavõttu tähtsal teemal kas või pealkirjas vastupidiseks moonutab. Muidugi juhtub seda igas toimetuses, kuid selle konkreetse uudise edastasid vähemalt ERR uudised ja Kalev korrektselt, Postimeest ja Äripäeva ei kontrollinud.

Päevalehe uudise ilmumisest on praegu 12 tundi möödunud. Veale on mitmes kommentaaris tähelepanu juhitud, ent see on ikka veel ära parandamata. Ma tean küll, et toimetustes kommentaare ei loeta, kuid teinekord võiks see kasulik olla et mitte ise lolliks jääda.

Noh, ega mina pyyan kah hoolikalt kommentaaridest hoiduda. Enamasti tekitavad need yksnes apaatiat ja veendumust, et lugeja tõepoolest on kirjutajast rumalam. Aga see on lehetegemiseks halb lähtekoht.

Keeletoimetajaid mäletan minagi. Paraku ei too nad midagi sisse, seega…

Võib-olla ei too otseselt raha sisse, ent kaudselt küll lehe kvaliteedi näol. Või täpsemini aitavad lugejaid alles hoida.

Jaaah, moodsa teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes peetakse seda ebausuks. Veebis ei rakenda keeletoimetajaid niikuinii keegi. Miks peaks siis paberilgi?

Kunagi väga ammu oli hea kvaliteet müügiargument, kuid tuleb vist tunnistada, et vahet enam ei ole.

Nojah, Guardiani tuntakse ka Gaurdiani nime all. Aga ikkagi on ta kuidagi mõnusam lugemismaterjal kui Eesti lehed.

[…] on seda laadi keeleapsud ajakirjanduses juba niivõrd tavalised, et nende üle norimine tasakesi tüütab. Seni on siiski Rahvusringhäälingult harilikult keskmisest paremat kvaliteeti […]

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: