Larko peegel

Aitäh mitte millegi eest!

Posted on: 1 09 2008

Euroopa Liidu kõrged juhid on otsustanud läbirääkimised partnerluslepest Venemaaga külmutada seniks kuni Vene väed 7. augusti positsioonidele taganevad. No ei tea kas nüüd seetõttu oli mõttekas suure kisa ja käraga erakorralist tippkohtumist korraldada. Esiteks pole need läbirääkimised sisuliselt käivitunudki. Lisaks on kindlasti teada, et väljaöeldud tingimused ei täitu.

Venemaale on sellest partnerluslepest täiesti savi nagu Vene saadik Euroliidu juures, Vladimir Chizhov, jõudiski otsekoheselt nentima. Ja selliselt käituva Venemaaga pole Euroliidul mingit partnerlust tarvis. Ütleks isegi, et igasugune partnerlus oma naabreid mõnitava ja terroriseeriva Venemaaga on täiesti välistatud.

Esko püstitab Kannuvalimo blogis väga asjakohase küsimuse. Kuidas küll välis- ja julgeolekupoliitikas ei suudeta Euroopa Liidu liikmesriikide rahvuslike huve ühishuvidele allutada nagu seda teistes valdkondades, näiteks rahanduse ja majanduse omades, juba ammu tehtud? Nii kaua kui Euroliidu ühisesinemine väikseima ühendaja ulatuses toimub, ei tee Venemaa ELdust väljagi ja määrab sisuliselt muusika.

Pikas perspektiivis võib vaid lootma jääda, et Euroopa suudaks end sõltuvusest Vene energiast vabastada, kuigi seegi pole eriti reaalne perspektiiv. Vähemalt nii kaua mitte kui tuumaenergia juurde ehitamine Euroopas sõimusõnaga võrdub.

Lühiperspektiivis on lood nuttused. Gruusia, Moldova ja Ukraina toetamine on juba tulekahju kustutamine. Tõeline julgeolekukeskkonna parandamine eeldaks rahvuslike huvide kõrvale tõukamist, mida aga pole nähtaval ajal oodata.

Aitäh mitte millegi eest!

Advertisements
Sildid:

2 kommentaari to "Aitäh mitte millegi eest!"

Ära nyyd räägi, yhine majanduspoliitika tudiseb kah savijalgadel. Energiapoliitika vajadust tunnistatakse, aga poliitikat ennast pole kuskil. Põllumajandustoetuste piiramisega ja tollide kahandamisega on sama lugu. Maksude yhtlustamisest isegi ei kõnelda. Igale Euroopa otsusele vaieldakse liikmesriikides vastu, venitatakse, otsitakse ettekäändeid või pyytakse seda vaid formaalselt täita. Nii et lood on nutused igal alal.

Seda küll, kuid eurovääring on seni siiski liikmesriike majanduses rahuldavalt ühel joonel hoidnud. Tõsi küll, Prantsusmaale ja Saksale on lubatud lõdvem eelarveditsipliin kui teistele.

Euroliidule heidetakse demokraatia defitsiiti ette, kuid liit ei saagi demokraatlik olla nii kaua kui ta päriselt liitriik ei ole. Venemaa vastu vähemast ei piisa, ta suudab küll suveräänsete liikmesriikide ebaühtsust ära kasutada ja teeb seda ka.

Räägi kaasa

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: