Larko peegel

Stockholmi kaitseks

Posted on: 25 08 2008

Mu nädalavahetuse sissekanded Tartu ja Tallinna kaitseks tekitasid väga põnevat ja mitmekülgset arutelu. Sealjuures kõlasid ka mitme teise suure, keskmise ja väiksevõitu linna nimed. Seoses Stockhomi nimetamisega Tallinna kaitseloo kommentaarides oleksin tahtnud viidata kahele enda kirjutatud loole Rohelises Väravas aastal 2006, kuid seda paraku teha ei saa, sest arhiivid on Rohelise Värava veebikohast ära koristatud. Õnneks on mul tekstide toimetamata käsikirjad isiklikus arhiivis alles ja saan need järelikult siin lagedale tuua.

3. jaanuaril 2006 käivitus Stockholmis esialgu pooleaastase katsetusprojekti raames ummikumaksude kogumine, mida ma Rohelises Väravas operatiivselt kajastasin. Sellega kaasnes väga suur lisapanustus ühistranspordile, mis Stockholmis juba niigi mitmele teisele Põhja-Euroopa linnale silmad ette tegi. Praeguseks on ummikumaksu kogumine ja kõik sellega seonduv püsimäärusena jõus. Mõned üksikasjad  on praegu teistmoodi otsustatud, kuid laias laastus on süsteemi põhimõted toonasega võrreldavad.

10. veebruaril 2006 kandsin ette esialgseid kogemusi uuest liikluskorrast. Loo pelakirjaks oli “Stockholmi ummikumaks: kardetud kaaos jäi tulemata”. Siinkohal juhin tähelepanu, et toonasest on poliitiline seis Rootsis risti vastupidine ehk nimetatud kolm võimuparteid on opositsioonis ja võimul on parempoolne nelikliit. Praegune valitsus aga ei kavatsegi ummikumaksudest loobuda, kuna kogemused on üle igasuguse vaidluse positiivsed. Üksikasjade üle vaieldakse nii valitsusliidu sees kui ka koalitsiooni ja opositsiooni vahel, ent laias laastus ummikumaksud praeguse teadmise juures jäävad.

Stockholmis aasta alguses jõustunud ummikumaks ei toonud kaasa kardetud kaaost, ehkki ilma viperdusteta ja arusaamatusteta pole asi läinud. Ühistranspordi kasutajate arv tõusis veidi rohkem kui oodatud. Asjatundjate hinnagul on linnaliiklus eksperimendi esimese kuu jooksul stabiliseerunud pärast väikseid segadusi alguses.

Teatavasti on Rootsis võimul sotsiaaldemokraatlik vähemusvalitsus, mida toetavad rohelised ja Vasakpartei. Valitsus vajab mõlema partei toetust selleks, et riigieelarve ja tähtsaimad seaduse eelnõud parlamendi menetluse edukalt läbiksid.

Vasakpartei ja rohelised valitsust sugugi tasuta ei toeta. Mõlemad on koostööle omapoolseid tingimusi seadnud. Roheliste künnisküsimuseks läbirääkimistel oli juba aastaid teiste parteide poolt tõrjutud mõte Stockholmi ummikumaksu kehtestamisest.

Kolme erakonna kokkulepel käivitati eelmise aasta augustikuu lõpul Stockholmi katsetuseks ristitud projekt. Ettevalmistavas faasis lisati ühistranspordi kapatsiteeti tunduvalt. Käivitati uusi kiirbussiliine ja vanadele liinidele muretseti uusi sõidukeid miljardite kroonide eest.

Maksu hakati päriselt koguma käesoleva aasta jaanuarikuu kolmandal päeval, ja seda kantakse sisse juulikuu lõpuni. Lisapanustus ühistranspordile jätkub aasta lõpuni. Septembrikuu valimistega seoses korraldatakse referendum, kus hääletusele pannakse ummikumaksu muutmine püsivaks.

Ummikumaks tuleb tasuda kesklinna ümbritseva tsoonipiiri ületavatel autodel nii sisse kui ka välja sõites. Piiri ületamine on tasuline argipäeviti kell 6.30-18.29. Ühekordne sõit maksab 10-20 Rootsi krooni (17-34 Eesti krooni) olenevalt kellaajast. Tipptundidel muutub maksu suurus iga poole tunni tagant.

Suurema segaduse autoomanike hulgas tekitas alguses maksu tasumise kord. See tuleb juhil ise tasuda viie päeva jooksul piiri ületamisest. Piiri juures maksu ei koguta vaid tasumiseks on erinevaid võimalusi.

Kõige vähem peamurdmist on nendel, kes on muretsenud endale transponderi, mis läkitab signaali piiri ületamisel. Transponderiga võib ühendada automaatse pangaülekande. Sel juhul pole autojuhil vaja midagi muud meelde jätta kui see, et tema arvel tuleb maksu tasumiseks vajalik kate olla.

Paraku selgus aga detsembrikuul, et transponderit ei saanud teatavate automärkide puhul ette nähtud kohale aknaglaasi paigutada. Samuti esines külma ilma puhul häireid transponderi töötuskindluses. Osa kastidest tuli kiiremas korras parandatud versiooni vastu välja vahetada.

Need, kes transponderit sõiduki külge ei paiganda, peavad ise teadma, kui palju ning millal maksu tasuda tuleb. Seda võib teha pangaülekande teel või sularahas Rootsi suurima kioskiketi Pressbyrån kioskides ja kaupluseketi Seven-eleven poodides. Maks tuleb tasuta tagantjärgi, ja selle eest arvet ei saadeta.

Kõik piiriületajad pildistatakse automaatselt kontrollimaks maksu tasumist. Mõned leidlikud juhid vältusid esialgu maksu tasumisest lihtsalt peites oma auto numbrisildid tollipiirile lähenemisel. Et see on ise eneses karistatav, valvab politsei juba praegu piiripunktide läheduses ka registrinumbri nähtavust.

Maksu õigel ajal tasumata jätmise eest on kopsakas trahv ette nähtud. Selle peavad tasuma ka need, kelle auto numbrisildid on varastatud juhul kui kurikael varastatud silt auto küljes piiri ületab. Trahvi tagastamiseks tuleb kohtu poole pöörduda, ja seda iga kord kui autojuhile trahv määratakse.

Selline kord muidugi riivab kuriteo ohvriks sattunud ausa kodaniku õigustunnet. Enamuses seaduskuulelikud rootslased pole siiski tähelepanuväärseid protestiaktsioone korraldama hakanud. Nii ummikumaksu poolehoidjad kui vastasedki ootavad rahumeeli rahvahääletuse ära et oma arvamust valimiskasti juures avaldada.

Üldiselt hakab linnaliiklus asjatundjate hinnagul pärast esimeste nädalate sekeldusi stabiliseeruma. Viimaste päevade häired liikluses tulenevad pigem kurjadest ilmadest kui ummikumaksust. Maksuvaba trassi Essingeleden liiklus on ekspertide üllatuseks isegi veidi vähenenud.

Ühistranspordi kasutajaid on jaanuarikuu esimestel nädalatel tulnud juurde umbes 30.000 ehk 14 protsenti. See on veidi oodatust rohkem. “Meie kapatsiteedis on siiski niivõrd suur marginaal, et meile sellest probleeme ei teki”, ütleb ajalehele Dagens Nyheter Eric Tedesjö ühistransporti korraldavast maakonnaorganist Storstockholms Lokaltrafik (SL).

Enne ummikumaksu jõustumist ennustati mitme ajalehe veergudel ja veebifoorumites, et Stockholmi linnaliiklus jaanuarikuu kolmandal totaalselt maha kukub. Midagi hullemat pole siiski veel juhtunud, kui esimeste nädalate väiksed äpardused välja arvata. Piiriületamine on esialgu juulikuu lõpuni tasuline, ja edasise korra otsustab juba linnarahvas septembrikuu rahvahääletusel.

Vaevalt jõudis see lugu ilmuda kui laekusid mulle täpsustavad andmed, mis selle osaliselt ümber lükasid. Et nädalalõpp juba ukselävel seisis, ilmus vea parandus Väravas esmaspäeval 13.2.2006 (Stockholmi ummikumaks oodatust tõhusam):

Stockholmi ummikumaks on mõjunud isegi oodatust paremini. Täpsustatud statistika andmeil on 40.000 autojuhti ühistranspordile üle läinud. Praegu peavad linnabussid hoopis peatustes ootama et graafikust mitte ette rutata.

Reedel ilmus Rohelises Väravas artikkel “Stockholmi ummikumaks: kardetud kaaos jäi tulemata”. Vaatamata kõige paremale tahtmisele juhtus selle looga nii nagu alati. Umbes tund pärast avaldamist laekusid mulle värsked statistikaandmed, mis osaliselt äsja ilmunud loo ümber lükkasid.

Sedapuhku on siiski rõõm viga parandada. Nimelt selgub jaanuarikuu lõplikust statistikast, et ummikumaksu esimese kuu jooksul jätis 40.000 autojuhti roolikeeramise maha. Loo kirjutamise ajal olid mu käsutuses esialgsed andmed, mille järgi oleks see number 30.000 olnud.

Autoliikluse kiirust mõõdeti nii enne ummikumaksu jõustumist kui ka pärast. Enamuses on autosõit igal pool kiiremaks läinud. Sõiduaeg on mitmel lõigul isegi pooleni endisest langenud, osal lõikudest veelgi rohkem. Mõnel lõigul pole sõiduaeg tipptundidel oluliselt pikem kui keset ööd.

Kiiremini ei käi ainult autoliiklus vaid ühtlasi ka ühistransport. Ummikumaksu oodatust parem edu on liikluskorraldajatele sootuks positiivse probleemi kaasa toonud. Bussidele tuleb kiiremas korras uued sõidugraafikud vormistada, et need ei peaks peatustes asjata kella kukumist ootama.

Veel on vara hinnata ummikumaksu mõju liiklusmürale ja õhukvaliteedile. Linnavalitsuse ummikumaksukontor peab üht kuud järelduste tegemiseks liiga lühikeseks ajaks. Õhukvaliteet sõltub muuhulgas ka ilmadest, ning autoliiklus tavaliselt kevadel jaanuarikuisest lisandub.

Kuigi Stockholm pole Euroopa ja maailma mastaabis tea mis suur, on ta ikkagi Põhjamaade tingimustes kahtlemata suurlinn. Liikluskorraldusega on linnavõimud aastakümneid sihikindlalt tegelenud ja seda vaatamata poliitilisele värvile. Selle tegevuse vilju korjatakse praegusel ajal: isegi südalinnas on rahulikke oaase, kus saab mõnusalt aega surnuks lüüa.

Mul on näiteks kombeks käia absoluutses linnasüdames asuvas Adolf Fredriki surnuaias, kus ma legendaarse 18. sajandi trubaduuri Carl Mikael Bellmanni haual tema mälestuseks ühe õlle ära joon. Bellmannist mõnekümne meetri kaugusele on maetud mõrvatud peaminister Olof Palme, kelle hauast samas ka möödun. Surnuaias viibides ei saaks aimugi, et selle ümber kiire suurlinnaelu käib kui seda ei teaks.

Kuigi Stockholmil on ka kuhjaga negatiivseid külgi, millest aga siinkohal ei pea vajalikuks kirjutada, ühendub seal Tartule omane stressi- ja pingevaba õhkkond Tallinale omasema kiirema eluviisiga. Mõlemast saab linnakodanik ja -külaline endale meelepärases ulatuses oma äranägemise järgi osa.

7 kommentaari Kellele: "Stockholmi kaitseks"

Kas seda Stockholmi ummikumaksu välismaalastelt ka kogutakse? Näiteks kui ma sõidan autopraamiga Stockholmi ja siis autoga Stockholmist läbi? Kõlab nii, nagu ühekordselt oleks välismaalasele selle maksmine jube segane, samas number ju pildistatakse üles…

Ei võeta. Vaatasin üldtingimustest järele ja seal on kirjas, et maksu kogutakse Rootsi registrisse kantud sõidukitelt. Samuti on erandite all kirjas, et välismaal registreeritud autod on maksust vabastatud. Küll aga tasub meeles pidada, et kui sa kohapealt auto üürid, kuulub see maksustamisele. Sel juhul tasub juba kaaluda n.n. ökoauto üürimist, sest need on samuti maksust vabastet.

Bellmanni haual joomine on küll igal juhul väärikas ja õige ja kohus. 🙂
oleksin, muide, äärepealt kirjutanud, et Bellmanni terviseks joomine. mine tea, vahest see polekski nii vale olnud.

aga ma mõtlesin praegu, et kunagi võiks ühise Stockholmi tuuri teha. noh, et äkki sa kui kunagine kohalik tutvustad sedasamust linna, vahest ta võib siis isegi meeldima hakata.

Seal haual laulan ma tavaliselt Fredmanni epistlit number 21. Kahjuks ei leidnud kusagilt seda toredat teksti eesti keeles, kuid soomekeelses tõlkes on lugu täitsa vahva. Seda laulab vana Fredman söömaaja käigus, kus tutvustab pidulistele surma.

Kahjuks on mu eelmisest Stockholmi külastamisest aastaid möödas ja on seal nii mõndagi muutunud ja juurde tulnud. Osa minu Stockholmist on samuti igaveseks ära kadunud. Nii mõndagi on aga alles ja eks uuega maksab ka end kurssi viia. Seega pole mul põhimõtteliselt midagi vastu kui tervis ja eelarve vastu peavad.

kuna meil on tegu euroopa liiduga, siis ei pea ju auto sama riigi registris regatud olema. sõitsin siin (tööandja pärast) terve aasta Leedu registrimärgiga masinaga – elu oleks sel juhul ju nagu lill.. ei mingit ummikumaksu 😀

Selles ma kindel ei ole, kuid mäletamist mööda autoregistrikord ei tuleneks Euroopa õigusest. Mõnda aega võib kindlasti Stockholmiski välismaa registris autoga sõita, ent varem või hiljem tuleb see püsielanikul ümber registreerida. Siin naabril oli tükk aega auto Venemaa registris, kuid lõpuks sunniti teda see Soomes ümber regima. Kurb tema seisukohalt, sest siis pidi ta ka kohustusliku liikluskindlustuse muretsema.

Täpsustuseks eelmisele kommentaarile nii palju, et veidi Rootsi autoregistrimääruseid ja nende seotust eurodirektiividega uurisin. Tuleb välja, et asi on nii mõnegi direktiiviga seotud, kuid jääb ka ruumi rahvusriigi reeglitele. Rusikareegliks on, et auto tuleks registreerida selles liikmesriigis, kus sellega peamiselt sõidetakse. Samas aga on Euroliidu komisjon avaldanud arvamust, et see ei pruugi tingimata olla riik, kus omanikul on elukoht (näiteks kui autoga seoses tööülesannetega peamiselt teises liikmesriigis sõidetakse). Registreerimisriigi määratlemisel jäetakse küllaltki ruumi kohtupraktikale. Täpsemalt on asja valgustatud selles rootsikeelses pdf-failis.

Kui seda nüüd püüda maakeeli tõlgendada, eksisin põhjendustes, kuid mitte järeldustes: mõnda aega võib välismaa registri taga pugeda kuid lõputult mitte. 🙂

Räägi kaasa

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Tööalased teenused

RSS Mu värskeimad postitused

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

Rubriigid

Arhiiv

RSS Eestikeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Soome blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Ingliskeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Saksakeelsetes blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.

RSS Skandinaavia blogides

  • Tekkis viga, ilmselt see uudisevoog ei tööta. Proovi hiljem uuesti.
%d bloggers like this: